(Kuningriik jäi loomata, sest Saksamaa kaotas sõja.) · 1919. aastal otsustasid soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse ja valisid esimese presidendi. · 1920. aastal sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga. Soome · 1920.-1930. aastail sai Soomest, mida seinini oli liigitatud Baltimaade hulka, Skandinaavia riik. · Võrreldes Rootsiga oli Soome sisepoliitiline elu pingelisem. Kodusõda polnud kommunistide mõju kaotanud. Vastukaaluks Lapua liikumine. · Püsima jäänud demokraatia võis olla põhjus, mis hoidis ära 1939. aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Sotsiaaldemokraatia areng · Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. · Tekkis 19. sajandi lõpupoolel. Põhjuseks reaktsioon 19. sajandi kapitalismile üldomaseile pahedele. · Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist
elatustasemest hoolimata valitses Soomes 1920. aastatel üsna optimistlik vaim, mida aitasid üleval hoida soome sportlaste menu, arenev kirjandus ja riikliku iseseisvumisega kaasnev rahvusvaheline läbikäimine- rohked diplomaatilised kontaktid, riigipeade külaskäigud ja Soomes tegutsemine Rahvasteliidus. Samas andis rahvusvaheline majanduskriis, mis algas 1920. aastate lõpul, end tunda ka Soomes nii majanduslikult kui poliitiliselt. CARL GUSTAV MANNERHEIM LAPUA- LIIKUMINE 1920. aastate lõpul tekkis Lapua-liikumine. 1930. aastal sooritasid lapualased marsi Helsingisse, sellest võttis osa üle 10 000 inimese. Lapua-liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. Samas aga ei õnnestunud lapualaste endi riigipöördekatse ja ka see liikumine keelustati. On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939. aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise.
kuningriik loomata, sest Saksamaa kaotas sõjas ja troonipretendent loobus 1919.aastal otsustasid Soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse (mis kehtib tänaseni) ja valisid presidendi. 1920. Sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga.1920-1930.aastail sai Soomest Skandinaavia riik. Võrreldes Rootsiga, oli Soome sisepoliitiline elu märksa pingelisem. Kodusõda ei olnud kommunistide mõju kaugeltki kaotanud. Vastukaaluks tekkis 1920.aastate lõpul rahvuslik-parempoolne Lapua liikumine. Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. Siiski ei õnnestunud lapualastel riigipöördekatse. Siiski säilis Soomes demokraatlik riigikord, ainult et ilma äärmusteta. On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939.aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Poola 1920.aastal Poola riigijuht marssal Jozef Pilsudski käskis okupeerida oma sünnilinna Vilniuse
· Riigipeade külaskäigud · Rahvasteliit · Rahvusvaheline majanduskriis CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951) · Soome sõjaväelane ja riigimees · Soome armee ülemjuhataja, lahkus ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. · Soome riigihoidja (riigipea) · Parandades suhteid Antandiga. · Soome kaitsenõukogu esimees · Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ja Jätkusõja ajal · Soome president 1944-1946. LAPUA LIIKUMINE · Tekkis 1920. aastate lõpul · 1930. aastal marss Helsingisse-üle 10 000 inimese · Kommunistid suruti Soome poliitikaelust kõrvale · Ei õnnestunud riigipöördekatse · Liikumine keelustati
looma nt, olid juba rikas, kui 1 loom-vaene!), saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse (kokku küüditati u 9 mln talupoega) · Suur terror: vägivallakampaania 13. Soome sisepoliitilised probleemid 1930. aastate algul Soomes ei olnud peale kodusõda kommunistide mõju vähenenud, kommunistlikud erakonnad said valimistel ligi 15% häältest. Vastukaaluks tekkis parempoolne Lapua liikumine. Lapualased marssisid Helsingisse (ligi 10 000 inimest). Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid soome poliitikast kõrvale, Lapua liikumine keelustati, demoktaatlik riigikord säilis 14. Leedu territoriaalsed probleemid oma naabritega Poola ola hõiavnud Vilniuse, Leedu oli hõivanud Saksa piirkonna Memeli linna. Tulemuseks lepitamatu tüli poolaga ning halvad suhted saksaga. 15
Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valiti president. 1920 sõlmiti Tartus raha Nõukogude Venemaaga. Varem Baltimaade hulka liigitatud, nüüd aga Skandinaavia riik Soome sõlmis 1922. aastal Varssavis Soome-Eesti-Läti-Poola liidu. Tegelikkuseks see liit aga ei saanud. Sisepoliitikas tegutsesid veel kommunistlikud erakonnad, mille vastu tekkis Lapua liikumine. Lapualased marssisid 10 000 inimesega Helsingisse, millega suruti kommunistid poliitikast kõrvale. Siiski riigipöördekatse ei õnnestunud ja see liikumine keelustati. Soome säilitas demokraatliku riigikorra. Poolakad arvasid end mineviku pärast suurriigiks. 1920. aastal andis Poola riigijuht marssal J. Pilsudki leedukatele andestamatu käsu okupeerida ümbruskonnaga Vilnius, et laiendada riigi piiri Lätini
aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Üks põhialgatajaid oli noor advokaat Artur Sirk, kes jäi liidu ideeliseks juhiks kogu selle tegevuse kestel, kuigi 1930. aastal valiti liidu juhatuse esimeheks erukindral Andres Larka. Tuge saadi juba autoritaarse reziimi kehtestanud riikide (Itaalia, N Liit, Poola, Saksamaa jt.) ametliku propaganda kinnitustest, et tugeva käe valitsus suudab olukorda paremini kontrollida ja riiki kriisist välja tuua. Otsest eeskuju nägid vapsid Soome Lapua-liikumises, mis näis aastatel 19291930 jõudvat oma eesmärkideni. Alustanud oma tegevust kommunistide ja sotsiaaldemokraatide vastastest väljaastumistest, jõudsid lapualased kümnendi lõpus juba demokraatliku riigikorra kui sellise ründamiseni. Põhikirja järgi oli EVKLi eesmärgiks "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja
· Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks · 1932-1933 suur nälg · Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika Läänemere maad ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse Lapua liikumise tagajärjel suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne reziim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934 EESTI: majanduskriisist tingitud rasked ajad, krooni devalveerimine, vapside ehk vabadussõdalste liikumine hakkas nõudma kindla käega juhti, Päts kehtestas 1934. aastal autoritaarse reziimi, majanduslikult edukad aastad
keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. J.Pilsudski- Poola riigijuht marssal. Käskis okupeerida oma sünnilina Vilniuse ja ümberkonna, et nihutada Poole piiri Lätini. K.Ulmanis- Läti peaminister. Teostas Lätis riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. A.Smetona- Rahvuslikparempoolsed jõud ei jäänud ootama, millal Leedu täielikult NSV Liidu sõiduvette tõugatakse
Kuidas kommunistid võimu kindlustasid? 5. Läänemeremaad. Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ajaloo, majanduse sisepoliitika, välispoliitika võrdlemine- Rootsi suhtus uutesse riikidesse ettevaatlikult (heatahtlikult), Rootsi masinad ja tööriistad, tikud said kuulsaks, toetust kogusid sotsiaaldemokraadid ja Rootsi jäi demokraatlikuks. Soome pidas lühikese verise kodusõja, 1919.a Soome Vabariigi loomine, kandis nime Skandinaavia riik, Lapua liikuminerahvuslikparempoole liikumine millega suruti Soomes kommunistid poliitikast kõrvale. Poola enne sõda Poolat polnud aga rahvas teadis Poolat kui suurriiki, Poola riigijuht J. Pilsudski okupeeris 1920 Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. Eesti majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL
Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse või sunnitöölaagritesse. Algas 1920. aastal kui tekkisid raskused viljavarumisega ja talupojad polnud enam huvitatud jääkide müümisest. 25. Punane ehk suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et oma võimule tulekut enne uut maailmasõda kindlustada oma võimuletulek. Stalin hakkas puhastama Venemaad oma vastastest. 26. GULAG ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. 27. Lapua liikumine 1920. aastal tekkinud rahvuslik-parempoolne liikumine, mis tekkis kommunistlike põhimõtteid toetavatele erakondadele. 28. Konstrutimism film sai juurde sünkroonse heli. Muusikal ja dokumentaalfilm jõudsid kinolinale. Arhitektuuris ehitati palju suuri ilmetuid karpmaju. Pooldati vasakpoolseid ideid. Leiutati tsellofaan ja nailon. Ületati lennukiga Atlandi ookean. KES OLID JA MIDA TEGID? 1. Benito Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943. Juhtis
Välisriigid tunnistasid seda alles siis, kui seda oli teinud NSVL Kuid Punaarmee ei lahkunud Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu 1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu Mannerheimi liin Karjala maakitsikusele ehitatud võimas kaitseliin 1939 süüdistas NSVL Soomet, et tole suurtükivägi olevat tulistanud NSVL vägesid Öeldi lahti mittekallaletungilepingust, ning alustati Soome vastu sõda NSVL heideti Rahvasteliidust välja 1940 12 märtsil sõlmiti Moskavas rahu
44 aastat) · Rootsi oli demokraatlik ja mitme partei süsteem SOOME · 1919 kehtestati Soomes vabariik, võeti vastu põhiseadus ja valiti esimene president · 1920-1930 sai Soomest Skandinaavia riik · Paljud riigijuhid nägid Soomest Baltimaade ja Skandinaavia vahendajana · Sisepoliitiline elu riigis oli pingeline (vähesel määral olid säilinud kommunistide mõju) · Kommunistide vastu võitlemiseks loodi Lapua liikumine · Soomes säilis demokraatlik riigikord · 1930 keelustas Eduskund kommunistide liikumise POOLA · Enne I maailmasõda ei olnud olemas Poolat iseseisva riigina · Poola ja Nõukogude Venemaa sõda lõppes Riia rahuga 19.. · 1926 korraldas Jozef Pilsutski (diktaator) riigipöörde ja kuulutas end peaministriks · Kehtestati sanatsiooni reziim (ehk tervendamine) · Poola sai Versaille rahulepingu alusel endale osad Saksa alad
Järgnevatel aastatel üritas Soome leida nii Põhja- kui ka Lääne-Euroopa riikide toetust, et kindlustada oma julgeolekut. Baltimaade ettepanekud teha julgeolekualast koostööd lükkas Soome valitsus tagasi. Tema arvates olid need riigid liiga nõrgad ja vaesed, et Soomet vajaduse korral abistada. Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi. Suurenes ka oht, et Soomele surutakse peale nõukogude kord. Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine, mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele. See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks: Soomet hirmutas oht idast. Selleks, et kaitsta ennast võimaliku ohu eest, ehitasid soomlased Karjala
on olnud erakordselt pikaajaline. Mõlemad osapooled on süüdi poliitilises terroris ja tarbetutes toorustes. Pärast sõda vangistati palju punaseid ja punasuses kahtlustatavaid vangilaagritesse, kus haiguste, nälja ja hukkamiste tagajärjel suri tuhandeid soomlasi. Kokku nõudis sõda umbes 37 000 ohvrit. Esimese maailmasõja lõpptulemus tegi võimalikuks Soome rahva aeglase tervenemise. 23Lapua-liikumine. Lühidalt: Lapua liikumine (soome keeles Lapuanliike) oli Soome kommunismivastane rahvaliikumine aastatel19291932.Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöördekatsele (Mäntsälä mäss). See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Liikumise juhid olid Vihtori Kosola ja Kurt Martti Wallenius. Pikemalt: Soome kommunismivastane rahvaliikumine aastatel 1929-32. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöördekatsele (Mäntsälä mäss)
1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935
8. sõjakus Läänemere maad Rootsi oli jäänud esimeses maailmasõjas neutraalseks ja arenes peale esimest maailmasõda üsna kiiresti. oli stabiilse sisepoliitikaga demokraatlik kuningriik. Soome oli esimese maailmasõja käigus iseseisvunud noor demokraatlik vabariik. Ta soovis pigem kuuluda põhjamaade, kui balti riikide hulka (balti liidu ebaõnnestumine). Soomes olid äärmusliikumised suhteliselt tugevad (kommunistid ja Lapua liikumine) Poola oli oma iseseisvuse taastanud esimese maailmasõja tulemusena. Poola jaoks oli oluline Vilniuse küsimus ja sellest tekkis tõsine konflikt Leeduga. Poolas kehtestati autoritaarne diktatuur 1926. aastal. Danxigi piirkond ehk Poola koridor Eesti, Läti, Leedu olid kõik noored demokraatlikud vabariigid, mis olid saavutanud iseseisvuse esimese maailmasõja käigus. Kõikides Balti riikides tegutsesid organisatsioonid, mis ootasid sobivat hetke võimu haaramiseks
Sõda Nõukogude Venemaaga lõppes 1920a. okt sõlmitud Vene-Soome Tartu rahulepinguga. Soome aastail 1920-1930a 1920a. sai Soomest rahavasteliidu liige.Baltimaadeettepanekud teha julgeolekualast koostööd lükkas Soome tagasi,kuna arvas et need riigid on liiga nõrgad ja vaesed et Soomet vajaduse korral aidata.Suur ülemaailmne majanduskriis põhjustas soomlastele palju raskusi.Neis oludes tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele.See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka siseriikliku olukorra rahunemisele,kuid välispoliitiline olukord muutus aina pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin) Talvesõda(1939-1940)
Rahareform. Eraettevõtlusele õigused. Kommunistid lootsid selle süsteemi ikkagi kiirelt likvideerida. 1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi. Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis, Leedus Antanas Smetona. Balfourdi deklaratsioon maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist. India. Jawaharlal Nehru. Mohandas Gandhi -> Mahatma. (suurhing). Iseseisvuse
Rootslased nõudsid rootsi keelele suuremid õigusi Ehtsoomlased - nõudsid ükskeelset riiki Põhitüli Helsingi ülikooli õppekeele pärast. 1937 sai ülikooli õppekeeleks soome keel Keeluseadus 1919-1932 kehtis alkoholi keeluseadus Keeluseadus tühistati rahvahääletuse tulemusel. Soomlaste mõistatus: 5-4-3-2-1-0 (5.aprillid 1932 kell 10:00 avati mingi alkopood) Lapua liikumine Kommunismivastane rahvuslik liikumine 1929-1932 Sai alguse kui 1929.aastal aeti laiali kommunistide koosolek Lapuas Vihtori Kosola - Lapua liikumise juht Nõuti kommunistide tegevuse lõpetmist; Kommuniste küüditati NSVL piiri äärde; 1930.võeti vastu kommunistidevastane seadus 1930. Talupoegade marss 1932 alustasid lapualased Mäntsala külas riigipöördekatset President ähvardas kasutada sõjaväge
aastatel parlamendivalimistel teise nime all ja sai 1929. aastal 23 kohta parlamendis (SDP 59 kohta): Soome Ametiühingute Keskliit libises 1920. aastatel kommunistide kätte, üldstreik 1929. aastal. Kommunistide organiseeritud poliitilised streigid nt Soome sõjatööstuses ja sadamates. Nn punane tööplatsiterror ,,valgete" tööliste vastu. NL alustas puidu dumping-müügiga 1928. (Müüs alla turuhinna, mis tekitas Soome majanduses raske olukorra) Kommunismivastane Lapua-liikumine 1929-32 Soome ajaloo võimsaim rahvaliikumine, mille eesmärgiks oli kommunismi keelustamine Soomes. Esialgne üldkodanlik spontaanne protestiliikumine, millest hiljem kujunes paremradikaalne suund. ,,Riigireeturite" ja isamaa iseseisvuse ohustajate vastu. Surve avaldamine parlamendile: meeleavaldused, deklaratsioonid, küüditamised idapiirile (võeti kinni kommuniste, 61
........................................................................................................................................... SISEPOLIITIKA. Soomes tollal väljakujunenud parteipoliitiline süsteem on oma põhijoontes säilinud tänaseni. Lõplikult kehtestati vabariik 1919. a. Riigipeaks sai president, kellel olid ulatuslikud võimuvolitused. Soomet iseloomustab mitmeparteilisus, kus pahempoolsetel meeleoludel on küllaltki suur mõjujõud olnud. 1929. a. algas Lapua liikumine (Lapua kirikuküla järgi). Korraldati "marss Helsingisse" ja nõuti kommunistide vaoshoidmist ning "tugevat kätt." Liikumine keelustati. VÄLISPOLIITIKA. Esialgne Saksamaa suunitlus kadus 1918. a. lõpul, kui tugevnesid suhted Antandiga. Sel puhul abistati ka Eestit Vabadussõjas, kuid Soome-Eesti uniooniidee lükati tagasi. Koostöö Soome ja Baltikumiga (eeskätt Eestiga) jätkus majanduse-ja kultuurielu vallas. Soome eraldumine Balti riikidest jätkus 30-ndail aastail. 1935
Riigi moodustamisel oldi kahe vahel: teha kuningriik või vabariik. Kuningas otsutati kutsuda Saksamaalt, kuid kui Saksamaa kapituleerus otsustati teha vabariik. Loodi presidendi ametikoht. Poliitilistest jõududest olisd tugevamad vasakpoolsed. Venemaale põgenenud Soome kommunistid moodustasid 1918. aastal Moskvas Soome Kommunistliku Partei. Selle üks kuulsamaid juhte on olnud O.V. Kuusinen. Soomes oli kommunistliku partei tegevus keelatud. 1929 - algas majanduskriis. Tekkis Lapua liikimine, mis sai nime Lapua külast. Sarnanes Eestis tegutsenud vapside liikumisele. Liikmeteks olid talupojad. 1930 - Lapualased korraldasid marsi Helsingisse. Eduskund pidi selle tulemusena nende survel vastu võtma kommunitisde vastasedi seaduseid. Soome on ainuke I maailmasõja järel iseseisvunud riik, mille põhiseadus kehtib 1919. aastast muutumatuna. 2.16.3.2 VÄLISPOLIITIKA. 1918 - Paranesid Soome suhted Antante'iga. Soome abistas Eestit Vabadussõjas (Põhja pojad).
Ühiskonna tervendamine · Korporatiivne riigikorraldus. Antiparlamentalism. Vastandumine kõigile poliitilistele parteidele. · Enamus ideoloogilisi suundumusi olid natsionalistlikud ja/või paremkonservatiivsed, aga süsteemidesse inkorporeeriti mitmeid vasakpoolseid jooni Paremäärmuslikud rahvaliikumised · Eestis Vabadussõjalased (vapsid). Artur Sirk, Andres Larka. · Lätis tuleristlased ja kõueristlased · Soomes IKL ja Lapua liikumine · Rumeenias Raudkaart · Bulgaarias Zveno liikumine. · Slovakkias Slovakkia Rahvapartei · Horvaatias rahvuslik liikumine Ustasa · Belgias rexistid · Prantsusmaal rahvuslik liikumine Action Française ja Jeunesses Patriotes · Tugeva katoliikliku taustaga, on kõneldud ka klerikaalsest fasismist · Äärmusparempoolsed kerkisid esile isegi Inglismaal. Briti Fasistide Liit Saksa natsionaalsotsialism · Nationalsozialismus · Eelkäija 5.01
alguses kodusõda – valgete (sotsialismivastased) ja punaste (töölised-talupojad) vahel; lühiajaliselt kuulutati 1918. välja kuningriik (kuningaks saksa prints Frederick), ent pärast Saksa keisririigi kokkuvarisemist vabariik; maareformidega 1920ndail lammutati mõisamajandus, maa jagati talupoegadele; pärast Tartu rahulepingut 1920. aastal loovutas Ida-Karjala Nõukogude Venemaale, 1940. aastal evakueeriti Karjala elanikkond; 1920ndate lõpul tekkis Lapua liikumine (quasifašistid), hiljem keelustati; Teise ilmasõja ajal sõdis 1939 Nõukogude Liiduga (kaotas Karjala territooriumid ja Petsamo), oli Kolmanda Reichi liitlane ja 1941-1944 sõdis Jätkusõda Nõukogude Liidu vastu; pärast sõda jäi geograafilise läheduse tõttu Nõukogude Liidu mõju alla, ajas ettevaatliku välispoliitikat (soometumine) ent ei sovetiseerunud ja tihendas sidemeid ka põhjamaadega; oli formaalselt
annaabi.ee 
