Ilmauks on irvakil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Hingede öö - Karl Ristikivi

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel

Kirjandus

252

doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat�

Praktika aruanded

18

doc

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ­ ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks

Eesti keel

8

doc

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ­ ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühel

Kirjandus

14

doc

Karjääriplaneerimine

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. Karjääriplaneerimine...............................................................................................................3 2. Indiviid....................................................................................................................................4 2.1. Elustiil.............................................................................................................................. 4 2.2. Rollid................................................................................................................................4 2.3. Mina-pilt...........................................................................................................................5

Personalijuhtimine

17

docx

Abikoka/Köögi praktikaaruanne

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja see tundus hea koht pra

Kokandus

65

pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX

Meedia

22

pdf

Inimeste juhtimine organisatsioonis Edgar Schein

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi- teks Digital Equipment Corporation, Ciba-Geigy, Apple, Citibank, General Foods, Procter & Gamble, ICI, Saab Combitech, Steinbergs, Alcoa, Motorola, Hewlett-Packard, Exxon, Shell, AMOCO, British Petroleum, Con Edison, the Economic Development Board of Sin- gapore, ja International Atomic Energy Agency Schein on olnud viljakas

Juhtimine

Kommentaarid (0)