Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE Kaupade arvestus ja aruandlus Maxima Eesti OÜ Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 Minu ülevaade on tehtud Maxima Eesti OÜ arvestusest ja aruandlusest, mis asub Tartus Narva mnt112. Maximas kasutatakse Back Office müügiprogrammi, mis saadab kaupade aruandluse Maxima Tallinna peakontorisse. Kaupade arvestus käib laoarvestuse programmi abil SAP. Kauba vormistamisel peab olema saatedokumendil dokumendinumber, vastuvõtu kuupäev, dokumendi kuupäev, arve kuupäev ja kinnitus, vastuvõtja allkirjaga. Kaupa võetakse vastu skännerite abil, kõik EAN koodid peavad klappima ja olema sortimendis. Saatedokumentide vormistamine toimub arvutis. Kui kaup on skänneritega läbi käidud, skännitakse kauba info arvutisse Maxima Bos programmi abil, kus kinnitatakse ja salvestatakse kaubadokumendid arvutisse
Saatedokumentidele teeb väärtuse vastuvõtja märkuse nende vastuvõtmise kohta. Valmistoodang, lõpetamata toodang arvelevõtmise dokumentideks on vastavad aktid, kus näidatakse arvelevõetava toodangu nimetused ning kogused. Varude säilitamine toimub põhiliselt ladudes. Kõik väärtused (olenemata säilitamise kohast) peavad olema antud laohoidjate või teiste isikute vastutavale hoiule. Nimetatud isikud võtavad lattu vastu ja väljastavad laost väärtusi. Nende ülesandeks on ka laoarvestuse pidamine. Laoarvestust laoarvestuse kaartidel, millele märgitakse põhilised väärtusi iseloomustavad andmed. Arvestus toimub rahalises ja koguselises väljenduses. Ettevõtte siseselt võib aset leida kauba või materjalide liikumine ühest asukohast teise, sellisel juhul kasutatakse ettevõtte siseseid saatelehti, millel näidatakse liikuva kauba või materjali nimetus ja kogus. Materjali kuluks kandmine toimub aktide alusel.
2.2 Ettevõtte tegevuse kirjeldus Raamatupidamise firma tegevusvaldkonnaks on raamatupidamise teenuse pakkumine. Ettevõte rendib ruume, et raamatupidajatel oleks koht, kus oma kliente vastu võtta. Samuti on ruumid vastavad raamatupidajate nõuetele. Pakume oma klientidele alljärgnevaid teenuseid: · raamatupidamise sisseseadmine · algdokumentide süstematiseerimine ja kannete koostamine · ostjate arvestuse pidamine · tarnijate arvestuse pidamine · laoarvestuse pidamine · põhivarade arvestus · aruandvate isikute arvestuse pidamine 7 · palgaarvestus · kassadokumendid · bilansi ja kasumiaruanded · maksuaruannete koostamine · statistika aruannete koostamine · dokumentide toomine kliendi asukohast · majandusaasta aruannete koostamine · raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine SWOT analüüs
5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi.
http://www.intellisoft.ee/profit Ülalpool toodud aadressilt on võimalik alla laadida arvutisse ka Demo versioon, et programmi sobivust katsetada BALANSS+ 1998.a. alustas firma RVSOFT OÜ Windows-põhise tarkvara "BALANSS+" väljatöötamist. Kõik moodulid on integreeritavad, siit leiab endale sobiva paketi nii väike, keskmine ja suur firma. Nüüdseks katab meie tarkvara firma kogu infosüsteemi- finantsarvestuse, ostu-müügi arvestuse, laoarvestuse, jaemüügi, komisjonimüügi, panga, kassa, põhivara, väikevara, personali- arvestuse, töötasude ja maksuarvestuse ning palju lisafunktsioone. Tootmisettevõtete jaoks oleme välja töötanud spetsiaalsed moodulid tootmisomahinna arvestuseks ja ka tööprotsessi jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. Suur osa meie klientidest tegeleb autode ja nende varuosade müügiga, nende tarvis oleme välja töötanud moodulid ühelt poolt uute autode
Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1, 69) Pidevat arvestussüsteemi on kasutatud näites 2. Näide 2. 8 Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2002. a oli 200 000 krooni. 2002. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs 1 312 500 krooni eest. 31.12.2002
olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning suhe muutus 10:90 jaemüüjate laovarude osatähtsuse vähenemise suunas. Väike laovaru eeldab paindlikku ja tihedat kaubavarude täiendamist. 4. Marketingi areng. Suurenesid tarbijate valikuvõimalused, mistõttu kasvas uute toodete osatähtsus ning vähenes tootmistsükli kestus. Siit vajadus toimetada toode nii kiiresti tarbijani kui võimalik, enne selle moraalset vananemist. 5
olemast stabiilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning suhe muutus 10:90 jaemüüjate laovarude osatähtsuse vähenemise suunas. Väike laovaru eeldab paindlikku ja tihedat kaubavarude täiendamist. 4. Marketingi areng. Suurenesid tarbijate valikuvõimalused, mistõttu kasvas uute toodete osatähtsus ning vähenes tootmistsükli kestus. Siit vajadus toimetada toode nii kiiresti tarbijani kui võimalik, enne selle moraalset vananemist. 5
väärtuse vastuvõtja märkuse nende vastuvõtmise kohta. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu arvelevõtmise dokumentideks on vastavad aktid, kus näidatakse arvelevõetava toodangu nimetused ning kogused. Varude säilitamine toimub põhiliselt ladudes. Kõik väärtused (olenemata säilitamise kohast) peavad olema antud laohoidjate või teiste isikute vastutavale hoiule. Nimetatud isikud võtavad lattu vastu ja väljastavad laost väärtusi. Nende ülesandeks on ka laoarvestuse pidamine. Laoarvestust peetakse laoarvestuse kaartidel, millele märgitakse põhilised väärtusi iseloomustavad andmed. Arvestus toimub rahalises ja koguselises väljenduses. Ettevõtte siseselt võib aset leida kauba või materjalide liikumine ühest asukohast teise, sellisel juhul kasutatakse ettevõtte siseseid saatelehti, millel näidatakse liikuva kauba või materjali nimetus ja kogus. Materjali kuluks kandmine toimub aktide alusel.
esitamise päevast arvates kehtetuks tunnistanud. Isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga. AL või RK tegevuskoht vastab ATKEAS §-s 34 (v.a §35) sätestatud nõuetele. raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Tagatise arvutamiseks vajalikud andmed on esitatud. 24. Millised nõuded on esitatud aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja tegevuskohale? kirjalik taotlus, äriplaan; raamatupidamise sise-eeskiri; saatelehtede näidised; laoarvestuse vormid, Aktsiisikauba mõõtmisteks erialast pädevust tõendav akrediteering, andmed aktsiisikauba vastuvõtmise koha kohta, tegevuskoha asendiplaan ja hoonete plaanid, tegevuskoha territooriumi, hoonete, ruumide ja rajatiste omaniku nimi ja kasutamise ainuõiguse tõend. AL ruumide kasutamise kirjeldus. aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid. AL või RK tegevuskoha töökorralduse eeskiri. 25. Kes on maksuesindaja ja milleks teda vaja on aktsiiside puhul
ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui
Kliendihaldus, turundus 36. Millega tegeleb DHP tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Dokumendihaldus 37. Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Kaugtöö, grupivara, intranet 38. Mille poolest erinevad strateegilised- ja operatiivinfosüsteemid? Operatiivsed süsteemid tegelevad äritegevust kirjeldava informatsiooni kogumise, säilitamise ja analüüsiga, nagu näiteks tellimuste ja arvete haldamise, raamatupidamise ja laoarvestuse süsteemid. Operatiivsed süsteemid on orienteeritud andmehõivele ja andmete terviklikkuse tagamisele reaalajas. Strateegiliste süsteemide protsessid on tavaliselt vähemstruktuursed; neis osalevad kvalitatiivsed andmed, vastandina operatiivsetes süsteemides liikuvatele kvantitatiivsetele andmetele. Kui operatiivsetes süsteemides on andmeobjektidel kindlalt fikseeritud struktuur, siis strateegilistes süsteemides liikuvad andmed sisalduvad tavaliselt küllalt määramatu
külastuste ajalugu alates toast, kus ta elas, lõpetades menüüga, mida sõi. Teenused • Majutusteenused: ühistoad, majad, kämpingud, korrused jne. • Tunniteenused • Tükiteenused • Toitlustusteenused • Kaubad • Tubade, teenuste ja kaupade täielik aruandlus. Ühildub SPA programmiga. Toitlustamine • Toitlustuse broneerimise võimalus, ühildub ideaalselt Kakukesega (RESTORAN-PAGAR-KONDIITER-KOHVIK LAOARVESTUSE, TOOTMISE JA MÜÜGI INFOSÜSTEEM.) • Toitlustusteenused ja menüüd • Toidukorrad (hommik, lõuna, õhtu, kohvipaus jne) • Toitlustuskohtade haldus mahtuvuse alusel • Võimalus koostada päevakava ja saata see näiteks e-postile • Kõik aruanded. Klienditeenindus• Inimeste, teenuste ja pakettide tubadesse määramine • Gruppide nimekirjade sisestamine või importimine failist • Kolimised lahku ja kokku, seal juures
Puudused: * puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle. * müüdud varude omahind sisaldab nii müüdud või tootmisse antud varude soetus (tootmis) hinna kui ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna ei ole võimalik eraldada puudujääkidele ja kadudele langevat osa. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik ettevõttes tagada nõutav kontrollifunktsioon. 8. Varude pidev arvestussüsteem. Varude pidevat (jooksvat) arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta.Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema
Võib olla: o Vertikaalne juhul, kui detaile kasutatakse tootmisprotsessis o Horisontaalne kui on näiteks tegemist tootelisandiga Täielikult sõltuva nõudlusega artikli vajadust ei pea eraldi prognoosima. Sõltuva nõudluse korral kasutatakse varude ajalise plaanimise meetodeid (MRP materjalivajaduse planeerimine) SKU · Varusid arvestatakse ja kontrollitakse laoartiklite kaupa. Laoarvestuse süsteemis omistatakse igale tootele ja samuti nende variantidele unikaalne ID-tunnus ehk tootekood. Iga erineva tootekoodiga toodet nimetatakse laoartikliks. · Laoartikkel (stock keeping unit, SKU) on eripärane toode, mis erineb millegi poolest muudest toodetest (värv, funktsioon, pakend, mudel, muud omadused). Iga SKU hoiustatakse eraldi ning iga SKU üle peetakse eraldi arvestust. (3 värvi särki, 4 suurust, + 3in1 pakend = 16 SKU)
· Tulemuslikkuse mõõtmisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest: o Prioriteetsus (võtmeaspektid) o Andmekogumise ökonoomsus o Läbipastvus o Arusaadavus o Protsessile suunatus (mõõtarv näitab seost) o Mõõtarvud on üheselt määratletud o Kasutatavus · Klienditeeninduse taset mõõdetakse sageli ajakuluna: o Tarneaeg o Aeg tellimuse vastuvõtmisest kuni laoarvestuse sisestamiseni o Aeg tellimuse sisestamisest saadetise lähetamiseni o Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni Logistika kogukulud · Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela tõhususe majandusnäitajaks · Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%)
summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus – mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted) – materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (--materjalid ja tarvikud) Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3
stabfilne tegur majandustegevuse planeerimise protsessis. Tekkis vajadus uute juhtimis- ja tegutsemismudelite järele. 2. Olemasolevates tingimustes oli tööviljakuse suurendamine tootmises peaaegu võimatu. Teisalt olid tootlikkuse suurendamise võimalused jaotussfääris peaaegu kasutamata. 3. Fundamentaalne muutus laovarudesse suhtumises. 1950-ndateni jagunesid jae- ja hulgimüüjate käsutuses olevad kaubavarud suhtes 50:50. Seoses uute paindlikumate laoarvestuse ja -kontrolli tehnoloogiate kasutuselevõtuga (eriti toidukaubanduses) vähenesid laovarud absoluutmahus ning suhe muutus 10:90 jaemüüjate laovarude osatähtsuse vähenemise suunas. Väike laovaru eeldab paindlikku ja tihedat kaubavarude täiendamist. 4. Marketingi areng. Suurenesid tarbijate valikuvõimalused, mistõttu kasvas uute toodete osatähtsus ning vähenes tootmistsükli kestus. Sik vajadus toimetada toode nii kiiresti tarbijani kui võimalik, enne selle moraalset vananemist. 2
D: väikevahendite ladu (varud) K: võlg tarnijatele või rahakontot või arveldus aruandva isikuga Väikevahendite kasutusse andmine: D: väikevahendite kulu (kulukonto) K: väikevahendite ladu Väikevahendite bilansiväline arvestus: – arvestus peetakse vastavates väikevahendite arvestamise tabelites milles on äratoodud väikevahendi nimetus, kogus, vajadusel hind ja materiaalselt vastutav isik – väikevahendite olemasolu kontrollitakse inventuuri alusel Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus – mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted) – materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (--materjalid ja tarvikud) Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2
varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul - varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik tagada nende kontroll. Äritegevuses on tavaline , et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimuste peab olema otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord. Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid on järgmised: 1) ühiku individuaalhinna meetod (specific identification method)
mahalaadimist tehakse eri kohtades osade kaupa) Kauba laadimist veovahendi või veoühiku koormaruumi tuleb teha vastavalt koorma pai- gutamise ja kinnitamise juhistele. Ei tohi unustada, et üldjuhul vastutab lastiruumi täitmise planee- rimise, pakkeüksuste paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja. 11.23. Töö infosüsteemis Ettevõtete raamatupidamises tehakse kaupade liikumise arvestust majandustarkvara abil, mille üheks mooduliks on laotarkvara. Laoarvestuse moodul moodustab ettevõtte infosüsteemist olulise osa, sest on vahetult seotud raamatupidamismooduliga ning kõik laoprogrammis tehtavad toimingud kajastuvad ka raamatupidamisarvestuses. Seoses kaupade lattu vastuvõtmise, väljastamise, laosisese teisaldamise, hoiustamise ja inventeerimisega peab laopersonal tegema vahetult pärast füüsilisi toiminguid ka vastavad muu- datused laoprogrammis. Kui ladu on varustatud raadiosidevõrguga ja laotöötajad kasutavad käsi-
sari, mis on lõpetatud, tähistatakse vastava märkega (NÄITEKS: Lõpetatud 2008. aastal); 21 Täpsed kontaktid on toodud rahvusarhiivi veebis aadressil www.ra.ee. 58 Dokumendi- ja arhiivihaldus sari, mis on ühendatud teise sarjaga, tähistatakse vastava märkega (NÄITEKS: Ühendatud sarjaga 6.2-5 alates 2009. aastast); sari, mille pealkiri on muutunud, tähistatakse vastava märkega (NÄITEKS sarja Raamatute laoarvestuse dokumendid puhul – kuni 2009. aastani kandis sari nime Raamatute saatelehed). Suletud liigitusüksuste (funktsioonide, sarjade) tähiseid uuesti ei kasutata. Dokumentide loetelu tuleb ajakohastada ka siis, kui avalik arhiiv on läbi viinud hin- damise. Asutus märgib hindamise tulemusena dokumendisarja kohta langetatud ot- suse oma dokumentide loetellu koos viitega hindamisotsuse numbrile ja kuupäevale.
Kahe kasti meetod – lihtsaim muutumatu tellimuse suurusega tellimispunkti meetod. Varu paikneb suures konteineris A ja väikses konteineris B. Täiendtellimus esitatakse, kui A saab tühjaks, niikaua kasutatakse hoiuühikut B. B maht peab olema piisav, et katta turvaliselt tellimuse täitmisaeg + mõningane reservvaru. Kasutatakse valdavalt lühikese tellimuse täitmisajaga, odavate ja regulaarse kasutusega artklite puhul, nt pisidetailid tootmises või peenkaubalaos. Eeliseks on laoarvestuse ja füüsilise kontrolli lihtsus. Tavaline tellimispunkti meetod – varude taset jälgitakse pidevalt, tellimus esitatakse alati samale kogusele kui artikli saldo on langenud alla tellimispunkti Kanban põhimõte täppisajastatud tarneahelas (JIT, just-in-time) – materjalid ja detailid tuleb tootmisse toimetada alles siis, kui neid vajatakse. Kanban = jaapani keeles signaalkaart. Süsteem toimib läbi tõmbavate signaalide, mis annavad märku tootmis- või tarnevajadusest.
2. Otsene alluvus: Pearaamatupidajale 3. Asendaja: Pearaamatupidaja 4. Kvalifikatsioon: Vähemalt kesk-eriharidus, keeled: eesti keele vaba valdamine nii kõnes kui ka kirjas; inglise keele valdamine suhtlustasandil; raamatupidamisarvestuse oskused ja bilansi tundmine; arvuti valdamine tekstitöötluse ja raamatupidamisprogrammi ulatuses. 5. Tööülesanded 5.1. Raamatupidamislike toimingute sooritamine: 5.2. Müügiarvete koostamine 5.3. Laoarvestuse pidamine ja aruannete koostamine 5.4. Ostuarvete sisestamine ja aruannete koostamine 5.5. Kuludokumentide sisestamine ja aruannete koostamine 5.6. Palgaarvestuse pidamine 5.7. Kassaarvestuse pidamine 6. Vastutus 6.1. Vastutab käesoleva ametijuhendi ja töölepinguga ettenähtud tööülesannete mittenõuete- kohase täitmise eest seadusandluses sätestatud korras. 7. Ametijuhendiga tutvumine 7.1. Ametijuhendiga tutvunud (ees- ja perekonnanimi, allkiri kuupäev; ametijuhendit tutvustanud
Ei tohi unustada, et üldjuhul vastutab lastiruumi täitmise planee- rimise, pakkeüksuste paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja. 11.23. Töö infosüsteemis Ettevõtete raamatupidamises tehakse kaupade liikumise arvestust majandustarkvara abil, mille üheks mooduliks on laotarkvara. Laoarvestuse moodul moodustab ettevõtte infosüsteemist olulise osa, sest on vahetult seotud raamatupidamismooduliga ning kõik laoprogrammis tehtavad toimingud kajastuvad ka raamatupidamisarvestuses. Seoses kaupade lattu vastuvõtmise, väljastamise, laosisese teisaldamise, hoiustamise ja
annaabi.ee 
