Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on
o ilmastikust o mulla omadustest (Hu%) Fosforväetised Fosfor on üks tähtsamaid elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks (kondijahu, fosforiidijahu, pretsipitaat jt.), mis muutuvad osaliselt lahustuvateks happelises mullas või hästi lahustuvateks (superfosfaadid ja kompleksväetised-ammofoss, nitrofoska, karboammofoska jt.), mis happelises mullas võivad muutuda vähem lahustuvateks alumiinium- ja raudfosfaatide moodustumise tõttu. Esimeste puhul on mulla ja väetiste vastastikune toime kasulik ja seda saavutatakse peenpulbriliste väetiste segamisel mullaga
Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. Seega- vähem rasvast liha ja rohkem kartuleid ja piima! Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13)
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad
Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on kindlasti hapnik (O2) Happelised oksiidid- mittemetalli oksiidid
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis
elavhõbedamineraali, sealhulgas puhast lad.k. hydrargyrum elavhõbedat ja paljusid amalgaame. Paljud elavhõbedaühendid on vees raskesti lahustuvad, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (tõlkes draakoni veri) , mida tunti ja 2) 8) 18) 32) 12) 6) kasutati Vanas Kreekas ja Rooma riigis.
murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljauhte-, sisseuhtehorisont, lähtekivim. Kamardumine-maapinna lähedale tekib huumusekiht, mulla viljakus suureneb, rohtlates. Sooldumine-põldude üleniisutamisest,põhjavee tase tõuseb ja maapinnale tõusevad soolad, väike huumus- aga suur väljauhtehorisont, esineb kuivas troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad)
A POOL Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? Vastus: Kuna loodus ei tunnista piire, on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel hädavajalik. Nt reovee sattumine merre mingi riigi rannikul mõjutab ka teiste sama mere ääres asuvate
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid?
kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks humifitseerumine-huumuse teke,taimsete hja loomsete a inevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas
Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks Voolamine (e. muthafukkiin solifluktsioon, if anyone cares) püdela?? Vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Krüoturbatsioon mulla segamine külmumise teel Polügonaalpinnas külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks osadeks Kamardumine- mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Keemiline murenemine- porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega Mineralisatsioon- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.
mullaprotsessid ( gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad mulda. Turvastumine – on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. Leetumine Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks Leostumine on mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. Kamardumine Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel
Maailmas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad. Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape.
Väldi võid, kookospähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt. Leiva ja teraviljatoodetel eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5
Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks
mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine – iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine.
Jõgede tulvavete poolt kantuna jne.) · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms, · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 7. ·Leetumine-tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. · Kamardumine- · Gleistumine- toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerimiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. · Sooldumine- esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 8. Muldade hävimist põhjustavad tegurid: · Erosioon · Deflatsioon · Füüsikaline degradatsioon
Krüoturbatsioon-on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld hakkab külmuma alt ja pinnalt ning lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Selle tagajärjel satub õhuke mullakiht mineraalsetete alla, mistõttu taimkate on sellistes kohtades laiguline. Polügonaalpinnas- igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.Leetumine-orgaanilinse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemne lahustuvateks ühenditeks;viimased kantakse mulla liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb.Kamardumine-mullatekkeprotsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess,mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi.Erosioon-tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne
vastupidavust survele või painutamisele. 6. Millest valmistatakse elektrijuhtmed ja miks? Head elektri- ja soojusjuhid on metallid. Ülejäänud ained tavaliselt voolu ei juhi ja on halvad soojusjuhid. Elektrijuhtmed valmistatakse väga hea elektrijuhtivusega metallidest vasest või alumiiniumist. 7. Kuidas liigitatakse ained lahustuvuse järgi vees? Aineid, mida lahustub 100g vees rohkem kui 1g, peetakse vees hästi lahustuvateks, seevastu ained, mis lahustuvad vees väga vähe, nii et vaid üksikud aineosakesed liiguvad ainest vette, nimetatakse praktiliselt lahustumatuteks. Täiesti lahustumatuid aineid pole olemas. (Ainete ligikaudset lahustuvust vees näitab lahustuvustabel.) 8. Mida väljendab aine tihedus? Aine tihedus väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi. Suure tihedusega on metallid ja väikese tihedusega on gaasid. 9. Kirjuta vee tihedus koos tähise ja kolme erineva mõõtühikuga.
Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. DIKTÜONEEMAKILT Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape. Igal ruutmeetril puistangust on keskmine potentsiaal
taime- ja loomajäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ainetest sünteesiprotsesside tagajärjel. Mullahorisont ehk mulla horisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.
mis liiki karedusega on tegu. Lihtsamatel juhtudel piisab vee keetmisest. Veekareduse eemaldamisel keetmise teel on aga ka suur miinus. Nimelt tekitab see meie olmetehnikale katlakivi. Tegelikuses on, need protsessid, aga pöörduvad,sest looduses on ka võimalik, et tekib vastasuunaline reaktsioon kus vees ja õhus sisalduva süsinikdioksiidi toimel muutuvad pinnases looduslikud kaltsiumi- ja magneesiumiühendid vees lahustuvateks vesinikkarbonaatideks. Nii sattuvadki meie vette kaltsiumi-, magneesiumi-, ja vesinikkarbonaatioonid. Kui me tahame eemaldada veelt püsikaredust on vaja võtta kasutusele rohkem keemalikumad võtteid. Tänapäeval on olemas ioonivahetusseadmed kus saab vahetada näiteks kaltsumioonid ja magneesiumioonid naatriumioonide vastu välja. Ka merevett saab kasutada inimestele vajalikul moel. Üheks parimaks näiteks on surnumeri
Kiudained Täiskasvanud inimene vajab keskmiselt 20-40 grammi kiudaineid päevas, tegelikult sisaldab toit keskmiselt 10-20 grammi kiudaineid. Sellepärast ongi oluline süüa päeva jooksul mitut erinevat kiudaineterikast toitu. Kiudained kiirendavad toidu liikumist soolestikus, hoiavad soolestiku mürkainetest puhtana, aitavad vältida kõhukinnisust,. soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi alalhoidmiseks. Vajalikud organismi oksüdatsioon protsessides. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. Organismis ei teki pikaajalist vitamiinide varu ja sellepärast tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt soost, vanusest, organismi tervislikust seisundist, kehalisest aktiivsusest
mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine
isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest, metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk sublimaat. FÜÜSIKALISED OMADUSED Järjenumber on 80, aatommass 200,59
kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on
10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14. Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävimisele? 15. Muldade kaitse, muldade hävimine (erosioon,deflatsioon, kõrbestumine, sooldumine,keemiline reostus, ehitusdegradatsioon, bioloogiline degradatsioon) kirjeldus,põhjendus
välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. · Aurumise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 3. teab peamisi mullaprotsesse: Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s. t. mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme mandrilises kliimas kaltsiumirikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi, näiteks rohtlas.
Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse. · Mida nimetatakse leostumiseks ? Leostumine on mineraalainete ( peamiselt vees lahustuvate soolade ) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. · Vaadake üle : Mullatüüpide iseloomustus ( Kus levivad ? Millest koosnevad ? jms ) Paepealne muld. ( Põja ja LääneEestis, kivised, põuatundlikud, lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal ) Leetunud muld / leedemuld
Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. 3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab
Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. * Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. 5. Kirjelda peamisi mullas toimuvaid protsesse: Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb. Toimub happelises keskkonnas. Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid
.sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont (toitainerikas. Intensiivselt parasrohtlates.Tüse huumuse kiht.) Sooldumine-protsess, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid(tekib põldude niisutamise tagajärjel) Soostumine- protsess, kus orgaanilineaine ladestub mineraalosa pinnale.
Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid. Aeg- aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Inimtegevus- külmas ja niiskes kliimas taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. 3.) mulla protsessid. Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Tekib leet- e väljauhtehorisont. Parasvöötmes. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine
Kiudained Täiskasvanud inimene vajab keskmiselt 20-40 grammi kiudaineid päevas, tegelikult sisaldab toit keskmiselt 10-20 grammi kiudaineid. Sellepärast ongi oluline süüa päeva jooksul mitut erinevat kiudaineterikast toitu. Kiudained kiirendavad toidu liikumist soolestikus, hoiavad soolestiku mürkainetest puhtana, aitavad vältida kõhukinnisust, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist. Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Meie lõunasöök sisaldab 6,7 grammi kiudaineid. Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks tööks ja organismi alalhoidmiseks. Vajalikud organismi oksüdatsioon protsessides. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. Organismis ei teki pikaajalist vitamiinide varu ja sellepärast tuleb neid tarbida pidevalt. Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks
mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30.Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31
Rühm: Õ2- 4 Variant 1 1. Tähtsamate polüsahhariidide esinemine toiduainetes. 2. Makrotoitainete soovitav vahekord päevases toiduratsioonis. 3. Mis on laktoostalumatus, toitumissoovitused laktoostalumatuse korral. 4. Mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks, nimetada oksüdatiivseid stressoreid. 1. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks (kiudaine) polüsahhariidideks. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja langetavad vere kolesterooli taset. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes (rukkileib, täisterasai,
Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks ühenditeks, mis laskuva veega mullast eemalduvad. Tekib leet- e väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont. · Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest,
Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. Aeg(mulla vanus)-aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima-kliima mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus-mulla väetamine jne. 12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Soostumine-mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja horisontide gleistumine. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullal toimub protsess, mille käigus
H2CO3 süsihape H3PO4 fosforhape H4SiO4 ränihape Omadused Reageerimine alustega 3HCl + Fe(OH)3 = FeCl3 + 3H2O Reageerimine aluseliste oksiididega 2HNO3 + CaO = Ca(NO3)2 + H2O Reageerimine sooladega H2SO4+CaCO3=CaSO4+H2O+CO2 *Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja, nõrgem hape tugevama happe soolaga ei reageeri Soolad Soolad Liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Lahustuvuse järgi liigitatakse lahustuvateks, rasklahustuvateks ja praktiliselt mittelahustuvateks. Happeaniooni järgi antakse soolale nimetus: Cl kloriidioon NaCl naatriumkloriid SO42 sulfaatioon CaSO4 kaltsiumsulfaat Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega, kui tekib mittelahustuv hüdroksiid CuSO4 +2NaOH = Cu(OH)2+ Na2SO4 Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja H2SO4+Na2S=Na2SO4+H2S Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel,
Seda intensiivsem, mida paremad on tingimused org aine akumulatsiooniks ja humifikatsiooniks. 2.leostumine- veeslahustuvate soolade väljauhtumine, esineb karbonaadirikka(Ca, Mg soolad) lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid lahustuvad ja uhutakse välja, esineb sademeterikastel aladel(sademed ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest
Mineralisatsioonil vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Gleistumine- liigniiskes vapnikuvaeses mullas, mikroobse tegevuse tulemusena tekinud sinihallikas muld. Soostumine- veega küllastunud alal taimsete jäänuste kogunemine mulla pinnale. Kamardumine- taimsetest jäänustest maapinnale huumuse kihi teke. Leetumine- hapseliste huumusainete poolt mulla mineraalosa lagundamine lahustuvateks ainteks. 2. Füüsikaline murenemine on ülekaalus seal, kus on ööpäevased temp. Kõikumised nt, kõrbes. Päeval päikese paistel kivimi koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku.F murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks. 3. Keemiline murenemise käigus muutub kivimite keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju esialgu ei muutu
uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjusta tud põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. leetumine- Protsess, kus bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Mullad hävivad orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa (loodus.protsessid)- Kuiv kliima, orgaanilise aine kadu, erosioon, muldade laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse hapestumine, deflatsioon Inimtegevus mullale- Valed mulla harimise sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väeta mine, üle väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). Mullahorisondid on mullatekke niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained
struktuuriga mullakiht. Mullaprofiil - on erinevatest horisontidest koosnev mulla vertikaalläbilõige maapinnast kuni lähtekivimini (mõnikümmend sentimeetrit kuni mõni meeter). Mulla veerežiim - nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Mulla veerežiimi mõjutavad tegurid on reljeef, kliima, mulla koostis, põhjavee seis ja taimkate. Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb. Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Soostumine - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv
mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kõrbestuminemuldade mattumine. Degratsioon-muldade
retseptorite kontsentratsiooni. Samuti võib kontrollida põletikunäitajad, C-reaktiivne valk, et välistada ferritiini kõrge väärtuse seos põletikulise seisundiga. Juba kroonilistel haigetel võib üldiselt välistada rauavaegusaneemia võimaluse ferritiini väärtusega >100 μg/lg/l Raud esineb inimorganismis ainult seotud vormis, lahustuva ja mittetoksilisena. Vaba raud on inimorganismile ohtlik, sest see oksüdeerub organismis kohe raskesti lahustuvateks kahjulikeks aineteks. Et liigne raud on mürk, tuleks kindlasti arvesse võtta rauapreparaate tarbides – suurim lubatud annus on 50 milligrammi. Rauapreparaadid erinevused, millega peaksid arvestama Rauapreparaadid erinevad peamiselt tootes kasutatud rauasoola poolest. Eestis kasutatakse käsimüügis kahevalentseid rauasoolasid raudfumaraat -bisglütsinaat -sulfaat -tsitraat jne Retseptiravim - kolmevalentne rauasool raud(III)hüdroksiid-polümaltooskompleks.
Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt) Keemiliselt, seotakse mullas Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest.. 4) Bioloogiline- toitainete ained seotakse, mulla organismide poolt üles ehitamise jaoks 5) Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad Mulla pH. happelisus Lubjatakse Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja Vihma veed Happeliste veede kasut. mineraalid Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi pH 3,5- väga happeline pH 3,6-4,5-tugevalt happeline
mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised. LÄHTEKIVIM- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. KORROSIOON- kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. LEOSTUMINE- Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). KARSTUMINE- on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Kivimite lahustumise tagajärjel tekivad maaalused koopad, nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid, mida kokku nimetatakse karstiks. MINERALISEERUMINE- Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus
tõttu selle ruumala suureneb ning lõhe aina laieneb. Mida väiksemateks tükikesteks kivim mureneb, seda väiksemaks muutub füüsikalise murenemise osakaal ja suureneb porsumise tähtsus. Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, sademeid on aga eelduseks lahuse tekkele. Hästi lahustuvateks mineraalideks on naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi soolad (NaCl keedusool, CaSO 4 kips kui ka CaCO3), halvasti lahustuvad kvartsi (SiO 2), raua ning alumiiniumi ühendid. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku
horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas
annaabi.ee 
