5. laadimistihedusest. Põhjuste hulka,mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse, kuuluvad: 1.) kuuli ja paiskelaengu erinev mass, kuuli ja kesta kuju ning laadimistiheduse erinevus ja muud laskemoona valmistamise ebatäpsused, 2.) paikselaengute erinev temperatuur, mis omakorda sõltub välisõhu temperatuuri muutustest ning padruni soojenenud padrunipesas viibimise ajast, 3.) relva raua kuumenemine ja selle kulumisaste. Loetöetud põhjused sõltuvad peamiselt laskemoonast ja relvadest. Erineva viskenurga ja erineva laskesuuna põhjustavad: 1.) sihtimisvead, 2.) erinevad väljalennunurgad, mis sõltuvad laskeasendist ja erinevast relva hoidmisest, eriti valangutega tulistades. 3.) relva osade ja mehhanismide liikumisest ning relva tagasilöögist tulenev relva raua võnkumine, eriti valangute puhul. Nimetatud põhjused sõltuvad peamiselt laskuri väljaõppest. Kuuli lennu erinevad tingimused hõlmavad: 1
SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi. • NL plaanis „Välksõda.“ • Soomlaste Mannerheimi liin. • Esimesel pealetungil NSV Liidul ebaedu ja suured kaotused. • 1.veebruaril teine pealetung. Punaarmee esimese pealetungi suunad Karjala kannasel Helsingi pommitamine, 30. november 1939 Soome sõdurid metsas • Soomlaste vastupanu murda ei suudetud.
välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulerelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolel. Sõjategevuses hakkati suurtükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb relva rauast(sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafetist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jahunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks. Tulirelvade loend A AK 4 – AK-47 – AK-74 – Amos – Arisaka M1905 – A. T. B Bergmann MP18 – Blaser R93 – Browning FN C Colt-Browning M1895 D D-20 F FH-70 – FN MAG G Galil – Gewehr 41 H H61-37 – Heckler & Koch G3 – Heckler & Koch USP K Kar 98k L LeFH 18 – LeIG 18 – Lewis M
välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 cm Vintraua pikkus 127 mm Relva kaal 1,1 kg Sihikuline laskekaugus 50 m
Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 Tannenbergi lahing. 3. September 1914 Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi. · Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma. Läänerinne Aprill 1915 Ypres'i lahing 22.4 Esimest korda kasutati sõjas mürkgaasi. 1916 21. Veebruar 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest. 1.Juuli 18. November Somme'i lahing Hukkus 1,3 miljonit meest. Esimest korda kasutati tanke ja pommitus lennukeid. Idarinne
3) tsiviilrelv (2) Sõjaväerelvade käitlemise korra kehtestab kaitseminister määrusega. (3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse (4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse § 9. Relva ja laskemoona leid (1) Isik, kes on leidnud relva ja laskemoona peab teatama sellest politseile (2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast ajalehes seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik ei ole kuue kuu möödumisel reageerinud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul(kui relv/moon on korras). (4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras
1917.a.tulid AustriaUngarile appi Saksa väed, koos alustati üldpealetungi.Sakslased vallutasid Campporetto. "Lousitania" Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahingToimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis sõlmisid bolSevikud Brestis rahu saksamaa ja tema liitlastega nende esitatud tingimustel.
miinimumini - Looduslikku tasakaalu ja mitmekesisust ei tohi rikkuda Keskkonnaohtlikud tegevused kaitseväes: -laskmine kaitseväe relvadest -lõhkamine -lõhketööd -kaitseväe transpordivahendite kasutamine -kaevikute ja laskepesade kaevamine -maskeerimine -majutumine telkides -jäätmekäitlus välioludes -välitualeti rajamine ja kasutamine -lahtise tule kasutamine Mõjud kaitseväe tegevusest tingituna: - keemiliste ühendite reostus laskemoonast , autokütusest, - mootori- jm õlidest ja vedelikest - transpordivahendite poolt põhjustatav erosioon - kuuli- ja killukahjustused - sisepõlemismootorite heitgaasid - relvade kasutamisel tekkivad gaasid - müra, lööklaine 1 - jäätmekäitlus välioludes - välitualeti rajamine ja kasutamine - lahtise tule kasutamine - kahjustused teedel - floora ja fauna Keskkonnaalase väljaõppe eesmärgid on:
MiG-21 lennukit), Liibüa (andis Strela rakette), Kuuba saatis ca 1500 sõdurit koos tanki ja helikopteri meeskondadega (väidetavalt osalesid ka lahingus), Bangladesh saatis arstiabi meeskonna ja abisaadetisi. USA juhid uskusid sõjategevuse alguseajal, et sõjakulg pöördub kiirelt paremini relvastatud ja varustatud Iisraeli kasuks, ja et araablaste väed suudetakse 72h-96h jooksul tagasi lüüa. Seoses sellega koosnesid USA saadetud varud laskemoonast (peamiselt tanki- ja õhutõrje laskemoonast). 9 oktoobril aga sai selgeks, et kiiret pööret sõjakulgemises oodata ei ole ja et Iisraeli kaotused on oodatust suuremad. Vastuseks Nõukogude Liidu transportabile Egiptusele andis president Nixon käsu USA õhulendudeks, mis aitaksid asendada kaotatud varustust. Iisrael hakkas varusid saama alates 13 oktoobrist. Abraham Rabinovich on öelnud, et kuigi ameeriklaste transportlennud koheselt ei
-Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seadusandlikuks võimuoraganiksning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad ~12 000 meest. Nende vastu seisid kodumaale pöördumist ootavad Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. - Ajutise Valitsuse poolt väljekuulutatud värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest. Detsembri alguseks oli puuudud kõigest: relvadest, laskemoonast, riietest, jne. Vabadussõja algus Punaarmee rünnak algas 22. novembril Narvale, mille Saksa väed lõid tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid saksa väed Pihkva. - 28.nov 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi tagasi enamlaste rünnakud Narva all, ent saksa vägede taganemisel tuli eesti vägedel ülekaaluka vastase ees taganeda. 1918. detsembril jätkus Punaarmee kiire edasitund.
aadelkonda. Teisest küljest tõi aga aadelkonna vägivaldne tabelisse surumine kaasa põlisaadli ja uusaadli vahelise vastasseisu, mis päädis esimese rahuolematusega uue korra suhtes, sünnitades sellega omakorda vandenõuteooriaid ja valitseja vastast tegevust. Peetrile oli oluline sõjaline võimsus. Pärast muserdavat kaotust 1700. aastal Narva lahingus, kus jäädi ilma nii suurel hulgal sõduritest kui ka relvastusest ja laskemoonast, leidis Peeter, et sama moodi enam jätkata ei saa ning tuleb teha olulisi ümberkorraldusi sõjalises jõus. Selleks oli aga tarvis motivatsiooni ja rahalisi resursse. Üks olulisemaid muudatusi oli nekrutiväe loomine, mis oli eluaegne. Peeter oli rahulolematu vana mobilisatsioonikorraga: vabatahtlike värbamise süsteem ei katnud sõjapidamise vajadusi. Soldatite värbamiseks loodi nekrutikohustus. Talupojad küll vabanesid pärisorjusest, kuid pidasid oma sõdurielu isegi hullemaks
Austria-Ungari väed said lüüa ning taganesid Karpaatidesse. Mõlemal poolel olid suured kaotused Austria-Ungari 400 tuhat meest + 100 tuhat vangi; Vene väed 230 tuhat meest. Kaotus mõjus ruineerivalt Austria-Ungari vägedele ning ilmnes korralagedus. Vene võitlustes sakslaste vastu ilmnesid Vene armee halb varustus, ei jätkunud püsse ega laskemoona. Sõjategevus Balkanil. Austria-Ungari esmaseks püüdeks oli purustada Serbia. Serbial oli suur puudus relvadest ja laskemoonast, kuid vaatamata sellele suutsid nad 1914 augustis tagasi lüüa Austria-Ungari vägede rünnaku. Serblased pidid 2-3 kuuga loovutama ka pealinna Belgradi, kuid võitsid enda alad uuesti tagasi tänu Venemaa ja Prantsusmaa abile relvade ja laskemoona suhtes. Maailmasõja suurte võitluste taustal oli Serbia rindel teisejärguline tähtsus. Siiski olid need lahingud olulised, kuna nendes kaotas Austria-Ungari armee usu oma võitlusvõimesse. 1914. a
Liidule!” Saksamaa ründas enesekaitseks ja rikkus sellega ära Stalini Euroopa vallutamise plaani. Sõja jooksul kulutas Punaarmee 427 miljonit mürsku ja suurtükimiini ning 17 miljardit padrunit. Siia on lisamata käsigranaadid, maamiinid ja lennukipommid. Jagage see Saksa sõdurite arvuga! Sõjas kasutas Nõukogude Liit ära vaid 15% Lahingumoona Rahvakomissariaadi tootmisvõimsusest. Hitler andis Stalinile ennetava löögi, hävitades või hõivates 75% vene laskemoonast. Stalin tõrjus Saksa vägesid, tuginedes vaid Lahingumoona Rahvakomissariaadi 15%-lisele jäänukvõimsusele. Sõja tulemust teame me kõik. Mis oleks juhtunud, kui Stalin oleks jõudnud rünnata esimesena? Hitler ennetas kommuniste kõigest paari nädalaga, teades, et kui Stalin ründab esimesena, pole Euroopal mingit lootust. Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud vene väeüksused, võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa.
Oma riietuse ja jalanõude eest pead sa hoolitsema ise. Vajadusel tuleb riideid korrastada ja pesta. Eriti tähtis on jalanõude hooldus. Hoia neid määrituna ja kuivatades ära aseta liiga tule lähedale. Laskemoona saades kontrolli, et see oleks õigest sordist ja kasutamiskõlblik. Kui varulaskemoona on vajalik hoida kaevikus , aseta ta sinna nii, et ta oleks kaitstud vee, liiva ja savi eest, samuti otseste päikesekiirte eest. Teata grupiülemale, kui oled ära kasutanud poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde tellida, enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt. Laskemoona võib võtta ka vaenlaselt ja ühtlasi ka relvi , et eritüübilise laskemoona korral oleks , millest tulistada. TAIMED MÔRU KIRBUROHI EHK VESIPIPAR Asndab täielikult punast pipart.Môru kirburohi on tähtis peamiselt arstiminaon verd tôkestava toimega.
tuleb riideid korrastada ja pesta. Eriti tähtis on jalanõude hooldus. Hoia neid määrituna ja kuivatades ära aseta liiga tule lähedale. Laskemoona saades kontrolli, et see oleks õigest sordist ja kasutamiskõlblik. Kui varulaskemoona on vajalik hoida kaevikus , aseta ta sinna nii, et ta oleks kaitstud vee, liiva ja savi eest, samuti otseste päikesekiirte eest. Teata grupiülemale, kui oled ära kasutanud poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde tellida, enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt. Laskemoona võib võtta ka vaenlaselt ja ühtlasi ka relvi , et eritüübilise laskemoona korral oleks , millest tulistada. TAIMED MÔRU KIRBUROHI EHK VESIPIPAR Asndab täielikult punast pipart
Punaarmee põhijõu Eesti piiridel moodustasid siiski vene ja läti väeosad kokku ligi 12 000 meest. Nende vastu seisis kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ning illegaalselt tegutsenud Omakaitse baasil moodustunud Eesti Kaitseliidu salgad. Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud vabatahtlike värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest ning detsembri algul alanud sundmobilisatsioon ei võinud anda kiireid tulemusi, sest puudus oli kõigest: relvadest, laskemoonast, riidevarustusest jalanõudest, toiduainetest jms. Abipalved nii Soome kui ka Suurbritannia valitsusele ning läbirääkimised Saksa okupatsioonivägede ja Pihkvas moodustatud Vene valgekaartliku Põhjakorpuse juhtkonnaga andsid esialgu vaid lootust. Kui enamlased 1918. a. novembris alustasid pealetungi Narvale, ei olnud äsjamoodustatud Kaitseliit suuteline neid piiril kinni pidama. Järjest ähvardavamaks
Nende kõrgajaks olid aastad 1945-1949. Metsavendade taktika nägi ette ootamatuid rünnakuid nõukogude organite ja aktivistide vastu. Vastupanu oli mõeldamatu ilma maaelanike toetuseta. Vajalik toiduvaru ja esmatarbekaubad saadi sugulastelt-sõpradelt ja heasoovlikelt inimestelt. Pärast 1949. aasta küüditamist hakkas liikumine nõrgenema. Uute repressioonide hirmus kardeti metsavendi toetada, talud vaesusid , puudus oli laskemoonast. Juba 1950. aastatel ei kujutanud metsavennad võimudele enam erilist ohtu. Metsavendade kõrval tegutsesid 1940. 1950. aastate vastupanuliikumises aktiivselt noored. Esimesed organisatsioonidtekkisid 1944. aastal pärast Eesti taasokupeerimist. Paljudel noorterühmadel oli põhikiri, programm, vandetõotus ja kindel liikmeskond. Organiseeritud võitluses osales nendel aastatel vähemalt 1000 noort. Metsavendluste kõrgajal käisid noortegrupid tihedalt läbi metsavendadega,
Punaarmee põhijõu Eesti piiridel moodustasid siiski vene ja läti väeosad kokku ligi 12 000 meest. Nende vastas seisid kodumaalepöördumiseks valmistuvad Saksa väed ning illegaalselt tegutsenud Omakaitse baasil moodustanud Eesti kaitseliidu salgad. Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud vabatahtlike värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest ning detsembri algul alanud sundmobilisatsioon ei võinud anda kiireid tulemusi, sest puudus oli kõigest: relvadest, laskemoonast, riidevarustusest, jalanõudest, toiduainetest jms. Abipalved nii Soome kui ka Suurbritannia valitsusele ning läbirääkimised Saksa okupatsioonivägede ja Pihkvas moodustatud Vene valgekaartliku Põhjakorpuse juhtkonnaga andsid esialgu vaid lootust. Sõjakäik 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16
Positsioonisõda. Varem seesugust sõda olnud ei olnud. Kaitsevahendid olid tõhusamad kui ründerelvad. Gaas. Varem ei olnud keemiarelva kasutatud. Tehnika. Hakati massiliselt kasutama uut tehnikat, näiteks tankid, lennukid, allveelaevad. Mobiliseeriti kogu ühiskond. Mehed mobiliseeriti sõtta, kuid sõjatööstus toimis väga efektiiveslt. Toodeti järjst juurde uusi relvi ja laskemoona. Varem hakati rahu sõlmima siis, kui pool varem kogutud laskemoonast oli otsas, uut ei toodetud. Mobilisatsioon toimus mitu korda. Lihtasamate tööde peale võeti tööle naised, paljud astusid vabatahtlikult tööle õdede ja põetajatena. Varasemal ajal oli sõjaolukorras toiminud turumajandus, majandust hakkas reguleerima riik. Riik oli see, kes esitas tellimusi sõjatööstusele ja sõjatööstus täitis neid. Riigi pool kehtestati mõnel juhul töökohutsus, mis tagas sõjatööstusele tööjõu.
vaid 175 000 meest. Vähe oli suurtükke, Peaaegu täielikult puudusid soomusüksused. Tankitõrjeks kasutati õhutõrje 37-millimeetriseid automaatkahureid, mida samuti nappis. Olemasolevast 96-st lennukist oli suurem osa vananenud tüüpi. Sõja kestel suurenes lennukite arv 287-ni. Õhutõrje väeosades oli veelgi halvem, kuna olemasolevaid üksikuid õhutõrjepatareisid kasutati linnade ja eluliselt vajalike keskuste kaitseks. Puudus oli laskemoonast. Jalaväele jätkus seda vaid paariks kuuks, suurtükiväele aga vaid kolmeks nädalaks. Samal ajal olid Soome enda sõjatööstuse võimalused äärmiselt piiratud. Raskusi oli ka kütteõlidega. 12 Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid relvastatud interventsiooni Soome abistamiseks. Nende 57.000-meheline ekspeditsioonikorpus oli juba Inglismaa sadamates laevadele paigutatud, kuid
B.B. pumpüssid, CO2 B.B. püstolid ja 22 kaliibrilised õhupüssid, mida tavaliselt peetakse mänguasjadeks, võivad muutuda üsna ohtlikeks relvadeks. 5.3.1. ERILASKEMOON B.B. RELVADELE. B.B. relv on mistahes tüüpi püss või püstol, mis töötab suruõhu või CO2 gaasi abil. Neil relvadel on peaaegu sama suur laskeulatus, kui tavalisel vintpüssil. 177 kaliibriga haavli lennukiiruse tõttu on selle kaliibriga lööklaenguga varustatud lendrelvi soodus teha. Enamus üle 22 kaliibriga laskemoonast on varustatud sütiku-tega. Kuna paljud inimesed soovivad oma padruneid ümber laadida, saab neid sütikuid ka relvapoodidest osta. Need sütikud plahvatavad lööknõela löögist, samuti aga suurel kiirusel kõva pinna vastu põrgates. Tavaliselt klapivad nad ka 177 kaliibriga õhkrelva torusse. Lennates lame ots ees, detoneeruvad nad pärast tulistamist kokkupõrkel kõva pinnasega. Kui selline sütik on kinnitatud peene,
jenenud padrunipesas viibimise ajast; 1) atmosfääriolude erinevust, eriti 3) relva raua kuumenemine ja selle tuule suunda ja kiirust laskude (va- kulumisaste. langute) ajal; 2) õhu takistusjõu muutumist sõltu- Loetletud põhjused sõltuvad peami- valt kuuli massist, kujust ja mõõtme- selt laskemoonast ja relvadest. test. Erineva viskenurga ja erineva laske- Need põhjused sõltuvad lasketingi- suuna põhjustavad: mustest ja laskemoonast. 1) sihtimisvead; Iga lasku mõjutavad eri moel kõik 2) erinevad väljalennunurgad, mis eespool nimetatud põhjused, st iga sõltuvad laskeasendist ja erinevast rel- kuuli lennujoon erineb teiste kuulide 116
punased said paisata oma vägesid just sellesse rindelõiku, kus oht oli kõige suurem, territoorium, mida punaarmeel läbida tuli, oli suht lühike. Moskva ümbruse raudteedevõrk oli suhteliselt tihe Vm olusid arvestades, maanteed korralikumad jne. Punaarmee kergesti liigutatavus sai valgetele saatuslikuks. Valgete kätte läks küll suurem osa Vm viljaaidast, põllumaj piirkondadest, seevastu enamlaste kätte jäid kõik tähtsamad Vm sõjatehased. Punastel polnud kunagi puudus relvadest ja laskemoonast, valgetel tuli läbi ajada nende varudega, mis olid suutnud endale soetada. Antandi vägede tagasi tõmbumine mõjutas ka võitluse kaotamise meeleolusid. Lisaks oli oluline ka sõjatüdimus, Vm oli olnud sõjas juba 6 a ning tavainimene lootis ja ootas ennekõike sõja lõppu. Mida kauem sõda kestis, seda ükskõiksemaks muututi selle suhtes, kes sõja võidab. Tähtis oli toetada seda poolt, kes tundus olevat edukam- mida suurem edu, seda suurem lootus, et sõda lõppeb varsti.
●● jao lahinguvõimsuse ja -valmiduse; ●● distsipliini; ●● sõdurite varustuse komplekteerituse ja hoolduse eest. Jaoülema abi: ●● on jaoülema abiline ja vajadusel asendaja; ●● juhib oma pooljagu vastavalt jaoülema käskudele; ●● vastutab tuletoetusmeeskonna tegevuse eest jaos; ●● tegeleb laskemoona arvestamise ja ettekannete vastuvõtmisega sõdu- ritelt ning kannab jaoülemale (edaspidi JÜ) ja rühmavanemale (edaspidi RV) ette laskemoonast; ●● kannab RV-le ette, kui laskemoona on kulunud ½ ja ¾ kogusest; ●● tegeleb laskemoona tasajagamisega; ●● tegeleb jao laskemoona reservidega; ●● täiendab laskemoona koostöös RV-ga; ●● peab arvestust jao erilahingumoona (näiteks TT-miin, kaitselaeng) üle; ●● täiendab ja tagab jao toidu ja veevarusid; ●● organiseerib jao toitlustamist; ●● hooldab jao varustust; ●● peab arvestust jao varustuse üle;
vahiteenistuseks. Kaitseliit oli halvasti relvastatud ja puudulik väljaõpe. Vabatahtlike värbamine: 16. novembril võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu otsuse alustada Rahvaväe loomist. Selleks kavatseti värvata 25 000 vabatahtlikku vanuses 21-35 aastat. Loodeti neist formeerida diviis, milleks oleks kuus jalaväe-, üks ratsa-, ja üks suurtükipolk. Kuid tekkisid raskused: 1) Puudus oli riietusest, jalanõudest, veovahenditest, tööriistadest, relvadest, laskemoonast, hobustest, toidust. Saadi Vene sõjaväeladudest ja rekvisitsioonide läbi, kuid varustusprobleem tervikuna jäi lahendamata. 2) Vabatahtlike värbamine ei andnud loodetud tulemusi, tuli kokku kõigest 2200 meest. Läbikukkumise peamiseks põhjuseks olid rahva seas valitsevad meeleolud- sõjatüdimus, puudulik eneseusk (Ei peetud võimalikuks, et Eesti suudaks võidelda Venemaaga), riigikaitse-alased juhtimisvead, enamlikud meeleolud. Sundmobilisatsioon: 1
annaabi.ee 
