Meelis Maalder 12B Omadused jms Värvuseta mürgitu amorfne polümeer. Molekulmass 10 000 1 600 000. Madal molekulaarne kleepuv materjal. Tugevus suureneb molkulmassi suurenedes. On valgus- ja vananemiskindel materjal. Lahustub ketoonides, estreis, kloreeritud süsivesinikes ja metanoolis. Ei lahustu atsüklilistes süsivesikutes ega vees. Hea kleepuvus paljude materjalidega. Kasutusalad Kasutatakse paljudes liimides (PVA), lakkides ja värvide koostises. Riide apreteerimisel. Tehisnaha tootmisel. Kildumatu klaasi tootmisel
1.Viimistlemise eesmrgid?(3) Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike vlismjude eest, tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemine puhastavaks, traindite muutumine kenamaks. 2.Viimistlusmaterjalide 3 phirhma? Vrvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. 3.Millistel eesmrkidel kasutatakse liime?(3) Vrvide ja pahtelsegude sideainena. 4.Millest koosnevad vrvid? Sideainest, lahustist, abiainetest, pigmendist. 5.Vrvi ja laki erinevus koostise jrgi? Lakkides puudub pigment. 6.Lahusti l? On vrvide lahustamiseks ja neile tdeldavuse andmiseks ja teiselt ka koostisosade kvastumise takistamiseks. 7.Vedeldi l? Vimaldavad parema pealekandmise, kuid ei lahusta vrvi mis dispergeeritud neis. 8.Pigmendi l? Annavad vrvuse, teiselt muudavad vrvi lbipaistmatuks. 9.Sideaine l? Moodustab kelme, mis kinnitub alusele. 10.Vrvide liigid?(3) livrvid, lateksvrvid, alkdvrvid. 11.Tapeetide liigid?(3) Vinltapteedid, pabertapeedid, tekstiiltapeet. 12.Pahtlisegude l
võtab aktiivselt osa kogu organismi ainevahetusest. Kasutusvõimalused ● Põllumajanduses leiab seleen kasutust eelkõige erinevate väetiste- ja söödasegude koosseisus. ● Kasutatakse elektroonikatööstuses. ● Klaasitööstuses raualisanditest põhjustatud ebasoovitava värvuse tõrjumisel ning komponendina punase ja musta klaasi tootmisel. ● Pigmentides olev seleen on kasutusel plastmassides, värvides, lakkides ja tintides. ● Katalüsaatorina kasutatakse ravimitööstuses ravimite Kasutatud materjal ● https://et.wikipedia.org/wiki/Seleen ● http://osh.sm.ee/training/data1/EST0072.HTM ● https://toidukeemia.weebly.com/uploads/9/4/6/7/9467718/mikrobioelemendid.pdf ● http://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/Seleen.pdf ● https://www.osale.ee/ideed/files/2731_seleen.pdf ● https://en.m.wikipedia.org/wiki/Selenium
liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest,kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord kovendajast. ENAMKASUTATUD: PVA, EPO, Fenool-aldehüül lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukses kihina.Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Värvid koosnevad sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist, lakkides puudub pigment,kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: moodustuama õhukesi püsivaid kilesid, olema dekoratiivsed, võimaldama aluspinnal hingata, omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga, aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: täitematerjali peensus, ilmastiku ja
õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks, ravimites, lõhke ja lõhnaainetes, fotoilmutina, plastmassides Tolueen Algne nimi toluool Vedel, vees lahustumatu, veest kergem, oksüdeerub kergesti õhus, spetsiifiline lõhn Võib põhjustada iiveldust, väsimust, nõrkust, mälukaotust, isutust, surma Kasutatakse liimides, lakkides, lahustites ja desinfektsioonivahendid Leidub looduses madalal tasemel toornaftas Fenool Tuntud ka kui karboolhape mürgine valge kristalne aine, lahustub vees halvasti. 5protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Anisool Värvitu, kergestisüttiv vedelik , iseloomulikult meeldiv lõhn, mis
(puhtalt kui ka segus bensiiniga), lahustina. Etanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 46.07 g/mol Tihedus: 0.789 g/cm3 Keemistemperatuur: 78 °C Sulamistemperatuur: -114 °C Seguneb veega, moodustades negatiivse aseotroobi. Iseloomuliku lõhnaga Kergesti lenduv Tuleohtlik Butüülatsetaat Teised nimetused: butanoolatsetaat Keemiline valem: C6H12O2 Aineklass: lahusti, orgaaniline alifaatne ester Kasutatakse lahustina lakkides ja teistes toodetes Leidub mingil määral õuntes ja mesilastes Butüülatsetaadi Tihedus: 0,879 g/cm3 keemilised ja füüsikalised omadused: Lahustuvus vees: 7 g/l (20 °C) Keemistemperatuur: 124 - 128 °C Sulamistemperatuur: -76 °C Värvitu Iseloomuliku puuviljalõhnaga Vedel aine Tuleohtlik Atsetoon Teised nimetused: 2-propanoon Keemiline valem: CH3COCH3 Aineklass: Ketoon
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude
Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Tema tihedus on 1,38 g/cm³, sulamistemperatuur on 92 °C jakeemistemperatuur on 21 °C. Tema leekpunkt on +64 °C ja isesüttimistemperatuur on +430 °C. Metanaal esineb looduslikult keskkonnas, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Maa atmosfääri ülakihtides toimuvates looduslikes protsessides võib olla tekkinud kuni 90% Maal leiduvast metanaalist. Metanaal on metaani ja teiste süsinikuühendite oksüdeerumise
Metanooli mõju organismile on ohtlik. Kui organismis on nii etanooli kui metanooli, siis lammutavad ensüümid esmajärjekorras etanooli. Metanool ise tegelikult pole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Sisaldub antifriisides, parfüümides, lahustites, klaasipuhastusvahendites ja lakkides. Metanooli imendumise takistamiseks maost tühjendatakse magu, tehakse maoloputus. Happe liia tõttu organismis tilgutatakse veeni happe neutraliseemiseks alust soodat. Metooli lammutamise takistamiseks kasutatakse etanooli joogina või veeni tilgutades. Mürgiste ainete välja viimiseks organismist tehakse ka verepuhastust ehk hemodialüüsi. http://www.inimene.ee/?disease=m&sisu=disease&did=517&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool http://www
4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude
elektriautod, mille akud kasutavad ka koobaltiühendit. Autotööstus on suurendanud tohutult vajadust koobalti järgi ning on hakatut otsima uusi koobalti allikaid stabiilsemates ja eetilistemas regioonides kui Kongo DV[2]. Mitmeid koobalti ühendeid kasutatase ka keemilistes reaktsioonides oksüdatsiooni katalüsaatoritena. Tüüpilised katalüsaatorid on karboksülaadid, ehk koobalt seebid. Neid kasutatakse ka värvides, tintides ja lakkides, et kiirendada kuivamist[2]. Ajalooliselt on koobaltit kasutatud peamiselt pigmendina. Koobaltklaasi, mis on tumesinine klaas, toodetakse, kui lisatakse klaasisulamisse koobaltoksiide või koobaltkarbonaate. Erinevate ühenditega saab luua erinevaid värve, näiteks roheline (CoO ja ZnO segu), kollane (K3[Co(NO2)6]) või lilla (Co3(PO4)2) [2]. 6 5. Füsioloogiline toime
lahustuvad nad väga hästi enamikes orgaanilistes lahustites, õlides ja rasvades. [3] PCB-del on väga head dielektrilised omadused, väga hea soojusjuhtivus, kõrge leekpunkt (170 kuni 380 °C) ja nad on keemiliselt küllaltki väheaktiivsed. Tänu nendele omadustele on nad leidnud kasutust erinevates valdkondades nagu näiteks: [3] · Jahutus ja isoleeriva, vedelikuna transformaatorites ja kondensaatorites · Plastilisuse suurendamiseks erinevates värvides, lakkides ja segudes · Stabiilsust suurendavana ja paindlikkust lisava lisandina PVC kattematerjalides erinevates elektroonika komponentides · Mitmesugustes õlides ja määrdeainetes · Rasksüttivate ja süttimisohutute isoleervedelikena. Oht looduskeskkonnale ja inimesele Kuigi PCB-de sattumine keskkonda ei ole enamasti olnud taotluslik on nad jääkainetena siiski sattunud erinevaid teid pidi pinnasesse, õhku, veekogudesse ja sealt edasi ka toiduahelatesse. [4]
3) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele Omadused: väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained, madala molekulmassiga. Kasutusalad: külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena, vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel, aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket.
neelab keemisprotsess palju soojust. Sel omadusel hakati freoone (eriti CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel (vahtplastide tootmisel on freooni valemiga CCl3F aseaineks CHCl2CF3). Varem kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. 1987. a Montreali kokkuleppega hakkasid arenenud riigid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüdseks kasutatakse aerosoolpakendites freoonide asemel madala keemistemperatuuriga süsivesinikke (propaan, butaan), dimetüüleetrit või süsinikdioksiidi.
millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. · Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. · Värvid koosnevad sideainest (ühest või mitmest), lahustist, abiainetest ja pigmendist. · Lakkides puudub pigment. · Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: · Moodustama õhukesi püsivaid kilesi; · Olema dekoratiivsed; · Võimaldama aluspinnal hingata; · Olema sobivalt valitud temperatuuripaisumistega alusmaterajli suhtes; · Omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga (adhesioon);
Lehtede alapind on kare ning kohalikud elanikud kasutavad seda liivapaberina. Kohalikud elanikud on kasutanud tiikpuud kunagi templite ehitamiseks, tööriistade valmistamiseks ja paljuks muuks. Tänapäeval on tiikpuu aga tähtis terves maailmas. Tiikpuust valmistatakse laevaehitusel (seda peetakse parimaks laevaehituspuuks), hoonete püstitamisel, mööbli, põrandate ja raudteevagunite tegemisel. Sellest aetud õli kasutatakse lakkides ja värvides, tiikpuu lehtedest ja juurtest saab ka kollast värvi. Looduslikult kasvab tiikpuud kõige rohkem Lõuna-Aasia riikides Tais, Birmas, Laoses, Malaisias, osaliselt Indias, Lõuna-Hiinas, Indoneesias. Tiikpuu kuulub väheste troopiliste metsapuude hulka, mida tänapäeval siiski kultiveeritakse. Suured istutatud tiigimetsad on Jaaval, Sumatral, Indias, Lõuna-Hiinas, Filipiinidel. Mahagonipuu
allergilised. Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks; esimest neist peetakse kantserogeeniks (vähki tekitavaks). Kahtlustatakse ka seedekanali ja kuseteede häirete tekitamist. Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti) (toluol või methylbenzene) Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest. Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus. Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega. Nikotiin (Nicotine - putukamürgis) Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest. Eriti tubakast, vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes
sisepõlemismootorite heitgaasid sisaldavad vingugaasi. Vingugaas on lõhnata ja värvuseta. Inimene võib seda mitte märgata (magamise ajal) enne, kui on juba hilja. Vingugaas seob sissehingamisel veres hemoglobiini ning põhjustab organismis hapnikuvaegust. Kerge vingumürgitus tekitab peavalu, iiveldust ja oksendamist. Formaldehüüd on tööstuses laialt kasutatav kemikaal liimide ja pinnatöötlusainete valmistamisel. Seda esineb puitlaastplaatides, kihilistes materjalides, lakkides, tekstiilis, karbamiidformaldehüüd- vahus (eriti ohtlik) jne. Formaldehüüd tekitab vähesegi sisalduse puhul kahjulikke nähte: silmade ärritust, peavalu, iiveldust, väsimust ja nahaärritust. Siseõhu formaldehüüdisisaldus on kõige kõrgem sügisel kütteperioodi alguses, kui siseõhk on niiske. Osoon (O3) tekib kiiresti ja suures koguses välisõhu fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena elektrilaengute toimel. Ruumis on osooni allikateks elektrifiltrid, laserprinterid, koopiamasinad
Vesi: peab olema puhas ja ei tohi sisaldada mördi kivistumist takistavaid aineid. Lisandid: spetsiaallisanditega võib mõjutada mördi omadusi. Kasutada tohib ainult heaks kiidetud lisandeid. Pigmendid: kasutatakse mördile värvuse andmiseks. Pigmente tohib mördile lisada kuni 8% sideainete hulgast. Kasutatavad pigmendid peavad taluma leelist ja valgust. Parimad on sünteetilised pigmendid. Ei lahustu sideainetes ega kilettekitavates ainetes: õlides, lakkides. Müüritöödel kasutatavad mördid: · Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. 3
rõhutus ovulatsiooni defekt süütunne coituse sagedus isolatsioon ejakulatsiooni häired INFERTIILSUS Keskkonna kahjulike ainete mõju reproduktsioonile Ksenobiootikud - organismile võõrad ained Kasutatakse puhastusvahendites, sisalduvad värvides, lakkides, pesupesemisainetes, ravimites. Loomeksperimendis: - teratogeenselt - embrüotoksiliselt Viljatuse põhjused Viljatuse põhjused: naisepoolsed 40%; mehepoolsed 40%; mõlemapoolsed 10%; teadmata 10% Androloogiline Tubaarne Endokriinne
kesknärvisüsteemile, kardiovaskulaarsüsteemile, maksale ja neerudele.[7] Monoetanoolamiin on mürgine, kergestisüttiv, söövitav vedel aine, mis tuletatud ammoniaagist. Seda kasutataksa detergentides, seepides, ravimites ja ka kosmeetikas. Butüül glükool on enim toodetud glükool eeter. Butüül glükoolil on magus lõhn, sellest tuleneb ka klaasipuhastite magus lõhn. Kodukeemia tootjad kasutavad butüül glükooli ka värvides, peitsides, lakkides, tindis ja puhastusvahendites. Üledoos on inimestele surmav. Kui ainet on piisavas koguses vereringes, põhjustab see punaste vereliblede hävimise.[7] 9 6. HAMBAPASTAD Hambapasta on pasta või geel, mida kasutatakse koos hambaharjaga, et hoida hambad puhtad ja terved. Hambapastat kasutatakse abrasiivina, mis aitab hammastelt eemaldada hambakattu ja toitu. Hambapasta aitab ka varjata halba hingeõhku(halitoos) ja aitab hambani viia
sellel ravimina kahjulikud kõrvalmõjud: väheneb hemoglobiini võime hapnikku siduda. 2 Organismis sünteesitakse atsetaniliid suures osas atsetaminofeeniks (paratsetamool), mis annabki ainele valuvaigistavad omadused. Väike osa atsetaniliidist hüdrolüüsub aga aniliiniks, mis on kantserogeensete omadustega. Farmaatsiatööstuses on atsetaniliid asendunudki paratsetamooliga, kuna viimane põhjustab vähem veresoonkonna haigusi. Atsetaniliid leiab kasutamist ka mujal: lakkides, värvides, erinevates ravimites. Töö käigus taandatakse nitrobenseen aniliiniks, mis omakorda reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga annab sünteesiproduktiks atsetaniliidi. O NO 2 NH2 HN CH3 Joonis 1: Sünteesiskeem 1 http://en.wikipedia.org/wiki/Acetanilide 2 http://www.britannica.com/EBchecked/topic/3210/acetanilide 1.2. Reaktsioonid, mehhanismid 1.2.1.Aniliini saamine
ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keemia neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (täpsemalt CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Sobiva madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ohtralt ka vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel. Varasemal ajal kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid ja aastakümneid Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV- kiirguse toimel radikaalides. Näiteks: CF2Cl2 *CF2Cl + Cl*
valguskindlad ning nende värv aja jooksul tuhmub ja kulub. Happelised värvained on naatrium ja kaltsiumisool. Selle grupi värvained on naturaalse, heleda ja puhta tooniga. Pigmendid ehk värvimullad, on need mida jahvatatakse peenpulbriteks ja nende abil saavutatakse värvisegudes vajalik värv. Nad katavad hästi ja kaitsevad puitu ka valguse eest. Nad on mürgised ja leelisekindald ning segunevad veega hästi. Nad segunevad veel lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisesse kuuluvate vedelikega. Päritolult on nad mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil on nad ka tehislikud (alumiinium, tsinkvalge ja pronkspulber) naturaalsed on (kriit ja graniit). Täitained on mineraalsed pulbrid, mida kasutatakse viimistlusmaterjali paksemaks tegemisel. Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID
PÕRANDAKATTEMATERJAL PUHASTUSAINE SOBIV MEETOD Lakitud puitpõrandad pH 6-8 Kuiv, väheniiske tolmusiduvaine Kui pind on tugevalt määrdunud, kasutatakse puhastamiseks niiskeid meetodeid. Töö tuleb teha siiski kiiresti, et vesi ei seisaks põrandal. Lakitud puitu ei vahatata. Vaha tungib puitu ja uuesti lakkides takistab see laki kinnitumist pinnale. Värvitud puitpõrandad Värvitud puitpõrandaid tuleb puhastada nii sagedasti, et põrandal olev mustus (liiv) ei kahjustaks põrandat. Lahustit sisaldavad puhastusained rikuvad värvipinda. Põranda igapäevane koristamine on sama, mis lakitud puitpõrandate puhul. Õlitatud ja vahatatud puitpõrandad Õlitamise eesmärk on küllastada puit mustust hülgavaks ja paremini niiskust taluvaks. 6
pole veekindel, aga et oleks käiakse üle oliiviõli seebiga. 8. PLASTKROHV lisatud polümeeri, kinnitatakse plastvõrgule. ÖKOEHITUS SAVIKROHV paksus 1020 mm, armeeritud hundinuia kiududega + savi, liiv. BITUUMENMATERJALID: · SIDEAINETENA orgaanilised, seovad kleepuvuselt. Veetihedad, vees lahustumatud. Värvuselt mustad/tumepruunid. Ei ole temperatuuripüsivad. Kasutatakse teede pindamisel, bituumenvärvides ja lakkides, metallkonstruktsioonide kaitsmisel korrosiooni eest, katusekatte materjalide immutamisel. Koostis: sisaldavad 4560 % õli, vaik 13 42 %, + lisandid (asfalteen, garbeen). Puhast bituumenit leidub harva Trinidad & Tobago, Bermuda. · NAFTABITUUMEN saadakse naftast. Eestis toodetakse põlevkivist põlevkivibituumen. Tahkest materjalist = tõrvade rühmas kuivdestillatsiooni teel.
· kaabliõli; · kondensaatorõli. 4.7 Loodulikud dielektrikud Looduslikest vaikudest käsutatakse elektrotehnikas sagedamini kampolit, sellakit, bituumenit, vahataolisi aineid ja kautsukit. · Kampol - klaasitaoline habras kollakaspruun aine (meenutab merevaiku). Saadakse okaspuu vaigu termilisel töötlemisel. Termoplastne- lahustub tärpentiinis, bensiinis, atsetoonis jm. Kasutatakse kaablite paberisolatsiooni immutusõlide paksendajana, lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana), joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist). · Sellak - va lmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav puhastatud sellak on helbeline (8 = 0,5 -f- 1,0) habras materjal. Värvus sidrunikollane kuni tumeoranz. On polaarne dielektrik. Termoaktiivne aine. Hea adhesioon (kleepuvus) vilguga. Käsutatakse elektrotehnikas hästikleepuvate piirituslakkide valmistamiseks.
Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga. Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad. Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad. Pigmendid ehk värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes 5 värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained on suure disperssusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu (baariumsulfaat)
Lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukese kihina. Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. Värvide kaitse toime, vaatamata nende õhukesele viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. Värvid koosnevad sideainest, lahustist, abiainestest ja pigmendist. Lakkides puudub pigment. Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: - Täitematerjali peensus - Ilmastiku ja valguskindlus - Atmosfäärikindlus - Püsivus teatud kindlate temperatuuride juures - Elastsus - Nake aluspinnaga Värvide koostisosad Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele.
Põrandat võib lakkida kõrgläikeliseks või matiks. Klaasjas lakipind võtab ära puidu soojuse ja loomulikkuse ning kergesti tulevad esile väiksemadki kriimustused. Matt lakk on kindlasti kenam. Puidule on iseloomulik, et pärast esimest lakikihti muutub ta karedaks, sest niiskus paisutab puidu pinnal kiud üles. Pärast esimest lakikihti tuleks veel kord lihvida. Männipuit kipub aja jooksul punakat tooni võtma. On olemas lakk, mis takistab ultravioletset kiirgust. Sellega lakkides säilib ilus hele männipuu toon. Koostas: Meeli Kams 44 Hoone osad EPMÜ Elamutesse sobib hästi ka parkettpõrand. Kena ja klassikaline on liistparkett, mille materjaliks on kõva lehtpuit tamm, saar või pöök. Tootjatelt on tulnud uudse kujundusega liistparketid,
o Sisepõlemismootorid (NOx, PM); o Ahjud ja küttekolded, söe/puidu põletamine (SO2, NOx, PM); o Metsatulekahjud (NOx, PM, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügi põletamine (metallid, dioksiinid, PAH); o Biomassi põletamine (NOx, PM). Muud antropogeensed allikad: o Tööstuslikud tootmisprotsessid (erinevad kemikaalid); o Õli rafineerimine (lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügilad (metaan); o Lahustite kasutamine lakkides ja värvides (lenduvad orgaanilised ühendid); o Aerosoolvärvid ja külmutusseadmed (freoonid ja muud klorofluorosüsinikud). 2.2 Saasteainete eluiga atmosfääris Saasteainete eluiga atmosfääris sõltub: o Saasteaine omadustest (keemilised ja füüsikalised omadused) o Päikesekiirgus o Kuivsadenemine eri pindadele o Adsorptsioon peenosakestele o Meteoroloogilised tingimused o Märgsadenemine (vihm, lumi jms)
puhul paistab iga lohk välja. Kõrgläiget ei saavutata lakkimisel vaid poleerimisel- seda tehakse aga kindlate reeglite järgi (nt poleerimismasinat ei või vahepeal seisata, sest jäävad jäljed). Lakke kokku segada klaasnõus, sest teistes nõudes väivad reageerida. Külmkõvenevad kokku segatavad lakid on kasutatavad kuni kolm päeva- seda aega võib pikendada kilega õhukindlalt sulgedes ja külmikus hoides. Külmküvenevate lakkidega lakkides peab puidupind olema sile, puhas, ilma vahajäänusteta. Peits peab sobima happelise katalüsaatoriga. Eriti põranda lakkimisel tähtis korralik ventilatsioon- kuid tuba ei tohi maha jahutada. Kata suhteliselt paksult, sujuvate liigutustega ja et ei jääks jätkukohti.- kuid jälgi et lakk voolama ei hakaks. Lakk puutekuiv 15 min, teist kihti võib peale kanda tunni pärast, kolmandat päeva pärast. Otsest vajadust vahelihviksei ole, tee seda vaid vigade parandamiseks.
Fenoolplastid (PF). See vaik on läbipaistev. Ta võib olla vedel või tahke. Kasutatakse: mitmesuguste elektrimaterjalide valmistamisel (lambipesad, lülitid); liimina saepuru- ja laastplaatides, liimina kärgplastides jne. Karbamiidvaigud. Need on värvuseta või veidi kreemikad vedelikud. Karbamiidvaikudest valmistatud tooteid nimetatakse aminoplastideks. Karbamiidvaike kasutatakse: liimides, lakkides, värvides. Karbamiidvaikudest tehakse ka vahtplasti (mipoori) ja mõningaid kihtplaste. Polüestervaigud (PE). Neid kasutatakse peamiselt värvide, lakkide ja tehisvärnitsate valmistamisel. Epoksüüdvaigud (EPO). Need on kas tahkes või vedelas olekus. Vedelikud on kollakas-pruuni värvusega. Epoksüüdvaikude baasil tehakse liime. EPO-liimid kõvastuvad nii külmalt kui ka kuumalt. Polüuretaan (PUR). Sellest tehakse: liime, lakke, vahtplaste,
annaabi.ee 
