Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm)
Toonekurg Tooni ``Toonekurg Tooni`` raamat jutustab ematoonekurest, kes jäi sügisel oma linnuparvest maha, tiivaluu murru tõttu. Toonekure leidis tüdruk Ruuta, kes oli kooli hilinemas. Ta jäi toonekure juurde juttu ajama ning kui ta kooli läks, järgnes toonekurg talle. Ruuta rääkis toonekurest oma emale, kes tahtis toonekurge aidata. Ta hoidis toonekurge algul enda juures, kuid pärast leidis ta Toonile laudas koha. Tooni kohandus laudas kohe. Lauda kassile Tooni alguses ei meeldinud, kuid pärast hakkas meeldima. Laudas oli suur hiire mure-hiiri oli nii palju, et kui lehmalüpsja lauta läks, nägi ta alati hiiri. Lauda kass püüdis küll hiiri, aga mitte piisavalt. Siis, kui Tooni lauta toodi, hakkas hiiri järk-järgult vähenema. Hiljem tuli välja, et see, kes neid hiiri tapab, on Tooni. Lauda kass läks sellises olukorras väga laisaks. Igal hommikul (kuni avastati, et Tooni
sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse. Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2. Et arvutada sulupinda ühele seale, selleks tuleb sulu pindala jagada sigade arvuga sulus: 18,81 : 20= 0,95 m 2. Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale piisavalt ruumi. 9 6.2 Söötmine ja söödakasutus Söötmissüsteeme on sigalas kaks: üks on jahu saamine kolust kärru nupuvajutusega ja käru
heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Tapasaagis=tapamass/tapaeelne kehamass *100 Liha kvaliteedi organoleptiline määramine: õrnus,mahlakus,lõhn,maitse,värvus,puljong. Piima füüsik-keemilised omadused (tihedus-sõltub koostiskomponentide tiheduse summast1,026-1,034 g/cm2,külmumistäpp-näitab piima naturaalsust kuni-0,520C,happesus 17-18 Th). Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov-isel puhtuse ting laudas (tolm,liiiv,karvad,allapanu), antibiootikumid-ei tohi piimas esineda ja pidurdusained-desif ained, bakterite arv näitab mikroobide arvu piimas, mis tekivad teatud ajaperioodil, piim tuleb kiiresti maha jahutada ,et bakterid paljuneda ei saaks. Somaatiliste rakkude arv piimas-piimanäärme epiteelrakud,leukotsüüdid ja surnud keharakud). Piima sordilisus- toorpiim jaot sortidesse, mille alusel toimub maksmine.(külmtäpp,somrakkude arv jne)
kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi: Tauri Tattar Tegelik teostamise kuupäev: Hinne: Olustvere 2011 1.Nimeta 3 tüüpilist, enamlevinud puudust, mis põhjustavad halba ventilatsiooni lauda loomaruumis: a) Valest ehitatud ventilatsooni süsteem b) Kehv sõnniku välja juhtimine c) Liiga suur loomade arv laudas 2. Halb ventilatsioon soodustab kas: a) loomade kaalu positiivset iivet b) konstruktsioonide kiiret lagunemist c) metallkonstruktsioonide seisukindlust 3. Loomaruumi õhus leidub palju kahjulikke komponente, nimeta 4olulisemat neist a) CO2 b) CH c) CO d) NH 4. Lauda loomaruumi loomuliku ventilatsiooni korral liigub õhk Soe õhk ülese ja küll jääb madalamale tõttu. 5. Nimeta loetletud loomaliikidele sobiv laudaruumi temperatuur ja suhteline
Kollast värvust võivad põhjustada ja mõned mikroobid oma elutegevusega. 36)Piima füüsikalis-keemilised omadused- Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalduv piimamass 20'C juures. Tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Külmumistäpp- on piima külmumistemperatuur, mis on piima naturaalsuse näitajaks. Piima happesus-olulisemaid kvalit. Näitajaid, sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. 37.Puhtuseproov- iseloomustab hügieenitingimusi laudas ja näitab mustuse kogust piimas. Võetakse 1x nädala jooksul üldpiimast, mis filtreeritakse läbi vatiketta. Piim peab olema saadud tervetelt lehmadelt. Antibiootikumid- ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud nendega, siis ei tohi piima enne ooteaja möödumist üldpiima hulka lüpsta. Need takistavad ka piimhappebakterite tegevust, seega see takistab happeliste piimatoodete valmistamist. Pidurdusained- lüpsiaparaatide pesemisel ja desinfitseerimisel kasutatavad ained, mis
platsi efektiivsuse suurendamisest. tänapäeval veel vähelevinud robot-lüpsiplatse. Robot- lüpsiplatsid on täielikult automatiseeritud. Kõik protseduurid tehakse ära masinate abil. Robot-lüpsiplats töötab põhimõttel, et lehm ise, vastavalt vajadusele, liigub lüpsplatsile ja laseb end lüpsta. Igal lehmal on kaelas andur, mille abil arvuti tunneb looma ära. 44. Lehmade lüpsmine. Nõuded: 1)lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel 2)laudas peab olema kord ja puhtus 3)vältida võõraste isikute ja loomade viibimist laudas lüpsi ajal 4)enne lüpsi tuleb ette valmistada lüpsiinventar 5)tuleb jälgida lüpsitehnikat Lüpsmisel tuleb kinni pidada kahest nõudest: 1) Lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud. 2) Lüpsiaparaat tuleb koheselt alt ära võtta, kui piimavool on udarast lõppenud. 45. Lüpsiinventari pesemine. Lüpsiinventari pesemine mõjutab suurel määral piimakvaliteeti
ümbritseva õhuga on tunduvalt: a) madalam b) sama c) kõrgem Allikas: 4. Iga vastus annab 1 punkti; seega kokku 11 punkti. Tulemus positiivne alates 50%-st. 5. Töö esitamise lõplik tähtaeg: viimased kontakttunnid. 1.Nimeta 3 tüüpilist, enamlevinud puudust, mis põhjustavad halba ventilatsiooni lauda loomaruumis: a) Valest ehitatud ventilatsooni süsteem b) Kehv sõnniku välja juhtimine c) Liiga suur loomade arv laudas Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 2. Halb ventilatsioon soodustab kas: a) loomade kaalu positiivset iivet b) konstruktsioonide kiiret lagunemist c) metallkonstruktsioonide seisukindlust Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx 3. Loomaruumi õhus leidub palju kahjulikke komponente, nimeta 4olulisemat neist a) CO2 b) CH c) CO d) NH
heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud haigustekitajate areng ja loomad samas karastunumad viirus ja nakkushaigusi vähem, pidev liikumine tagab lihaste ja liigeste hea toonuse vähe liigestehaigusi ja raskeid sünnitusi Madal õhutemperatuuri tõttu on inimestel talvel sellises laudas ebamugavalt külm töötada, söödakulu on talvel mõnevõrra suurem, sest loomad kulutavad osa sellest täiendava koguse kehasoojuse tekitamiseks. 3. Veiste pidamisviisid. Lõastatud pidamisega laudad Eelised: Igal loomal on kindel koht, seetõttu on normeeritud söötmise rakendamine lihtne ja ülevaade loomadest on pidevalt olemas. Söödakulu toodanguühiku kohta on väike. Tööde organiseerimine on võrdlemisi lihtne. Puudused:
5.Kas kängurud elavad ka eestis? 6.Kui pikki hüppeid teevad kängurud? Lisa Muhumaa talunik kinkis oma abikaasale sünnipäevaks kaks kängurut, kirjutab Meie Maa 31.01.2005.a. «Abikaasal oli suvel sünnipäev ja mõtlesin, et mida talle kinkida. Tundus, et kõik on juba olemas ja nii otsustasingi talle kaks kängurut kinkida,» ütles Laasu talu peremees Elmet Erik. Laasu talu on varem tuntuks saanud jaanalindude pidamisega, kuid lisaks jaanalindudele ja kängurutele elavad Laasu talu laudas ka emud ja nandud. Laatsu talu peremees, esitles esimest korda oma tublit kängurupoega "Luige sügis" laadal 08.09.-11.09.2005.a. Uudistajaid oli väga palju. Niipalju saime teada, et talvel on kängurud ikkagi laudas ja seal peab olema +10 kraadi, sest känguru on ju soojamaa loom. Varsti on oodata känguru poega. Pilt tehtud "Luige sügis" laadal 09.09.2005
Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega
Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega
pidamine Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga Eestis on hakatud muu maailma eeskuju üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil Nuumveisied peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega Ühes grupis peetakse tavaliselt 5-10 enam-vähem ühevanust nuumpulli Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretegav Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema
negatiivselt loote kasvule. Kuid tiinuse 4. ja 5.ndal kuul on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt, sest on teada, et tall kasvab viimasel kuuel tiinusnädalal 2/3 sünnimassist. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses (imetamisperioodi 1 pool) juba 19 MJ. Talviste söötade kulu aastas: 5 Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Samas heina-silotüübilise söötmise puhul peab arvestama, et ute kohta vajatakse aastas 800 kg silo, umbes 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Uttede söötmine imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele
3. Bakteriaalsed haigused · Pastorelloos · Klostridioos · Tallede düsenteeria 4. Muud pohjused- 10% 7. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine Tallede võõrutamine ja võõrdetallede pidamine · Traditsiooniline 3-4 kuu vanuses · Varajane võõrutamine 1-1,5 kuu vanuses edasi jõusöödasegudega, kus toorproteiin 17 %. Võõrdetallede pidamine 1. Lühike nuum ca 2 kuud, seega 3 + 2 kuud, realiseerimine 5 voi 6,5 kuu vanuses 2. Lühike nuum nuumaplatsil või laudas 3. Pikk nuum väljaspidamisel 8. Tiinete ja imetavate uttede söötmine Tiine ute söötmine · tall kasvab viimasel 6 tiinusnädalal 2/3 sünnimassist · jõusööda hulka on vaja suurendada ratsioonis, sest a) energia ja proteiini vajadus kasvab b) loode kasvab ja ruumi kõhuõõnes jääb vähemaks. Kontsentraatide vaene ja rohusöödarikas ratsioon võib põhjustada tupe väljalangemist · jõusööda kogus ute kohta sõltub heina või silo kvaliteedist
lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piim väga kergesti seob erinevaid lõhnu - laudalõhn, silolõhn, jms. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 36. Piima füüsikalis-keemilised omadused - Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast
Imetamisperioodil: Vahetult peale poegimist eraldatakse utt koos sündinud talledega individuaalsulgu, mil utele antakse vabalt kõrge kvaliteediga heina ligikaudu 5-7 päeva jooksul. Poegimisjärgselt on vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Talviste söötade kulu aastas: Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel.
ja õlgede hoiukohana. Viljast tehti Odra, Rukki leiba söögilaud ● Söögilaud asus tavaliselt õuepoolses külgseinas diagonaalselt ahju vastas kahe seinapingi vahelises nurgas rehetuba Rehealune ja laut Laut. ● Laut oli suur Seal elasid kõik taluloomad, Hobustel olid kõigil eralid aedikud muidu võisid nad kellegi kabjaga ära tappa! Laut oli väike valgust seal ei olnud,Lahtritega käidi laudas toimetamas. Inimesed pugesid kitsast laudauksest sisse ja väja. Meie esivanemad olid töökad ja usinad töölised! Laudas oli pime ja külm kuid loomade viidi sooja põhku ehk-Heina alla. ait ● Aida tunneb selle järgi ära et ukse sisse on jäetud väike auk kust kass sisse pääseb hiiri püüdma. Aidad olid talu kõrvalhooned, mis olid vajalikud toiduainete, riiete, tööriistade, vilja jm. tagavarade hoidmiseks
majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvirn ukse ette. Kadripäevaks lõpetati kõik naiste sügistööd, seepärast olid ka kadrid väga naiselikud, puhtad ning valged. Kadripäeval söödi laudas loomade juures ning määgiti ja käituti loomade kombel. See pidavat tooma karjaõnne. Kadripäeva peetakse 25 novembril.
9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud söödaratsioonid) 20. Lammaste karjatamine, karjatamisviisid 21. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalautade tüübid.
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu
isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad. Lamba saba on lühike. Keha on kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega. Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid.
Mihklipäev 29. september Kevadest sügiseni on kariloomad väljas rohtu söömas. Kariloomad on lehmad, sead, lambad ja hobused. Mihklipäeval lõppes vanasti karjatamisaeg. Talvel on kariloomad ainult laudas. Mihklipäeval lõppes ka karjase töö. Karjane on inimene, kes valvab ja hoolitseb kariloomade eest, kui loomad on talust kaugemal. Samuti lõppes töö teistel abilistel, kes tegid suvel talus erinevaid töid. Abilised said mihklipäeval töö eest peremehelt palka. Mihklipäeval inimesed tööd ei teinud. See oli vanasti pidutsemise päev. Mõnes külas kestis pidu kolm päeva. Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki.
8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel, nad saavad olla laudas, kui ka käia karjamaal kuna ise tahavad. Ka talvel on väljas käimise võimalus. Püüan majandada oma ettevõtet võimalikult looduslähedaselt ja arvestada keskkonnaga end ümber. Ettevõtte kõige suuremaks eesmärgiks on laiendada karja 70 põhikarja uteni. On plaanis renoveerida vana laut ja tulevikus osta juurde ka uut tehnikat, et oleks lihtsam sööta koguda. Sööt kogutakse oma maadelt sisse ostetakse ainult mineraalaineid ja jõusööta. Ettevõttes
4. Andres kaevas kraavi edasi ja toimus rehepeks 5. kevadel tundis Andres, et sellisest talust ta on unistanud, viljapuud õitsesid ja krõõt ootas neljandat last, kes oli lõpuks poeg, aga krõõt suri. Andres tegi veel viimased külvid. Kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise nimel. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine jõudu pole kasvatanud, vaid kahandanud. On kasvanud suude hulk nii toas (7 last ), kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd nagu mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumust või paratamatust. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Andresele tundub nagu oleks ta nõiaringis. Andres mõistab ligi kümne aastase rähklemise
Elan küll linnas, aga minu süda ihkab elada päriselt maal, kaugel linnamelust ja põrisevatest autodest. Oma vanavanemate juures Kihlepas tunnen, et siin on minu õige koht. Milline kaunis loodus, millised ilusad vaated ja kui armsad ja lahked inimesed! Samas näen, kui raske on neil seal eluga toime tulla. Poodi pole kümnete kilomeetrite raadiuses, busse sõidavad harva ja tööl käia pole ka inimestel kusagil. Süüakse seda, mis kasvab oma aias või laudas. Põllumajandus on praegu küllaltgi kehval järjel ja ega loomapidamine kerge pole. Maakohtade suurim puudus on ettevõtted ja firmad, kus inimesed saaksid töötada. Töökohtade olemasolul läheks rohkem noori elama maale, sest siis oleks neil koht, kus tööl käia ja kust toitu osta. Tegelikult on küll selliseid vanu talle ja maju, kus peaks ainult uue katuse peale panema ning olekski maja, pood või hoopis vabrik valmis.
ISLAM Jumal Allah , prohvet Muhamed Usk ja kultuur Alussambad: · Usutunnistus (ainujumal Allah) · Palvus viis korda nädalas, keelatud on palvetada laudas, käimlas, surnuaias, tapamajas. · Almus rahaline annetus vaestele ja abivajajatele · Kord elus tuleb ette võtta palverännak Mekasse Muhamed sureb ootamatult, arvatavasti südamerabandusse. Riik pärandatakse edasi tema perele. Riiki nimetati kalifaadiks. Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased
J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, 19531957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbedat ja 3 pronksi. Pildid 3 Kasutatud kirjandus http://www.spordiinfo
Õues päike paistab, Jõuluvana tuleb,tuleb, koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa. Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana. Õues kukkus käbi. Talv Uusaasta Õues sajab paksu lund, Tulemas on jälle uusaasta, õhtul mul ei tule und. koju tahaks jälle naasta. Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga.
õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei osanud ta ei suhelda ega korralikult süüa. See näitab, et kasvukeskkond on üks väga tähtis määraja inimese arengus. Juba enne või vahetult pärast lapse sündi märkavad raskemaid puudeid kõigepealt arstid ja lapsevanemad. Perekonna juhendamist ja vajalikke lisateenuseid koordineerivad esialgu meditsiiniasutuse spetsialistid ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Lapse erivajadusi võidakse
koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kartul, taime-ja puuviljaliigid) üks esimesi söödajuurvilja kasvataja hüdrotehnilise rajatise algataja masinlüps laudas edendas silo tegemist Sangaste rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav rukkisort Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis Sangaste rukki morfoloogia Sangaste kõrs on: -Pikk, võrdlemisi Sangaste rukki pead seisukindel on : -Jäme -Prismakujulised
identsete registrinumbritega. Kõrvamärke kinnitatkse kõrva spetsiaalsete aplikaatortangidega. Lisaks sellele märgistatakse veiseid ka kõrvade sälkimise teel, kasutades selleks spetsiaalset sälkimisvõtit. Sageli väidetakse, et suurtes karjades suurte numbrite sälkimisel vigastatakse liigselt veiste kõrvu ja kui loomad neid ka ise vigastavad, siis kaotavad numbrid loetavuse. Loomade kaugemalt äratundmiseks (karjamaal, lõastamata pidamisel laudas, lüpsiplatsil lüpsmisel jne.) kasutatakse veiste kõrva pandud numbrite dubleerimist kaugemalt loetava numbriga. Seni on meil kõige rohkem levinud numbri värvimine veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist. On kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud
jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana teda kuulda ei võtnud siis mõistis ta, et too on kõigest edev, rumal ja langenud. Kukk unistas lennust lõunasse, kuna arvas, et seal ehk on parem elu, ning lendas männi otsa, tahtes kaugemale lennata, aga kukkus alla nagu kivi, mis peale haned, kanad ja kuked hakkasid teda pilkama. Tekkis tüli ühe teise kuke (Kurluki) ja KerillKerkerilli vahel. Algas äge võitlus, kus Kerill-Kerkerill tappis Kurluki, saades suure kiituse osaliseks. Kuid üsna
mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada, Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid, mille pind on küll viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega
valatakse transportimiseks ämbrisse, kus see puutub kokku laudaõhuga. Võimalusel tuleks vältida piima kokkupuudet laudaõhuga. Parima kvaliteediga piima saab torusse- või platsillüpsi tehnoloogia kasutamisel. Piimale mitteomane lõhn ja kõrvalmaitse võivad kanduda piimasse ka läbi lehma hingamiselundite, kust nad imbuvad verre ja sealt edasi piima. Silo lõhn võib sissehingamisel juba 15...30 sekundi pärast kanduda vere kaudu piima. Sellepärast peab laudas olema hea ventilatsioon. Vahetult enne lüpsi ja lüpsiajal ei ole soovitav silo sööta. Erinevad söödad võivad tekitada kõrvalmaitset. Piimas on täheldatud söödamaitset 20...40 minuti pärast teravamaitseliste söötade söötmist. Mõne aja möödudes veri isepuhastub. Maitse- ja lõhna vead kaovad piimast u. 5 tundi pärast teravamaitselise sööda söötmist. Seega tuleks teravamaitsega söötasid sööta kohe pärast lüpsmist (lüpsi vahe on 12 tundi).
Elu algus Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96
otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et oksad tema ema all hakkavad kohe murduma. Kui Leemet kõndis metsas, siis tema ema lehvitas vahest talle kusagilt kõrgelt kuuse otsast. Hale koht tundus mulle, kui Hiie pidi enda vanemate Tambeti ja Malli käsul jänestel päid maha raiuma, et neid huntidele sööta. Huntidele oli sööki vaja, sest neid peeti laudas. Hundid andsid metsa parimat piima. Teravmeelne tundus mulle koht, kus Näide huumori kohta : Kui inimahvid Pirre ja Räägu räägivad enda täi kasvatusest. Täid elavad puurides. Nad otsustavad kasvatada kitse suuruse täi. See õnnestub neil. Kui Pierre ja Räägu kolivad puu otsa, et saada veel ürgsemad eluviisid, võtavad nad kaasa ka kitse suuruse täi. Näide satiiri kohta: Kui Madgaleena ütleb Leemetile ja Pärtlile, et külaelanikud on
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli
õhtusöömaajaga? kes ja miks selle korraldas? - Paasapühad on päev, mil jumal lasi egiptlastele langeda viimase nuhtluse: esmasündinute surmamine. Püha õhtusöömaaeg toimus paasapühade ajal, ning ta on iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks. Jeesuse sündimisest tema surmani Ingel Gabriel saadeti kena noore naise Maarja juurde. Ingel ütles, et Maarjale sünnib laps, kes hakkab igavesti kuningana valitsema. Laps, kelle nimi oli Jeesus, sündis laudas, ja karjased tulid sinna teda vaatama. Hiljem juhatas üks täht Idamaa mehed selle väikese lapse juurde. Me saame teada, kes pani nad seda tähte nägema ja kuidas Jeesus tapmiskatse eest päästeti. Seejärel loeme sellest, kuidas 12-aastane Jeesus kõneles templis õpetajatega. Kaheksateist aastat hiljem Jeesus ristiti, ja siis alustas ta Kuningriigi kuulutus- ja õpetamistööd, mida Jumal saatis ta maa peale tegema. Jeesus valis välja 12
2.Toimingud vastsündinuga · Puhasta koheselt nabaväät, sest selle kaudu liiguvad nakkused ja bakterid kõige paremini kuna see on nagu avatud värav nende jaoks. ( 7% joodilahus või alkoholiga) · Kui vasika nina hakkab paistma puhasta kohe ninasõõrmed, et vasikas saaks iseseisvalt hingata. · Jälgi, kas lehm hakkab vasikat lakkuma. · Aita lehmal vasikat puhastada, kasutades karedat rätikut, põhku või vana vaipa. · Vasika kuivatamine on oluline, sest muidu võib ta külmas laudas ära külmuda ning sellepärast on vaja ta vereringe kiirelt tööle saada. · Jälgi kas vasikas saab ise idarast joomisega hakkama. · Kui vasikas ei saa ise imemisega hakkama , siis anna ternespiima esimese elutunni jooksul. · Jälgi et vasikas ei külmetaks, kata ta allapanuga. 3.Vasika söötmine ja pidamine · Vasikate tervist ja heaolu kontrolli kaks korda päevas. · Kuni kolme kuu vanuseni jooda vasikat piimaga. · Kuue kuu vanuseni jooda lõssiga.
Eestis enam jõudluskontrollis villatoodangut ei määrata, sest vill ei ole enam kasutoov lambakasvatussaadus. 3-5 kg on pesemata villa toodang, lambaid pöetakse enamasti 1 kord aastas. Lammaste pügamise aeg peab sobima tehnoloogiaga. Kui meil on aastaringne väljaspidamine, siis oleks sobivam pügada kevadel, sel juhul on lambad lühikese villaga suvel, kui on soe aeg, pikema villaga talvel, kui on külm aeg. Kui lambaid peetakse talvel laudas, siis sobiks paremini sügisene pügamine, sest sel juhul talvisel perioodil on loomad pöetud, nad on niikuinii soojemates tingimustes ja eeliseks on ka see, et poegimise ajal on loomad lühema villaga. On välja toodud, et talvise pügamise korral on tallede sünnimass suurem. Peale pügamist saadud villa nimetatakse villakuks. Villa pügamisjärgne kvaliteet Lambavilla kvaliteeti sõltub paljuski ka villa pügamisjärgsest käitlemisest. Nõuetekohane
inimeste koduloomadeks. Kuna inimesed, kes metsas elasid, oskasid ussisõnu, siis said nad ussisõnade abil hunte ja ka teisi ussisõnu mõistvaid loomi taltsutada. Selle tõttu oligi üsna tavaline, et igal perel oli vähemalt üks hunt. Pentsik oli ka nende huntide kasutus. Nimelt kasutati hunte selleks, et neilt piima lüpsta ja samas ka sõideti nende seljas ringi. Üsna veider oli ka see, et üks tegelane Tambet lausa kasvatas hunte oma laudas. Tal oli neid umbes saja ringis ja tema tütar pidi päevad läbi hunte jänestega toitma. Kõik metsasolijad polnud siiski ainult inimesed või metsloomad. Peale nende elasid metsas ka inimahvid Pirre ja Rääk, kes kasvatasid täisid. Kuigi putukad ei mõistnud tegelikult enam ussisõnu, siis suutsid inimahvid täid endile kuuletuma panna. Kui juba see oli piisavalt veider, et neil olid konnasuuruseid täisid, siis otsustasid Pirre ja Rääk kitsesuuruse täi aretada
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist
viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta vahetevahel seda laulu loeb, et endale teadvustada, et tema on Jussi surmas süüdi. 5.Miks ei asunud Liisi pärast oma pulmi mehe juurde elama?
Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, sest tal polnud plaani, mille järgi toimetada. Kuna Andrese arvates oli olulisem parandada enda elutingimusi, mitte teha paremaks oma loomade elu, tappis ta osa loomi ja pidi neid lauda juurde matma. Sellega kahjustas ta oma karja ja haigused said laudas hästi levida. Peale lehmade surma tuli muretseda uusi loomi ja seega vajas see lisakulutusi, aga rahaga oli Andresel väga kitsas. Sellega kannatas nii tema perekond kui ka Oru talus elavad loomad. Andres ei mõelnud hoolega läbi otsuseid enne nende langetamist. Kuna ta ei võtnud kuulda ka endast vanemate ja elukogenumate inimeste nõu, siis enamus otsuseid tegi ta hetkeliste
mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aasta algusest hakatakse loomapidajatelt nõudma keskkonna kompleksluba alles siis, kui laudas on üle 400 lehma või 800 mullika. Siiani kehtis piir 300. 19.September: Kuressaare prügimäest sai puhkeala Saaremaal avati Kudjape endise prügila asemel puhkeala. Kudjape prügila kattekiht rajati prügilademetest väljasõelutud pinnasest ning tänaseks on endisest prügilast saanud kõrghaljastatud ja terviseradadega kaetud vaba aja veetmise keskus. 20.September: Keskkonnaamet Sindi paisule hüdroelektrijaama ei luba
KONSTANTIN PÄTS Maarja-Liisa LAPSEPÕLV & PEREKOND · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. · Pärnumaal Tahkuranna vallas · Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED
Vanaema tahtis teada saada, kus täpsemalt Miisu hiiri püüdmas käib, seega otsustas ta kassil salaja taga kõndida. Üks hetk oligi vanaema kadunud ja kõik teised lapsed ning vanemad otsisid vanaema taga. Otsiti küünist, otsiti laudast ja isegi tiigist. Kõik olid murest murtud ja kui lõpuks paari tunni pärast vanaema metsa äärest koos kassiga tagasi tuli, olid teised rõõmsad, et vanaemaga polegi midagi juhtunud. Veel meeldis mu vanaemale laudas käia. Eriti keskpäeva ajal, kui kanad munesid. Ta kuulas kanade kaagutamist, võttis kanu sülle ja korjas munad ära. VanaTol ajal oli traathari, millega lehmi ja hobuseid kammida. Mõnikord kadus vanaema tundideks lauta ja kõik otsisid jälle teda. Juhtus ka seda, kui vanaema jäi lauta puhta põhu peale magama. Laudas oli alati värske põhk olemas. Tavaliselt tõi seda vanaema ema. Põhku toodi heinaküünist, mis oli laudale väga lähedal
Vargamäe naised-kes nad on? Oma viieköitelises epopöas ,,Tõde ja õigus" on Anton Hansen Tammsaare andnud igale tegelasele oma elufilosoofia ning kindlad rollid. Nii nagu on epopöa esimeses köites vargamäelaste meespere ülesandeks pidada igipõlist võitlust maa ja üleaedsetega, on ka naisperel täita oma rollid. Eelkõige oli Vargamäe naisperel täita tööka pereema roll, rügades nii laudas, majapidamistöid tehes ning aja jätkudes ka välistöödel. Tihtipeale oli töö hulk ja maht veel suuremgi kui loomadel. Kuna hobused, lehmad ei saanud kurta ega hädaldada, tuli neile aeg-ajalt puhkust anda, pererahval aga selline luksus puudus. Ei lugenud sel juhul Krõõda peenike piht ega tütarde noor iga- Liisi ja Maret pidi juba maast madalast karjas käima ja ema aitama. Lisaks sellele tuli silma peal hoida paigalpüsimatutel lastel. Eks kontimurdev töö ja Andrese suured
annaabi.ee 
