Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt esitatakse avaldus kohtule Lapsendatava elukoha järgi. Maavanem esitab kohtule andmed avaldaja tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse sellest, kas avaldaja on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama (TsMS§ 567 lg 2). 10 Lapsendamise protsess 3. Lapse ees- ja perekonnanime ning isikukoodi muutmine: v. Lapsendamisel võib lapsendaja(te) avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja(te) perekonnanime (NS § 13 lg 1). v. lapsendaja võib muuta lapse isikukoodi 4 viimast numbrit Eesnime ei pea täielikult muutma. Kui laps on oma nimega harjunud, raskendab hilisemat isiku tuvastamist teise nime lisamine eesnimele, liitnimest sidekriipsu ärajätmine või selle lisamine. 11
7. Lapse sünd on registreeritud Eestis vallaslapsena. Lapse bioloogiline isa on India kodanik ja ta soovib lapse põlvnemisega omaks võtta. Millise riigi õiguse järgi ta sea tegema peaks? Põlvnemise tuvastamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse lapse sünniaegse elukohariigi õigust. Järelikult peab isa kasutama Eesti õigust. §62 8. Norra kodanik soovib lapsendada eesti kodanikust last. Millise riigi õigust lapsendamisele kohaldatakse? §63 alusel kohaldatakse lapsendamisel lapsendaja elukohariigi õigust. 9. Millise riigi õigust kohaldatakse lapse ja vanema vahelistele suhetele? §65 kohaselt vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. 10. Kui Soome kodanik elab viimased 10 aastat Rootsis ja soovib abielluda Eestis, siis millise riigi õiguse järgi kontrollitakse seda, et tal on n.ö abieluvõime ehk puuduvad abielu sõlmimiseks takistused)?
kellel võib olla miljoneid austajaid, kellest teadlik ei olda, kuid kes seavad endale samasugused sihid, eesmärgid või lausa eluviisi kuulsuse järgi. Maailmas on silma paistnud A-kategooria näitleja Angelina Jolie, kes oma abikaasaga on lapsendanud mitmeid lapsi erinevatest maailmajagudest. Samuti on nad teinud suuri annetusi kolmanda maailma riikidele. Mitte ainult Jolie´ austajatele, vaid ka tervele maailmale on see nagu roheline tuli, mis on ajendiks näiteks ise vanemateta laste lapsendamisel. Neid on peetud selle tõttu väga eeskujulikeks staarideks. Eeskujud ei ole mingi uus nähtus küllap on nad eksisteerinud nii kaua kui inimkondki. Näiteks Platonil, antiik-kreeka filosoofil, oli oma eeskuju tema õpetaja Sokrates. Sokratese igapäevaelu seisnes turul inimestega diskuteerimises ja tööd ta ei teinud, mis Sokratese naisele sugugi meele järgi ei olnud. Sellegi poolest oli ta oma aja kohta üllatavalt tark ja mitmekülgne mees, kel oli anne mõelda teistmoodi
piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. o Kui abielluja ei ole abiellumisealine.
ebakindluse võimendumine ja läbipõlemise oht lapse perre ootamise ajal; lapsendamisega tegelevate ametnike erinevad ootused peredele; liigne kiirustamine lapse perekonda paigutamisel; pere kohta kogutud andmete aegumine; vähesed kogemused pere kasvuruumidest rääkimisel; lapse ja pere kohanemisraskused; lapsendaja hirm eksida ja abi küsida. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale. Lapsendamistoetuse suurus on 2015. aastal 320 eurot. Alla 10-aastase lapse lapsendamisel on võimalik kasutada hoolduslehega ette nähtud kuni 70 päevast puhkust, mille alusel makstakse hüvitist. Lapsendada saab last: kes on jäänud orvuks; kelle vanemad on andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks; kelle vanematelt on võetud kohtus vanemlikud õigused; kelle vanem on kohtus tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. Kehaväline viljastamine
ning elamistingimused. On vaja esitada andmed lapse tervise, iseloomu ja arengu kohta. On vaja lapse nõusolekut (kui ta on vähemalt 10a vana). Nõusolekut on vaja ka lapse bioloogilistelt vanematelt (v.a siis kui hooldusõigus on ära võetud). Kohtuprotsess on kinnine. Kui laps saab täisealiseks, siis on tal õigus minna ja uurida oma põlvnevuse kohta. Lapse nime võib muuta (nii ees- kui perekonnanime). Lapsendamisel tekivad uued sugulussidemed, eelmised sugulussidemed kaotavad kehtivuse. Eestkoste seatakse: 1. alaealiste suhtes 2. täisealistele, kui nemad psüühiliste puuduste tõttu ei ole võimelised ise otsuseid vastu võtma 3. lastele siis, kui vanematelt on hooldusõigus ära võetud (lapsel peab olema alati seaduslik esinaja) 4. vanemad on surnud Eestkostja peab olema sellega ise nõus. Eestkostjaks saab tavaliselt keegi sugulastest. Arvestatakse ka lapse soovi
Kalad, kahepaiksed, imetajad. 11. Sugutunnuste abil saab määrata organismide soolise kuuluvuse.Esmased sugutunnused- sugunäärmed ja elundid; Teisased- nt karvakast näol, madal hääl Soolised tunnused: karvastik; piimanäärmed; kõrisõlme ehitus ja hääletämber; lihasmass; nahaalune rasvkude; rasvumise tüüp; toruluude pikkus; agressiivsus; riskialdisus; valutaluvus; kehakuju; veesisaldus kehas jne. 12. Soo määramine- vajalik spordis, sõjaväes, abiellumisel ja lapsendamisel: 1. sugukromosoomide test- X-kromosoomi test. XX -> Barry kehake- üks mitteaktiivne X-kromosoom. Meestel nt XXY- Kleinefelter. 2. Pööratud soolisusega individid- XX-mehed. 3. Kõrgenenud meessuguhormooni tasemega naised. 1) juba maast madalast sünteesitakse palju. 2) Rakkudel vähe retseptoreid, mis meessuguhormoone seovad. 13. Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsioone- kvalitatiivse toimega- ka väga väike
Vara seisukohast oli perepoeg ka isa võimu all ehk see tähendab, et kõik, mis poeg aja jooksul omandab, muutub isa omandiks. Alles hiljem isavõim nõrgeneb. Võetakse ära õigus otsustada lapse elu või surma üle ning keelatakse ka orjusesse müük trans Tiberim. Siseriiki müümist piiratakse. Ka ei või isa kodus last enam karistada nii nagu enne. Isavõim tekkis kas loomulikul teel lapse sünniga seaduslikus abielus või lapsendamisel. Lisaks oli võimalik vallaslapsi seadustada teatud tingimustel. Patria potestas oli eluaegne ehk võis lõppeda ainult isa surmaga. Siiski olid mõned erandid. Kui poeg astus mõnda teatavasse ametisse, vabanes ta isa võimu alt ja muutus persona sui iuris’eks. Lisaks lõppes isavõim kui isa poja vabastas. Selleks puhuks oli eriline tehing. Mis puutub varalistesse suhetesse siis siinkohal tegid isa ja poja vahelised suhted läbi suure arengu
o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24) · Kehtib põhimõte, mille kohaselt abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel määramata ajaks. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate täisealisusest, st vanus alates 18. eluaastast (tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest). · Abielu sõlmimise takistused (§-d 2-4). Takkistustena on loetletud sugulus (sealhulgas lapsendamisel põhinev sugulus), samuti mitme abielu üheaegse sõlmimise keeld. 6. Abielu sõlmimise vormiline külg · Missugusest hetkest jõustub abielu? Abielu võib sõlmida mõlema abielluja isiklikul samaaegselt kohalolekul ning pädeva perekonnaseisuametniku juuresviibimisel. Abiellujad peavad tingimusteta väljendama oma soovi sõlmida omavahel abielu. Abielu jõustumine ei ole siiski seotud mitte abieluaktile allakirjutamise hetkega, vaid abiellujate
Hilisema impeeriumi õigusega kaotati keerulised tseremooniad ning lubati lapsendamist teostada kahe isa vahelise kokkuleppega, mis oli kohtu ees lapse juuresolekul korrakohaselt deklareeritud. Laps ise ei ole siin adopteerimistehingu osapool ning tema nõusolek ei ole vajalik. Lapsendamine ei ole kehtiv, kui laps, kes on seaduslikult võimeline testeerima, on selle vastu. Justinianuse ajal adopteerise puhul enam isavõimu ei tekkinud. Justinianuse õiguse järgi ei teki lapsendamisel isa ja lapse vahelist sugulust, vaid adopteeritud laps saab ainult sama õiguse pärida pärast isa surma kui tema päris lapsed. 5 4.2. Isavõimu lõppemine Põhimõtteliselt on patria potestas eluaegne. Tavaliselt lõppeb see isa surmaga, kuid on ka erilisi viise, kuidas isavõimu lõpetada. Näiteks vabaneb poeg isa võimu alt, kui ta astub teatud ametisse (konsul jne). 5 R. Sohm. The institutes of Roman law. 2002, pp 386-388
abikaasad) LAPSE JA VANEMA SUHTED • Vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldub lapse elukohariigi õigus • Põlvnemise tuvastamisel ja vaidlustamisel lähtutakse lapse sünnijärgse elukohariigi õigusest • Vanema suhtes võib põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka vanema elukohariigi õiguse järgi. Kehtib ka lapse omaksvõtu suhtes. • Laps võib põlvnemise vaidlustada ka oma vaidlustamise aegse elukohariigi õiguse järgi • Lapsendamisel lähtutakse lapsendaja elukohariigi, abikaasade puhul abielu üldistele tagajärgedele kohalduva, või lapse/ muu isiku nõusoleku vajadusel lapse elukohariigi õigusest KOHTUALLUVUS ÜLDISELT • Kohtualluvus – isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus • Siseriiklikuks allikaks eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustik • Rahvusvahelisteks allikateks:
muuta lapse sünniaega, et hoida lapsendamist saladuses. Kas ja mis tingimustel Olaf ja Solveig saaksid Juku lapsendada? Kõigepealt peaksid nad vastama § 165 tingimustele. Lapsendamissaladus – sünniaja muutmine oleneb sellest mis põhjendused on seal taga. Nii palju kui vajalik ja nii vähe kui vaja Variant a: Juku ei ole kindel, kas ta tahab, et Olaf ja Solveig ta lapsendaksid. Kas tema arvamus mängib rolli lapsendamisel? PKS § 151- vähemalt kümne aastast last võib lapsendada tema nõusolekul seega Juku nõusolek on vajalik. Variant b: Juku vanemad ei nõustu Juku lapsendamisega. Kas ja millal nende arvamus mängib- rolli? PKS § 152 lg 5 – kui on holdusõigus ära võetud, siis pole nõusolekut vaja. Muudel juhtudel on vaja nõusolekut. 7. teema – Kaasused
Lapsendaja informeerimine lapse elukäigu jms kohta. Lapsendamine toimub lapse huvides. Lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline ning see tuleb esitada isiklikult. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel. Lapsendamine jõustub kohtumääruse jõustumisel. Lapsendamise õiguslikud tagajärjed-laps omandab lapsendaja(te) (ühise) lapse staatuse. Lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega lõpevad. Teise abikaasa lapse lapsendamisel, kui ta lihane vanem on surnud, ei lõpe lapse sugulussuhe tema sugulastega. Lapsendamisel on võimalik lapse nime muuta-uus eesnimi ja lapsendaja(te) perekonnanimi. Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada. Lapsendaja annab ülalpidamist enne lapse vanemat. Lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse enda hooldada võtmisest alates on
Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. TLS § 68 28. Vanemate puhkused lapse sündimisel v lapsendamisel Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva TLS § 59 lg 1 Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis
õiguslikule tagajärjele. Kui õigusnormi tekst sisaldab viite sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 12
Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Eksogaamia PKS § 2 ja 3: Omavahel ei või abielluda: 1) otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 2) vend ja õde ning poolvend ja poolõde. Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Monogaamia PKS § 4: Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Konsensuaalsus (PKS § 7 lg 1) mõlema abielluja tingimusetu "jah": Abielu sõlmitakse perekonnaseisuametniku juuresolekul. (Usutunnistuse nõuded PKS § 6: Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus,
tunnistamist PKS § 166 lg 1 koosmõjus PKS § 166 lg 2 p 3 alusel. PKS § 166 lg 1 eelduseks on lapsendamine ning selle toimumine ilma lapsendaja kehtiva avalduseta. PKS § 166 lg 2 loetleb omakorda tingimused, mil lapsendaja avaldus on kehtetu, millest üheks on sama sätte punkt 3 – lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus. Nagu ka eelnevalt mainitud, siis lapsendatu tervislik seisund kuulub tema olulise isikutunnuse alla ning lapsendamisel selles eksimine võib viia lapsendaja avalduse kehtetuseni. Kuigi lapsendamise protsess on Eestis suures osas salastatud ning avalikult kättesaadavaid lahendeid napib, siiski on võimalik siinkohal tuua näiteks riigi esimene lapsendamise kehtetuks tunnistamise juhtum. Kõnealuses kaasuses tunnistas Eesti kohus lapsendamise kehtetuks, sest lapsendatul oli sügav puue, mis nõudis haiglaravi ning suuri materiaalseid kulutusi
a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või b) välismaalaste või kodakondsuseta isikute lapsed, kes sündisid antud riigis. Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt; 3) antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses). Kodakondsuse muutmise alused reguleeritakse siseriikliku õigusega ja on praktikas riigiti mitmekesised.
Kohtu seisukohad kinnitasid veel kord, et stereotüüpne sallimatus ei saa olla põhjenduseks, mille alusel luuakse seadusandlik baas isiku õiguste piiramiseks seoses tema seksuaalsete eelistustega. 1981. leidis EIÕK kaasuses Dudgeon vs. UK, et ainuüksi sellise seaduse olemasolu, mille alusel võib täiskasvanud mehi vabatahtlike seksuaalkontaktide eest karistada, on vastuolus artikliga 8 tagatud õigusega privaatsusele. 2002.a EIÕK kaasuses Frette vs. Prantsusmaa leidis, et lapsendamisel tuleb tuua esimeseks prioriteediks lapse huvid ning ei tuvastanud Frette suhtes artikli 14 koosmõjus artikliga 8 rikkumist. Goodwini kaasuses leidis EIÕk, et artiklist 8 tulenev õigus nõuda eraelu austamist ei tähenda üksnes võimaluste loomist sekkumise vältimiseks. Kohus leidis, et see tähendab ka riigi positiivset kohustust tegutseda, tagamaks isikule võimalused eraelu austamiseks. Seega leidis kohus, et on riigi positiivne kohustus luua
a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või b) välismaalaste või kodakondsuseta isikute lapsed, kes sündisid antud riigis. Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt; antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses) Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohane konspekt. 2. T. Anepaio jt. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Juura, Tallinn 2005, lk 6364. 3
a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või b) välismaalaste või kodakondsuseta isikute lapsed, kes sündisid antud riigis. Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt; 3) antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses). Kodakondsuse muutmise alused reguleeritakse siseriikliku õigusega ja on praktikas riigiti mitmekesised.
ainult intervjuule ja teadmata perekondlikku tausta. Kuus indiviidi neist, kelle bioloogiline ema oli kurjategija,tunnistati antisotsiaalseks isiksuseks. Üks kontrollgrupi indiviid hinnati kui,,võib-olla antisotsiaalne isiksus".Lisaks sellel leidis Crowe positiivse korrelatsiooni antisotsiaalse tendentsi ja kahe teise muutuja vahel: lapse vanus adopteerimisel ja ajutises varjupaigas (orbude kodu või hooldekodu) enne lapsendamist viibimise kestus. Mida vanem oli indiviid lapsendamisel ja mida kauem oli ta viibinud ajutises varjupaigas,seda tõenäolisem oli tema antisotsiaalsus täisealisena. Kontrollgrupi indiviidid ei olnud neist faktoritest mõjutatud, mis lubab teha kaks järeldust. Esiteks, et kahe erineva adopteeritute grupi indiviidid regeerisid samasugustele tingimustele erinevalt või et lapsendamisega tegelevad agentuurid paigutasid kurjategijate lapsi halvematesse tingimustesse. Viimase asjaolu kohta siiski puudusid kindlad tõendid.
toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. 249. Mis on sugulus? On põlvnemisel või lapsendamisel põhinev suhe isikute vahel. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? On kohustatud ülaval pidama. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. 251
a) riigi kodanike lapsed sõltumata sünnikohast või b) välismaalaste või kodakondsuseta isikute lapsed, kes sündisid antud riigis. 32 Naturalisatsiooni korras (naturalisatsiooni tuleks käsitada kodakondsuse saamise erialusena) saadakse kodakondsus kooskõlas antud riigis kehtiva protseduurimenetlusega põhiliselt kolmel alusel: 1) kodakondsuse taotleja abiellumisel antud riigi kodanikuga; 2) kodakondsuse taotleja lapsendamisel antud riigi kodaniku poolt;3) antud riigi kodakondsust taotleva isiku vormikohase taotluse (avalduse) põhjal antud riigis kehtivatel muudel naturalisatsiooni alusel (nt Eesti kodakondsus võidakse anda eriliste teenete eest riigile (naturalisatsiooni spetsiifiline alus kodakondsuse seaduses). Kodakondsuse muutmise alused reguleeritakse siseriikliku õigusega ja on praktikas riigiti mitmekesised
abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. 387. Mis on sugulus? On põlvnemisel või lapsendamisel põhinev suhe isikute vahel 388. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? On kohustatud ülaval pidama. Ülalpidamist on õigustatud saama: 143 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. 1. Paragrahv 61 reguleerib lapsendaja puhkust. Lapsendajal on õigus saada 70 kalendri- päeva puhkust lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Puhkust saab kasu- tada üks vanem korraga, mistõttu peab lapsendanud paar otsustama, kumb puhkust kasu- tab. 2. TLS seob puhkuse nõudeõiguse lapse vanusega. Lapsendaja puhkust on õigus saada üksnes alla 10-aastase lapse lapsendamisel. 3. Puhkusel oldud aja eest on lapsendajal õigus saada ühe kalendripäeva eest 100 prot- senti keskmisest töötasust, mis arvestatakse lapsendamise kohtuotsusele eelneva kalend- riaasta alusel (RaKS § 54 lõike 1 punkt 5). § 62. Lapsehoolduspuhkus (1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
annaabi.ee 
