Ainete füüsikalised omadused (0)

Ainete füüsikalised omadused 1. Mis on keemiline omadus?
Keemiline omadus aine reageerimisvõime teiste ainetega. Keemiliste omaduste hulka kuuluvad nt aine 
võime põleda, reageerida veega vms.
2. Mis on füüsikaline omadus?
Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega 
keemilistes reaktsioonides. 
3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused.
Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, 
tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse 
füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame 
määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus).
4. Millest sõltub aine olek? 
Aine olek sõltub sellest, kuidas paiknevad aineosakesed. Erinevas olekus aine osakesed paiknevad 
erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad. 
Enamik aineid võib esineda kolmes olekus, milleks on tahke, vedel ja gaasiline.
5. Mille poolest erinevad kõvadus ja tugevus?
Kõvadus iseloomustab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes, tugevus aga 
vastupidavust survele või painutamisele. 
6. Millest valmistatakse elektrijuhtmed ja miks?
Head elektri- ja soojusjuhid on metallid. Ülejäänud ained tavaliselt voolu ei juhi ja on halvad soojusjuhid.
Elektrijuhtmed valmistatakse väga hea elektrijuhtivusega metallidest vasest või alumiiniumist.
7. Kuidas liigitatakse ained lahustuvuse järgi vees?
Aineid, mida lahustub 100g vees rohkem kui 1g, peetakse vees hästi lahustuvateks, seevastu ained, mis 
lahustuvad vees väga vähe, nii et vaid üksikud aineosakesed liiguvad ainest vette, nimetatakse praktiliselt 
lahustumatuteks. Täiesti lahustumatuid aineid pole olemas. (Ainete ligikaudset lahustuvust vees näitab 
lahustuvustabel.)
8. Mida väljendab aine tihedus?
Aine tihedus väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi. Suure tihedusega on metallid ja väikese 
tihedusega on gaasid. 
9. Kirjuta vee tihedus koos tähise ja kolme erineva mõõtühikuga.
Vee tihedus ρ(H2O) = 1 g/cm3 = 1 kg/dm3 = 1000 kg/m3
10. Millest sõltub gaaside tihedus?
Gaaside tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist.
11. Kirjuta tiheduse arvutamise valem koos tähistustega.
Tiheduse määramiseks on vaja mõõta keha mass ja ruumala. Korrapäratu keha ruumala saab mõõta 
sukeldusmeetodil. 
Tiheduse arvutamise valem:
ρ = m/V, kus     ρ – tihedus (g/cm3)
                         m – mass (g)
                         V – ruumala (cm3)