LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID • Liikumatus vähendab keha jõuvarusid ning pikaajaline voodisolek võib tuua endaga kaasa komplikatsioone. • Seetõttu on hoolduse üheks eesmärgiks patsiendi aktiviseerimine, et hoida keha loomulikke funktsioone ja ennetada komplikatsioone. • Komplikatsioonid toovad lisavaeva ja –valu, kahjud majanduslikus mõttes. RISKIGRUPID • Halvatud • Teadvuseta haiged • Operatsioonijärgsed patsiendid • Vanurid • Nõrga üldise tervisliku seisundiga patsiendid • Inimesed, kelle veri on madala hapnikusisaldusega (aneemia, vähk, südame- ja kopsupuudulikkusega pt) • Kõhnad ja ülekaalulised KÕIGE TAVALISEMAD SÜMPTOMID • Dekuubitus • Pneumoonia e kopsupõletik • Tromboos ja emboolia e veretromb • Lihasatroofia ja väärasendid • Luustiku nõrgenemine • Neerukivid • Kuseteedepõletik • Kõhukinnisus • Depressioon e tuju ...
neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad meenutavad mõnevõrra lagedaid kuivi kõrbeid. Sigimine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Ohustatus ja kaitse Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga Kokkuvõtte Merihumurit leidub tavaliselt mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Ta õitseb juunis ja juulis. Ta õied on ühesugulised vahel sinaka või roosaka varjundiga. Ta on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades
Jooksiklased Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Mardikalised Liik: Jooksiklased Jooksiklased Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Välimus Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Erinevad jooksiklased Aitäh kuulamast
Kullast tiaara oli tellitud Harkovi professori juubeliks. Selle kõrgus on 18 cm ja kaal 433 grammi ja oli valmistatud kullast, peenelt valmistatud. Oli sküüdi kuninga Saitapharnese kuldtiaara. Saitapharnese tiaara Kuldkamm Kõige silmapaistvam leid mis kurgaanidest on leitud oli kuninga päitsis lebanud kuldkamm. Kamm kaalub 294 grammi, selle kõrgus on 12,3 sentimeetrit ja laius on 10,2 sentimeetrit. Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on ühendatud lamavate lõvifiguuridega kaunistatud liistuga. Elasid kahte või kolme ossa jaotatud vildiga kaetud kibitkades (kummivanker, rändelamu), mis asetsesid nelja- või kuuerattalistel alustel Kibitka - katusega saan. Välimus sküütidel: pikad juuksed ja habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid saapaid nim. tsuvjakkideks. Vaasidel on alati mingi süzee. Kurgaanid on kalmed, mis on maast enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge maapinnast.
Rääkida võib teenistusest, söögist ja külmast. Tollest seletamatust ja surnutest ei räägita. · Elu on pagana lihtne, kui seda lihtsalt võtta. · Kummaline, kui kerge on lahkuda sellest, mille kohta sa veel eile arvasid, et ei suuda seda ealeski maha jätta. E.M. Remarque "Läänerindel muutuseta" · Üksluiselt pendeldavad autod, ühetooniliselt kõlavad hõiked, üksluiselt niriseb vihm. Ta niriseb meie peadele ja eespool autokastis lamavate surnute peadele, väikese nekruti haavatud kehale, mille haav on liiga suur ta puusale, see niriseb Kemmerichi kalmule, see niriseb meie südametele. · Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on? · Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid?
Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Täiskasvanud jooksiklaste suurus varieerub kahest millimeetist kuni kolmekümne viie millimeetrini. Jooksiklased on öösel tegutsevad loomad, päevasel ajal varjuvad nad maas lamavate puutükkide ja kivide alla. Värvuselt on nad tumedat värvi, üldjuhul süsimustad. Tume värvus on abiks jääda maapinnal liikudes märkamatuks. Neil on tavaliselt pikad võimsad jalad, mis võimdalavad neid kiiresti liikudes saaki püüda või põgeneda kiskjate eest. Jooksiklasi võib leida peaaegu igalt poolt maakeralt, kuid on ka liike, kes on seotud mingi kindla ökosüsteemiga, näiteks niidud või metsamaad (Carvalho, 2015). Jooksiklastel esinevad küll tiivad, aga need on
vastu. Kas tunnete aga valge ristiku ära, kui tal pole õisi küljes? Võib igaks juhuks meelde tuletada, et ta roomab alati. Ükski teine meie tavalistest niitude ristikutest ei rooma. See on valgele ristikule aga elulise tähtsusega, sest võimaldab taimel vegetatiivselt paljuneda. Rohked varreharud juurduvad sõlmekohtades ja tekibki uus taim. Niimoodi kiiresti paljunedes võib ristik isegi laisa talupidaja põlluumbrohuks saada. Valge ristik on pikkade, lamavate , sõlmedest juurduvate vartega, lühikese sammasjuurega 5-30 cm kõrgune alushein. Valge ristiku läbilöövus segudes on esimesel aastal väike, kuid soodsamates tingimustes levib ja püsib rohukamarates aastakümneid. Hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal roomavate varte tõttu võtavad saagi moodustamisest osa vaid lehed. Valge ristiku saak koosneb seega ainult kõrge toiteväärtusega lehtedest ning õienuttidest. Püstise taimiku kvaliteet ei lange
Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein. 13) Erinevate muldade sobivus kultuurrohumaa taimeliikidele Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat. 1. Parimad ehk universaalse kasutusega kultuuristatud mullad on kerge ja keskmise liivisavi lõimisega Valge ristik: on pikkade, lamavate, sõlmedest juurduvate vartega 5-30 cm kõrgune alushem parasniisekd, ka nrgalt erodeeritud või hästi kuivendatud gelstunud ja gleimullad. Kasut. murude seemnesegudes |a kestvus 4-5 aastat. 2. puuetega põllumuldadel on teatud vajakajämisi põlluna kasutamisel, siia kuuluvad alla keskmise Hübnidlutsem on puhmikulme pealishein, mida kasut
Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e) käivitussüsteem Mehhanismid: a) keps-vänt või rootor mehhanism b) gaasijaotus-mehhanism. Diiselmootoril puudub süütesüsteem. Põlevsegu mood vahetult silindris kütuse pihustamisega
20.Lina teisendite rühmad. Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. 1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas. 2.Õlilina on madalate (30-50 cm), mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. 3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm) 4.Lamav lina on keskmise pikkusega, tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo.
Kõrge (70-125 cm) ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jahedas kliimas.Õli sisaldus seemnetes 35-39%. Õlilina. Madalate (30-50 cm) mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. Õli sisaldus seemnetes 38-45%. Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70 cm) nõrgalt hargneva varrega. Õli sisaldus seemnetes 38-42%. Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. Õli sisaldus seemnetes 40-42%. 21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Viljakust saab reguleerida väetamise teel, hapnikku muldamise teel, niiskust kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised erinevused. I rühma teraviljad: nisu, rukis, oder, kaer
vedrudel. Kalandrimine Jahutajas jahtunud paberilaid juhitakse kalandritele, mida teisiti nimetatakse silujateks. Paber saab seejuures nn masina-sileduse või läike. Kalander kujutab endast vertikaalset patereid, mis koosneb 3-8 malmist valatud valtsist ja mis asuvad üksteise peal. Kalandri valtse paneb pöörlema alumise valtsi hõõrdumine; viimane on ühendatud ajamiga. Alumine valts, läbimõõdult kõige suurem, on bombeeritud, et vältida paindumist sellel lamavate ülemiste valtside raskusest. Ta on asetatud liikumatuile laagritele ja on ühendatud ajamiga. Teistel valtsidel, mis pannakse liikuma alumise valtsi kaudu on laagrid, mis libisevad kalandri vertikaalses raamistikus. Tasakäigulistel masinatel juhitakse paber käsitsi ülemistest valtsist läbi. Kiirekäigulistel masinatel juhitakse ta kokkusurutud õhu joa abil kallak-renni kaudu kahe ülemise valtsi vahele. Paber haarab järgmised
Lapikut saba, mis on ülevalt poolt nagu lömmi löödud katavad sarvsoomused. Tagajäsemed on suurte jalalabadega ja nende varvaste vahel on ujulestad, mis annavad laialisirutatud varvaste korral umbes 70 suuruse sõudepinna. Tagajäsemete teise varba küünis on kahestunud, moodustades nagu omamoodi hargi, mis ilmselt võimaldab loomal harjata oma karvkasukat ja eemaldada ektoparasiite. Töö juures kobras saba ei kasuta, see on ainult toeks käimisel või tasakaalu hoidmiseks lamavate puutüvede vahel ronimiseks. Kobras käib tagajalgadel, ta liigub edasi aeglaselt kuid kindlalt. Saba kasutab kobras vees roolina, vahel ka aeruna ja signaliseerimiseks vee vastu laksutamise abil. Vahel sõidutavad vanemad koprad oma poegi sabal. Ujumisel kasutatakse ainult tagajalgu, esikäpad on väheldased, neid tarvitatakse nagu käsi töötamiseks ja asjade ülesvõtmiseks maast või jooksmiseks jalgadena. Siiski on kobras kuival maal kohmakas ja üsna näotu välimusega. (2;3;6;7;8)
Sulu kogupind 0,30 0,35 0,41 0,46 sh. lamamisala 0,15 0,20 0,26 0,31 sõnnikuala 0,15 0,15 0,15 0,15 Puhkealaks valivad võõrdepõrsad tavaliselt vaikse, valguse eest varjatuma ala sulus; roojamiseks aga külmema ja valgema ala. Lamamisala vahepiirded tuleb teha läbipaistmatud, ülejäänud aga läbipaistvad. Kui lamamisala on vahetult söödaküna või söödaautomaadi ees, häirivad küna juures käivad loomad lamavaid põrsaid. Lamavate loomade häiritus on suurem ka kitsaste (sügavate) 35 sulgude korral. Lamamisala on puhtam, kui see on sõnnikualast piirdega eraldatud. Sõnnikuala minimaallaiuseks on 80 cm, see võimaldab sigadel end sõnnikualal vabalt ümber keerata. Künast söötmisel peavad kõik sead mahtuma samaaegselt küna äärde sööma. Ühele võõrdepõrsale tuleb sirge küna korral tagada söödafronti 0,2 m ja fassongküna (söödaküna on kas
H 4. 1ülemõde; 2kõigepealt; 3täiskasvanud; 4sekretärina; 5kutseõppe; 6elukohale; 7töötajat; 8aidata; 9tutvuma. H 5. 35aastane; last; ülemõena; õeks; õena; kogemusi; suhelda; inimesi; haigetele. H 8. 1.Hooldustöötaja jälgib haigeid ja teatab haige seisundi muutustest õele. Hooldustöötaja osaleb õendusprotsessis. Ta vahetab voodipesu, paneb haigele alla siibri, kraadib, mõõdab vererõhku ja pulssi. 2. Kõige raskem on hoolitseda lamavate haigete eest. 3. Patsiendi seisund võib muutuda. 4. Hooldustöötaja teeb ettekandeid õele. 5. Kõige tähtsam ülesanne on suhtlemine haigega. H 9. Kirja kirjutamisel lähtuge küsimustest h 1. H 10. 1B; 2A; 3C; 4A; 5B; 6C. H 11. 1isikliku; 2jälgib; 3muutustest; 4osaleb; 5siibri; 6õlas; 7kutsuda; 8haigete. H 12. 1 Ma kammin teie juukseid. 2 Ma toon teile siibri. 3 Hakkame mähet vahetama. 4 Hakkame nüüd küüsi lõikama
Artemise kuju - jumalanna kannab pikka lihtsat kitooni, juuksed langevad lokkidena õlgadele; seisab puiselt ja tardunult, käed vastu külgi surutud; pole voldistikku. Samasugune Auxerre`ist leitud kuju Samoselt leitud figuur vastandiks - peen voldistiku käsitlus. Panormose sadamast viis Apolloni templi juurde tee, mis Egiptuse eeskujul kaunistatud lamavate lõvifiguuride ja istuvate inimkujudega (kujutasid valitseva suguvõsa liikmeid). Neist on säilinud kümme. Raskepärased ja elutud. Lendava Nike figuur - Deeloselt leitud; loojaks peetakse Archermost. Esimene lendavate figuuride seas, mida hiljem leidub arvukalt. Vanema joonia koolkonna reljeefkunst: Harpüiade monumendi reljeefid Lüükias - tüüpiline Lüükia
samblikud. Taluvad ärakuivamist, püsib ärakuivanuna kuni 2 aastat. Elavad pisiveekogudes e tilkvees. 50. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus Hulkjalgsed: ehitus: Kerelülisid ja jalapaare palju. Igas kerelülis ka oma närvitänk. Süda pika toruna (seljapoolel). Keha on jagunenud kaheks osaks: peaks ja tugevasti välja veninud kereks. Eluviis: Varjatud eluviis: päeval peidus mullas ning erinevate lamavate objektide all, pelgupaigast lahkuvad öösiti, ei kannata päikesevalgust ning kuivust. Putukad: ehitus: Keha selgelt jagunenud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Kolm paari jäsemeid (asuvad rindmikuosas). Hingamine trahheesüsteemi abil või kehapinnaga. Eluviis: Putukad, kes hingavad kehapinnaga saavad elada ainult niiskes keskkonnas, esinevad põhiliselt pinnases ja organismide kõdunevais jäänustes. Kõrgemad putukad, kellel on arenenud trahheed, võivad elada ka kuivas keskkonnas
(www.wikipedia.org) Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Sellisena jäävad nad tumedal maapinnal märkamatuks. Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/jooksiklased.htm) Paljud neist tarbivad valmikuna toiduks teisi putukaid ja seepärast on nad asendamatud mahepõllumajanduses kahjurite hävitamisel. Elades erinevates kooslustes, reguleerivad nad taimtoiduliste putukate arvukust.(http://www.wikipedia.org) Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga. Vastsed on pikliku ja väga painduva kehaga
Aluskihi siledust tuleb pidevalt jälgida, vajadusel tasandada või lisada täiendav kogus allapanu · Puhkelatrid ehitatakse väikese 2...6 % sõnnikukäigupoolse langusega. Selline langus on piisav ka asemele sattunud vedelike sõnnikukäiku valgumiseks. Mõnedes lautades antakse puhkelatritele ka 3 % põikkalle · Sellisel juhul heidab enamik loomadest puhkama ühele küljele, mis aitab ära hoida udarate vigastusi kõrvallatrites lamavate veiste jalgade poolt. Et vältida sõnniku sattumist puhkeasemetele, tõstetakse need sõnnikukäigu tasapinnast ca 20 cm võrra kõrgemale · Puhkelatritega laut koosneb söötmis-, söömis- ja sõnnikukäigust ning puhkelatritest. Ideaalis on iga looma jaoks igal ajahetkel olemas lamamis- ja söömiskoht · Lehma puhkelatri laius on tavaliselt 1,2 m. · Söömisfront 0,6...0,75 m. · Seega ühe puhkelatri laiuse söödafrondi kohta võib olla kaks puhkelatrit
Varred kogu ulatuses siledad, ruljad, alusel lehistunud. Lehed hallikasrohelised, 1,5-2 mm laiad, renjad, varrest lühemad. Õisik väike, munajas, väga tihe, 3-5 mõlema-sugulise pähikuga. Õisik on 0,6-1,0 cm pikk, põisikud aga 3-4 mm pikad, elliptilised, pruunid, läikivad, järsult lühikeseks nokaks ahenevad. Emakasuudmeid 2. Alsstarn õitseb mai lõpust juunini; viljub juulis, augustis. Paljuneb ka vegetatiivselt lamavate varte abil. PUDELTARN Carex rostrata; rostrata (lad.k.) nokaline; liigile on iseloomulik põisikute hästi arenenud nokk. Lõikheinaline. 56 Kasvukoht: sood, lodud, kraavid, veekogude kaldaosad. Pudeltarn on Eestis üks tavalisemaid ja sagedasemaid tarnu. See tarn on mitmeaastane, tema uuenemis-
Ma kas võidan või kaotan protsessi, ent järelikult ei pea ma kummalgi juhul midagi maksma.” Püüdmata pikemalt käsitleda seda paljukäsitletud juhtumit, võiks siin märkida, et lihtne konstruktiivne süllogism peidab endas keerukusi, sest kuigi mõlemal juhul saabub sama tagajärg, saabub see erinevatel põhjustel ja võib seetõttu ikkagi olla erineva varjundiga. Nt välistav konstruktiivne dilemma: kui lähen paremal teeharul lamavate katkuhaigete vahelt läbi, jään ma haigeks, ja kui ma lähen vasemal teeharul istuvate gripihaigete vahelt läbi, jään ma haigeks. Ma pean minema vasakult või paremalt, seega jään ma haigeks. Formaalselt on ükskõik, kumba teed ma lähen, ent sisuliselt on seda dilemmat hõlbus lahendada: kui ma soovin pigem surra, siis lähen vasakult, kui ma tahaks pigem elada, siis paremalt. Tõesustabeli abil saab näidata, et lihtne välistav konstruktiivne dilemma on kehtiv ka lausearvutuses.
Ma kas võidan või kaotan protsessi, ent järelikult ei pea ma kummalgi juhul midagi maksma." Püüdmata pikemalt käsitleda seda paljukäsitletud juhtumit, võiks siin märkida, et lihtne konstruktiivne süllogism peidab endas keerukusi, sest kuigi mõlemal juhul saabub sama tagajärg, saabub see erinevatel põhjustel ja võib seetõttu ikkagi olla erineva varjundiga. Nt välistav konstruktiivne dilemma: kui lähen paremal teeharul lamavate katkuhaigete vahelt läbi, jään ma haigeks, ja kui ma lähen vasemal teeharul istuvate gripihaigete vahelt läbi, jään ma haigeks. Ma pean minema vasakult või paremalt, seega jään ma haigeks. Formaalselt on ükskõik, kumba teed ma lähen, ent sisuliselt on seda dilemmat hõlbus lahendada: kui ma soovin pigem surra, siis lähen vasakult, kui ma tahaks pigem elada, siis paremalt. Tõesustabeli abil saab näidata, et lihtne välistav konstruktiivne dilemma on kehtiv ka lausearvutuses.
Näide: kui kiirabi paikneb sündmuskohast 60 km kaugusel, kulub päästekopteril kohalesõiduks 20 minutit, kiirabiautol 60 minutit. Vajalike transpordivahendite kogus ja liik tuleb seega tellida lähimate kesk- ja/või regionaalhaiglate kauguse kohaselt. Vajaduse korral tuleb siinkohal arvestada piire ületavate transportidega. Raviajad Rusikareeglina kehtib: kõndivate ja istuvate patsientide triaaž ei tohi kesta üle ühe minuti, lamavate patsientide peale ei tohi kuluda üle 3 minuti. Kergelt vigastatute ravi võib nõuda 3 minutit, raskesti vigastatute oma 12 minutit. Näide: 60 reisijaga õnnetusse sattunud autobuss tähendab 60 kuni maksimaalselt 180 minutit triaažiaega. Ideaaljuhul peaks olema poole tunni pärast, kuid mitte hiljem kui tunni pärast, iga vigastatu üle vaadatud. Teoreetiline kiirabi tööaeg sündmuskohal on 3 kuni 12 tundi. Vajalik
annaabi.ee 
