Vedeliku kiirus v=3m/s Vedeliku tihedus =900kg/m3 Torustiku pikkus l=120m Viskoossuse tegur ν=32mm2/s=0,000032m2/s Kohalike takistuste summa ∑ξ=45 v×d Leian Reynolds’i arvu. ℜ= ν 3 × 0,02 ℜ= =1875 0,000032 m2 /s Kuna Re=1875 ¿ 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega. 64 Leian hõõrdetakistusteguri laminaarsel voolamisel. λ= ℜ 64 λ= =0,034 1875 l v2 Leian rõhukao voolul ristlõigete vahel Δp h 1−2=λ × ×× d 2 2 120 3
Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis r 2 laminaarsel voolamisel aja jooksul läbib toru ristlõiget V = p , kus r 8l on kapillaari raadius, l on kapillaari pikkus, on vedeliku sisehõõrdetegur ning p on rõhkude erinevus kapillaari otstel. Gaasi võib lugeda kokkusurumatuks, kui ta on küllalt suure tihedusega ja voolab väikese kiirusega läbi lühikese kapillaari. Rõhkude erinevus peab olema seejuures väike.
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide
Üliõpilane: Teostatud: 13.11.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. SKEEM Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: = , Kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), vaadeldavate kihtide pindala, / kiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga .
Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks. Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: ehk , kus V on voolu suhteline kiirus;
Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. •Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. 26. 27. 28.Reynoldsi arv (valem, seletus) •Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning
Fluidumi voolamise reziime uuris 19. sajandil inglise füüsik Osborne Reynolds. Oma uurimise tulemusena defineeris ta aastal 1883 kahte põhilist voolamise liiki: - laminaarne voolamine ehk selline voolamine, milles kõik vedeliku osakesed liikuvad paralleelselt ja sirgjooneliselt, ning - turbulentne voolamine, mille korral vedeliku osakeste trajektoorid on kaootilised, kuigi voolamine on seejuures ühesuunaline. Praktiliselt see tähendab seda, et laminaarsel voolamisel fluidumi kihid liiguvad teineteisega paralleelselt ning ei segune omavahel, ning turbulentsel voolamisel toimub erinevate fluidumi kihti segamine, tekivad keerised jms. O. Reynolds defineeris ka ühikuteta kriteeriumi, mille abil saab kirheldada fluidumi liikumist, ning mida tuntakse praegu kui Reynoldsi kriteeriumi (Re): de Re = , (3.36) µ
STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused: Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) dx - sisehõõrsetegur S vaadeldava vedelikukihi pindala dv - vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient dx
STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S- dv vaadeldava vedelikukihi pindala, dx - vedelikukihtide liikumise gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta,
2 mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga Mis on pindpinevus? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku
Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldavate kihtide pindala, dv dx
vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus. · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. Selline vedeliku liikumine on tingitud asjaolust, et
hõõrdumisest vastu torustiku seinu aga samuti vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Kohalikud takistused on seotud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. 16. Vedeliku voolamisel esinevad takistused ja nende mõju voolamise tingimustele. Sõltuvalt vedelikuosakeste liikumise iseloomust eristatakse vedeliku voolamisel torudes kahte voolureziimi: · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas.
vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: 1, 2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) ei sõltu torustiku karedusest Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) kus . 2 Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral Joonis 1.2. Hõõrdeteguri sõltuvus Reynoldsi arvust sileda seinaga toru korral 2. Vedelike väljavoolamine avadest
elektrokineetiline potentsiaal. 7. Elektroosmoosi kasutamine -potentsiaali määramiseks. 8. Elektrolüütide mõju elektrilise kaksikkihi ehitusele ja -potentsiaalile. 15k Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine 1. Mis on suhteline viskoossus, eriviskoossus ja iseloomulik viskoossus? Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekibhõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.Suhteline viskoossus- aine viskoossus võrrelduna destilleeritud vee viskoossusega
∆p h = l ρ , (5.4) D 2 kus l on toru pikkus, m, D – toru läbimõõt, m, λ – hõõrdetakistustegur, ρ – õhu tihedus, kg/m3, v – õhu liikumiskiirus, m/s. Hõõrdetakistustegur sõltub toru siseseinte karedusest, õhu viskoossusest (temperatuurist) ja voolu liigist (laminaarne või turbulentne). Laminaarsel voola- misel, kui Re ≤ 2300, arvutatakse hõõrdetakistus valemiga 64 vD λ= ja Re = , (5.5) Re ν kus Re on Reynoldsi arv, ν – õhu kinemaatiline viskoossus. Turbulentsel voolamisel, kui Re = 2300…4000, võib kasutada valemit 75 0,303
K – koefitsient. Aine tsooni laiust määravad faktorid kapillaar ja pakitud kolonnides Pakitud kolonnides - molekulide erinevad teepikkused, kuna kolonni täidise mõõtmed pole ühtlased, difusioon e tsooni laienemine. Massivahetus mobiilse ja stats.faasi vahel; difusioon mobiilsest statsionaarsesse st täidise pooridesse; difusioon statsionaarsest tagasi mobiilsesse. Kapillaarkolonnis - mobiilse faasi kiiruse paraboolne jaotus eluendi laminaarsel voolamisel. Kandilisem. GC - Erinvad teepikkused täidiskolonnidest, sõltudes pakkimisest ja osakeste läbimõõtudest. Difusioon mõjutab nii täidis kui kapillaarkolonne, sõltudes difusiooniko-efist ja analüüsiajast. Massivahetus liikuva ja liikumatu faasi vahel mõjutab mõlema kolonni puhul, sõltudes analüüsiajast. Selgitage mõisteid selektiivsus ja efektiivsus ja lahutuvus; kuidas neid arvutatakse’
ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: Eu=φ ( ℜ , Γ 1 , Γ 2 ) kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ∆p Eu= ( ρ w 2) ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: ρwd ℜ= μ Γ1, Γ2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) λ ei sõltu torustiku karedusest 64 λ= ℜ 2 Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) λ=0,316 ℜ−0,25 Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) 0,9 1 √λ =−2 log ε ( ( )) 3,7 +
Tavalistel tingimustel võib enamikke vedelikke suures rõhuvahemikus lugeda praktiliselt mittekokkusurutavaks (erandiks on hüdrauliline löök). Soojuspaisumine on vedeliku ruumala ja seega ka tiheduse muutumine sõltuvalt temperatuurist jääva rõhu all. Seda iseloomustab ruumpaisumistegur (K-1 ): �� = 1 �0 d� d� , B) Viskoossus Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossus on vedeliku sisehõõrde mõõt. Kui laminaarsel voolamisel liiguvad vedeliku kihid üksteise suhtes erineva kiirusega, siis tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Sellisel juhul öeldakse, et tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. C) Vedelikus mõjuvad jõud Vedelikus mõjuvad jõud jagunevad massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad kõigile vedelikuosakestele: raskusjõud, inertsijõud, kesktõmbejõud,
Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. 15. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nõue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades, kasutatakse ruutvõrrandit. Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Tavalises olukorras on inertsjõud tühised võrreldes hõõrdejõududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses. Dracy seadusest
Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. *(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid.Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne) Darcy seaduse kasutuse piirid.Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud.Turbolentse voolamise korral, näiteks lôhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades,kasutatakse ruutvôrrandidt Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi.Tavalises olukorras on inertsjôud tühised vôrreldes hôôrdejôududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses.
muutumisest juhis eneses. Juhi induktiivsus on määratav Kus: L induktiivsus [H]; w - pooli keerdude arv; DF magnetvoo muut [Wb]; DI voolutugevuse muut [A]. [A].Juhi induktiivsus näitab magnetvoo muutust, mille tekitab selles juhis ühikuline voolu muutus 3. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. 4. *Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga *Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas
nimetatakse viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks. Aeglasemalt liikuvad kihid takistavad kiiremini liikuvaid kihte, kuna soojusliikumine ja molekulidevaheline mõjujõud on erinevates kihtides erinev. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskeskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuste viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus 0. Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtib Newtoni seadus F = S dv/dy F - jõud, mida tuleb rakendada nihutamiseks teise pinna suhtes S - kihi pindala dv - suhteline liikumiskiirus dv/dy - kihtidevaheline kiirusgradient - võrdetegur, ehk viskoossus Ühikulise pindalaga vedelikukihid asuvad üksteisest ühikulisel kaugusel ja ülemine kiht liigub alumise suhtes suhtelise kiirusega 1 kiirusühik ühikulise jõuväärtuse mõjul.
kus - soojusjuhtivustegur, dT/dx - temperatuurigradient. Soojusjuhtivustegur avaldub i k 8R 1/2 _= T , (13) 3 d2 µ 3 kus i - molekulide vabadusastmete arv. Oluline meeles pidada - soojusjuhtivustegur on võrdeline ruutjuurega temperatuurist ega olene rõhust. Fourier' valem kehtib ka vedelike ja tahkete kehade puhul. (3) Sisehõõrdumine e. viskoossus. Ülekanduvaks substantsiks on impulss. Gaasi laminaarsel voolamisel tekib gaasikihtide vahel sise-hõõrdejõud, mis avaldub Newtoni valemiga du F = dS , (14) d x kus - sisehõõrdetegur e. dünaamiline viskoossus, du/dx - kiiruse gradient. Sisehõõrdetegur avaldub 2 m R = T 1/2 . (15) 3 d2 µ 3
Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Q=(P1-P2)/R Q-mahtkiirus; P1 ja P2-rõhud veresoonte otste vahel; R- takistus. Vererõhu diferentsi määrab mahtkiiruse ja takistuse korrutis: (P1-P2)=Q*R Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, on vere laminaarsel voolamisel väljendab Poiseuille´seadusega. R=8*L*n/Pii+r4 L-veresoone antud lõigu pikkus; n-vere viskoossus, Pii-3,14; r-veresoone viskoossus. Vere mahtkiirus (ml/min //l/min), sellest nähtub, et verevool on võrdeline soontesüsteemi erinevate osade rõhu diferentsiga, veresoone raadiuse neljanda astmega ning pöördvõrdeline veresoone pikkuse ja vere viskoossusega. Muude tingimuste samaks jäämisel sõltuks vere
magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt. Viskkoossuse toimet on lihtne ette kujutada laminaarsel voolamisel, kui vedeliku kihid liiguvad üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. Viskoossuse vastandomadus on voolavus. Vulkaanilised kivimid o Tardkivimid tekivad magma ülesulamise käigus
EXPIRATION O cmH2O O cmH2O O cmH2O O cmH2O + 5 cmH2O - 5 cmH2O -15 cmH2O +10 cmH2O 18. Hingamisteede takistus, seda määravad faktorid. Sõltub rõhkude diferentsist, gaasi omadustest ja voolamise iseloomust. Laminaarsel voolamisel kasutatav Poiseuille seadus. 38 Ламинарное течение - течение, при котором жидкость или газ перемещается слоями без перемешивания и пульсаций. NB! 1) Hingamisteede läbimõõdu tähtsus!! 2) Väikeste hingamisteede ristlõike kogupindala!! 19. Restriktiivsed ja obstruktiivsed muutused,
Ruhiorg ehk troog- liustikupoolt süvendatud sälkorg 13. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Darcy seadus- filtrit läbiva vee hulk on võrdeline veetasemete erinevusega filtri erinevates otstes ning pöördvõrdeline vooluteega. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhuga (∆H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades kasutatakse ruutvôrrandit Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral. 14. Elu areng mesosoikumis
rõhu suureneρmisel ja väheneb temperatuuri tõustes. Kütuse tihedus määratakse 20 oC juures. Diiselkütuse tihedused on vahemikus 830-890 kg/m3 (0,83 – 0.89 g/cm3); Masuutide tihedused on vahemikus 900-1000 kg/m3 (0,9 – 1 g/cm3); Kütuse viskoossus on suurus, mis iseloomustab kütuse sisehõõrdumist. Eristatakse dünaamilist viskoossust (η) kinemaatilist viskoossust (ν). Dünaamilise viskoosuse definitsioon põhineb laminaarse voolamise puhul kehtival Newtoni seadusel. Laminaarsel voolamisel torus kasvab vedeliku voolamiskiirus (v) nullist (toru seina lähedal) suurima väärtuseni (toru teljel), kiiremini liikuvad kihid tõmbavad kaasa aeglasemalt liikuvaid, mis omakorda pidurdavad kiiremini liikuvaid. Dünaamilise viskoossuse pöördsuurust η-1 nimetatakse voolavuseks. Newtoni seaduse kohaselt mõjub liikuva vedeliku pinna pindalaühikule hõõrdejõud: τ= η * dv : dn
annaabi.ee 
