KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm ...
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kall...
ÜLDREEGEL ERIREEGEL 1. Mõistereegel 1. Konteksti reegel Kui sõna ühendisse kuuluvad a) üldreegeli järgi kokku sõnad moodustavad tervikliku kirjutatud sõnad kirjutatakse mõiste, siis need sõnad lahku, kui esimesel sõnal on kirjutatakse kokku. Kui ei teki laiend. uut mõistet, siis lahku. Nt: valge bussi juht Nt: väike mees ; väikemees b) üldreegli järgi lahku üle pea ; ülepea (üldse) kirjutatud sõnad kirjutatakse kogu aeg (pidevalt; koguaeg kokku kui on vaja vältida (aegade summa) kahemõttelisust 2.Vormireegel Nt: kooli lõpetamine > Nimetava kujuline, lühenenud, iga koolilõpetamine seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel ...
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tiku...
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistet...
Harjutav tekst kokku- ja lahkukirjutamise kohta Ühenda kokkukirjutatavad sõnad kaarega või sidekriipsuga vastavalt vajadusele. 1. Meie kesk koolis õpib umbes kuus sada õpilast. 2. Lindude hirmutamiseks oli aias herne hirmutis. 3. Raud tee lei sõideta mootor rattaga, vaid hoopis rongiga. 4. Harilikult võtab siil kala kaitse abi nõud juba aegasti kasutusele. 5. Kohev lumi kate kaitseb maa panda külma eest. 6. Lumega kaetud maa pinna temperatuur on märksa kõrgem kui paljal, vingetele talve tuultele avatud pinnasel. 7. Ka tali spordi harrastajatele pakub lumi rõõmu. 8. Õhus on alati vee auru. 9. Metall raha kukkumisel kivi põrandale tekib metalne heli. 10. Maiad sööjad panid pann kookidele ohtralt maasika moosi. 11. Kas te teadsite, et Eesti rahvus linnuks on suitsu pääsuke? 12. Ette võtete ja äri tegevuse taas käivitamine aitaks neil piir kondadel kiiremini kriisist välja tulla. 13. ÜRO rahvus vaheline katastroofide koordineerimi...
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellel...
nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis. nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta.
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Põhjus Tingimused Näited (õpiku) peatükk - pea tükk(tükk pead);(muretu) lapsepõlv - mõiste - kokku kirjutades lapse põlv( oli kriimustatud); väikemees (laps)- väike tekib teine tähendus mees(väikest kasvu mees); ülepea (üldse) - üle pea(peast üle);
4. Tuletusliidete funktsioonid · Muuta tuletusaluse tähendust Kõrts+mik, mägi+lane · Täpsustada sõna tähendust Maja+kene, hapu+kas, tantsija+tar · Muuta sõnaliiki Pime+ne+ma, aur+stu+ma, aur+ne 5. Sõnatuletusliigid · Nimisõnatuletus · Omadussõnatuletus · Tegusõnatuletus · määrsõnatuletus 6. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted · Tervikmõiste Kokkukirjutis annab uue tähendusega mõiste. Lapse põlv/lapsepõlv Kana poeg/kanapoeg (tibu, sugu ei ole määrav) Auto juht/autojuht · Vorm Kinnistüvi (liht-, eba-, üli-), lühenenud tüvi või nimetavakujuline tüvi kirjutatakse jägneva sõnaga kokku. Lihtliige, ülivõimas, inimvaenulik, kõrgharidus, raudkang, puulennuk · Kontekst Selguse mõttes tuleb kokku kirjutada tavaliselt lahus seisvad sõnad
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1
Kokku- ja lahkukirjutamise ülevaade Põhisõna liik Kokku Lahku Reegel Tüüpsõna Reegel Tüüpsõna heegelnõel · täiendsõna on · kui täiendsõna on nimisõna ainsuse lühenenud või venna laudlina omastavas ja ainsuse nimetavas raamat väljendab käändes kuuluvust · kui täiendsõna on pildiraamat · kui täiendsõna on ...
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
(või siis äärmisel juhul Luumgalerii, Vaalgalerii). Ebaeestipärast tagaasendit tuleks vältida eriti kohanimede puhul: loomulik on AS Kilingi-Nõmme Auto, Vahenurme osaühing, Suur-Jõe rendiettevõte, Tartu raadio, Tallinna raadio, mitte AS Auto Kilingi-Nõmme, osaühing Vahenurme, rendiettevõte Suur-Jõe, raadio Tallinn, raadio Tartu. Eesti Sõnumid 3.12.1994 Sõnaliigid Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1
klassis? Ka pole üldjoontes oluline, kui palju on etteütluses sõnu, sest klassid on väga erinevad ja töö eesmärkki võib olla erinev. Et tekstide huvitavus säiliks, pole nimelt välditud raskemaid sõnu (mõnes töös on neil joon all ja otsus on kindlasti väga subjektiivne ), sest neid saab enne kirjutama asumist tahvlile märkida. Kuna teksti tuleb ette lugeda igati õigesti (pausid, intonatsioon jms), siis pole loobutud ka niisugustest kokku- ja lahkukirjutamise juhtumitest, mida õpilased ei ole veel tõesti õppinud. Kirjutaja peab ju ülima tähelepanuga kuulama, et teha õige otsus iga sõna ja lause kohta. Õpilasel on seotud teksti puhul ilmselt parem kirjutada, kui ta saab enne töö algust teada, millest tuleb juttu. Üldiselt on alguses kergemad ja lühemad etteütlused. Palju on niisuguseid tekste, mis pole üldse mingi kindla teemaga seotud. Lauselõike Eestimaa värsked ajalehed ja mais sündinud Mai peaks oskama
erialaspetsialistidele, sisaldab väga kitsa eriala termineid. Juustutehnoloogia sõnastikke (nagu kas laiemalt piimatehnoloogia sõnastikke) eesti keeles varem ilmunud pole (on vaid eesti-inglise- eesti juustutehnoloogia sõnastik samalt autorilt juustutehnoloogia õpiku lisana), seega on eelkõige õppuritele ja ka erialaspetsialistidele väga vajalik töövahend. Leidub keelevigu (seletatavad terminid kord suure, siis väikes algustähega, esineb kokku ja lahkukirjutamise vigu, nn näpukaid jms), kindlasti vajab sõnastik keelelist toimetamist.
11) Kuubi, risttahuka ja püstprisma ruumala ja pindala leidmine Koidula Gümnaasium Eesti keel (30 min) Eesti keele töö koosneb kahest osast: 1. Lugemisülesanne kontrollib loetust arusaamist ja oskust loetut analüüsida, tõlgendada. 2. Kirjutamisülesanne kontrollib 1) häälikuõigekirja, 2) suure ja väikese algustähe kasutamist, 3) kokku- ja lahkukirjutamise reegleid, 4) oskust kirjavahemärgistada lihtlauset, sh üttega lauset ja koondlauset, rind-ja põimlauset, lauselühendit ja lisandit, otse-ja kaudkõnet, 5) oskust õigesti kasutada käändeid ja omadussõnade võrdlusastmeid, 6) oskust leida sünonüüme ja antonüüme. Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Töösse on kaasatud kõikidest keele aspektidest kaks: keelestruktuuride testid ja
Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kasutatavat või eesti rahva keelt koos murrete ja murrakutega. Lisaks võib uurida ka ühe inimese keelt. Sõna piiride määramise muudab raskeks ortograafia ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Näiteks paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljasse jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid. Aga paljajalu on iseseisev sõna, mis varem kirjutati lahku. Seega tekibki küsimus, kas kokkukirjutatud sõnad on liitsõnad ja kas kõik liitsõnad omaette sõnad, sest osad verbivormid kirjutatakse kokku, osad aga lahku: ärasaadetud kiri, ärasõitev rong, allakukkunud kivi, ära saata, ära sõitma, alla kukkudes. (Rätsep 2002: 4142)
5)Traditsioonipõhimõte-õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba kokkulepitust , nt arvsõnade, tänavanimede, ne- ja line- omadussõnade kirjutamine. 6)Pikkuspõhimõte- kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga pikaks, siis ei saa seda siiski kokku kirjutada, nt aastalõpu koosviibimine( vrd sünnipäevapidu) Kui kõhklete , kas kirjutada kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku. Kokku lahkukirjutamise reegleid : 1) da-tegevusnimi kirjutatakse eelnevast nimisõnast lahku(vett täis tassida ) 2) kui nimisõna väljendab liiki, siis kirjutatakse see järgnevast nimisõnast lahku(avatud õuevärav). 3) Keeled kirjutatakse alati lahku ( Eesti keel ). 4) Kui põhisõnale eelneb mitmeosaline täiend, siis kirjutatakse ta eelnevatest sõnadest lahku ( Eesti keele õpik ).
Saated Sarjad ja Rubriigid Mängud On nimetatud mõned üritused, nt. sümpoosion "Inimene ja seadus", konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert "Renessansist Beethovenini", matkavõistlus "Tunne oma kodumaad" Kirjutatakse taimesordid, nt. kartul "Jõgeva kollane", õunad "Paide taliõun", punane sõstar Sõnaliigid Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Abisõnad Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon"
naisterõivad, naistepesu naistearst, naistepäev meestesokid, meestemood noorteüritus käterätik, kätekreem, kätetöö teedevõrk, kiirtepärg, koertenäitus häälteenamus, meeltesegadus maadeuurija, nõudepesu väljakujunenud mõisted pühadekaart, hingedepäev vanadekodu, võõrastemaja rahvastepall, teenetemärk teadeteagentuur, teadetetahvel KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMISE SÕLTUMINE TÄHENDUSEST TÄIENDSÕNA AINSUSE OMASTAVAS KÄÄNDES LAHKU ESIKKOMPONENT VÄLJENDAB KUULUVUST konkreetne omanik, otsene tähendus isa maa poisi pea ema keel varsa kabi konna silm lõvi lõug linnu laul lapse põlv isa auto sõbra raamat õe karp naabri koer
tunnis. 2.5 Lahenda teksti p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik �lesannete eest saada 5 punkti. 1. Selgita v�ljendi t�hendust. laseb teiste seljas liugu � elab teiste kulul �ige vastus 1 punkt, vale vastus 0 punkti. �ige, kuid keelelt vigane vastus 0,5 punkti. Kui �pilane kirjutab �ige selgituse, kuid kasutab m�nd muud verbivormi, siis ta ei kaota punkte. 2. Kuidas on �ige kirjutada seljas kantav korv? Kirjuta k�ik �iged kokku- ja lahkukirjutamise variandid. �iged variandid on: seljas kantav korv ja seljaskantav korv. Kumbki �ige vastus 0,5 punkti, keelelt vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik �lesande eest saada 1 punkt. 3. Millist v�ljendit sobib kasutada, kui kogu aeg on palju t��d? Kui kogu aeg on palju t��d, siis sobib kasutada v�ljendit kogu aeg s�it seljas. �ige vastus 1 punkt, vale vastus 0 punkti. �ige, kuid keelelt vigane vastus 0,5 punkti. 4. Kirjuta �hes�naline s�non��m.
", kuna jääb selgusetuks, mida mõista eesti keele all. Kas eesti kirjakeelt või kogu eesti rahva keelt kirjakeelt koos kõigi murrete ja murrakutega. Samuti võib eesti keelena vaadelda ka ühe isiku keelt. (Ariste 2002: 41) Samuti on ka sõna piiride määramine raskendatud. Üldist, kõigi keelte puhul kehtivat sõna määraltust pole suudetud leida. Eesti keeles on palju sõna eristamise probleeme, mida keerustab ortograafia, eriti kokku- ja lahkukirjutamise traditsioonide kasvav koorem. Näiteks: Noomeni erinevad käändevormid ühenduvad üheks sõnaks. Eesti kirjakeele grammatika tunnistab 14 erinvat käänet, seega paljastele jalgadele, paljaste jalgadega, paljast jalga on kahe sõna paljas ja jalg erinevad sõnavormid, kuid paljajalu kirjutatakse praegu kokku ja loetakse iseseisvaks sõnaks, adverbiks. Varem kirjutati see lahku ja loeti sõnade paljas ja jalg instruktiivivormideks
sissejuhatusega, kuid kokkuvõte kirjutan ajanappuse tõttu tihti uisapäisa. KOKKUVÕTE Minu kirjandite õnnestumine oleneb tihti teemast, vga harva on valikute seas kirjas teema, mille kirjutamises tunnen end väga kindlalt. Minu suureks mureks on õigekiri, kuigi korduvate vigade tõttu olen siiski hakanud rohkem tähelepanu pöörama komadele, just põimlauses. Kasutan tihti ÕS-i, kuid peaksin sellega veel rohkem tööd tegema, et kaotada oma kirjanditest ka kokku- ja lahkukirjutamise vead. Loodan, et lõpukirjandil õnnestub kindlasti saada vormi ja stiili eest väga hea, ehk ka õigekirja eest, kui selle kallal rohkem vaeva näen. Sisu peaks olema vähemalt hea, see oleneb muidugi teemavalikust. Lõpukirjandil tahaksin saada vähemalt seitsekümmend punkti. Seda sihti olen silme ees hoidnud kõik need kolm gümnaasiumiaastat. Loodan, et isegi kõige halvimal juhul ei lange minu punktide arv alla kuuekümne. SERLI PURK 2010
23. Eesti triatloni meister selgub pühapäeval. 24. Õpetaja vöib kirjandustundides läbivõetut käsitleda kuitahes laiaulatuslikult.. 25. Taevas rippus tohutusuur kahvatu kuu. 26. Katrin vahustab kohupiima ja puistab sellele aiastvõetud mustsõstraid peale. 27. Hingelähedasse materjali süvenemisvõime kõrval jagus uurijal muidki omadusi. 28. Teine köide algab Indreku peaaegu andreseväärse õppimistuhinaga, takistusi on aga palju ja hoog vaibub. 8. Milliste kokku- ja lahkukirjutamise reeglite vastu on siin eksitud? Paranda vead. 1. Mõned täpiliste tähtedega nimed omandasid puhttehnilistel põhjustel äratundmatu kuju. 2. Milline oli Sinu lemmikhällilaul, ilma milleta kohe kuidagi ei tulnud uni? 3. Tuleb kahjuks mõelda ka sellele, kuidas konkureerida teiste vaba aja veetmise üritustega. 4. Nõuanne Eesti poliitikutele: ärge lipake ringi kogu aeg, ärge õiendage iga väikse asja pärast ..5. Kaheteistkümneaastane orkester on oma
teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja, peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. Nt (raskustega) rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi.
varem. Arvsõnad võivad esineda ka koos asesõnaga, nt need kolm läksid edasi. Võimalik on ka arvsõna omaette esinemine, nt alles alla kahekümne, aga juba kuraasi täis. Erialatekstis esinevad arvsõnad nn abstraktsete arvudena, nt kaks korda kaks võrdub neli. Struktuuri alusel on olemas lihtpõhiarvsõnad, nt viis, kümme, ja liitpõhiarvsõnad, nt viisteist(kümmend), kakskümmend, kuussada see jaotus tugineb kokku-lahkukirjutamise traditsioonil. 2) järgarvsõnad e ordinaalid, mis vastavad küsimusele mitmes? Struktuurilt jagunevad need samuti liht- ja liitjärgarvsõnadeks. Süntaktiliselt sarnanevad nad omadussõnadega, ühildudes põhisõnaga arvus ja käändes. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Reeglipärased on käänamise mõtets kolmas, sajas, miljones, triljones, miljardes jne. 3) murdarvsõnad, mis vastavad küsimusele mitmendik?, nt neli viiendikku, null koma seitse.
Punalipus polnud ajalehe ülesehitus paranenud. Küll aga olid uudised rohkem kriteeriumitele vastavad: peatükkide kaupa kirjutatud. Sellega kaasnes märksa parem ülevaade, millest räägitakse. Leht oli jagatud uudiste vahel nii, et tähtsamad oleksid eespool ja järgnevad ebaolulisemad järgmistel lehekülgedel. Vaba ruumi polnud ja ajalehte vaadanud, ei saanud kohe hästi aru, kust lõpeb üks uudis ja algab teine. Keelekasutus vajas mõneski kohas parandamist. Esines kokku lahkukirjutamise vigu, kõige enam oli stiilivigu, eriti eksiti sõna läbi valesti kasutamise osas, samuti eksiti lause moodustamise valdkonnas. Uudised tegi loetavaks see, et nad olid uudsed ja polnud kasutatud minevikku, 5 pigem kõneldi tulevikuplaanidest või olevikus toimunust. See pani edasi mõtlema, kuidas eesmärgid saavutada. Vooremaa ilmumisajal, 1989. aastal, oli tehnika märksa enam arenenud ja riik
annaabi.ee 
