20-nt. Küsisõnu kasutades sidesõnadena tuleb olla tähelepanelik nende konteksti sobivuses. Ilmaütleva käände järgi ei kasutata koma. Stiil on suhteliselt nõrk. Palju on valet sõnastust ja sõnajärjekorda. Tavaliselt tuleb alus ja alles siis öeldis, kuid mina kasutan vahel neid vastupidises järjekorras. Tähtis on jälgida konteksti. Kõnekeelsetest sõnadest tuleb hoiduda nagu prükkar või telekas. Selle asemel on mõtekas kasutada sünonüümi või üldse lausestust muuta. Kellegil asemel on parem kasutada kellelgi. Sõnakordus on üks sagedamini esinev viga minu kirjandites. Teatud sõnapaaride kooskasutamine on vale, nagu tegevusega tegeledes, sest kaks samalaadse sõna tüve on järjestikku lauses, mis muudab ta kohmakaks ja halvasti loetavaks. Sõna peale kasutatakse, kui tahetakse öelda midagi ruumilises tähenduses, kuid sõna pärast on mõeldud kasutamiseks ajalises määratluses
Teose sõnum Teose sõnum on esitatud Tuleks rohkem hinnata, mis elu on sulle pakkunud ja peaks argumenteeritult, sõnumi ilmestamiseks olema rohkem sallivam teiste rasside suhtes. Tuleks oma on kasutatud näiteid teosest aega sisutada nii, et ei oleks kunagi igav ja tühja passimist Teose stiil Analüüsitud on nii lausestust kui ka Teose autor kasutab väga palju mõttekriipse, mis tegi lause sõnavara, on antud hinnang sobivuse liiga pikaks. Kõige rohkem mõttekriipse leidsin lauses, kus kohta koos näidetega oli 5 tükki. Tekstis leidus ka katkestuspunkte, kuigi seda ei ei esinenud nii palju.
Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu. Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid ja kau-gel vilk-sa-ta-des ka-se luu. Õhk kä-ri-seb. Sel koh-tu-päe-va hääl. Taob mü-di-na-ga tae-va vi-ha härg. Ei puh-ke te-ma jä-rel val-gus-nääl! Ta sõ-ra-jäl-ge-des on muld vaid märg.
4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. Epiteet - kullast kootu, tumma põlgust, võõrast ülbet karja, õrn ja vapper süda, ootus põhjatu ja pikk Võrdlus - nii abitu ja habisev kui lind, Nagu taeva valgust kesk võõrast ülbet karja ootan Sind Metafoor – kullast kootu - päikest, Su silme ookeani taas voolata - nutma Isikustamine - Öö kisub üles, süda sulgub 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. Leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Retooriline hüüatus - oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! ; Ah, kuis on ootus põhjatu ja pikk! A
koomilisse või jämekoomilisse vormi ,,ümberriietamisega". Alusteksti sisu säilib, kuid vorm muutub ning tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse. Sageli allikaks eeposed, müüdid. Nt A.Kivirähki ,,Romeo ja Julia" 44. Pastiss mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu stiili, sõnavara või lausestust. Pole pilkav ega naerutav, vaid tunnustav. Nt Jaan Kross ,,Mardileib" 45. Võltsing hoidutakse liigsetest viidetest alustekstile, sest eesmärk on tõsiseltvõetavus. Oluline on imiteerida alusteksti autori sõnakasutust, lausete ülesehitust, jutustamislaadi jms. Nt O.Lutsu ,,Talve" 46. Apokrüüf ehk apokriivraamat oli antiikajal salaõpetusi sisaldav ja ainult pühendatuile määratud usuteos
kiskuda' midagi. ehk küll igavik on sinu lahkumisest. Siin on tegemist hüperbooliga, sest sõna igavik võrdub siin sellega, et inimene, kellest autor räägib, on väga pikka aega ära olnud. See aga ei saa ju olla igavik, sest igavik tähendaks seda, et inimene on terve aeg, mis autor elus on olnud, olnud ära. 3 Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Ülaltoodud näitest näeme tunderõhulise sõna kordust 'oh et ei lõpeks, oh et ei lõhkeks'. Autor püüab sellise kordusega süvendada luuletuse meeleolu. Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata.
Tekstide emotsionaalsus ja ekspressiivsus saavutatakse tavaliselt sõnavara ja lausestusega. Elavusele rajatud tekstides kasutatakse tavalisest rohkem kõnekujundeid (metafoore, metonüümiat, võrdlusi jm) ning haruldasemaid keelendeid ja lausekonstruktsioone. Kui autor kaotab mõõdutunde, ei ole tulemuseks mitte elav, vaid lobisev, kenitlev ja ennastimetlev stiil ning tekst, mis võib lugejas tekitada emotsionaalse tõrke. Stiili ühtsuse all mõistetakse läbimõeldud sõnavalikut ja lausestust. Kirjutaja ei tohiks asjata segada erinevaid sõnakihte (näiteks kirjakeelt ja murdekeelt või kirjakeelt ja slängi). Lausestuses tuleks jääda kindlaks ühele laadile, kujundades stiili pikaldaseks ja rahulikuks, kiireks ja tormiliseks või neutraalseks. Muudatused stiili üldlaadis peavad olema põhjendatud ning lugejale arusaadavad. Stiililine ühtsus ei tähenda monotoonset lausestust ja kordusi sõnakasutuses. Kasutatud kirjandus: Hennoste, H. (2013)
koormisi ega otsustama muid riigielu küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega. 10. Mida tähendab õigustloova akti sõnastuse trafaretsus? Trafaretsuspõhimõte tähendab, et õigustloovas aktis tuleb sama mõtet väljendada alati võimalikult samas sõnastuses. Sarnaseid suhteid reguleerivate normide sõnastamisel tuleb kasutada samasugust või sarnast lausestust ning samu väljendeid. Õigustloova akti tekstist peavad selle täitjad täpselt ning ühtemoodi aru saama. Mida trafaretsemalt on sätted sõnastatud, seda vähem vigu tekib nende kohaldamise. 11. Palun esitada Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu rekvisiidid? · märge «EELNÕU» ning eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esitamise korral eelnõu valmimise kuupäev seaduse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas
Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Paroodia ja pastiss paroodia mänguline jäljendamine, eesmärk naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või zanrit, tehakse ümber süzeed, tegelasi, stiili, minnakse vahel absurdini, ka sõbralik ja lugupidav Pastiss jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Milline roll on paroodial ja pastissil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastissist)? - Postmodernistlik paroodia on kriitiline ja loov, samaaegselt saame teada nii esitluse piiridest kui selle mõjuvõimust. 15 Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid
saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel.
Paroodia ja pastišš. • Intertekstuaalsus – teksti tähenduse kujundamine teiste tekstide kaudu. Autor laenab ja muudab mingit eelnevat teksti. Lugeja loob seoseid teiste tekstidega. • Teoreetikuid: Julia Kristeva, R. Bartheus, Ferdinand de Saussure, M. Bahtin • Paroodia – eesmärgiks on mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide). • Müüt - seletavad maailma olemust, sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. • Paljud müüdid on kirja pandud ning neist on saanud olulised teosed. Samuti saab müütidele juurde mõelda ja nii häid lugusid kirjutada. • „Sõrmuste isand“, „Faust“ Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism
sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, (,,taaslähenemine elule") püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel;
stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastišš pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide). Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates,
Barthes teksti koosnemine paljudest kirjutistest, eri kultuurides. Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua. Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung- arhetüüp). M. Bahtin – dialogism. Paroodia eesmärk on naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni. Pastišš eesmärk mänguline jäljendamine, jäljendadakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“. Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Don Quijote parodeerib rüütliromaanide konventsioone; Väike maailm armastusromaane. Milline roll on paroodial ja pastiššil postmodernistlikus kirjanduses: Hutcheon: postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja
Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastišš pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. „Don Quijote“ parodeerib rüütliromaanide konventsioone. Hidalgo (külaelanik) hakkab ellu viima rüütliromaanidest loetud elutegevusi unustades nii oma majapidamise eest hoolt kanda. Hakkas ise rändrüütliks. „Väike maailm“ peategelase nõrkus on armastusromaanide lugemine vabadel hetkedel ning töö ajal
Teisendatakse alusteksti süzeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastiss Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaz F. Jamesoni jaoks on pastiss `tühi paroodia' (blank parody), eriti postmod. kasutuses, `surnud keel', milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne.
Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastišš Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaž F. Jamesoni jaoks on pastišš ‘tühi paroodia’ (blank parody), eriti postmod. kasutuses, ‘surnud keel’, milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale
põhjustab luuletajas mõjuängi Paroodia Eesmärk - naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või žanrit, Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastišš Eesmärk - mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. postmodernismile Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest(Cervantes “Don Quijote” (1605, 1615), parodeerib rüütliromaanide konventsioone.) ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv? Kas on aru saada, millise kirjanduskonventsiooni pihta on paroodia suunatud
või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve zanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastiss - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastiss pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja
Eelkäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi. 39.Parodia ja pastiss Paroodia eesmärk naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandussituatsiooni, vooli või zanrit. Teisendatakse alusteksti süzeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastiss postmodernistlik või ka tühikomöödia. Eesmärk on mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F.Jameson pastiss ,,tühi kui paroodia". Lisaks ka: 21 Travestia eesmärk moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad väärikuse. Võltsing eesmärgiks on tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. 40.Müüt
grammatiliselt segunevad või sulanduvad kokku 1.ja 3.isik; jutumärke ei kasutata ), erinevad võivad olla vaatepunktid ( autor, minavorm, raamjutustus ). Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust.
Aga ka lühemaid vorme nagu nt oodid, kansoonid, sonetid, Itaaliast tulnud vormid. Peamine idée oli, et keskaegne prantsuse luule on puudulik ja ei vasta kõrgetele ideaalidele, mis on pärit antiigist. Nad tahtsid esteetiliselt kõrgtasemelist luulet, hakati viljelema uusi kirjandusvorme, mida tolleaegne pratsusmaa ei tundnud. Rahvuslik luule jäi kõrvale (rahvaluule). Oli varajane teadlik toiming, olid väga radikaalsed, matkisid luules ladina keele lausestust. Prantsuse keel ladina keele eeskujul. Kuid niisugused radikaalsed uuendused läbivad väga harva rahva igapäevakeelde. Bellay eestvedamisel toodi esile aleksandriin 12silbiline värss, mis on poolitatud tsensuuriga (väike paus), paarisriimid. Seda on hiljem kasutanud ka pratsuse draama, ning sellest sai üheks kasutatumiaks vormiks prantsusmaal. Ronsard matkib antiigi kirjnikke. Tema sonetid on kõige kuulsamad, sest ta toob sisse ka mingisuguse filosoofilise erinevuse. On