Pandivere kõrgustik- emumägi 166m, sakala kõrgustik-rutumägi 146m,haanja kõrgustik-suur munamägi 38m, karula kõrgustik-rebastejärve tornimägi 137m, otepää kõrgustik-kuutsemägi 217m, jõhvi kõrgustik-tärivere mägi 90m, saadjärve vooremaa-laiusemägi 144m. Loometsad-kasvavad puud õredalt haruldased metsad. Nõmmemännikud-turistide lemmikud. Palumetsad-marjuliste lemmik Salvmetsad- tahab viljakaid muldi Süljametsad-tavaliselt kõrgendikel Lammimetsad-tihti humalad, liigniisked mullad Rabastunud metsad-soostunud metsad Madalsoometsad, siirdesoometsad, rabamets.
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu ...
ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www.visittartu.com/6554 http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http://matkarajad
Tõelisi lammimetsi on näinud vähesed, sest need on meil väga haruldased. Haruldased seepärast, et lammimetsa tekkeks ja püsimiseks vajalikud ökoloogilised tingimused on tänapäevani püsinud vähestes kohtades seal, kus jõgedel on säilinud ulatuslik valgala ning kus neid pole süvendatudõgvendatud. Selliste jõgede lammidel tekivad enamasti igal kevadel, aga mõnikord ka sügisepoole üleujutused. Taandudes jätab tulvavesi maha mulda toitainetega rikastavaid setteid. Lammimetsad on Euroopas enamasti hävitatud, sest nende alune viljakas muld sobib muukski. Lammialad, eriti uhtlammid, mis kunagi olid nende metsade pärusmaaks, on muudetud valdavalt heina ja karjamaadeks. Seega võib öelda, et tegemist on haruldase kooslusega, mis vajab ilmtingimata KAITSET
Kolmandal kohal on USA Kõige metsavaisem on India Milliste näitajate põhjal otsustasite? Otsustasin nii põhjusel metsade arvukus riikides. 1. Mis tüüpi metsad neis riikides kasvavad? Canadas on 180 puu erim Lehtmetsad, okasmetsad, laialehine metsad, segametsad Indias on troopiliste vihmametsad, okasmetsad, mussoon metsad, heitlehised segametsad, igihaljas segametsad Venemaas on 181 puu erim Okasmetsad, lehtmetsad, laialehised metsad, segametsad, peenelehelised metsad, lammimetsad USAs on 1051 puu erim okasmetsad, laialehine metsad 2. Milliste metsatööstuse toodetega on need riigid hästi varustatud? Venemaa: saematerjal, paber ja paberitooted, puidumass, ümarpuud Canada: ümarpuud, puiduhake ja osakesed, puidumass, paber ja paberitooted India: ümarpuud, miilisüsi, ümbertöödeldud paberit, puidumass USA: ümarpuud, paber ja papp, ümbertöödeldud paberit, puidumass Milliseid tooteid tuleb kõige rohkem importida?
Eluta looduse tegurid Looduskaitseala on väga laialdane mõiste. Osad looduskaitsealad asuvad soos, teised on aga täielikult metsas. Seepärasr ei saagi nimetada kindlaid tegureid, sest need on liiga varieeruvad. Tüüpilised taimed Taimed, nagu ka eluta loodusetegurid on väga varieeruvad, vastavalt looduskaitseala asukohale. Levinud on kased, sanglepad, männid jms. Varem mainitud ja ka taustal asuval Alam-Pedja looduskaitsealal on säilinud ka lammimetsad. Sanglepp Sanglepp (Alnus glutinosa) on sitke niisketel aladel elav puu. Tal on must tugev koor. Tema käbisid kasutatakse ka rahvameditsiinis. Puu sees on ka palju huvitavaid värvaineid. Paju Pajud (Salix) eelistavad kasvada veekogude ääres. Pajusid kasutatakse väga palju ilupuudena. Paju on väga laialdaselt kasutuses rahvameditsiinis. Tüüpilised loomad
osutavad õietolmuanalüüsid pärinevad nn. subarktilisest kliimastaadiumist (11 80010 000 aastat tagasi), sellest ajastust pärinevad ka tõendid haava ja kadaka levikukohta. Mandrijääsulamine kujundas maastikud oluliselt ümber, algas mullateke ja turba akumuleerumine. Metsade laiem levik sai alguse preboreaalselkliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000 8000 aastat tagasi). Lisaks haavale, pajudele ja kadakale on tõendeid sarapuu, jalaka, künnapuu ning leppade esinemisest metsade koosseisus. Atlantilises kliimastaadiumis (ca 80005000 aasta eest) levisid praegu säilinud laialehiste metsade ning kuusikute eellaskooslused tõusis sanglepa ja kuusi kute osakaal, männimetsade pindala vähenes. Ülekaalu said laialehiste puude rohked kooslused, kus praegu Eesti metsades leiduvate
laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Kuresoo Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 539 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis
Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla. Pedja jõe kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid luhtasid ja lammimetsi. Matkaraja äärsetel jõeluhtadel õitsevad kevadeti kullerkupud, kannikesed, ojamõõlad, tulikad ja maikellukesed. Läheduses elavad rukkiräägud, rohunepid, roolinnud, tsiitsitajad ja erinevad kotkad. Siinsed lammimetsad on teadaolevalt Eesti kõige rähnirikkamad paigad. Lammimetsadest erilisemad on siinsed lammihaavikud. Lisaks haavale võib lammimetsades kasvada saar, pärn, künnapuu, jalakas ja tamm, nende ümber väänduvad sageli humal ning seatapp. Luhaniidul looklevale Pedja jõele saab pilgu heita Altmetsa talukoha vaatetornist. Mitmel pool jõe kallastel on märgata kobraste ja metssigade tegutsemisjälgi. Kunagised jõesängid pakuvad kudemispaiku paljudele kaladele
hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29
iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1. Tunnused, mida arvestab Braun-Blanquet' koguhinnangu skaala taimkatte kirjeldamisel. a) katvus, b) arvukus 2. Mis on suktsessioonid? Muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. 3
Praegune kaitseala soomaastik on suures osas vetest piiratud, läbistatud ja immutatud- ühtekokku voolab seal 12 jõge, oja või kanalit. Eriti huvitavad on Suur-Emajõe 55 10 vanajõge. Emajõe sootides Alam-Pedjal kasvab oluline osa Võrtsjärve ja mingil määral ka Peipsi latika ja haugi järelkasvust (Kuresoo, 1998). Iseloomulikud on suured, erineva geneesoga rabad, ulatuslikud soo- ja lodumetsad, lammimetsad ja- niidud. Hästi on säilinud sanglepa-künnapuu-lammimetsad (Lapp, 2001). Luha äärsetes metsades pesitseb mitmeid paare väike-konnakotkaid ja meil üliharuldane suur-konnakotkas (Kuresoo, 1998). Nigula raba Nigula on väikesepoolne ja ilus Lääne-Eestile tüüpiline raba (Kuresoo, 1998). Raba pindala on 4651 ha (Aasma, 2008). Nigulale annavad võlu otse rabaservas paiknev Järve järv ja põlismetsaga kaetud soosaared (Kuresoo, 1998). Nigula raba liideti Ramsari alaks 17. juunil 1997
mullad avakooslused rohttaimed puud mineraal- luited, liivikud, aruniidud arumetsad mullad kaljud soostunud, soostunud soostunud turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik
kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes nõgudes kujunesid veekogud, millest tuhandete aastate jooksul on arenenud paksu turbakihiga sood. Iseloomulikkud Soomaale on ka aeglase vooluga jõed, mis peaaegu iga aasta ujutavad üle 17 500 ha ning seda nähtust on hakkatud nimetama viiendaks aastaajaks (Lisa 2 pilt 3). Rahvuspark hõlmab enda alla viis suurimat raba. Rahvuspargis on laialt levinud märjad soometsad, kuid tema eriliseks uhkuseks on lammimetsad. Leidub ka salumetsatukki, tammesalusid, tammemännikuid ja nõmmemännikuid. Taimede liigirikkus on üsna suur leidub isegi mõningaid käpalisi. Soomaa pakkub kodu paljudele loomaliikidele. Üks haruldasemaid loomi keda saab seal kohata on lendorav. Linde on nähtud umbes 160 erinevat liiki, seal pesitsevad väike-konnakotkas, must-toonekurg, väikepistrik, kaljukotkas jt. Rahvuspargi piiridesse jäävatest veekogudest on leitud 17 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas
E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks. Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest.
vaid tundrataimestik, kuna valitses karm kliima. Maastikud hakkasid oluliselt ümber kujunema, kui algas mandrijää sulamine, samal ajal sai alguse ka mullateke ja turba akumuleerumine. (V.I.E LK 7) Metsade laiem levik sai alguse preboreaalsel kliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide eellasi hakkasid välja kujunema umbes 10 000- 8000 aastat tagasi. Näiteks olid olemas pohla- ja mustikamännikud, salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud, sookaasikud ja lammimetsad. Samuti on leitud tõendeid leppade, jalakate, künnapuude ja sarapuude esinemist metsade koosseisus. (V.I.E LK 7) Laialeheliste metsade ja kuusikute eellaskooslused hakkasid levima 8000- 5000 aasta eest, mil valitses Atlandikuline kliimastaadium. Sel ajal leidus suures osas sangleppasid ja kuusikud. Rohked kooslused olid ka laialeheliste puude hulgas, kuid vähenes männimetsade pindala. 5000 aasta eest, peale rabade tekke ja soostumise hakkas kliima kuivenema ja eriti
Jäätekkeliste kõrgendike lamendumine ja reljeefi üldine tasandumine. Oluline mõju oli suurte veepaisjärvede kahanemine, nende vabanenud põhjal tekkisid suured tasandikud, neid iseloomustab peeneteralisest settest pinnakate. Pind oli halvasti vett läbilaskev, tekkis kergesti liigniiskus. Jääserva taandumisel jääseljandike paljandumine, said tekkida lood ehk alvarid. Välja kujunesid ka jõgede orud, jõgede võrgustik, soodustas mitmete taimede levikut, kujunema hakkasid lammimetsad ja -niidud. Erinevatel kivimitel hakkas tekkima muldkate, kuna toimus ka soostumine, siis turba ja organogeense pinnakatte tekkimine on ka oluline. Mere taandumise ja peale tungimise tagajärjel muutus rannajoon, oluliselt mõjutas ranniku taimkatet. 8000 7000 aastat tagasi Balti jääpaisjärve ja ookean ühinesid subarktilise kliimastaadiumi lõpus, tekkis Joldiameri. Algas preboreaalne kliimaperiood, kliima soojenes ja muutus niiskemaks. Juuli keskmine temperatuur oli 10 - 12 kraadi
haruldane künnapuu. Keelemets on ürgmetsailmeline. Alustaimestikus võib mosaiikselt kohata siin salutaimi; maikelluke, salu-tähthein ja leseleht. Kevaditi katab metsaalust kaitsealune taim karulauk, mis on kergesti äratuntav oma spetsiifilise lõhna tõttu. Kaitsealustest liikidest esineb Lemmjõe keelemetsas veel harilik näsiniin, laialehine neiuvaip ja hajusalt harilik kikkapuu. soometsadeni. Jõgede üleujutusala piirkonnas levivad kogu Eestis haruldaseks muutunud lammimetsad: Lemmjõe keelemets, Pääsma laas, Karuskose ja Venesauna lammimets. Pääsma laas Pääsma laas on Soomaa ulatuslikeim ja asub Tipu külast põhja pool. Metsa võib jagada tinglikult kaheks ? üleujutatav ja mitteüleujutatav osa. Metsakasvukohatüüpidest levivad Pääsma laanes naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu tüüp. Lammimetsade koosseisus domineerivad lehtpuud jalakas, arukask ja saar. Alusmetsas on ülekaalus sarapuu, toomingas ja pihlakas. Rohurinne on liigirikas ja lopsakas
Soska järve. Samuti leidub looduskaitsealal arvukalt laukaid ja väiksemaid soojärvi. Rikkaliku vetevõrguga kaitsealal on esindatud Euroopas kaitset vajavad vee-elupaigad: jõed ja ojad ning huumustoitelised järved või järvikud. [] Samuti kuulub Puhatu Natura 2000 võrgustikku, sest seal leidub sellele võrgustikule olulised siirdesoo- ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad), soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud, laialehised lammimetsad, lammi- lodumetsad ja vanad laialehised metsad. [] Puhatu metsade, soodega, Poruni jõe, mitmete liikide ja kauni maastikuga saab tutvuda selleks ette nähtud matkarajal, mis on 70km pikk, sellest ainult jalgsi liikumiseks on 13km, ülejäänud osa on võimalik ka rattaga või autoga läbida. Kaitsealal on võimalik korjata marju ja seeni (va keelualal). Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades. Keelatud on korjata ja häirida kaitsealuseid liike. []
5130 – kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Luhad e. lamminiidud. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad? • Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. Üleujutus • Suurim kevadise lumesulamise ajal, väiksemad sügisvihmade ja suviste tulvade ajal. • Kestvus sõltub paljudest teguritest: – jõgede keskjooksudel keskmiselt 1 – 3 nädalat – luhasoodel 3 – 7 nädalat, suurte jõgede – alamjooksudel 3 kuud (Kasari luht võib olla vee all 7 kuud aastas). • Üleujutused toovad lammidele hulgaliselt setteidjõe valgalalt, setted ladestuvad lammile vee aeglasevoolu tõttu võrrelduna jõe vooluga.
perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja paljude sootidega. Ulatuslikel üleujutusaladel esinevad luhaniidud ning lodu- ja madalsoometsad, suuremate jõgede kaldavallidel kasvavad laiguti laialehised lammimetsad. Võrtsjärve madalikust on ligi pool soostunud, seetõttu on haritavat maad vähe ja asustus hõre. Madaliku põhjaosast jääb osa Alam-Pedja Looduskaitsealasse, mis on kõige hõredamini asustatud piirkond Eestis. Reljeef on tasane, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2-3 meetriga. Maapind madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Valdavad rõhttasandikud on kujunenud liivakivi aluspõhja kulutusel jääliustike poolt ja setete
d)Seene otsene kontakt nahaga 3. Millised seened on Eestis seeneallergia peamistekspõhjustajateks? a) Kottseened b) Krohmseened c) Hallitusseened d) Söögiseened 4. Mis on hallitusseente arengu eelduseks siseruumides? a)Ei levi üldse siseruumides b) Kuiv õhk c)Pidev toa tuulutamine d) Püsivalt kõrge õhuniiskus "Salumetsade seened"-Annika Juhkanson Millised metsad Eestis on seente poolest liigirikkaimad? a) madalsoometsad b) palumetsad c) salumetsad d) lammimetsad Millist järgenvatest riisikatest kutsutakse rahvakeeles ka võiseeneks? a) kollariisikas b) hallipiimane riisikas c) kuuseriisikas d) väävelriisikas Millised järgnevatest seentest on mürgised? a) väävelheinik b) kuuse-käbikõrges c) valge heinik d) harilik metskõrges Milline järgnevatest seentest põhjustab amanitiinmürgistust? a) rõngata kärbseseen b) roheline kärbseseen c) pisarhebel d) siid-narmasnutt
sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad.
Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kkt, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kkt. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kkt. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes
Põõsarinne võib sõltuvalt puurindeliituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomuli on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina- pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekaldaj alamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pikatarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu-ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad
Luhad tekivad perioodiliselt magevee poolt üleujutatud niitudele. Asuvad jõgede, järvede lammidel. Sekundaarse Inimtekkelise päritoluga, varem lammimetsadel ntks. Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud. • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. 3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud lammimetsadest, ilmestavad üksikud puud ja põõsad. Säilinud luhaniite 1000ha. Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad
oomaa rahvuspark on Vahe-Eesti esindusala, Rahvsupargi pärisosa on märjad soometsad mida ilmestavad soode vahel looklevad ja mitmekesised lammimetsad. Siinsetes kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal lammihaavikutes kasvanud tüvedest on ajast aega kevadel uputuse, mida kohapeal kutsutakse viiendaks välja raiutud kohalikus tavas veesõiduks kasutatavaid
moodustub kaldavall, mille taga on tasane ala. seetõttu on lammi üleujutamiseks vaja suuremat üleujutust, millised esinevad enamasti kuni paar korda aastas ja vesi jääb lammile ka pikaks ajaks pärast veetaseme alanemist jões. Setete tõttu on lammid väga produktiivsed ja paljudes piirkondades, ka Eestis, on jõelamme kasutatud heinamaadena ja nii on kujunenud lamminiidud e. luhad. Looduslikult esinevad pärasvöötme jõelammidel enamasti lammimetsad, kus kasvavad tammed, saared, jalakad ja künnapuud. Lisaks taimedele pakuvad lammid hulgaliselt võimalusi ka suurele hulgale loomaliikidele, kellest Eesti lamminiitudel tuleks eriliselt markida linde, paljud neist on ka Euroopa mastaabis väga haruldased. Sood Sood kujunevad aladele, kuhu voolab kokku pinnavesi ümbritsevatelt aladelt või kus põhjavesi on maapinnale väga lahedal. Maapind on liigniiske või lausa vee all enamasti aastaringselt
Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kupar. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harvem seemnetega. Metsas kasvab sageli koos leselehega. Kasutamine: sobiks kautada haljastuses nt. parkides puude all. JÄNESESALAT Mycelis muralis, nime päritolust: mycelis on A. Cassini poolt antud nimi, muralis müür-, müüril kasvav. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varjukad metsad, eriti kuusikud ja kuuse-segametsad: salu- ja laanemetsad, lodu- ja lammimetsad, ka vanadel niisketel müüridel, prahi-paikadel, võsastikes. On niiskus- ja varjulembene, eelistab viljakat mulda. Jänesesalat on õrn taim väga lühikese risoomiga; püsik. Vars püstine, 30-85 cm kõrgune, ülaosas harunev. Lehed silmapaistvalt õhukesed, pealmiselt pinnalt rohelised, alumiselt pinnalt lillakas või sinakasroheline, kanneljalt sulglõhised. Kollased õied (5 tk.) on korvõisikutes, õisikud väikesed, umbes sentimeetrise läbimõõduga
a.) baasil. Kogupindala 37057 ha. enamus sellest asub Viljandi maakonnas, lääneserv aga Pärnu maakonnas. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate soode, lamminiitude ja -metsade kaitseks. Iseloomulikud on Soomaale igakevadised laialdased üleujutused (näit. 1931. a. 270 km2), olles ainulaadseteks Põhja-Euroopas. 1/3 Soomaa pindalast on metsade all. Pilkupüüdvateks on laialehelistest lehtpuudest koosnevad lammimetsad (Ta, Sa, Ja, Kü, Va, Pä), leidub ka puisniite ja lamminiite. Haruldastest lindudest ja imetajatest elavad piirkonnas must-toonekurg, kaljukotkas, rabapüü, valgeselg-kirjurähn, lendorav, laane-karihiir jt. Kasvab ka haruldasi taimi. Matsalu rahvuspark
annaabi.ee 
