Klaasist loomaaed Teoses on kolm peategelast: Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmub sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Ta veedab enamus oma ajast klaasist loomadega mängides või pargis jalutades, kuigi emale väidab, et käib sel ajal koolis, kust ta tegelikult peale eximes tundi ära tuli, sest närveeris nii palju esimese kiiruskatse ajal, et süda läks pahaks.
Piibeleht, kes oli juba kirjutanud mõned vähemenukamad raamatud. Sander suutis Piibelehelt ära osta raamatu käsikirja nimega ''Pisuhänd'', mille ta peale väikest muutmist trükki andis. Kuna raamat oli väga menukas sai see ka kõrgema kirjandusauhinna. Lisaks rahale lubas Sander Piibelehele veel ühe lubaduse, et aitab Tiitu, kui tal seda vaja peaks minema. Sellest lubadusest haaras Piibeleht hiljem kinni, et saada Vana Vestmani õnnistust tema teise tütre, Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja lasi Tiit Sandril seetõttu endale maad, mis pidi tegelikult müüdama Vanale Vestmanile, osta. Hiljem oli Vestman Väga pahane, kuid Piibelehe äriplaanidest teada saades ja maha rahunedes pakkus ta Laurat ise Tiidule naiseks. Kuuldes,et Vestmani pärandus läheb vaid
Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht tahtis varastada äriidee Vestmanilt, et Vestman tahaks varandust jagada ning lubaks abielluda Lauraga. Piibelehe plaan õnnestus, kuid Ludvig ei suutnud enda südametunnistusega ja päranduseta elada ning ütles, kes tegelikult kirjutas romaani ning mida Piibeleht tegi. Vestmanile hakkasid tema väimehed meeldima
nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Siis kui Matilda käskis oma mehele kirjutada raamatut, siis Matilda ütles, et ta ostis oma mehe raha eest. See näitab tema suhtumist mehesse. Mingil määral sarnaneb naine oma isale – tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. 3. Ärimees Westmann- äri suurus, tarkus, positsioon ühiskonnas. Võrdle tänapäevaga. Vestman on tark, elukogenud, haritud ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa – nagu ta ise öelda armastab, on ta „Vestman Vestmani uulitsast”.
Neid segab Meding, kes noomib noori, kuna Laura väikevend Armand on haigena voodis. · Armand saab peale kriitilist ööd terveks ja laura on õnnelik. Meding räägib Laurale, et näeb ka neiu tõelist head südant. · Dorothea sünnipäev. Meding ilmub kohale, kogu seltskond imestab, et nii madalast seisusest inimene kohale tuleb. · Laura sõbratar Elsale meeldib Meding, ning ta manib Laurale, et Meding tema poole kogu õhtu vaatab. · Lammerheim flirdib Lauraga ja see ahab Medingu kadedaks. · Meding lahkub peolt, kuid tunneb kodus, et miski justkui piinaks teda. · Palmer tunneb end halvasti ja laseb Medingul end tihti kontrollida. · Meding teeb Laurale abieluettepaneku. Laura palub Medingul vanematelt tema kätt paluda teades, et isa teda kerjusele mehele ei anna. Laura naudib, et saab Medingule tema noomimiste eest kätte maksta. Isa annab Medingule loa. · Laura on ehmunu ja pettunud. Meding võtab sõnad tagasi.
teine ja ta hoidid omaette-reaalses elus oli ta õele diagnoositud skisofreenia ja ta veetis suurema osa enda elust hullumajas. Tema ema kirjeldatakse kui hüsteerikut ja ka näidendeis(Amanda) võib sellele viiteid leida. Ja ennast ta kujutas teoses kui Tomi. Mõned inimesed arvavad ka, et kirjanik nägi ennast pigem Lauras. Teoses ongi siis kolm peategelast Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmud sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult selle perekonna korter. Amanda pereema kes on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi kuigi tegltikult perekond elab vaevalt ära. Tema põhiülesandeks näidendis tundub olevat oma endisest elust jutukeste jutustamine, oma laste kritiseerimine (vahest põhjendatud, vahest mitte) ja Laurale kosilase otsimine
Ühel päeval kutsub Pärt Laura restorani, tuleb välja, et ta kutsus Laura restorani ,,suitsukatteks", sest restoranis olid kokkusaamise kokku leppinud kaks tegelast (Kaarman ja Tatevik), kellel Pärt tahtis silma peal hoida Hiljem jutustab Pärt, milles asi: ta uurib üht salapärast maadetehingu ja korruptsiooniafääri Laurast saab Pärdi usaldusisik, ta arutab juhtumi igat asjolu Lauraga Ühel õhtupoolikul teatas Pärt Laurale, et Kaarmanit tulistati Laurale jäi juba esimesel korral bussiga tööle sõites silma üks iseäralik maja Hakkas seda maja nimetama ,,Valge kassi majaks", mida ta külastab üsna sageli Pärdi uuritavas loos tuleb ilmsiks üha uusi põrutavaid üksikasju, paljud asjad võtavad hoopis teise suuna Loosse on segatud ka valge kassi maja armeenlase suguvõsa Laura näeb majas juhuslikult püstolit, tuleb välja, et Armeni ema Lala
Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. Laura Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde,
Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks. · Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis. Sõnakoomika · Piibelehe ebakindel sõnakasutus ning ta veider kuid tabav väljendusviis.
Kuna doktor nägi, et krahvitütar siiski muret tundis, sai ta aru, et Laural on vaatamata kõigele hea süda. Palmerite majas toimus pidu - krahviproua Dorothea sünnipäev. Krahv kutsus sinna ka Medingi, kuigi teised külalised olid palju kõrgemast seisusest. Mees oli ikkagi tema poja elu päästnud. Selle pärast oli isegi Laura talle tänulik. Meding tahtiski tüdrukuga rääkida, kuid too käis vaid parun Lammerheimiga ringi. Varsti pärast pidu tuli ka kihlus. Enne seda aga käis doktor Lauraga rääkimas ja palus tema kätt. Isa oli sellega nõus, krahviproua- ja tütar mitte. Nõnda teatas õnnetu vaene arst, et laseb ta vabaks. Nii siis juhtuski, et varsti toimusid pulmad. Tüdruk ootas neid elevusega, kuigi musta mantliga mees teda paruni kui vastiku mehe eest hoiatas. Sellepärast hakkas Laura teda veel enam vihkama, sõimas teda vastikuks kerjuseks ning ütles, et põlgab meest. Öelduga tegi krahvitütar arstile väga haiget ning doktor lubas neile kõigile hukatust saata
Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole
kamandas teda pidevalt ja esitas nõudmisi. Matilde- Auahne, natuke ülbe, pidi alati saama oma tahtmise, seega oli ära hellitatud. Oli huvitatud jõukusest ja kuulsusest. Ka oma välimuses oli ta uhke ja väljapeetud, kandes alati kauneid rõivaid. Suhtumine teistesse oli üleolev, kamandas nii Sanderit kui ka oma õde, kes ka alandlikult ta soove täitsid. Oma suhtes Sandriga oli ta domineeriv ja võimukas. Nii ka perekonna suhetes võrreldes oma õe Lauraga. Sandri suhtumine temasse oli alandlik, kuuletus Matildele, kes käskis tal kirjutada romaani. Piibeleht- Oli oma suhtumisega alati väga rahulik, ei ärritunud kergesti. Tundus hästi abivalmis, mida sai ära kasutada Sander, kes palus tal enda eest raamatu valmis kirjutada, millega Piibeleht ka ilma pikema mõtlemiseta valmis tegema oli. Kuigi tegelikult oli Piibeleht päris kaval ja oskas hiljema asjast kasu saada, see oli temast väga üllatav.
Sõrmusehinda ei avalda. Laura suureks üllatuseks Roland teadis, et Laura pildid olid ajakirjas aga millegi pärast ta ei öelnud seda talle. 5. stseen Osvald teatab, et tuba on vaba. Roland läheb Laurat magama viima. 6. stseen Osvald kallab endale pitsi ja joob tühjaks. Võtab ajakirja, vaatab ja paneb ajakirja tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse juures, istub laua taha. Ootab umbes pool minutit. Karjub. Roland tuleb ärritunult toast välja. Osvalt uurib, et kus nad Lauraga tutvusid. Koolis, esimesel kursusel. Ütleb, et tahab ka endale sellist naist. Roland võtab algul asja naljaga aga Osvald jääb surmtõsiseks, et ta tahab just Rolandi naist endale. Roland läheb vaikselt kettasse. Vaidlevad pikka aega. Seejärel pakub Osvald talle raha. Rolandil hakkab halb. Tal hakkabki halb. Osvald alustab pakkumist 10st miljonist dollarist ning jõuab välja kuni miljard dollarini. Roland arvab, et Osvald on joodik kolme pitsiga deliiriumis. Osvald läheb taha tuppa
emaseni; Laura on lahutatud ja elab oma väikesest pojast mööda, sukeldudes seebikate vaatamisse“. Luuletaja Eero oli melanhoolne luuletuste kirjutaja, kelle luuletustel kahjuks lugejaid ei olnud. Oli arg, kartlik, kujutas omale asju ette. Nägi „tonti“ seal, kus teda tegelikult ei olnud. Iseloomustab tänapäeva inimest, kes koguaeg midagi teeb, nagu hamster rattal, aga kunagi kuhugi ei jõua. Ehtne kunstiinimene, tundlik ja haavatav. Romaani lõpus abiellub ta Lauraga, kuid hakkas peagi mõistma, et ta naine ikkagi ei mõista teda piisavalt. August Kask elas Eeroga sama maja 9. korrusel, oli poissmees. Elas rohkem teiste elu kui enda. Pidas ümbruskonnas toimuva kohta statistikat. Temaga seoses tuleb meelde üks ütlus sotsiaalmeediast: „Mõni inimene teab minu elust rohkem kui ma ise. Vahel tahaks kohe ligi astuda ja küsida, et kuidas mul siis läheb?“ Romaani lõpus saab ta autoavarii tagajärjel surma.
.. OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti küsid minu käest ja mina vastan sulle. maksame! LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et väga... siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab OSVALD: Mina räägin ju „sina“. Ma olen rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui sulle algusest peale „sina“ ütelnud! Kas sa palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke! Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. (Paus.) Paus.) LAURA: Ma vabandan, aga siin on mingi OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt
.. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.)
Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. 4. Karakterikoomika Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahesttahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete
saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise tallaalune. Mingil määral sarnaneb naine oma isale tema suhtumine teistesse on läbimõeldud ja kaval, veidi üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. Karakterikoomika Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused
samuti suhteid ja tööd mõjutavad. Eraeluliste sündmuste taga on peategelaste pereliikmed, nagu näiteks Kõsta surnud naise vanaema Elviira (Ita Ever), Posti tädi Agatha (Liina Orlova) ja Mardi ema Malle (Ada Lundver). Ka lastel on sarjas oma roll Kõsta kasvatab üksikisana poeg Andrit (Kristofer Pai) ja kaksikuid tütreid Romiinat ja Katarinat (Romiina ja Katarina Luik). Postil on sarjas ohtralt kurja teinud Lauraga (Kadri Adamson) poeg Felix, kelle saatuse osas ootab vaatajaid veel palju üllatusi. Et sari vaatajateni jõuaks, selle eest hoolitseb algusest peale kolmik koosseisus Toomas Kirss (sarja idee autor ja produtsent), Raivo Maripuu (rezissöör) ja Eleonora Berg (stsenarist). Kolmiku kindla veendumuse kohaselt ei tohi sari promoda vägivalda ega tekitada hirmu ja õõvastust. Seetõttu on selles sarjas kõik lood filmitud ja näidatud nii, et sari oleks vaadatav ka lastele ega
temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega. Hiljem käis Laura ka tema juures. Ta jäi rasedaks ning ei teadnud, kuidas see võis juhtuda. Sven oli pettunud, kuid aumehena abiellus Lauraga, viimane oli siis 22-aastane. Nad olid 2 aastat koos, siis hakkas Sven jooma ja laaberdama. Laura andis lahutuse sisse, kui Sven üritas teda lüüa. Nende vahel käis võitlus lapse pärast kes hakkab teda kasvatama? Laps mõisteti Laurale, kuid too käis õhtuti tööl. Sven kasutas olukorda ära ja ütles, et tema oleks parem lapsevanem, kuigi temal oli samuti õhtune töö. Ta ei saavutanud kohtus midagi ning laps jäi siiski Laurale
ära helistas suvalistel numbritel. Täiskasvanulik maailm on temajaoks huvitav, talle meeldivad kellad. Ta on Laura poeg. Teose põhiprobleemid ning teose sündmustik ning tegevuspaik Üksindus, tõugati üksteist eemale, ilmesed polnud suhtlemisaldid, mitte väga avar silmaring. Ei olnud kindlat ühte sündmustikku. Raamatus oli 6 tegelast, kelle elust räägiti kordamööda. Need tegelased puutusid kokku ainult riivamisi. Raamatu lõpus said nad kokku. Näiteks Eero kohtus Lauraga ja nad jäid kokku. (Eerot jättis ta naine maha ning Laura oli oma mehest samuti lahku läinud. Mõlemad olid üksikud ja tundsid end üksikuna). Teoses oli palju erinevaid kohti, kus tegevused pingestusid. Kõigi tegelaste elus oli mingi koht, kus tegevus pingestus. Kõigest räägiti kordamööda ja segamini. Näiteks Laura vaadatud filmis oli üks tegevuse pingestumine. Teine koht, kus tegevus pingestus oli näiteks see, kui Theo käis oma
,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse süvenenud Kersti pobises vastuseks midagi umbmäärast, mis kõlas nagu ,,Mhm, tsauki. Ahjaa, tervita neid minu poolt ka." Väljas paistis päike, ilm oli juuni alguse kohta väga soe ning seepärast otsustaski Kersti sõbrannade Marili ja Lauraga kesklinna kohvikusse sööma minna. Jäätisekokteili rüübates jälgisid kolm neiut mööduvaid inimesi. Kersti pilk jäi pidama tumedapäisel pikal saleda kehaga noormehel. Ta on ilmselgelt kusagilt kaugelt maalt, muidu ei oleks ta nii eksootilise välimusega, mõtles Kersti. Poiss oli koos vanema naisterahvaga ja nad istusid Kersti ja ta sõbrannade kõrvallauda. Menüü järele haarates lasi ta pilgul enda ümber liikuda ning märkas Kerstit. Teda jälgides
Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, ,,kaotas oma sarve", kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O'Connor Jim Tom'i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim'i
Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim’i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O’Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, „kaotas oma sarve”, kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O’Connor Jim Tom’i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim’i
Laura Wingfield Laura on ainukene karakter, kes terve näidendi jooksul kellelegi liiga ei tee ja on üldse kõige vähem egoistlikum tegelane. Autori jaoks on ta kõige südamelähedasem tegelane, kuna tegelaskuju prototüüp on Williamsi õde Rose, kellega autor oli väga lähedane. Sellest ka Jim'i pandud keskkooliaegne hüüdnimi Peoroos. Paljud sümbolid viitavad temale ja ka näidendi pealkiri on kõige tihedamalt just Lauraga seotud ning ka lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, ,,kaotas oma sarve", kuid sai hiljem siiski põletada. Jim O'Connor Jim Tom'i ja Laura keskkoolimälestustes on prototüüpne, populaarne, üle kooli tuntud poiss. Ka külaskäigul on ta sümpaatne, kuid natukene erinevast maailmast pärit tegelane. Jim'i
Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele – nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega. Hiljem käis Laura ka tema juures. Ta jäi rasedaks ning ei teadnud, kuidas see võis juhtuda. Sven oli pettunud, kuid aumehena abiellus Lauraga, viimane oli siis 22-aastane. Nad olid 2 aastat koos, siis hakkas Sven jooma ja laaberdama. Laura andis lahutuse sisse, kui Sven üritas teda lüüa. Nende vahel käis võitlus lapse pärast – kes hakkab teda kasvatama? Laps mõisteti Laurale, kuid too käis õhtuti tööl. Sven kasutas olukorda ära ja ütles, et tema oleks parem lapsevanem, kuigi temal oli samuti õhtune töö. Ta ei saavutanud kohtus midagi ning laps jäi siiski Laurale. Üks õhtu pani Laura poisi magama ning jäi
temale oma Tallinna sõbrale, pikakasvulisele lavatöölisele nimeks Sven, sümpaatne. Käisid kohvikus mõned korrad. Ühel korral saatis Sven Laura koju, kuid ei tahtnud lahkuda. Ronis aknast sisse. Laura tunnistas talle, et on süütu. Olid seksuaalvahekorras ning Sven tõdes, et tal on palju kogemusi naistega. Hiljem käis Laura ka tema juures. Ta jäi rasedaks ning ei teadnud, kuidas see võis juhtuda. Sven oli pettunud, kuid aumehena abiellus Lauraga, viimane oli siis 22-aastane. Nad olid 2 aastat koos, siis hakkas Sven jooma ja laaberdama. Laura andis lahutuse sisse, kui Sven üritas teda lüüa. Nende vahel käis võitlus lapse pärast kes hakkab teda kasvatama? Laps mõisteti Laurale, kuid too käis õhtuti tööl. Sven kasutas olukorda ära ja ütles, et tema oleks parem lapsevanem, kuigi temal oli samuti õhtune töö. Ta ei saavutanud kohtus midagi ning laps jäi siiski Laurale
parandaja seletas kuidas asi töötab, sai teleri korda, elas koos pojaga, ilma meheta - üksikema, enamusajast vaatas õhtuti telerit, filme ja seriaale ja jõi likööri/serrit ning sõi kompvekke, julge naine, ei mõelnud üldse maailma peale, sest ei teadnud sellest suurt midagi - Laura ja ta poja isa Sveni viis kokku laula endine kavaler, Sven võttis Lauralt süütuse, tehes ta ka samal ööl rasedaks, lubas jääda aumeheks ja Lauraga abielluda, lavatööline hakkas huligaanitsema ja jooma, mehe arust oli Laura külm, Sven üritas teda peksta, peale mida Laura lahutust nõudis, Sven nõudis last endale, kuid seda ta ei saavutanud. - Restoranisveitser Theo, omas kõrtsi, üks väheseid vanu maju, mis oli säilinud uute keskel, ta oli segaduses enese paigutamisega ühiskonda, pidas päevikut, oli juba 3 aastat töötanud oma raamatu kallal ,,Mees ja naine", mis rääkis psühholoogilistest ja
Ta arvas, et Eesti on liiga hall ja roheline. Talle meeldis, kui mehel oli kollane portfell. Kunagi oli tal mees, kuid siis nad läksid lahku. Laura kolis tädi juurde. Pärnus - poiss käis paar korda Laural külas, tutvustas teda lavatöölisele (Sven) ja siis tüdines Laurast. Svenile meeldis laura, ronis Laura aknast sisse ja võttis ta süütuse. Laura mõtles, et tal on nüüd mees. Kuu aja pärast tuli välja, et Laura oli rase. Mees sai pahaseks, kuid “aumehena” ta abiellus Lauraga (Laura oli 22). 2 aasta pärast oli mees koguaeg purjus ja esitas Laurale perverrseid nõudmisi (Laura algul tegi neid, aga siis enam ei tahtnud). Mees tahtis last ja oli sellel ajal kaine, kui kohtuprotsess käis, kuid kui last ei saanud hakkas ta uuesti jooma. Komisjon käis Laura kodus nuhkimas (otsiti meest). Sven heitis Laurale kohtus ette, et tollel on õhtune töö, kuigi tal isegi oli. 5 (Theo) Räägib pmst Theost ja naistest. Theo kirjutas hommikuti raamatut (raamatus oli esimene
teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks. · Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis. Sõnakoomika · Piibelehe ebakindel sõnakasutus ning ta veider kuid tabav väljendusviis.
). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi. Vahepeal on kirjutanud mitu sonetti järjest ühe teemaga. 102-104.sonett. järjest sarnased. 121.madrigal 128.kansoon. algus on kuulus "Italia mia". 165.sonett. väga konkreetne ja meeleline.(näitab kile pealt). Rõõgib konkreetselt Laurast. 149.kansoon. hüüab appi surma, et oma armupiinadest vabaneda. 196-198. sonett. Kõik algavad sõnaga "Laura" - "l'aura". 211.sonett. nimetab esmakordselt kohtumist lauraga kuupäeva 6.aprill 1327.aastal. Esimene osa lõpeb sekstiiniga. See on kogu teosest 2/3. Teises osas on alguses peamislt kansoonid. 272.sonett. ei ole erilist lootust, küllaltki kurb sonett. Kurb Laura surma pärast (ta suri katku). 334.sonett. Jüri jaoks kõige ilusam. Ta kirjeldab kuidas nad siiski kohtuvad lauraga, kuidas naine tuleb tema juurde. Pinged püsivad kuni lõpuni. 336.sonett. manab esile igatsetud kohtumise. Katkestab selle mõtiskluse ise ja toob
Priit oma raha tagasi nõuda. Laura on võlgnik Priit on võlausaldaja Mis liiki isikutega siin tegeist on? Tegu on füüsiliste isikuteda alluvussuhe puudub Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub? Tegu on eraõiguse valdkonnaga Mis õiguse liigigiga tegemist on? Tegu on subjektiivse õigusega ehh tegu on kindla subjektiga seotud õigusega. Laural on juriidiline kohustus raha tagastada. Mida saab Priit ette võtta? Sõlmima Lauraga võlaleping aga kui Laura pole nõus siis... Verbaalselt veenda raha tagasi maksta, ja kui see ei õnnestu siis saab pöörduda maakohtusse. Kas Laura rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis mis liiki? Jah, rikkus moraali ja tavanorme. Kas Laura rikkus õigusnorme? Rikkus küll. Kokkuleppelised normid, kohustavad normid Priidu silmis aga lubavad normid Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid kui käitumisreeglid peavad olema teatudu süsteemis
teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks. · Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis. Sõnakoomika · Piibelehe ebakindel sõnakasutus ning ta veider kuid tabav väljendusviis.
annaabi.ee 
