Projektkõrguste, kallete ja tasasuste 6 lubamatute hälvete puhul tuleb alus enne katte paigaldamist parandada. Kui alusele on ette nähtud tasandus- või profiilkihi rajamine, millega eelpool nimetatud puudused likvideeritakse, siis projektkõrguste, kallete ja tasasuste hälbeid parandama ei pea. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamata laiendusi. Platside ja väljakute asfaltsegu laotamise kavandamisel lähtutakse vertikaalplaneeringu veelahkmejoontest ja tööde tegemist kitsendavatest teguritest. Asfaltsegud tuleb laotada nii piki- kui põikprofiili järgimise automaatjuhtimissüsteemiga varustatud laoturi abil, mis tagaks paigaldatud kihile esitatud nõutavad omadused. Kohtades, kus automaatjuhtimissüsteemi kasutamine pole võimalik või otstarbekas, ei
Valmistatakse suhkrust, tärklisesiirupist, puuvilja pektiinist ja sidrunihappest. Tarretisesuhkurut on lihtne kasutada ja selle abil saab puuvilja- või marjakattega kihilistele kookidele, tortidele, küpsistele ja pirukatele luua isuäratava pinna. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks. Tarretisesuhkur lisatakse keeva vette. Kui segu uuesti keema hakkab, tuleb nõu pliidilt tõsta ja lasta segul enne marjadele või puuviljadele laotamist mõni minut jahtuda. Segu on kõige parem määrida lusika või spetsiaalse määrijaga. Kui segu laotamise ajal liialt tarduma kipub, võib selle uuesti vedelaks kuumutada. o Vaniliinsuhkur ja vanillsuhkur vanilliinsuhkru saamiseks immutatakse suhkurkristallid sünteetilise vanilliasendajaga, vanillsuhkur aga saadakse ehtsa vanillikupra suhkrus hoidmisel.
1. Sisu 1.1 Periood Minu praktika toimus 04 jaanuar 27 veebruarini. Objekt oli Padise mõisas/külalistemajas 1.2 Ettevõtte kirjeldus Ettevõtte põhitegevus Firma OÜ Von Ramm loodi mõisa uuesti välja ehitamiseks. Firmas töötab neli ehitutöölist. Üks mõisa osa on välja ehitatud ja avatud külalistele. 1.3 Tehtud tööd Koristustööd: Vedasin prahi ja kõik muu mis ruumis oli teise ruumi, et saaks alustada liiva laotamist põrandale. Liiva tasandamine: Tasandasin liiva laserloodi abil, ennem oli välja arvutatud, et selle peale tuleb kaks kihti penoplasti. Selleka kasutasin 300cm, 120cm ja 80cm loodi ja kellut. Penoplasti laotamine: Kui liiv oli tasantatud laotasin sellele esimese kihi penoplasti, mille äärtesse lasin makroflexi vahele, kui makroflex oli kuivanud lõikasin ülejääva ära ja paigaldasin teise kihi.Teise kihi seinte äärtesse lõikasin 10 cm laiused ribad.
SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi. Lennuväljade asfaltsegu paanide laotamist alustatakse teljelt. Omaniku järelvalve teostajal ja tellijal on õigus nõuda laotatavate paanide paigutuse skeemi kõikide laotatavate kihtide kohta. Laotatakse ühtlase tempoga reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ja segu tootmisel ei tekiks seisakuid. Asfaltsegu laotamine ristisuunas põhilise liiklusvooluga on keelatud. Vähimad paigaldatavad kihipaksused :
Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide
+-, Fe2 +- ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Tõvestavate mikroorganismide esinemise korral sõnnikus tuleb olla eriti ettevaatlik. Näiteks lubatakse Inglismaal haigusjuhtude esinemisel loomafarmis, selle sõnniku laotamist pollule alles pärast kahte kuud. Lisarisk on ka olmereovee lisamine vedelsõnnikule. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on
Tellismüüri kandevõime otstarbekamaks kasutamiseks ühtlasi tellite kokkuhoiuks ja seinte soojapidavuse suurendamiseks võib kasutada tellistest kergseina mis tavaliselt koosnevad kahest poolekivi paksusest seinast mille vahe on täidetud soojapidava materjaliga. Tavaliselt kasutatakse niisuguseid seinu madalhoonete ehitusel või mitmekorruseliste hoonete kahe viimase korruse tegemisel. Poolnihk ladumine Kasutatase täidisridade ladumisel. Pärast mördi laotamist pindridade vahele ja tasandamist laob müürsepp mõlema käega täidisrida surudes tellised tihedalt sängituskohale moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaksjäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks. Plokkide müürimine Keramsiit ja betoonplokid on peamiselt vundamentide ehitusmatrjalid. Viimasel ajal kasutatakse ka vaheseintes ja fasaadides. Plokkide müürimisel kasutatakse samuti
pneumaatilised. Tihendusmasinateks muutuvad vibroelemendid siis kui nad varustatakse vastava tööorganiga, mille alusel jaotatakse nad a) vibrolatid b) vibroplaadid c) vibronuiad d) erineva diameetriga süvisvibraatorid. 14. Tremix vaakuumsüsteem tehnoloogiline skeem. Lisaks teistele meetoditele kasutatakse suurte pindade tihendamiseks ka vakumeerimise meetodit liigse vee eemaldamisega värskest betoonist. Skeem näeb ette alguses betoonkihi laotamist pärast armatuuri paigaldamist, seejärel kasutatakse pindvibraator- latti betoonpinna ühtlustamiseks ja tihendamiseks, siis vibrolatti pinna silumiseks, peale seda vaakum- matti liigvee eemaldamiseks ja lõplikuks tihendamiseks ja lõpetuseks tihendatud värske betooni pinna viimistlime „helikopter“-tüüpi siluritega. Meetod võimaldav väga kiiresti teha tardumata betooni pinna viimistlemist nn „helikopteriga“ silumise teel. 15
pallideks või pakkideks. Edasi läheb põhk lammastele allapanuks. Joonis 6. Pildil on viljakoristuskombain 3.6 Sõnnikulaotus Sõnniku laotus toimub lägalaoturiga millega laotatakse vedelsõnnik põllule. Vedelsõnnikuga laotamine toimub kevadel enne külvamist sügisel enne kündmist. Tänapäevased moodsad sõnnikulaoturid viivad sõnniku maa sisse mis peaks takistama haisu levikut. Joonis 7. Pildil on lägalaotur 3.7 Kündmine Kündmine toimub sügisel peale sõnniku laotamist. Kündmiseks kasutatakse atra. Suurte teradega ader pöörab pinnase ümber ja õhutab seda, kaevates ühtlasi maasse eelmiste põllukultuuride jäänused. Taime jäänused rikastavad mulda orgaaniliste ainetega, see soodustab mulla elustiku tegevust ning tõkestab umbrohu levikut. Joonis 8. Pildil on ader 3 LAMBAKASVATUS RABA TALUS Lambakasvatus sai talus alguse kohe peale koha ostmist. Esialgu oli kari kümnepealine, mis on aastatega kasvanud kuuekümnepealiseks
mört surutakse kelluga vastu varempaigaldatud tellist; 3) vasaku käega surutakse tellis tihedalt kohale vastu varempaigaldatud tellist, tõstes samaaegselt kellu vuugi vahelt välja; 4) paigaldatud tellisele koputatakse kellu käepidemega, et tellis jääks suundnööriga samale tasemele, ja lõigatakse seinapinnale väljapressitud mört kelluga ära. Poolnihkladumist kasutatakse täidisridade ladumisel. Pärast mördi laotamist pindridade vahele ja tasandamist laob müürsepp mõlema käega täidisrida, surudes tellised tihedalt sängituskohale, moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaks jäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks. Plastse mördi kasutamisel võib ka moodultelliseid paigaldada nihkladumise teel. Jäigema mördi korral laotakse moodultelliseid kelluga või asetatakse paigaldatava
99t-98,7t= 0,3t – sõnnikut on piisavalt 3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise andmiseks on kasutatakse sõnnikulaotur METAL FACH N267/1, mille laotuse ulatus on 10m ja jõuvajadus on 80 hj. Laotorit veab talus olev traktor 2016 New Holland T4.100 nimivõimsusega 74 kw ehk 99 hj. Orgaaniline väetis antakse sügisel ja kevadel vastavalt vajadusele. Tahesõnnik viiakse mulda künniga. Sõnniku kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15% ja selle ühtlast laotamist raskendab sõnniku mitmesugune koostis. Oluline on, et sõnnik saaks mulda võimalikult kiiresti (soovitatavalt 12h jooksul). Sõnniku laotamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 1. Sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. Sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Teraviljadele antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1
..50 %, kaaliumi 50...70 %). Sellest tingituna tuleb arvestada sõnniku järelmõjuga. Pikaajaliste katsetega on selgunud, et ainult sõnnikuga väetamine (sõnniku kasutamise tase 2002.a. 3,2 t/ha) ei taga tasakaalustatud toitainete bilanssi maaviljeluses, seepärast on otstarbekohane sõnniku ja mineraalväetiste kooskasutamine. Antud talus toimub orgaaniliste väetiste andmine sügisel. Laiali laotatakse sõnnikulaotajaga ning mulda jõuab lõpuks künniga. Künd tehakse kohe peale laotamist, et vältida taimetoiteelementide kadusid. Aega kulub kogu tegevuseks umbes 1 päev. 3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel
hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu põllule ja viimaseks laotamine. Palandiku talus kasutatakse kõikide kultuuride väetisena käärinud põhusõnnikut. Hoidla ja põllu vahemaa ei ole eriti suur, seetõttu kasutatakse otseveoga tehnoloogiat. Talus kasutatakse orgaanilise väetise laotamisel poolripplaoturit, mis on tahalaotusega, sõnnik küntakse 4 h jooksul maasse. Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1. sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane.
töötada tõstenurgaga kuni +90°, kraavikallaste niitmisel kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või allalaskenurk kuni -70°. Võsa paremaks allasurumiseks saab isik, kes lepingu alusel laotab 300 le loomühikule vastava avada esikaane. Tööorganiks on rasked vasarad või Y terad koguse loomade vedelsõnnikut, koostama enne vedelsõnniku EN SUPER laotamist laotamisplaani, milles näidatakse laotatav Ten mudel on kasutatav väga laialdaselt rohumaade ja võsa vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, (kuni 8 cm ) niitmiseks ja purustamiseks. Niidetud jäänused laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad
Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja
Olulised on fraksioon rahvusvahelised nimetu, sed ja nende lühendid: Bolder (Bo), cobble (Co), Gravel (Gr), sand(Sa) Sand (Sa) siltl (Si), Glay (Cl) terasuuruse öühendid peab olema suure tähega L-Large C-Coarse M-Medium F-fine Sa CL liivane savi Suurte kivide ümberpaigutamiseks (nikutamiseks ) ning tiheda stabiilse mulde saamiseks jämadast kaljupinnasest tuleb kasutada kõige raskemaid silevaltse- vibrorull. Killustiku tihandamine toimub peale selle laotamist silevaltsrulliga( staatiline või vibro) või pneomorulliga. Kruusa ja liiva tihendamiseks on majanduslik kõige sobivam kasutada silevalts vibrotulle. Ühtlase reratikuga liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibreerimisega. Möll ja savi Möll on mitteplastne peenosis mida tavaliselt tihendatakse silevalts-vibrorulliga. Möllised pannased, mis samuti sisaldavad savi, võivad olla märkimisväärsed seotud ja nende tihendamiselt annavad parima tulemuse (vibra) tapp või pneomorullida.
väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toiteelementide kogusest Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega N-väetis taliteraviljadele (kuni 30 kgN/ha NH4NO3 ) külvieelse mullaharimisega, kui eelkultuuriks oli suviteravili ja sõnnikut ei anta Orgaanilised väetised sügiskünni alla, mis viiakse mulda kiiresti pärast laotamist Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine N-väetis kultuuridele külvi eel mullaharimise alla, viies need võimalikult kiiresti mulda N-väetised põldheinale rohukasvu algusele järgneva nädala jooksul Vastava tehnoloogia olemasolul kompleksväetised või lämmastikväetis paiklikult
kasv jätkub pärast kattevilja koristust.Haljasväetiseks küntakse alles järgmise aasta suvel. Niite-haljasväetis Haljasmass pärit teiselt põllult. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse Ädal-haljasväetis Haljasväetise esimene niide juunis-siloks. Ädal küntakse mulda sügisel. 54. Orgaanilised väetised, nende liigid ja kasutamine Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaanilineväetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta väetis viia mulda koos põhuga. 1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited 2)poolvedel-allapanuta- 3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja 4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised
Hoidla tuleb ehitada laudale ja tahesõnnikuhoidlale (virtsa puhul) võimalikult lähedale, et torustikud oleksid lühemad. Vedelsõnnikuhoidla täitmine peab toimuma põhjast. · erakorraliste sademete või muude ettenägematute olukordade puhul ohutuse tagamiseks tuleb raudbetoonist või terasest sõnnikumahuti täitumine projekteerida 30 cm varuga hoidla ülaservast, laguunide puhul 60 cm hoidla ülaservast; · mahuteid peaks olema vähemalt kaks, et vältida värske vedelsõnniku laotamist põldudele ja vähemalt korra aastas oleks võimalik hoidla tühjendada ja kontrollida selle lekkekindlust. Ohutuse tagamisel tuleb meeles pidada, et hoidlasse ja virtsapumplasse kogunevad mürgised gaasid ja nendesse sisenemine on eluohtlik. Laguuntüüpi hoidla tuleb ümbritseda piirdega. Virtsa- ja vedelsõnnikuhoidlate katmiseks sobivad näiteks 10 cm paksune kergkruusa- või hekselpõhu kiht, 0,5 cm paksune rapsiõli kiht, ujuv membraankate, õhutihe telkkatus või muu lahendus.
21. Mis on AC surf (endine tihe AB) ja kasutusalad? Tihe asfaltbetoon sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel, õuedel, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, tööstuspõrandatel ning spordirajatistel. Ühekihilisi katteid ehitatakse reeglina sideainetega töödeldud alustele, kahekihilisi ka sidumata alustele. Kui sidumata aluse pind on vähepoorne, on soovitav pind vähemalt 5 tundi enne asfaltbetoonsegu laotamist kruntida bituumenemulsiooni või vedela bituumeniga. Tihedat asfaltbetoonsegu paigaldatakse reeglina õhutemperatuuridel üle +5ºC. Kokkuleppel tellijaga võidakse töid sooritada ka temperatuuridel kuni -5ºC. Tiheda asfaltbetooni kihipaksus peab olema vähemalt 1,67 D, kahekihilise katte ülakihi puhul mitte alla 2.5 cm. Õhutemperatuuride vahemikus 0...+5ºC paigaldavate asfaltbetoonkatete minimaalseks kihipaksuseks on 4 cm, vahemikus -5...0ºC vähemalt 6cm
loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse. • Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanu-tehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. § 165. Sõnniku hoidmine aunas • Haritaval maal on enne laotamist lubatud aunas hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahe- ja sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. • Sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuud ja auna asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi kaudu vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist.
kelluga vastu varempaigaldatud tellist; 3) vasaku käega surutakse tellis tihedalt kohale vastu varempaigaldatud tellist, tõstes samaaegselt kellu vuugi vahelt välja; 4) paigaldatud tellisele koputatakse kellu käepidemega, et tellis jääks suundnööriga samale tasemele, ja lõigatakse seinapinnale väljapressitud mört kelluga ära. Poolnihkladumist kasutatakse täidisridade ladumisel. Pärast mördi laotamist pindridade vahele ja tasandamist laob müürsepp mõlema käega täidisrida, surudes tellised tihedalt sängituskohale, moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaks jäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks. 11 Plastse mördi kasutamisel võib ka moodultelliseid paigaldada nihkladumise teel. Jäigema mördi
Vajalik segu temperatuur sõltub segu liigist (kuum, soe või külm segu). Asfaldisegu transporditakse paigalduskohale kallurautodega. Segu ei tohi transportimisel liialt jahtuda. Seega ei tohi transportimise koht olla liiga kaugel. Auto veokast tuleb katta mingi vedeliku kihiga, mis takistab kleepuvust. 181 Selleks sobib vedelam naftasaadus, seebivesi jne. Enne asfaldisegu laotamist tuleb aluskiht üle kruntida vedelama bituumeniga. See tagab korraliku nakke aluskihiga. Värsket aluskihti pole vaja kruntida. Peale segu laotamist tuleb see kohe tihendada. Eeltihendus toimub laoturi vibroplaadiga. Lõplik tihendamine toimub rullimisega. Rullimine mõjub 6 – 10 cm sügavusele. Värskelt rullitud teekattele kohe sõita ei tohi. 13.11. Pindamine Pindamine tähendab vana kulunud teekatte katmist bituumeni ja killustiku kihiga. Pindamise eesmärgiks võib olla:
Lintide pikkus 200 m, vabade ribade laius kraavi äärtel 3 ja 0,6 m. Tehnoloogiliste väljakute suurused uutel väljakutel 250x120 ja 250x80 m. Võimalikud ka pikad 500 m pikkused tootmisväljakud, kuid väheneb kogumismasinate jõudlus. Kuivendusnorm 0,8...1,0 m. Nõuded tükkturba kuivatusväljakutele: kuivendusnorm rabaturba puhul kuivendusnorm vähemalt 1 m, madalsoos 0,8 m vähendamaks kapilaartõusu mõju ülemise kihi niiskus peaks olema alla 75% enne laotamist peab ülemine kiht olema kuiv (vähendab oluliselt tüki kuivamisaega); väljaku pind peab olema tasane (see esiteks hõlbustab masinate tööd kuivatamisel ja koristamisel ning vähendab tükkide purunemist, teiseks tasasel alal kuivamisprotsess toimub ühtlasemalt ja saab valmis üheaegselt) lasundi ülemine kiht peab olema juuritud. 26. Tükkide tihedus sõltub turba omadustest lasundis, (jahvatamise, peenestamise) dispergeerimise intensiivsusest ja vormimise kvaliteedist.
annaabi.ee 
