TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste LÕE-1 LOOVUS KINGITUSEKS LASTEAIAST Essee TALLINN 2009 Tihtipeale ütlevad inimesed, et nad ei ole loovad, või et neil ei ole kunstiannet. Kas see ka alati nii on, seda me ei tea. Võimalik, et inimesed pole endas seda loovat poolt veel avastanud, kuna nad pole kunagi kunstiga eriti tegelenud. Võib-olla jääbki see avastamata. Kõik saab ju alguse lapsepõlvest. Kodust ja ka lasteaiast. Mida aga peaks lasteaiad tegema, et nende võsukestest kasvaksid loovad inimesed?
Haridus enne ja nüüd Haridus on muutunud ja muutub ilmselt ka edaspidi inimkonna elus üha tähtsamaks ja vajalikumaks. Ilma piisava hariduseta on väga raske tänapäeva elus hakkama saada. Haridust tähtsustatakse kaasajal ehk liigagi palju. Vanemad hakkavad oma lapse tulevase hariduse pärast hoolitsema juba väga varakult. Kui vanasti ei mõelnud lapsevanemad last lasteaeda pannes niiväga sellele, kas laps palju häid oskusi ja piisava ettevalmistuse kooliks lasteaiast kaasa saab, siis tänapäeval on see väga oluline ja inimese harimine jõudnud juba lasteaedadesse. Seal õpetatakse lapsi lugema, arvutama ning paljudes lasteaedades on programmis ka lisaks mõni võõrkeel. Samuti on tekkinud eelkoolid, kus enne lapse kooli minekut valmistatakse nad juba ette oskama võimalikult palju, kuna kõikides koolides on nüüd vastuvõtukatsed ning väheste oskustega lapsed ei saa lihtsalt soovitud kooli sisse.
Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin jalatrauma,
Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga üritame lasteaia-aja teha teile kõigile mälestusterohkeks ja ka harivaks. Lasteaiast saate te enda esmased teadmised ja tahtmise aina rohkem ja rohkem uusi teadmisi saada. Siin tekivad ka uued sõbrad, kellega koos ehk ka kooliteed jätkate. Kuid selleks, et kõik nii läheks, tuleb igalühel endal olla tubli ja sõbralik nii teiste laste kui ka õpetajate suhtes. Arvan, et teekond meie lasteaias saab olema igati positiivne ning seda teekonda toetab ka meie sõbralik kollektiiv. Loodan ka igakülgset koostööd lasteaia ja lastevanemate vahel. Praeguseks aga minu poolt kõik
Minu nimi on Janeli Aavik. Olen 19-aastane noor neiu ja elan Saaremaal. Olen siin elanud kogu oma elu. Ma armastan oma kodu, see on mulle kõige kallim koht, ning vabal ajal veedan meelsesti aega kodus. Kunstiga olen tegelenud juba väikesest tüdrukust peale. Kooli minnes läksin ka mitmesse kunstiringi ja hiljem olen käinud ka erinevates kunstikoolides. Eriti meeldib mulle teha asju ise, mitte teiste ettekirjutuste järgi. Olen säilitanud pea kõik oma tööd lasteaiast alates. Ma õpin Kuressaare Ametikoolis, dekoraator-stilisti eriala. Mulle meeldib Kuressaare Ametikool. Õpetajad on toredad ja abivalmid ning õpilased on seltskondlikud ja sõbralikd. Ametikooli õppima tulles lootsin saada palju uusi kogemusi, teadmisi ja arendada veelgi oma käelisi oskusi. Minu lemmikõppeaineteks olid maalimine, joonistamine, keraamika ja kalligraafia. Nüüd, kui õppimine Ametikoolis hakkab lõpusirgele saama, tunnen, et olen
Tere hr. president Mina olen Agnes Adamsoo ja õpin Maidla Põhikooli üheksandas klassis. Kirjutan teile sellest mis võima Tänapäeval käib suur kära selle ümber,millised võimalused lastel ja noortel on.Laste ja noorte elu keerleb ümber hariduse. Kõikidel lastel on õigus tasuta haridusele,mida ka võimaldatakse.Samas hakkab lapse haridustee juba lasteaiast,mille eest peab vanem paraku päris suure summa raha välja käima. Siit järeldus,et lasteaed võiks olla tasuta. Koolis saavad lapsed tasuta õppida ja õnneks on võimaldatud ka tasuta lõunasöök kuni põhikooli lõpuni.Koolis on võimaldatud ka erinevaid huviringe,mille eest maksma ei pea.Seega saavad kõik lapsed tegeleda sellega,millega nad soovivad oma aega sisustada. Keskkooli haridus on ka kõikidele noortele kättesaadav.Ning samuti võimalus eriala haridust saada.
Selles kirjandis üritan leida nende oskuste vajalikust ning püüan ka leida arendamisviise. Sotsiaalsed oskused on väga olulised, et elus hakkama saada. Tänu nendele oskame me elus hakkama saada ja teiste inimestega hõlpsamalt suhelda. Tunneme seda igapäevaselt käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades tunnis, rääkides sõpradega ning ka neid õppides. Selliseid oskusi õpetatakse lastele juba lasteaiast saati, et neil oleks elus hõlpsam hakkama saada. Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama. Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. Enesekohaseid oskusi kasutame me väga tihti. Nendega saame me enda tundeid ning käitumist kontrollida ja ennast tundma õppida. Tänu sellistele oskustele teeme me õigeid
on tema terviseseisund ning sellega hoiab ta endast eemale palju haigusi. Et hoida inimesi aktiivsetena, on loodud väga palju üritusi, mis on seotud liikumisega ning mis on ka seltskondliku poole pealt kaasahaaravad. Kaasatakse oma sõpru, tuttavaid, sugulasi ja palju teisi ning nii osalebki juba üritustel tohutult palju inimesi. Tehakse nii endale kui ka teistele head. Inimestel on ka palju võimalusi sportimiseks. Üldjuhul alustatakse juba lasteaiast, kus lastel on võimlemise tunnid, ka edasi kooliaastatel on kehalise kasvatuse tunnid, mis hoiavad noori aktiivses liikumises. Kooliaastatel on ka juba väga palju noori, kes tegelevad ise, vabatahtlikult aktiivse sportimisega, võttes osa erinevatest ringidest, näiteks kergejõustik, tantsimine jms. Et noored inimesed ei kaotaks oma spordihimu, innustatakse neid juba varajases eas sporti tegema, antakse palju motivatsiooni ning võimalusi enese arendamiseks. Sealt kasvavad
Teismelistel on alati olnud tavaks kiusata teisi, kes on nendest erinevad ning seda võivad nad teha ka nime pärast. Kuidas siis nimi ei riku meest, kui muudab inimese elu raskeks ja keeruliseks? Nimi, mis rikub meest, võib olla nii eesnimi kui ka perekonnanimi. Kui eestlased said paar sajandit tagasi endale perekonnanimed, ei aimanud nad, et mõnede põlvkondade pärast võivad need tähendada mõnda roppu või piinlikku asja. Kõik saab alguse lasteaiast, kui teised kuulevad, et sinul on teistsugune või erilisem nimi, mis ei pruugi üldsegi halb olla, võidakse sind hakata mõnitama või isegi kiusama. See mõjutab väga palju inimese iseloomu kujunemist. Kõik see kiusamine süveneb juba koolis, kus lapsed omandavad uusi teadmisi, mis võivad sellele kaasa aidata. Teismeliseeas noortele mõjub selline tagakiusamine halvasti, ning muudab nad arglikuks, mis aga teeb elus läbilöömise raskeks. Kui sul pole julgust, ei ole ka
Kõne Kallis Martin ja sünnipäeval viibijad, oleme täna siia kogunenud, et tähistada mu kalli sõbra Martin Tamme 17-dat sünnipäeva. Ma tunnen teda juba 6 aastasest saati, täpsemalt lasteaiast. Saime temaga parimateks sõpradeks, kui ta soovitas meil koos teiste laste saapad aknast välja visata, samal ajal kui nad magasid. Pärast saime loomulikult kasvatajatelt vitsa, tema sai küll rohkem, kuna ta tunnistas ülesse, et see oli tema idee.Lasteaia ja põhikooli ajal oleme tema väga palju koos olnud ja teinud igasugust pulli. Sellega seoses tuleb üks seik meelde põhikoolist, kus me temaga kahekesi
varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Koolieelsed lasteasutused tegutsevad selles suunas, et igal lapsel oleks juba enne kooliiga võimetele vastavat arendavat tegevust. Lapsevanemate nõustamisel seoses lapse üleminekuga lasteaiast kooli arvestatakse eelkõige lapse koolivalmiduse taset ning vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Leian, et see on teema, millele peaks pöörama tähelepanu ning väga tänuväärsed on lasteaedades liitrühmad, kuna siis lapsed näevad juba varakult, et inimesi on erinevaid ning nad kasvavad tolerantseteks ja ei põlga ära teistest erinevaid inimesi.
ning hakkas omaette rääkima .Sinine kass mõtles, et kas öelda Robinile ,et ma olen elus, siis saaksime kahekesi mängida. Nagu mõeldud nõnda tehtud. Sinine kass sosistas Robinile:" Et tegelikult olen ma elus ja me võiksime kahekesi, noh näiteks hiiri püüdma minna või midagi muud vahvat teha. Me võiksime enne veel köögist läbi hüpata ja natuke koort või siis äärmisel juhul piima limpsida." Robinile väga meeldisid sinise kassi ideed. ,, Kuidagi oleks vaja ju siis siit lasteaiast ära põgeneda. Ema ilmselt jääks väga kurvaks kui ta õhtul mind siit eest ei leia", arvas Robin. ,,Hakkame siis parem peitust mängima". Sellega olid mõlemad päri. Kõigepealt peitis ennast Robin. Kassidel on ju hea nina ja Robin leiti kiiresti ukse tagant ülesse. Nüüd oli kassi kord peitu minna. Kass ronis oma vanasse kohta teiste taha kolmandale riiulile peitu. Ta oli seal hästi tasa. Kuid just siis kõlas kasvataja hääl: ,,Lähme kiiresti riidesse panema
3. Gümnaasiumid – klassid 10-12 vanuses 15-18 Klassides 8. - 12. on suurem väljakukkumise protsent meessoost õppijatel (4,5%, naistel 1,7%). Ning gümnaasiumi lõpetab rohkem naissoost isikuid. (62%, meesoost isikuid 51%). Iisraeli koolid on jagatud nelja valdkonda: - Riiklikud - Riiklik- religioossed - Iseseisvad koolid - Araablaste koolid Koolikohustus on sealsetele lastele alates lasteaiast kuni 12. klassini. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb algklasside õpilastele 30. juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012
Kas haridust saab osta? Mis on haridus? Haridus on elus kõige tähtsam ning selleta ei saa hästi elada. Haridust hakatakse omandada lasteaiast peale. Inimene õpib kogu oma elu. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Kui sul puudub haridus siis on sul väga raske toime tulla. Hariduse omandamine peaks olema eelkõige iseendale ja vabatahtlik, sest kui sunnitakse õppima siis tekib selline tunne, et seda tehakse kellegi teise jaoks. Praeguse haridussüsteemi kohaselt jääb mulje, et õpilane õpib riigi jaoks, sest riik võimaldab talle tasuta kohta koolis,
Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenazöörile väntama. 5. Suurendada inimeste keskkonnaalalist teadlikust juba varakult. Kohutsulikus korras võiks anda noortele, juba alates lasteaiast alates, loenguid keskkonnasäätlikuse vajalikkusest ja kuidas seda teha. 6. Riik võiks maksta nendele majapidamistele toetusi, kes sorteerivad oma prügi. See tõstaks kindlasti paljude inimeste huvi sellise tegevuse vastu, isegi kui makstavad summad oleks väikesed. 7. Keskkonnareaostamise eest tuleks maksta suuri trahve ja inimesed, kes näevad kedagi reostamas võiks saada rahalist preemiat. See võib vähendada metsaalla visatud prügimägede arvu. 8
Ilmauks on irvakil Lapse sündides teevad vanemad tema jaoks nii öelda elu ukse lahti, et ta näeks, mis toimub teisel pool ust ning mida teha, et jõuda järgmise ukseni. Iga individuaali teha on see, kuidas ja kui palju uksi tema elus avanevad. Mida rohkem uksi on avatud, seda edukam ja elukogenum on inimene. Selleks, et uksi avada on vaja tarkust ja tahtejõudu. Tarkuse omandamine hakkab juba lasteaiast peale, järgmisena põhikoolis ja nii edasi. Põhikooli läbimisel omandab inimene oskuse avada järgmise ukse ning seal taga olevate probleemide lahendamisega. Näiteks mida järgmisena teha? Kuhu minna? Enamasti saavad noored nende küsimustega hakkama, sest põhimõtteliselt on ainult kaks valikut: kas keskkool või kutsekool. Omandades keskhariduse, avaneb tänu sellele järgmine uks, mille taga on väga palju erinevaid võimalusi enda edasiseks arendamiseks. Nii nagu käivad läbi
eest holitsemisega. Minu vend ei ole raske laps ja mulle ei tule meelde suurt juhtumit, mis on seotud tema kasvatamisega. Aga, ma lihtsalt jutustan kuidas me lahendame temaga meie probleeme ja vaidlusi. Esiteks, ütlen et, minu arvates, keegil ei ole õigusi karitada last, kui ta ei hoolitse tema eest. Kõik peab olema tasakaalukas. Suhted mina ja minu väkevenna vahel on absoluutselt õigustatud. Ma ostan talle mänguasju, komme, viin teda lasteaia ja võtan lasteaiast, poputan teda jne. Muidugi, kui ta käitub havlasti või teeb midagi pahat, siis ma arvant, et absoluutselt ausalt ma võin teda karistada, ent ma ei kasuta mitte kunagi füüsilist karistust, ainult hääletooni. Me kõik teame, et lapsed ikks rohkem eeldavad süüa komme, küpsiseid ja tiedi igasugusi niknäkke, mitte juurvilju ega liha, näiteks. Minu vennaga me lepime alati kokku, et alguses ta sööb kartuli viineritega taldrikut, seejärel ma annan talle magustoitu
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse Kõik me sünnime siia maailma selleks, et midagi korda saata. Meil kõigil on oma eesmärgid, kellel suuremad, kellel väiksemad. Enim levinud eesmärk inimestel on enesearendamine. See on algus elule ja igaüks teab ise kui kaugele ta pürgib. Alustatakse lasteaiast, mindakse kooli, lõpetatakse põhikool. Sealt edasi tuleb esimene suurim valik-kutsekool või gümnaasium. Ühiskond on loonud arvamuse, et targemad valivad gümnaasiumi ja need, kes väga ei viitsi pingutada lähevad lihtsamat teed ja astuvad kutsekooli. Peale seda valikut tuleb teha järgmine otsus, kas ülikool või mitte. See on juba keerukam, sest tõenäoliselt sõltub sellest suuresti järgnev elu ja töökoht. Osad saavad ülikoolis bakalaureuse ja lõpetavad
Lihtne on öelda, et ootan veel pisut, siis saan hakata demokraatia teemadel kaasa rääkima. Tegelikult olen ma demokraatiaga seotud juba oma sünnist saati ja seda tänu sellele, kus riigis ma sündisin. Valimisõigus on ainult üks osa demokraatia paljudest aspektidest. Olen sündinud ja kasvanud keskkonnas, kus on kujunenud ja arenenud minu isikuomadused, mis on demokraatiale vajalikud väärtused. Ei ole ma ju mees metsast, mind on ,,vormitud" ja kujundatud peaaegu 18 aastat. Lasteaiast alates on mulle õpetatud sallivust, teistega arvestamist, algatuslikkust, koostöövõimet- kõik vajalikud omadused, et elada demokraatlikus ühiskonnas. Demokraatia on tänapäeval populaarne, kuid kahjuks on ta muutunud nii laialivalguvaks, et demokraatiaga kiputakse manipuleerima, eriti poliitikas. Novembris oli meil koolis näidendite konkurss. Püüdsime oma klassi etendusega ,,Lubada ju võib" rääkida sellest, kui räpased mängud toimuvad meil poliitikas
Õppejõd teeb endale märkmisi milline mudel töötab, mida annab kasu, mida aga ei anna. Pärast iga aine lõpetamist kirjutab tudeng lõputööd ja eksami kus on näha kui palju tudeng sai teada ja aru saada. Indiviid. Tudeng, kes tahab huvijuhiks saada peab arendama endas neid oskusi nagu: lahkus, avameelsus, loovus, lapsedesse hea suhtumine ning töövõime. Selle jaoks sobivad väga hästi igasugused mängud ja koostööd, parem et lapsed lasteaiast või koolist osaleksid ka. Kollektiiv. Et töö läks hästi peab kollektiivis hea atmosfäär olema. Õppejõud on lahke, abivalmis ja huvi pakkuv, nii et tudengitel oleks stiimul edasi minna ja tudeng ei kardaks küsida ja täpsustada midagi, mis ei ole veel arusaadav tema jaoks. Kollektiiv on alati valmis koostööks ja kõik tudengid aitavad üksteist. Keskkond. Keskkond pakku uut informatsiooni saada, uued võimalused kus iganes osaleda, oma teadmisi
Üks ameerika näitleja Roger Smith on öelnud:"Ära satu tulevikku kogemata. Loo oma tulevik ise." Me kõik tahame ju teha õigeid valikuid, et teha seda, mis meile kõige enam meeldib. Teades oma kindlaid huvisid, on ka lihtsam edasiseid otsuseid langetada ja mõelda:"Kes minust tulevikus saab?" Ka mina olen selle üle palju mõelnud, aga pole suutnud lõplikult otsustada, kuna tean, et on olemas tohutult palju erinevaid võimalusi, mille vahel valida. Minu karjäär algas lasteaiast. Seda ma valida ei saanud, kuna olin liiga väike otsuste langetamiseks. Selle otsuse tegi minu eest ema. Mulle meeldis väiksena tegeleda palju kunstiga ja seetõttu pani mu ema mind ka kunstikooli, kus ma käisin umbes 5 aastat. Lasteaias meeldis mulle ka mängida palju autodega. Peaaegu kõik liiklusmärgid olid isegi selged. Edasine otsus- kuhu kooli minna, oli juba osaliselt minu valik. Nüüd ma juba käin gümnaasiumis, 11.klassis. Autode vastu on mul huvi suurenenud
kuskil aidata temale, leida võimalusi anda temale puhkust, teha koosoleku ka. Teha töövälisi üritusi ja kuulata tema pakkumised töö kohta, kui temale tõesti midagi ei meeldi. Töötaja, kellel ilmneb stressinähtusid Peeter töötab administratiivtöötajana kontoris. Ta on üksikisa kahe väikese lapsega. Töölt peab ta igapäevaselt lahkuma vähemalt kell 17.00, et ära tuua lapsed koolist ja lasteaiast. Tema töökoormus aga suureneb ning otsene ülemus viitab tihti tööpäeva lõppedes sellele, et Peetril on osad tööülesanded täitmata või lõpetamata. Peeter teab, et kauemaks ta jääda ei saa. Otsene ülemus tema isikliku elu kohustustest ei hooli. Peeter on stressis ning olukord aina süveneb. Peeter peab proovima rääkima ülemusega tekitud situatsioonis ning võimalikult kuidagi seda
võib tulla emotsionaalne tagasilöök. Mida teha? · Laps peab saama lasteaeda kaasa võtta iga kord! selle mänguasja, mida ta tahab. Eriti hea oleks kui see oleks tema lemmik- või kaisuloom, kes on talle emotsionaalselt toeks. Räägi lapsele: "... on sinu sõber, ta on sinu oma ja ta aitab sind. ... on sinuga koos niikaua lasteaias kuni emme (peale tudumist ja söömist parem on öelda konkreetne aeg, siis ta teab oodata) tagasi tuleb. · Kodus rääkige lasteaiast omavahel hästi positiivselt. Samas ärge eirake lapse negatiivseid tundeid, öeldes, et "ah, mis sa nüüd nutad ja asi pole nii hull". Kui ta ütleb, et ta ei taha minna või et talle midagi ei meeldi, siis ütle: "See ongi alguses natuke raske, aga emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme KOOS midagi huvitavat!" Kodus vaadake koos lasteaiateemalisi raamatuid, püüdke teha kohanemise lihtsustamiseks neid tegevusi, mida tehakse lasteaias. · Rõhuge
Mida annab inimesele haridus? Inimene õpib sünnist saati. Julgen väita, et haridustee algab juba lasteaiast. Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt
Iseloomult ja käitumiselt on kindlasti midagi vanematest, aga pigem lapsed ei tee näiteks samu vigu, kuna ka lapsevanemad oskavad oma lapsi kaitsta enda tehtud vigade eest. Võib olla vabanduseks, et kui vanem last ei kasvata ja suuna, siis ütleb, et ega ta nagunii ei kasva teistsuguseks kui ta isa näiteks. ,,Laps on kodu peegel." Tähendab, et lapse käitumismaneerid ja kombed on kõik peegeldus sellest, kuidas kodus käitutakse. Tihti see on nii ja peab paika, kuid laps õpib ka lasteaiast, televiisorist ja ühiskonnast erinevaid sõnu ja käitumist ning pahatihti kirjutatakse see kodu arvele. Kõige kohta päris ei saa öelda, et see on kodust pärit. Lastele küll meeldib vanemaid ja enda õdesid- vendi jäljendada, kuid sama palju meeldib neile jäljendada ka televiisorit ja kõike muud. Seda kasutatakse ehk ka vabanduseks, kui laps lasteaias halbasid sõnu on õppinud, et ah see on kodust. Kristi Ennemuist LÕ-12
Räägiksin ilusti müüjaga, kas oleks võimalik ruttu oma ostus ära teha. Ka ust sulgev inimene ärritub. Kuidas ja miks?Sest tema tööpäev on läbi ja ta tahab koju minna, aga kliendid soovivad veel oste teha ning tema peab seetõttu ületunde tegema. Kui oleksid tema asemel. Kuidas sulle olukord tunduks? Teenindaja asemel: olukord tunduks ärritav, kuid laseksin naisel oma ostud ära teha, kui on võimalik. Lapsega naise asemel: Ka ärritav. Sest arvatavasti tõi ta lapse lasteaiast ja soovis ruttu enne kojuminekut poest läbi käia, aga see ka suletakse. Kuidas saaks teenindaja käitumine vähendada ja suurendada kliendi pettumust? Vähendada: vabandada viisakalt või lasta naisel ruttu oma ostud teha. Suurendada: öelda ebaviisakalt, et pood on kinni ja ukse naise nina ees kinni tõmmata. Agressiivsuse saab suunata ka töösse, liikumisse, erinevatesse harrastustesse, magamisse. Teisalt agressiivsust saab summutada nii, et teised seda ei märkagi
Noored on õnneks igal pool aktiivsed nii linnas kui maal, käivad koolis, suhtlevad sõpradega. Seda elukoht ei muuda. Maal sõbrad abistavad näiteks kartuli võtmisel. Linnas lihtsalt saadakse kokku ja käiakse erinevates kohtades aega viitmas. Sõbrad aitavad noorusest rõõmu tunda. Kunagi ütles üks rooma riigimees Cicero ,,Elu ei ole midagi ilma sõpradeta". Maakohtades hoiavad inimesed rohkem kokku ja see kehtib ka noortele. Paljud noored on seal juba lasteaiast saati head sõbrad. Ja sellepärast seal on see ühtehoidmine ja kehtib deviis ,,Üks kõigi ja kõik ühe eest". Linnades on, aga nii palju inimesi, et tuntakse vaid väheseid. Koolides on sama asi, on suured koolid kus on palju õpilasi, enamasti on klassides 30+ õpilast ning 3+ paralleeli. See tähendab, et on raskem see ühtehoidmine kuna paljudel on erinevad arusaamad ja tõeks pidamised. Ja sellistes klassides on ka rohkem kaklusi erimeelsuste pärast.
võimetekohase rakenduse ja andma oma panuse ühiskonna arengusse. Just kõigi inimeste rakendamine ühiskonna vankri ette ja kõigile turvatunde loomine on Rahvakodu mõte. Lihtsamalt öeldes on praegu ühiskonna põhiprobleem inimeste, ennekõike aga lastega perede normaalne toimetulek. Et väikese ja veel suhteliselt vaese elanikkonnaga Eesti võiks oma elujärge parandada, on vaja tagada riiklikult tasuta kvaliteetne ja kõigile kättesaadav haridus lasteaiast ülikoolini, arstiabi ning kindlustus töötuse, tööõnnetuse või kutsehaiguse puhuks. On vaja paigutada raha tööhõiveprogrammidesse, et tuua töötud tagasi aktiivsesse ellu. Noorte Mõõdukate arvates on selleks vaja radikaalseid muudatusi poliitikas. Tõsta tuleb lastetoetusi, kümnekordistada tööhõiveprogrammide raha, toetada senisest enam lasterikkaid peresid ning jagada maksukoormus õiglasemalt. Ennekõike aga lõpetada nurjunud eksperiment ettevõtete maksuvabastusega. 19
Eetilised hoiakud on ajaloo jooksul muutunud. Seda tõestavad ka mitmed kirjanduslikud väljaanded. Kui vanasti peeti normaalseks seda, et mees peksab naist, siis tänapäeva ühiskond seda enam õigeks ei pea. Kui Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" ei teinud keegi sellest väljagi kui Pearu oma naist peksis, siis tänapäeva ühiskonnas oleks Pearu vangi pandud oma naise peksmise eest. Koolis õpetatakse väga palju eetikat. Väärtuskasvatus, mida õpetatakse lasteaiast peale ning koolielus praktiliselt kõiges: nii reeglites, üritustes, tagasisidestamises, sotsiaalsetes suhetes, õppemeetodites ja -sisus, traditsioonides kui ka terves lapsi/õpilasi ümbritsevas keskkonnas. Ma arvan, et ühiskonna õige ja vale arusaamad on ajapikku muutunud ja läinud humaansemaks.
Mõni inimene elab egoistlikult, niiöelda „läheb üle laipade,“ aga teine persoon hoolib teiste tunnetest ja mõtleb läbi, kas teeb eesmärgini jõudmise nimel teistele haiget. Inimestel, keda keda teiste heaolu ei huvita, puudub arvatavasti südametunnistus. Persoonil, kellel südametunnistus eksisteerib, ei suuda külma südamega teistele inimestele haiget teha. Nad lähtuvad tunnetest, mitte mõistusest. Väärtushinnangud ja sellega kaasnev saadakse kaasa kodust, lasteaiast ning koolist ja seda juba väga noores eas. Laps kopeerib oma vanemaid ja hakkab väärtustama samu asju, mida nemad. Samas käivad nad ka lasteaias/koolis ja lapsed on tuntud kopeeriad, kes jäljendavad kõiki täiskasvanuid vastavalt oma vajadustele. Meie nende ümber on päevast-päeva palju teisi inimesi, kelleks on õpetajad, sugulased ja sõbrad, kes kõik kannavad omaenda väärtushinnanguid pidevalt kaasas ja annavad edasi oma mõjutusi. Mina arvan, et kõige rohkem
Kui selliste toitude austajaid ei oleks, siis ei püsiks kaua ka Eesti. Samuti võib üheks traditsioonilisemaks kultuuriürituseks nimetada Laulupidu. See pidu toob igas eestlases pisarad välja. Kultuuri eksistents ei ole võimalik ilma rahvata. Samuti ei eksisteeri riiki ilma rahva, kultuuri ja keeleta. Eestis on palju inimesi, kelle pessimismist üleajavad vanemad on oma võsukestele sisendanud Eesti mõttetust ja nõrkust. Selle tõttu räägivad nende lapsed juba lasteaiast saati soovist minna välismaale elama. Välismaal omastavad nad kohaliku keele ning eestisse tulekul on nad abitud kui vastsündinud vasikas. See on näide sellest milline EI TOHIKS üks eestlane olla. Eesti riigi püsimine on praegusel ajastul võimalik vaid patriotismi abil. Nii hea kommunikatsiooni tõttu on väga tihe nähtavus eestlaste väljavoolavus. Eestist lahkuvad eestlased, ninas parema palga ning töötingimuste lõhn. Nii hääbub Eesti ja selle kultuur, keel ning rahvas.
Ei eita probleemi, kuid loodab, et see möödub kiiresti. 9. Eluohtlikkus Ei tundu endale ega teistele ohtlik. 10. Inimsuhted ja nendega rahulolu Laste isaga ei suhtle üldse, lastega paistavad suhted sõbralikud ja korras. Soovitasin kliendile väiksema lastekollektiivi või tugiisiku peale mõelda ning psühholoogi poole pöörduda. Klient hakkas üsna ruttu asjaga tegelema, võttis lasteaiast lapse iseloomustuse ja pöördus abi saamiseks soovitatud kohta.
Alles tüki aja pärast tuli härra ise välja võtis postkastis ajalehed ja vaatas mingit kirjakes läks kiiresti verandale ja leidis sealt surnud kassi vihast põledes sööstis ta koju.õne aja pärast tulid ka politseinikud, kes võttsid kaasa selle kassi laiba ja uurisid värviplekki. Järgmisel päeval läks õpetaja härra oma tütrele felicitale lasteaeda järele ja kui ta lasteaiaiast väljus nägi ta et keegi oli ta kaks kummi tühjaks lasknud ja jookasis kiirest telefoni küsima lasteaiast ja kutsus takse kuid selle aja sees oli ta tütar tütar söövitud mingi teletupsu kostüümis jobu poolt ja viidud metroosse. Õpetaja hakkas teda otsima meeleheitlikult. Järgminsel päeval sõitis õpetaja mööda linna rattaga ringi ja otsis mingit suurt mängumaja ta oli ka ühe tüdruku käest vägisis küsides teada tahtnud aga selle peale hakkas too nutma ja mareike sai vihaseks ja tõmbas selle pisikese tüdruku ära.
• Umbes 3% iraaklastest on kristlased. On ka juudid, bahai-usulised, mandalased ja Yazidi kogukonnad. RAHVUS • Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. 19% kurdid. Teised rahvused on türkmeenid, assüürlased, pärslased, luurid ja armeenlased. • Enne Israeli riigi rajamist (1448 a) oli Iraagis palju juute. • Enamik kurde on moslemid (sunniidid). Nad erinevad araablastest keelelt, riietuselt ja kommetelt HARIDUS • Tasuta haridus lasteaiast ülikoolini. • Kohustuslik aine on religioon. • Kokku Iraagis on 6 ülikooli. (19 tehnilisi instituute) • Rohkem õpetatakse humanitaar aineid. • Kohustuslik haridus on kuuest aastast. • Algkoolis on 6 aastat, pärast sooritatakse eksamit ja veel 6 aastat, mille käigul valmistatakse õpilasi ülikooliks. • Haridus on araabia keeles. Põhja Iraagis kurdi keeles. • Viiendast klassist õpivad lapsed inglise keelt.
salvestanud teatud liikumise. Päris ülesse tõusen ehk kord või kaks öö jooksul, seda ilma põhjuseta või vee joomiseks. Samuti on näha, et olen pea igapäevaselt väga aktiivne, mis võiks soodustada piisavat väsimust ning head und, kuid siiski segab miski pidevalt und. Ise ennast analüüsides olen täheldanud, et veedan tõenäoliselt suurema osa oma uneajast REM-unefaasis. Olen harjunud noorest peale koguaeg midagi tegema. Alates lasteaiast saadik on mul olnud väga palju hobisid, millest mõnega tegelen aktiivselt ka praegu. Kuid hetkel on lisaks koolile veel ka töö ning eraelu tekkinud. See kõik mõjutab kindlasti tugevalt und ning just REM-une aega, kus ajutegevus on veel aktiivne ning igapäevaselt läbielatud kogemused, tunded ning mõtted võivad korduda. Öösiti tõustes mäletan väga tihti oma unenägusid, mis on just seotud hiljutiste tegevustega, mõne muremõttega või ees ootava suurema sündmusega.
See tagab selle, et õhtul ei jookse silmad enam vett. Peavalu leevendamiseks minna 15 minutise pausi ajaks välja värske õhu kätte. 12.00-13.00 Lõunaks pasta erinevate köögiviljadega, magustoiduks kohupiima dessert. 13.00-17.00 Tööl, kohutumine klientidega. Võimalusel minna jalgsi, see annab juurde päevaseid samme. 17.00- 18.00 Võimalusel koos naisega tuua lasteaiast laps, toidupoe külastus, ostud paariks järgnevaks päevaks! 18.00-18.45 Kodused õhtused tegevused (toit teha, mänguasju koristada). Mees mängib lapsega. 18.45-19.15 Söömine. Söögiks ahjus küpsetatud lõhe, keedetud kartulid ja värkse juurvilja salat. Magustoiduiks kohupiim kisselliga. Joogiks mahl. 19.15-19.30 Naisele abiks nõude pesemisel. 19.30-21.30 Lapse pesemine, magama sättimine.
igal aastal jätab põhikooli õpingud pooleli ligi tuhat Eesti last. Meie töötute koolitused tegutsevad ebaefektiivselt, peale koolitusi läheb küll erialasele tööle ligi pooled koolitusel osalenutes, kuid töösuhe kestab vaid mõned kuud. Osa koolituse läbinutest ilmselt ei viitsigi tööle naasta, aga siin ongi elukestvaõppe alustalad motivatsioon ja sotsiaalsete oskuste rakendamine juba ammuilma kaotsi läinud, sest elukestva õppe kujundamine peab algama juba kodust ja lasteaiast. Samuti peavad rakenduskõrgkoolid endale teadvustama elukestvaõppe kui elus hakkamasaamise õppe ja Eesti edu ,,mootori", mille tõrgeteta tööks on vaja kõikide osapoolte konstruktiivset koostööd. Eesti Koostöö Kogu mitmest aruande osast aga paistab välja tõsiasi siiani Eestit edasiviinud arenguressursid hakkavad ammenduma. Pikemad tööpäevad, kõrgema taseme hariduspaber või muulastele laialdasem keeleõpetamine pole enam need mootorid, mis meid Euroopa parimate hulka viivad
asjaolu, mida kool meilt võtab. Nagu me teame annab koolitundides õpitu meile ka valitud võõrkeeled suhu. Paraku, et mõnes võõrkeeles suhtlustasandini jõuda kulub sellises eas nagu meile hetkel keeli õpetatakse aastaid. Uurimused näitavad, et lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. Seda fakti tuleks tõsiselt arvesse võtta ning hakata õpetama võõrkeeli juba esimesest klassist kui mitte lasteaiast. Kahjuks tänapäeva koolid ei paku selliseid võimalusi keeleõppeks ning see on puudus. See on asi, mida koolisüsteem meilt võtab-parimad valikud keeleõppeks. Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone
sõbraks jäänud, nad on sinu jaoks olemad,nad ei plõksi sinuga, nad mõistavad ja toetavad sind,nad hoolivad sinust ja sina hoolid neist,nad on kurvad kui sinuga midagi halba juhtub,nad on rõõmsad kui sa õnnelik oled.Nad naeravad kui sa naerad,nad nutavad kui sina nutad.Nendes on midagi erilist, mille pärast sa tahad nendega aina rääkida ja kokku saada. Ja see kõige parem, parim sõber.Sõber kes võib olla sinuga terve elu,võib-olla alates lasteaiast,võib-olla alles sellest aastast.Ta on samasugune kui sinu tavalised sõbrad, aga tema sees on midagi veel erilisemat mis teeb ta nähtavaks,mille pärast eelistad just sina teda ja tema sind.Te teete kõike koos,te räägite terved päevad,te helistate,saate kokku nii tihti kui te saate.Teil on ka tülisi,kuid te lepite ruttu ära,sest te teate et teie sõprus on tugevam kui viha.Ta ei ole selline, kellega sa laksust ühel päeval enam ei suhtle.Ta oli,on ja jääb.Kuigi
rassina on alavääristatud lugematuid kordi minevikust tänapäevani. Sõna juut teine tähendus on hea ärivaimuga inimene, kes kaudsemas mõttes ei pea patuks ka ostjate lihtsameelsuse ärakasutamist. See võibki olla alusepanijaks enamike inimeste raevule nende vastu. Kas juudiks sünnitakse või on saab määravaks ümbritsev keskkond? See põimub mõttega, kas sünnitakse või kasvatakse lihtsameelseks? Nagu teada, on lapse elu lill, kuni kasvab lasteaiast välja ja tekivad esimesed probleemid, mille lahendamisega peab ise hakkama saama. Sellest järgnevalt paneb nooruk paika, kuidas elada. Elu on nii lihtne, kui lihtsaks seda elatakse. Valides künklikuma ja raskema elu- ja haridustee, või valides ekkemoorilikult ainult olemise: elu ilma otsese sihita, tegudeta ja tulemuseta. Ka antitulemus on tulemuslikkus, aga teosest lähtuvalt, ei jõudnud Ekke Moor selle teadmisega kaugele
Vürsti Lev Nikolajevits Mõskin oli noor mees, kes oma olemuselt oli üdini heasoovlik ning südamlik ümbritsevate inimeste vastu. Ei lugenud, kas teine oli rikas või vaene, mees või naine, aadlik või ori Mõskini silmis olid kõik võrdselt väärt head kohtlemist ning austavat suhtumist. Päris paljud pidasid teda sellepärast kogun idiooks. Esmapilgul võis see tõesti nii tunduda, kuid kui olukorda süveneda, osutusid idiootideks pigem tituleerijad ise ehk lasteaiast tuntud lihtsakoeline mõte, kes teisele nime annab, see ise seda kannab, oli aktuaalne ka romaanis. Lev Nikolajevits ei vaevanud oma pead eelarvamustega. Ta oli vahetu ja siiras ning tal puudus 'mask', mille taha oma tõelist palet inimesed peitma kipuvad. Muidugi oli vürst vene väikekodanlastest nii erinev ka sellepärast, et tema lapsepõlv ja varasem noorus oli täiesti erinev. Haiguse tõttu oli ta elanud Sveitsis, kus valitses sootuks teine õhkkond, teine temperament
Kuid samas paljud inimesed ei suuda lihtsalt istuda kodus tugitooilis ja teeselda, et nad on õnnelikud. Nad muutuvad närviliseks ja vihastuvad kergelt, kui neil ei ole midagi teha. Seega nad töötavad. See võib olla ainuke asi nende elus, mis viib nende mõtted eemale muredest, mis neid isegi kodus televiisorit vaadates vaikselt seest söövad. Lõpuks kõik lihtsalt ununeb ja elu läheb paremini edasi. Kõige parem oleks see, kui neil on töö, mida nad on väiksest - juba lasteaiast saati lootnud saada ja kui see ei ole muutunud aastate jooksul igavaks. See on väga hea viis õnnelikuks saada, sest tööga teenib raha ja pika peale võib koguneda seda väga palju. Võibolla isegi piisavalt, et viimased eluaastad saaks rahulikult väiksese äärelinna majakese hoovis aia eest hoolitseda ja pargis mõne sõbra või lemmikloomaga jalutada. Samas mõne näoilme muutub kohe, kui nad kuulevad ome hea sõbra häält või koguni kogemata satuvad tänaval kokku
Noorte arvamus ühiskonna kohta VALIMISED VALIMISLUBADUSED Keskmine palk avaliku sektori töötajatel 25 000.- krooni (1597 eur) kuus. Arstidele kahekordne eesti keskmine palk. täidetud Keskmin vanaduspension üle 8000.- krooni (511 eur) kuus. Lapse sünnitoetus 10000.- krooni (639 eur) kuus. Noortele peredele 10000 munitsipaalkorterit. Ühistranspordi piletitele 5% käibemaks. Tasuta koolilõunad alates lasteaiast. Igale lapsele lasteaja koht. Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad. Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele Tallinnas. Ehitame Mustamäele uue luteri kiriku. Panustada igal aastal 25 miljonit eurot teede ehitusele. 1000 eurone alampalk 2015 aastal. Kehtestame astmelise tulumaksu süsteemi. VALIMISREKLAAMID https://www.youtube.com/watch?v= V3SR7AzDAdM VALIMISREKLAAMID VALIMISREKLAAMID MEEDIA SKANDAALID JA MEEDIA Toobali suur kirjaskandaal
Vabatahtlikele ei saa esitada nõudmisi, nende stiimul ja tasu on vabatahtlik töö ise, nende kaasabil peaks laienema uute teenuste hulk ja kvaliteet. Õige lähenemine väärtustamaks vabatahtlikku tööd saab alguse perekonnast. Kahjuks ei ole mitte kellelgi elus antud võimalust valida, kuhu pesakonda ta sünnib, siiski on igaühel võimalused, tänu millele on võimalik iseendid arendada paremaks inimeseks. Seetõttu tuleks tunnustada ja informeerida vabatahtlikku töö võimalust juba lasteaiast, edasi põhi-ja keskkoolis. Igaambitsioonikas noor teab, mis on edukuse alustala ja kuidas luua pilkupüüdvat karjääri. Vabatahtlik töö on noorele edukuse alustalaks ja nii tuleks seda ka tutvustada, sest vabatahtlik töötaja tähendab ühiskonnale hindamatut panust ning seda tuleb vääriliselt hinnata. Kuigi vabatahtlikku tööd tehakse enamasti teiste inimeste hüvanguks, on siingi mängus isiklikud motiivid ja üheks neist on tunnustuse saamine tehtud töö eest.
matkivad, seejärel lähtudes lasteaia õppekavast seab ta tegevuse eesmärgid ja suunad. Muusikalisi tegevusi läbiviies on õpetaja ülesandeks kõiki lapsi motiveerida, tunnustada ja suunata, kujundades seeläbi lastes selliseid väärtusi nagu: individuaalsus, koostööoskus, eneseväljendusoskus ja loovus. Kuna muusikaõpetuse kaudu saab lastes arendada ja kujundada väga paljusid väärtusi, omadusi ja oskusi, siis on mõistagi lasteaiaõpetajal suur vastutus. Laps saab lasteaiast kaasa kogu väärtustepagasi, mida õpetaja on talle kaasa “pakkinud”. Kasutatud kirjandus: Muldma, M. (2008) Muusikaline kasvatus. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja Õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus, 256-271. Muldma, M. (2010). Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. Rmt. Jung, N., Lilles, L. (Toim). Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: AS Pakett, 75-84. Sutrop, M. (2010). Väärtused koolieelses eas. Saatesõna. Rmt. Jung, N., Lilles, L. (Toim).
vaimsuse, mis on kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab. Fröbel on andnud pedagoogikale ühe suurejoonelise mängu põhjenduse. Fröbeli pedagoogika on tugeva idealistliku kallakuga. Samuti on selles ilmne sümbolistlik joon ja fantaasia tähtsuse tugev rõhutamine. Kui last hoitakse liialt kaua sümboolika ja fantastika maailmas, siis ta ei saa pidevalt üle minna töö ja tegelikkuse maailma. Lapsel võivad tekkida raskused üleminekul lasteaiast kooli ja lasteaias omandatud teadmistel ja oskustel kaob side järgneva eluga. Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? Fröbel vaatas suure tähelepanuga oma ümbruses oleva elu-olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkoolipedagoogikas. Ta soovis niisuguseid asutusi ellu kutsuda, kus väikeste laste arenduse
Ilugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin
jalgadele tõusta). Valulikkuse korral võib masseerida lapse jalgu ja/ või anda valuvaigistit. Esimesed 48 tundi pärast operatsiooni peaks laps puhkama. Laps võib tunda 3- 5 päeva väsimust ja nõrkustunnet. Lapse füüsilist aktiivsust võib tõsta järk-järgult, nii nagu taastub tema jõud. Vältige rahvarohketes kohtades viibimist. Vabastus koolist ja lasteaiast kehtib kuni 7 päeva, kehalisest kasvatusest 2 nädalat. Kui lapsel puudub isu, siis pakkuge talle tema lemmiktoite. Esimesel 3-4 päeval peab sööma leiget (toasooja) ja pehmet toitu, et ennetada veritsuse tekkimist. Kui lapse isu tõuseb, innustage teda sööma tahkemaid toite. Tasuka vältida gaseerituid jooke. Lapsel võib esineda norskamine ja ninakinnisus, mis on tingitud tursest ninas, neelus ja kurgus. Turse möödub nädala jooksul
o rollimängud (empaatia, fantaasia); o värvide kasutamine, värvimängud, kunst; o projektõpe; o ise oma ruumi loomine, vastutamine (koristamine, lauakatmine). EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA AJALUGU: 1905- esimene eesti keelene rahvuslik lasteaed Tartus 1920- hakati lasteaia õpetajaid koolitama järjekordselt Tartus K.H.Niggol- esimene Eesti raamat lasteaia kohta J.Käis- üldõpetus lasteaiast 1968- esimene lasteaia programm, kokku 3 programmi. Mängu olulisus/valdkonnad arenesid (ENSV) 1999- esimene taasiseseisvunud õppekava 2002- mitte lasteaiakasvataja, vaid õpetaja 2008- kohustuslikuks läks kõrgharidus
lasteaias kohtleme nende last kuidagi teisiti, kui ülejäänud rühma. Esimese aasta lõpuks saime nad siiski nõusse koos logopeediga, et laps vajab lisa abi. Nüüd käib laps logopeedi juures ja kõne areneb märgatavalt. Selle kohta ei saagi öelda, et laps on puudega vaid tegemist on vanemate haigusega ja laps on sellest sõltuv ja mõjutav, mis kodus toimub. Mulle oli suureks üllatuseks, kui see kevad tulin sealt lasteaiast ära Rakverre, siis kinkisid selle poisi vanemad mulle suure kommikarbi. See oli nii ilus, et nad seda tegid, sest me ei olnud väga sinapeal, pigem eirasime üksteist, et ära hoida kokkupõrkeid. Mõistsin, et tegelikult hindasid nad minu tööd väga, mida selle poisi heaks tegin aga nad ei osanud ennast lihtsalt enne väljendada. Teine poiss sai alles kolmeseks, kuid juba sõimerühmas oli selge, et laps ei ole terve. Nüüdseks on lapsele pandud diagnoos autism.
annaabi.ee 
