Tagebuch · Datum: Donnerstag den 19 September · Name: Martin Rahuoja · Thema: Singen mit ein Gast Herr Ohlhoff · Was gemacht? Meil oli taas Saksamaalt tunnis muusikaõpetaja Ohlhoff. Laulsime laule Zwei kleine Wölfe, Frösche in der Nacht ja Zwei kleine Fische. Härra Ohlhoff mängis kitarri ja kõik pidid laulma. Osa õpilasi pidi ka teksti tõlkima. Laulsime kaanonis. Johannesel oli trollface'i mask kaasas. Õpetaja käis mitu korda ütlemas, et ma ka kaasa laulaks, mida ma niigi tegin. Hea tund oli. Saime varem sööma. · Bewertung: A+ · Hausaufgaben: Lieder korrata!
eesmärk oli inimeste elu-olu, NSLVL-i okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta.Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Laulvat revolutsiooni võib kirjeldada öölaulupidude ja kontsertidega. Minu vanaisa osales laulvas revolutsioonis. ,,Mäletan, kuidas kõndisime sinimustvalge lippudega Tallinna lauluväljakule. Seal korraldati kontserte. Hoidsime üksteisel kaelast kinni ja laulsime üheskoos. Eriti ehedalt on see meeles kuidas laulsime ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään". Tekkis ühtsustunne." ,,Rohkem nagu eriliselt midagi ei mäletagi. Lihtsalt väga tore üritus oli, mis andis rahulolu ja ühtekuuluvus tunde."
Ta seisis bussi uksel ja röökis: "Ükskord me võidame niikuinii!". Rahvas aplodeeris ja hõikas hurraa. Kõik tähtsamad inimesed olid Lätti läinud, kus toimus miiting. Seal peeti Eesti, Läti ja Leedu keelseid kõnesid. Kui me sinna jõudsime oli miiting läbi. Liiklus oli väga aeglane - umbes 5- 10 km/h. Lätis olid tuhanded lõkked ja sügislilled. Kõik oli väga pidulik ja kaunistatud, küünlaid oli palju. Olime seal kaua, jalutasime, laulsime, kõik olid lõbusad. Inimesed olid kõik nagu sõsarad ja velled. Mitte ühtegi joodikut, autoõnnetust ega pahandust. Koju tagasi sõites laulsime terve tee. See päev oli väga vajalik. Kõigi lootused olid kõrged. Hingele andis see päev palju. Mitte miski poleks sellele suutnud vastata. Kahjuks oli teisiti arvajaid. Sovhoosi pearaamatupidaja küsis meie käest: "Noh, mida teile seal siis jagati eile, et te pidite sinna just tööpäeval minema?". Seda oli väga valus kuulata
Teos kirjutati 1973.aastal, seega jäi Ernesaksa loomingus lõpupoole. „Helin“ on Ernesaksa kirjutatud laul Juhan Liivi sõnadele. Teose viis on looklev, laulev ja armas, väga südamelähedane. Laul on duuris ning vaheldub soojade akordidega. Rütm on rahulik, küllaltki aeglane ning vahel astuv. Harmoonia on enamasti duuris, ilus pehme kõla. Meeleolu samuti rahulik ning tekitab üllaid tundeid. Olen seda laulu laulnud nii poistekoori ridades, kui ka meeskooris. Mäletan, kui laulsime esimest korda meestega kokku ja kui võimas see kõik oli. Umbes 6-7 aastat hiljem laulsime uuesti seda laulu linti, aga seekord noorte meeskoori ridades ning mõttes tuli üles hea mälestus lapsepõlvest. Teine kord meeskooriga lauldes oli laulu hoopis vägevam ja võimsam tunne, kuna tõlgendasin nii viisi kui ka sõnasid teisiti. 4 „Kutse“ Ernesaksa „Kutse“ on 1957.aastal kirjutatud koorilaul, millele on peale kirjutatud ilus soolo. Sõnade autor Juhan Smuul. Laul on nii rahutu
viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me ennast vabaks laulsime ei unustata kunagi. Mis siis ikkagist oleks olnud kui me ei oleks ennast vabaks laulnud? Kas siis siiani räägiksime me vene keeles ja me ei oleks vabad? Kas tõesti me oleksime sellistest suurtest pildudest ilma nagu tantsupidu ja laulupidu? Mina arvan et Eestis oleks väga kehv elu ja inimesed viriseksid koguaeg. Toimuksid salajased peod millest ei tohiks miilitsad teada. Me räägiksime vene keeles ja meil oleks koguaeg selline tunne, et me ei ole vabad
Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning rääkisime õudusjuttu lisaks grillisime vahukomme. Läksime üsna varakult magama ning hommikul olime reipad ja valmis edasi liikuma. Panime asjad kokku ja hakkasime edasi sõitma. 2 tunni pärast olime jõudnud tagasi RMK Ristna looduskeskusesse. Tänasime sealseid töötajaid abistava suhtumise eest ning läksime bussipeatusesse. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Keel ja Identiteet Arvan, et keel ja identiteet on omavahel seotud väga tugevasti, eriti meie, eestlaste jaoks kes me end sõnaotseses mõttes vabaks laulsime. Keel on aidanud säilitada meie kultuuri ning rahvust läbi pikkade ja raskete aegade. Võiks isegi öelda, et keel on pannud aluse meie kultuurile, mis omakorda pani aluse meie rahvusele. Võiks öelda, et keelest on arenenud välja identiteet. Inimesi seob üks keel, millest on sündinud ühine inimeste grupp, millel on eriline nendele omane kultuur. Näiteks on eestlaste kõige stereotüüpsem iseloomustus see, et oleme õelad.
õpihimuline rahvas. Enamik eesti maarahvast oskas üsna pea lugeda-kirjutada, kui samas mõnes teises kohas leidus ainult mõni üksik kirjaoskaja. Vaatamata pikkadele orjusaastatele ja -sajanditele, on eestlased säilitanud oma rahvuse ja vaimu. Meie rahvaluulet on üüratult palju ja seda kirja hakati seda alles mõned sajandid tagasi. Kui palju vaeva on näinud eesti rahvas selle säilitamisega! Nagu pidevalt öeldakse, me laulsime endid vabaks. Ka teistest nõukogudejärgsetest riikidest oleme me kõige paremini suutnud toime tulla. Eestlased on oma riigi eest väljas ja enda üle uhked. Nad on astunud vastu palju suurematele riikidele ja seda edukalt. Ma ei leia küll ühtegi erilist põhjust, miks me peaksime oma rahvust häbenema. Eestlane olla on ju uhke ja hea, kas pole?
Kaotatud lähedane Tere ! Mina olen Gerda Kuusemets. Kui me sündisime sai meist meie pere lemmik laps. Meid hoiti, hellitati kunagi ei jäätud üksi vaid oldi meiega. Lähedased pakkusid enda armastust ja hellust, kuid me ei osanud selle siis veel vastata. Lasteaias saime endale oma esimesed sõbrad koos tegime palju asju mängisime, laulsime, tantsisime ja palju muud. Kooli minnes saime uusi tuttavaid ja häid sõpru. Iga päeva elus ei avaldata oma tundeid, näiteks me ju ei ütle sõbrale, et oled mulle nii kallis ja sinuta olla ma ei suudaks. Ajapikku tekib meil see üks ja ainuke lemmik inimene, kelleta enam olla ei oska. ,,Sõber on see kellega julged olla sina ise" nii on öelnud Pam Brown. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/kurbus). Alles siis kui see kallis inimene on surnud mõistame kui raske on
Väga palju kujundeid Ei ole ropp Sinu usk on uks kes sees saab sooja Minu armastus on sulle õitsev puu Lemmikluuletused Lärmist üsna tasaseks jäänud Pühkisime meelest tuleviku Me isegi ei mäletanud Kelleks me saame Minu käte vahel oli äkki su kampsun Selle sees sina Ja silmad Mis naersid valusalt Mu käte vahel oli äkki noor noaloopija Ja mina tahtsin olla sihtmärk Kui jälle teadvusele tulin Oli sohvasse löödud Sada nuga Ma olin terve ja me laulsime õnnest Juustes kaduva suve rohukõrsi Mahasadanud tähti Joonistad tammelehtede varje Käsutad pilvi Oled nii ilus Et keegi ei märka Oled nii tahetud Et jääd üksi Oled suits ohvrilõkke kohal Oled lootosistes kukk Jaani kiriku katusel Suve viimasel ööl Kuulan sinu üminat Ajajõe kaldal Selg vastu sügise ust Kasutatud allikad http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&i http://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE http://kirjandusjakeel
Susanna tegid süüa ja Sten aitas maja koristada. Pärast seda, kui kõik vajalikud asjad olid tehtud, oli märkamatult möödunud peaaegu kuus tundi. Helena otsustas, et helistab Marinale ja kutsub ta kohale. Marina oli kutsest üllatunud, aga lubas, et on kümne minutiga kohal. Me panime endale sünnipäeva mütsid pähe ja jäime Marinat ootama. Üsna pea kõlaski uksekell. Marina astus sisse ja me hüüdsime talle valjusti: “Üllatus!“. Karlos pani muusika käima ja me laulsime talle sünnipäevalaulu. Marina oli nii üllatunud, et puhkes suurest rõõmust lausa nutma. Me andsime talle kingitused üle ja hakkasime sööma. Mina, Helena ja Susanna olime küpsetanud suure tordi. Tort maitses kõigile ja me hakkasime lõbusaid mänge mängima. Keskööl, kui me kõik tantsisime, oli järsku kuulda valju karjatust, Marina kukkus nii, et tal läks jalg tagurpidi. Me kõik kahtlustasime luumurdu ja ma otsustasin kiirabisse helistada
Ikka on hea oodata talve, sest siis tuleb lumi maha ning lastel on alati lõbus lumes möllata, või siis suve, kus on palav ning saab ujumas käia. Samuti iga viie aasta tagant on meil suvel traditsiooniks juba alates 1869.aastast pidada laulu-ja tantsupidu. See on see hetk, kus kogu Eesti tuleb kokku, et ühiselt laulda ning olla koos. Samuti tuleb inimesi ka mujalt riikidest kokku, kuna me oleme ainuke riik maailmas, kes peab oma laulu-ja tantsupidu ja see on traditsioon, mis jääb. Me laulsime ennast vabaks. Minu jaoks on Eesti riik, kus ma tahan olla ja jääda siia elulõpuni. Siin on mu sõbrad, mu perekond ja meie ühine keel ning traditsioonid. Reismias on muidugi tore käia ning näha teiste riikide kultuure ja tavasid, aga igaveseks Eestist teise riiki lahkuda mina ei suudaks. Arvan, et Eestis on siiski väga hea elada ning loodan, et need inimesed, kes siit läinud on, mäletavad seda riiki rahuliku ja toredana.
See on lugu, mida meie, eestlased, teame, kuid mis väärib jutustamist ka tervele maailmale. ,,Laulvas revolutsioonis" ,, puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ihkasime, laulsime ja saavutasime vabaduse ning seda kõike tilkagi verd valamata. ,,Laulev revolutsioon" on suurepäraseks ,,kokaraamatuks" neile, kes tahavad teha revolutsiooni ilma tapmise ning vereta. Juba filmi esimestel minutitel olid minul, tee mis tahad, silmad märjad. Nähes eestlaseid õlg- õla kõrval laulmas kui üks mees, kõigi silmis usk, lootus, armastus- see on midagi sellist, mille jaoks sõnu ei piisa. Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik,
Elame linnas, maal või välismaal, siis on ikka mõningad pühad mis meid kokku toovad. Jaanipäevad, sünnipäevad, uus aasta, kevadpüha ja jõulud. Iga püha on eraldi traditsioon, kui jõulude ajal sööme me hapukapsast, verivorste ja ahjukartulit, kevadpühade ajal me sööme teisi toite. Aga miks? Esimest korda kui meie esivanemad 1962. aastal ühise tantsu- ja laulupeo korraldas, see on ikka veel säilinud. Tänu laulupeole ennast vabaks laulsime ja veel siiamaani toimuvad laulupeod, on eestlasele äärmiselt tähtis. Olen kuulnud vanematelt inimestelt, et see pole ikka see, mis vanasti, et laulud on muutunud hoopis teistsugusteks. Ehtne näide sellest, kuidas me võtame uuendusi enda traditsioonidesse. Paljud inimesed on kolinud kiire ja tiheda elutempoga linnadesse. Kus pole traditsioonid ja uskumused enam kõige tähtsamad. Maakohtades elu hääbub ja sinna jäävad vaid vähesed, kuid neilgi tekivad uued traditsioonid ja uskumused,
, loomulikult ka autosid ja busse, meiegi tulime kohale bussiga. Milline oli ilm sellel päeval? Raske öelda, aga vihma kindlasti ei sadanud. Kuidas Te saite oma seismiskohale ketis? Sõitsime kohale spetsiaalselt selleks sündmuseks tellitud bussiga. Milliseid asju Te sinna kaasa võtsite? Ei mäleta, et midagi erilist sai kaasa võetud, kahjuks ei mäleta sedagi, kas meil oli sini-must-valgeid lippe kaasas. Mis toimus enne ja pärast käte ühendamist? Laulsime ja olime ootusärevad. Kas Teie ketiosas oli piisavalt inimesi? Meie kohas sellega probleemi ei olnud, oli piisavalt inimesi.
Seal mul polnud aega ja hakkas tunglemine. Kui kiiresti aeg lendab: kontsert lõppes, muusika vaiknes, prožektoreid kustutati, aga grupp läks ära. Tuli aeg tegelikusse tagasi pöörduma, kuid rahvas ei kiirustanud. Mõned helistasid oma vanematele, sõpradele ja õnnelikult karjusid, sest olid oma lemmiku gruppi kontserdil. Kaua aega jooksul ma ei saanud teadvusele tulla, tegelikult, nagu mäletan, pärast koos onuga ja teiste inimestega lihtsalt naersime, vahetasime muljedega ja laulsime. Südames oli kergesti, aga natuke kurva meelega. Samal ajal jõu tunne, emotsiooniline kasv ja vabadusrõõm täidasid hinget. Kõige andunud fanatid jooksid ära püüdma bändi liige, et proovida saada autogramme.Nüüd hea meelega saime koju minna.Järgmisel päeval sõitsin tagasi koju ning sain aru, et võimalus külastada oma lemmiku gruppi kontserdi on kõige parem kingitus sünnipäevale. Ainult sõnadega sellist toimingut on väga raske kirjeldama
aastaid pauku teha, neid oli lademetes. Hea, et hing sisse jäi." 1957. aastal lõpetas Tõrs Virumaa kaevanduskooli, töötas seejärel puu ja müürsepana Kundas. Juba siis, 17aastase noormehena, suutis ta Nõukogude võimuga tülli minna. "Kuna palka korralikult ei makstud, korraldasime poistega streigi," räägib Tõrs. "Panime rinda sildid "Tööd ja leiba", marssisime mööda linnatänavaid ja laulsime: "Jää vabaks, Eesti meri!" Õiglusenõudjad võeti kinni. Kõigepealt viidi nad Rakvere julgeolekusse, seejärel Tallinna Pagari tänavale. Sõber pandi viieks aastaks trellide taha, Tõrs sai üle noatera vabaks. Aga märk jäi külge. Läbi pika kadalipu õnnestus tal merekooli pääseda, see ära lõpetada ning ka mitmed aastad merd sõita. 1979ndal astusid aga laeva kaks kaabuga meest ja teatasid, et rahvavaenlasel pole merele asja
et ise olla parem. Siit ilmneb ka hoopis positiivne omadus, eestlane on järjepidev. Kui ta on võtnud omale eesmärgi, siis ta ka täidab selle ning tunneb ainult siis rahulolu. Ühel rahvusel ei saa olla ainult negatiivseid iseloomuomadusi. Eestlase räsitud ja orjameelses südames on läbi aegade säilinud ühtsus ning ühtehoidmine. Oleme olnud võõrvõimude all sajandeid. Me kuulutasime end iseseisvaks, kuid jõuga võeti vabadus meilt ära. Üheskoos ilma vägivallata ning ohvriteta laulsime end taas vabaks. Milline tegevus ja sündmus toob kokku ülimalt palju eestlasi? Vastus on imelihtne – loomulikult laulmine ning laulupidu. Nõmme Gümnaasiumi vilistlane ja endine Eesti Vabariigi president Lennart Meri kõneles 1999. aasta laulupeol nii: „Laulupidu on südameasi nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad ja laulupeod meie võidud
paljudki leidlikud Eesti naised välismaiseid trende jälgisid. Kuna sellist kaupa Eestist saada polnud võimalik, siis õmmeldi ja tehti sarnased riided endale ise. Olenemata meie riigi väiksest pindalast oli meil võimalik olla eeskujuks teistele ja me olime oluliseks punktiks, millest niiöelda snitti võtta. Ehk Moskva võis olla küll kohaks, kus kõiki käske jagati ja kogu valitsemine toimus, salamisi taheti aga alati olla vabalt nagu eestlased. Laulsime ju ikka J.Leesment'i sõnade järgi: ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi." Alati ei ole lihtne jääda iseendaks. Eriti siis kui oled teinud vigu ja teiste otsused on olnud targemad. Vaatame teiste eludele ja mõtleme, miks neil on kõik hästi ja miks nemad on õnnelikumad kui meie. Sellegipoolest ei tasuks välise ilu järgi veel otsuseid teha ja teiste õnnevalemit enese peal katsetada. Kas üldse see, mis teised teeb õnnelikuks, teeks ka meid?
on, kui tol ajal. Koorilaulude loomist soodustasid laulupeod ning massiline laulukooride asutamine nagu tegelikult ju tänapäevalgi laulupidude traditsioon on säilinud ning et koorilaulu rahvale veelgi lähemale tuua, on juba 2 aastat peetud telesaadet Laululahing. Ning tõsi- koorilaul on nii noorte kui vanade seas praegugi veel hinnas, küll aga võib-olla väheke erineva tähendusega. Me laulsime end vabaks Laulva Revolutsiooniga, siis tähendas üheslaulmine vabadust. Praegu, tundub, lauldakse rohkem rõõmu pärast, mis muidugi iseenesest pole ju halb, vastupidi inimesi ühendav, kasvõi selleks, et praegusel majandussurutise ajal olukorda psühholoogilisel tasandil leevendada. Kuid tagasi pöördudes XIX sajandi lõppu muusikaelu hakkasid kujundama kutselised heliloojad, nt asutas Aleksander Läte Tartus 1900.aastal esimese sümfooniorkestri.
" Siit tuleb välja veel üks põhjus, miks Tiinat tema erinevuse pärast välja tõugatakse. Kuigi küll peamiseks on kindlasti tema tuline temperamentsus, kuid samuti mängib ka rolli tema välimus. Tiina on tõmmuverd neiu, ei ole tema selline nagu tema kasuõde Mari. ,,Me olime pikaldased ja aeglased. Meie teenisime jumalat ja orjasime mõisa kartuse ja värisemisega; elu lust ja rõõm oli meie eest lukku pandud asi. Kui me laulsime, olid meie laulud rasked ja kurvad. Helgeid aegu meil ei olnud, kirge meie ei tundnud, - uute orjahingekeste ees oli meil hirm ..." jutustab vanaema Margusele Tammarude minevikust, mis seletab paljutki selle kohta, miks nad just sellised külmad ja ebatolerantsed teistsuguste vastu on. Raske orjaminevik on nad selliseks vorminud.
Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud Isikuline ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija
ja elu jälle ridapidi tööl. Tegi seda paarteist tundi, kuni sain endale uue arvuti. Loovtöö kadus nagu leht tuulde, ja mängimine läks lahti. Tuli siis loovtöö ära andmine, ja tulid kohe ka teised probleemid. Loovtöö tegematta ja kooli asjad ebaõnnestunud. 2.2. Jõuluvana Meie elu on kui lill, jõuluvanal oli kaasas pill. Tegi meile jõulu peo. Laulsime ja lõime tantsu, sõime grilli ja sõime kooke. Jõuluvanale polnud pandud kooki, ega ka pandud klaasi jooki. Järsku oli kuri majas, jõuluvana võtis oma pilli, ja kadus nagu leht lehe kuhja ära. 2.3. Kooli päev Hommikul kell seitse oli üles ärkamine. Hammaste pesemine ja pesus käimine. Oh jumal jälle kooli minema. Riideid pesust välja võtmine ja selga panemine,
(on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud isikuline Kõneviisid isikulises tegumoes:
Kõigepealt sõitsime oma heinakorviga metsa ja murdsime oksi tolle meiupuu tarvis. Isa oli hobusemeheks. Isegi Kerstin võeti sellele sõidule kaasa. Ta naeris ning oli selle üle väga rõõmus. Olle andis talle väikese oksakese pihku, Kerstin istus ning vehkis sellega. Ja Olle laulis talle seda vana laulukest: "Kerstinil on üks kuldne vanker ja sellega sõitu ta tegi, tal kullane piitsake oli veel peos ja ta tervitas neid, keda nägi." Pealegi laulsime me kõik. Agda oli ka meiega oksi murdmas, tema laulis nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lilledki õitsevad koplis." Aga selle laulu peale laulis Lasse nõnda: "Päikene paistab, suvi on käes, lehmakook laiutab koplis." 9 Selles oli tal muidugi õigus. Nimelt et koplis on olemas lehmakoogid. Ainult et laulus poleks seda küll mõtet otse välja öelda.
Siis heitis naine pikali, Jakov lõi risti ette ja hakkas kirstu tegema. Kui töö valmis, pani Pronks prillid ninale ja kirjutas oma taskuraamatusse: ,,Kirst Marfa Ivanovale- 2 r. 40. k." Ja ohkas. Eit lamas kogu aeg vaikides, silmad kinni. Aga õhtul, kui pimedaks läks, kutsus äkki vanameest. ,,Kas sa mäletad, Jakov?" küsis ta, vaadates teda rõõmsalt. ,,Kas mäletad, viiskümmend aastat tagasi andis jumal meile heledate juustega lapsukese? Siis istusime ikka jõe ääres ja laulsime laule... paju all." Ja kibedalt naeratades lisas ta: ,,Tütreke suri." Jakov pingutas mälu, kuid ei suutnud kuidagi ei last ega paju meenutada. ,,See ainult viirastud sulle," ütles ta. Saabus papp, andis jumalaarmu ja toimetas võidmise. Siis hakkas Marfa midagi arusaamatut pomisema ning heitis hommiku eel hinge. Naabrieided pesid ta, rõivastasid ja panid kirstu. Et salmilauljale mitte ilmaaegu maksta, luges Jakov ise Taaveti lauluraamatut, aga haua eest ei võetud talt midagi, sest
tundis ülevat tunnet, millegi suure tulemise suhtes ; tundis suuremat vabaduse lootust kui kunagi varem. Ning räägib, kuidas nad seda kordasid ning aina edasi andsid. Balti kett oli eesti rahvusliku identiteedi väljendaja. Leo Tiri järgi: „Eesti vaim, mis seal oli, Eesti laulud, eesti keel, Eesti lipp . Tõeliselt pühalik sündmus“ (Kruuse 2009:6). Villu Kallas räägib sama „ No vägev ja ülev isamaine tunne. Hoidsime kätest kinni ja muudkui laulsime „ (Kruuse 2009:6). LISA1. KIRJALIK KÜSITLUS ÕP. SILDNIK AIVOLE Mida mäletate fosforiidisõjast? Mida tundsite ? 80-ndate keskel , mil Venemaa poolne surve ENSV –le oli tugev , nii ideoloogiliselt kui demograafiliselt. Paljud teadlased nimetasid seda eetika probleemiks ja olid võõrvõimu teenistuses , selleks et säilitada teaduslik positsioon. Palju oli rahvuslikult meelestatud koosolekuid kus püüti probleemi olemust selgeks rääkida . Vähe oli teadlasi , kes probleemi
(on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud Me laulame laulsime oleme laulnud olime laulnud Te laulate laulsite olete laulnud olite laulnud Nad laulavad laulsid on laulnud olid laulnud Umb- lauldakse lauldi on lauldud oli lauldud isikuline *Tulevik eesti keeles puudub, seda saab väljendada nt tegusõna hakkama abil (Homme hakkan õppima).
grupil oli see viimane õhtu bussiseltskonnana. Kuidagi iseenesest sigines grokk tassidesse, inimesed lõkke ümber ja taskulambi valgel igipõlised eesti laulud huultele.Võtsime läbi kõik lauliku laulud,lorilauludest matkalaulude ja nostalgiliste viisideni, ümberringi pimedas öös mägijõe kohin, tumedad kõrguvad kaljuseinad ja taevalaotuses lummavad tähed, hinges heldimus,ärevus ja pisuke hirm. Kui lähedal oli päike , kui kaugel aed! Kui lummavad silmad ja tugevad sõbrakäed! Laulsime neli tundi,kuni küünlad olid lõpuni põlenud ja kallakule tallatud must ring,hinged kerged ja uni silmis. 20. august, teisipäev. Esimene matkapäev Velli Sallallaa ja Neeme vettide grupp jäid telkidega maha.Hommikul kell viis pani buss hääled sisse , see oli kui viimne käeviibe, ja me olimegi iseenda hooleks jäetud kesk Transilvaania mägesid. Hommikul tegime
REEDE ,,Oleme terved!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase päevaplaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis. Arutletakse lastega nädala jooksul õpitu läbi. Küsitakse lastelt, mida on tervislik süüa, miks peab sporti tegema, miks peab puhtust hoida ning miks on hea õues mängida. Räägitakse ka läbi, milliseid lastelaule me õppisime ning laulsime ja arutletakse miks on laulmine tervisele hea. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse jälle lastelaulu ,,Hiiretips'' 09.00-11.30 : Mõtlemismängud ja käeline tegevus. Viiakse läbi kolm erinevat tegevust: Laululinnu värvimine (vt lisa, värvi laululind), mõistatus ,,Leia kümme erinevust'' (vt lisa, leia erinevused), lauamäng ,,Laul läks kaduma''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Vaba tund õues.
ristikest ja ei tallanud maha... MARGUS (ka liigutatud, teeb sellekohase liigutuse, aga ei vasta midagi). VANAEMA (nagu kaugele tagasi vaadates ja siis jälle alates). Me olime pikaldased ja aeglased; meil oli alati kõigest kaks last, kui palju, siis kolm; kui jumal sigidusele varakult taba ette pani - üksainus! Meie teenisime jumalat ja orjasime mõisa kartuse ja värisemisega; elu lust ja rõõm oli meie eest lukku pandud asi. Kui me laulsime, olid meie laulud rasked ja kurvad. Helgeid aegu meil ei olnud, kirge meie ei tundnud, - uute orjahingekeste eest oli meil hirm... MARGUS (rahutult). Mis sellest nüüd minule, vanaema?... (Kaeblikult.) Mis sa kõneled kõigest sellest! See ei tee ju midagi paremaks! VANAEMA (ennast püsti ajades). Jah, mis sellest nüüd sinule!... Ainult, et... kuidas meie sugu ja võsa enne on elanud, elu ja kannatamiste peale vaadanud. Põlvest põlve, nii halvad kui me olime..
Toimus põnev matk vanasse sõja- põnevat lühifilmi, toimus fotomäng. Sõitsime jalg- väeossa, väga kaunis moedemonstratsioon, "presi- rataste ja paadiga. Toimusid "olümpiamängud". dendi" vastuvõtt, luulekonkurss, ööfilmide festi- Väga põnevaks osutus öömatk telkimise, öise lõkke val. Meisterdasime kipsnukke, laagriraamatuid, ja ujumisega. Kõik said juurde matkatarkusi telgi tantsisime, laulsime karaoket, mängisime luurekat. ülespanemises, lõkke süütamisest jpm. Taigna- Üks terve päev kuulus soovide täitmisele, õhtuks kollaai polnud varem ükski laps teinud, nüüd on olid kõikide laste soovid täide läinud. Laagris käis ka see ära proovitud. Väga populaarsed olid lõkke- külaline Pereplaneerimise Liidust, kes rääkis tüd- õhtud
koolipingis, kus nimelt kasvab uus põlvkond. See võitlus käib lapse hinge ümber ja selles vaidluses on lapse poole suunatud esimene üleskutse: "saksa poiss, ära unusta, et sa oled sakslane ja tüdruk, pea meeles, et sina pead saama saksa naiseks!" Nii sai minulegi osaks suhteliselt üsna varases nooruses osaleda rahvuslikus võitluses, mis toimus vanas Austrias. Me kogusime rahalisi fonde, me kaunistasime oma riideid rukkililledega ja must- puna-kuldsete lindikestega, me laulsime Austria hümni asemel "Deutschland über alles". Ja seda vaatamata kõikidele keeldudele. Meie noorus möödus läbi teatud poliitilise kooli juba selles eas, kui noored inimesed, kes kuuluvad rahvusriigi juurde, veel ei mõtlegi veel osavõtule võitlusest ja kasutavad oma rahvuskultuuri aaretest ära vaid emakeelt. Et ma tol ajal ei kuulunud ükskõiksete kilda, on loomulik. Kõige lühema aja jooksul muutusin ma fanaatiliseks "saksa rahvuslaseks", mis
annaabi.ee 
