Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemine järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades (enamik eestlastest elas siis maal) tekkinud väljarändesurvest. Teine laine ehk suur põgenemine toimus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel. Lahkujate seas oli palju tolleaegse eliidi esindajaid, peamise osa väljarändajate koguarvust moodustasid aga noored ja rannikualadel elanud inimesed. Kolmas laine toimus iseseisvuse taastamisele järgnenud ajal. Enam kui kahe aastakümnega on Eestist lahkunud ligikaudu 200 000 inimest, mis on sama palju kui esimese väljarändega. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused?
Mida ühekülgsem ja vähestest ettevõtetest sõltuvam on majandus, seda haavatavam see on. Suur tähtsus Saaremaa elu heaolul on kindlasti fakt, et Saaremaa kuritegevuse tase on 3 - 4 korda väiksem kui Tallinnas või vabariigis tervikuna, tänu veelahkmele ja rahvuslikule kooslusele pole Saaremaal suuri sotsiaalseid ega rahvuslikke pingeid. Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid Jooniselt 1 on näha et vaadeldava perioodi vältel on nii saabujate kui ka lahkujate hulgas domineerinud siseränne. Suurema tõusu tegi siseränne mõlemal puhul aastatel 2000-2002. Saabujate puhul on siseränne pärast seda olnud suhteliselt stabiilne, tehes väikese languse aastal 2008 ning tõustes peale seda pea 1200 inimese piirimaile. Lahkujate puhul oli siseränne kõrgpunktis aastal 2003 ning hakkas peale seda langema. Viimase paari aastaga on toimunud kerge lahkujate hulga suurenemine siserände läbi.
Sündimus oli siis kõikjal Ida- Euroopas kõrge. Kolmas põhjus on elatustaseme erinevus Lääne-Euroopaga, mille tõttu lähevad paljud inimesed mitmesugustel põhjustel vähem jõukamatest riikidest jõukamatesse riikidesse. 3. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Eestist väljarändajate seas on ülekaalus noored naised. Väga suur on ka laste osakaal. Samuti on lahkujate seas rohkesti lastega leibkondi. Abielus olevaid inimesi on väljarändajate seas vähem, kui Eestisse jäänute seas, kuid võib arvata, et väljarändajate seas on palju lastega paare. Eestist lahkujate hulgas on vähe ülikooli haridusega inimesi ja palju põhiharidusega inimesi. Väljarändajate seas on vähe esindatud juhid ja tippspetsialistid, ülekaalukalt aga teenindustöötajad ja töötud. Väljarändajate hulgas on eesti emakeelega inimesi vähem kui püsielanike seas
paremad siis paljud otsustavadki sinna elama kolida töö pärast. Olukorda ei parandanud ka 2008 aasta kriis mis mõjutas Ida-Euroopa riike hullemini kui Lääne- Euroopat. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millisedon peamised nüüdisrände põhjused? Enamsu neist on naised. Lisaks tööle on suur osakaal ka pererändel. Kasvav osakaal on ka pereloomeränne. Vanuse poolest on ülekaalus noored, suur osa neist on üle 15-aastased. Lahkujate hulgas on ka palju lastega peresid. Peamisteks põhjusteks on parem töö ja palk võis siis keegi pereliikmetest on juba ees. Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Riigis tekivad vabad töökohad, suurened riigisisene mobiilsus. Negatiivne on see, et paljudel ametitel tekib tööjõupuudus, lisaks on paljud väljarändajad haritud
väöjarände laine. II laine põhjuseks oli 1944. aasta sügisel nõukogude võimu taaskehtestamine ning toimus niinimetatud suur põgenemine. III laine sai alguse iseseisvuse taastamisele järgnenud ajale. Uusväljaränne kasvas pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ning hoogustus veelgi 2008. aastal globaalse majanduskriisi vallandudes. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Lahkujate seas on palju põhiharidusega inimesi, kes asuvad tööle teenindusvaldkonnas või on töötud. Seega on enamik lahkujad noored, kes ei ole leidnud sobivat eriala ning püüavad mujal oma unistusi täide viia. Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Üks mõjuteguriks on nõukogude aja suur sisseränne. Need samad sisserändajad kujundavad olulisel määra tänase väljarände ulatust. Teiseks mõjuteguriks on demograafiline koosseis. See tähendab, et Eestis on palju nii
saamiseks peame pöörduma erispetsialistide poole, mis on rahakotile väga kulukas. Meditsiini valdkonnas toimuvat võib võrrelda üldise tööjõu olukorraga. Igal aastal lahkub üha rohkem inimesi teistesse riikidesse, lootuses paremale elule ja palgale. Aastal 2012 lahkus eestist üle kümne tuhande inimese. See arv on üsna suur, võttes arvesse meie rahvaarvu ning see oleks koht, kus tuleks tõsiselt mõelda, sest nende lahkujate seas on ka noored, kes Eesti elu edasi viiks ja spetsialistid, kes oma teadmisi teistes riikides rakendama hakkavad. Mis põhjusel siiski inimesed lahkuvad? Vastus on üsna lihtsalt leitav, meie riigis ei ole piisavalt töökohti, mis vastaks inimeste vajadustele ja sissetulekud on üsna väiksed. Suure tõenäosusega jääb selline olukord püsima ka tulevikus. Poliitilise poole pealt on eestlaste rahuolematus üsna suur ja hästi tajutav. Poliitikud on
äärealadel suureneb aga eakate osatähtsus (noored rändavad välja ja tööeast väljunud inimesed rändavad linnadest maale). RÄNNE EESTIS • Aastatel 2007–2009 rändas Eestisse aastas veidi alla 4000 inimese ja Eestist välja üle 4000 inimese. • Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on kogu aeg samad: Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. • Eestisse rändab sisse enam mehi (2009. a. 61%), Eestist välja rohkem naisi. • Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm 25–29-aastased.
See oli väga väike kogukond, kes Aafrikast koos oma geenide ja keelega lahkus, levides üle maailma. Seepärast on kõigi maailma inimeste DNA 99,9 protsendi ulatuses identne, meie vahel on väga väikesed erinevused. Kas ka keelte puhul ilmneb samasugune muster nagu geenide koha pealt Aafrika on kõige mitmekesisem ning erisused vähenevad, mida kaugemale minna? Aafrika on kaugelt kõige mitmekesisem kontinent, nii geenide kui keelte osas. Ilmselgelt ei esindanud see väike lahkujate kogukond kogu Aafrika keelelist rikkust, vaid ainult väikest osa, ja seepärast on väljaspool Aafrikat vähem mitmekesisust kui Aafrikas endas. Need väikese lahkunud grupi järeltulijad levisid läbi Euraasia ja selleks ajaks, kui nad sisenesid Põhja Ameerikasse, moodustasid nemad omakorda väikese osa algsest rühmast. Igas etapis on meil väike osa tervikust. Seda kutsutakse asutajaefektiks ehk kui need inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad
Väga paljud venelased, valgevenelased, ukrainlased jt. läksid ja lähevad veel praegugi tagasi oma kodumaale. Palju on ka neid, kes suunduvad teistesse Euroopa riikidesse. 1990. aastate I poolel asendus sisseränne väljarändega. Seoses Vene sõjaväe lahkumisega ning endiste liidulise alluvusega tehaste tootmise vähenemisega moodustas ESA andmetel 199098 negatiivne rändesaldo 85 000 inimest. Kuna kõik Eestist lahkunud isikud ei registreerinud ennast ametlikult välja, siis oli tegelik lahkujate arv tunduvalt suurem. Paljud noored on läinud lääneriikidesse õppima või tööle. 1990 jõustus immigratsiooniseadus, mille kohaselt hakati Eestisse sisserändamist piirama kvootidega. Kvoodiks kehtestati 0,1% alalisest elanikkonnast. 1997 vastuvõetud välismaalaste seaduse parandustega vähendati aastast sisserände piirarvu 0,05%-ni Eesti alalisest elanikkonnast. 21. sajandil on negatiivne rändesaldo (200009 oli see 17 701 inimest) aastate lõikes
uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed). Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, viimasel ajal ka Austraalia. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust
Rosenmäe ning Kaiu sulane Peeter Oleander. Langenuist olid tuntumad sulane Jüri Tork Purilast ja Mahtra taluperemees Adra Mihkel. Loe lisaks: Esimene väljarändamistuhin ulatus Lõuna- ja Kesk-Eestisse 1830. aastate lõpul. Märksa ulatuslikumaks muutusid ümberasumismeeleolud 10 aastat hiljem just Räpina kandis Lõuna- ja Kagu-Eestis. Nendele, kes omavoliliselt lahkujatest kätte saadi, anti avalikult peksa. Lahkujate soov oli leida mujalt vaba maad, sest Eestis kuulus maa mõisnikele ning isikliku vabaduse puudumine andis mõtte otsida maad või elukohta mujalt. Eesti ümberasumisliikumisele aluse panijate rühm asus teele 10. mail 1855 Väimela Kirumpää kõrtsi juurest. Väimelast lahkus 16 meest ja 14 naist. Naabervallast Joosult 1 mees ja 5 naist, ning Põlgaselt 3 meest ja 1 naine. Lahkuti Saraatovi linna ja teekond kestis 3 kuud ning 20 päeva. Sinna jõudes sai aga selgeks, et
Töötaja peaks olema avatud uutele ideedele, ole asju selgitatud nende tasemele vastavalt. Personal näeb asju ettevõtlik, paindlik, aus, õppimist armastav, olema valmis sedasi - kulusid vähendatakse meie kui töötajate arvelt pidevaks muutumiseks (Oskus asendada vajadusel kaastöötajat töötajate asemele, kes jäävad lapsehoolduspuhkusele, ei võetatema töölõigul nn pädevustasu süsteem) uusi töötajaid. Lahkujate asemele ei võeta kedagi. Vähendatud Hoolivus - Hoolimisest ja töötajasõbralikkusest andsid tunnistust on palka olenevalt töökohast 10-15% ja väärilist tulemustasu eitöötajate-poolsed kõrged hinnangud iga-aastases töörahulolu- 8 maksta. Palgatõus toimus tänu sellele, et tõstetiuuringus. (4 aastat tagasi olid töötajad nõus soovitama Selverit
pere suuruse ja elujõulisuse näitajaid. Kirjeldatud temperatuuri mõõtmisviis võimaldab hinnata haudmega ala suurust. 4. Kogume sipelgaproovid kolme intensiivsema liiklusega rajalt. Soovitav on koguda pesast väljujate hulgast, kuna saabujad sisaldavad rohkem lisaaineid toidu näol ja tulemused varieeruvad seetõttu tugevasti. 5. Lehetäipuudelt. Intensiivselt külastatava lehetüipuu olemasolul kogume proovid ka puusse ronijate ja puult lahkujate hulgast. See iseloomustab lehetäide nestet ja võimaldab hinnata nestega pessa saabuva saaste hulka. 6. Mõõdistame pesa. Mõõtlattidega määrame pesa üldaluse läbimõõdu (D) maapinna tasemel ja eraldi aktiivselt kasutatava kuhila aluse läbimõõdu (d) N-S ja O-W suunas ning kaks kõrgust - üld- (H maapinna tasemelt) ja kuhila kõrgus (h). Hindame kuhila kuju V. Maavara poolt kirjeldatud meetoditega. 7
rändevanuses on 1980ndatel sündinud põlvkonnad. Sündimus oli siis kõikjal Ida-Euroopas kõrge. Kolmas põhjus on elatustaseme erinevus Lääne-Euroopaga, mille tõttu lähevad paljud inimesed mitmesugustel põhjustel vähem jõukamatest riikidest jõukamatesse riikidesse. 3. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Eestist väljarändajate seas on ülekaalus noored naised. Väga suur on ka laste osakaal. Samuti on lahkujate seas rohkesti lastega leibkondi. Abielus olevaid inimesi on väljarändajate seas vähem, kui Eestisse jäänute seas, kuid võib arvata, et väljarändajate seas on palju lastega paare. Eestist lahkujate hulgas on vähe ülikooli haridusega inimesi ja palju põhiharidusega inimesi. Väljarändajate seas on vähe esindatud juhid ja tippspetsialistid, ülekaalukalt aga teenindustöötajad ja töötud. Väljarändajate hulgas on eesti emakeelega inimesi vähem kui püsielanike seas
venelased. Taavi, raamatu peategelane saabub Soomest, lootes leida eest parema olukorra kui lahkudes, siiski peab ta pettuma, sest kodumaal domineerivad venelased, kes nuhivad inimeste elu ja tegemiste järgi ning üritavad välja selgitada Saksa pooldajaid ning nö. Riigireetureid. Taavi jõuab kodukanti (koos mõne teise pagulasega), leiab Hiie talust oma ema, kes ka Hiiel silma peal peab hoidma, kuna pererahvas on lahkunud suunaga Rootsi. Lahkujate hulgas on ka Taavi naine Ilme ja poeg Lembit. Noormees tunneb rõõmu, et pere vähemalt elus on ning loodab, et nad jõuavad edukalt Rootsi. Saades Martalt Nõukogude passi, asub noormees teele, et samuti üle piiri saada. Taavi lepib sõpradega kokku, et alustavad teekonda alguses eraldi, pärast liituvad. Järgmisel päeval jõuab Hiie pererahvas koju tagasi, põgenemiskatse ebaõnnestus. Ilme, kuuldes Taavi koduskäimisest, tahab samuti minna
.:Nad laksid vaikides, nende jalad vajusid pahkluudeni tolmusesseliiva. Ohk oli raske. Karjus keskendus rajale, kuid tema vaim laotas oma tiivad laiali. Vaimus nagi ta lisaks sellele rajale ka koiki teisi maailma radu, nii neid, mida kaiakse iga paev, kuj ka neid, mis olid sajandite eest rohtu kasvanud. Ta nagi radasid ja neil kondivaid inimesi, tundis onnevarinat koos nendega, keda tee tegi vabaks, aga ta tundis ka raskuse koormat koos nendega, keda tee rusus. Ta tajus lahkujate valu, paralejoudjate roomu, hulkurite juubeldust alatisest teelolekust. Koik kunagi elanud teekaijad said korraga osaks lambakarjusest- seda oli ta oppinud magedelt. Mehed peatusid alles siis, kuj pimedus kattis maed ja edasi minna enam ei nainud. Vaikides votsid nad leiba, otsisid kivi pea alla, tombasid kuueholmad ule silmade ning uinusid magama. 06 oli pikk ja unenagusid tais. Kuid juba puhte ajal ajasVooras end jalule. Kui ta enda umber vaatas,
meile on vähem. Majanduspiirangud (mis mõjutavad turgu). Tööandja maine. Hariduspoliitika (millist väljaõpet ,,toodetakse", millist mitte). Esimene reegel personali planeerimisel: ole kursis ka sellega, mis toimub väljaspool organisatsiooni. Personali planeerimine *Kõigepealt vaatame personali olemasolevat seisu kes meil hetkel on. Peaksime teadma töötajate vanust, haridust, milline on töötajate staaz, millised on voolavuse näitajad mingil ametikohal jne. Peaks lahkujate puhul selgeks tegema miks minnakse. (Kaadri)voolavusega saame vaadata trende ajas, ja planeerida org tulevikku. Stabiilne tööjõud kui palju on lojaalseid. Kas võtta arvesse pensionile minejaid? Stabiilne v voolaja? Aga org sisesed töökoha vahetajad? Töölt puudumise indeks töölt puudumise tõttu kaotatud tööpäevade hulk. Kuidas planeerida nt pagasiteenindajate koormust/arvu? Võtame hooajatöölisi, kui koormus suureneb
Olemasolevate töötajate andmete analüüs personali planeerimisel: - Erineva taseme töötajate arv (juhid, spetsialistid, teenindajad, töölised jne), liikumise analüüs; - Töötajate teadmised, oskused, kogemused, töö tulemused; - Tasemekoolitusel osalevate töötajate andmed ja nende arengupotentsiaal; - Arenguvestlustelt saadud tagasiside töötajate arengusoovide osas; - Töötajate rahulolu-uuringu tulemused, töötajate rahulolu ja pühendumus; - Tõenäoline omal soovil lahkujate (sh pensionile siirdujate) arv aastas ametite gruppide kaupa (organisatsiooni senise kogemuse põhjal)? - Mida teha siis, kui töötajate äravool on suurem või juurdevool väiksem kui prognoositud (lisatöö tasustamine, osaajaga töötajate täiendav rakendamine, tähtajaliste töölepingutega töötajate kasutamine, teenuse sisse ostmine jms) - Mida teha siis, kui ootamatult tekib töötajate ülejääk (töö ümberkorraldamine, osaliselt
Tabel 1. Töövõimet mõjutavad tegurid tööjõupakkuja seisukohalt Allikas: Ilmaren 1999 ja Leetmaa 2004, autori koostatud Vanemaealiste tööjõus osalemise või pensionile jäämise otsust mõjutavad tegurid võib jagada tööjõunõudlusest, -pakkumisest või sotsiaalkindlustussüsteemist tulenevateks. (Reelika Leetmaa, 2004) Rahvastiku vananemise valguses on tööjõu nõudlus pakkumisest kindlasti suurem, kuna tööturult lahkujate hulk ületab tööturule sisenejate hulga, erinevate majandusharude laienemisega kaasnev suurenenud vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele aga säilib. Vanemaealiste 10 tööjõupakkumine on aga otseselt ja selgelt seotud Eestis kehtiva sotsiaalkindlustussüsteemiga, mille ülesehitus ei võimalda vanemaealistel muretult pensionipõlve pidama siirduda, muretsemata edaspidise materiaalse kindlustunde pärast
võimalik grupi liikmeks saada. 37. Äärmuslikust usugrupist lahkumise viisid. (1) minnakse ise ära; (2) ollakse sunnitud lahkuma; (3) grupp hääbub liidri lahkumise tõttu või (4) grupi liige “nõustatakse grupist välja”. 38. Äärmusgrupist lahkuja psühholoogilised probleemid, kultusjärgne sündroom. 1. Emotsionaalse tühjuse tunne. 2. Kaotusvalu, mis tekib väljakujunenud suhete purunemise tõttu. 3. Süü on üks tõsisemaid äärmuslaste seast lahkujate probleeme. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. Viha tuntakse kellegi või millegi vastu 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. 6. Hirm psüühilise tervise kaotamise pärast, tunne, et ma “lähen segi”, on tingitud ennekõike grupi- ja argimaailma vastuolust. 7. Otsustusvõimetus johtub äärmusgrupi elu rangest reglementeeritusest. Pärast tingimusi, kus kõik olulised asjad olid paika pandud, kontrollitud, ette
mis tähendab leinasarnast tunnet, mis tekib mis tahes suhete purunemisel. Seesugused tunded võivad tekkida näiteks hülgamise, abielulahutuse, ärakolimise järel või sunnitud eemaloleku jooksul. Nagu eespool nimetatud, iseloomustab äärmusgruppe suur sidusus. Paljude lähedaste inimeste järsk kaotamine tekitab sisemise ängi, tühjuse, kaotusvalu. 3. Süü on üks tõsisemaid äärmuslaste seast lahkujate probleeme. Sealjuures ei pruugi süü olla kaugeltki ühetähenduslik. Ennast võidakse süüdi tunda väga erinevate asjade pärast. Eriti terav on süütunne, kui on tegemist sunnitud lahkumisega. Kui möödunud grupikogemusse suhtutakse kui millessegi positiivsesse, siis tuntakse end süüdi kui lahkumise põhjustaja. Kui grupikogemust tunnetatakse kui midagi taunitavat, siis leitakse end süüdi olevat grupiga liitumise, teiste värbamise ja grupis tehtu pärast
Tülid ei piirdunud ainult ajakirjandusega, vaid kandusid varsti üle ka rahvuslikesse organisatsioonidesse. Jakobson asus oma pooldajatega seni Hurda poolt juhitud rahvuslikke seltse üle võtma. 1881. aastal valiti C. R. Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepärast lahkusid ka Hurda toetajad seltsist, enamasti haritumad liikmed. CRJ-i arvates pidid eestlased senisest aktiivsemalt otsima koostööd Vene keskvõimudega. Energilise tegevuse tulemusel õnnestus CRJ-il lahkujate asemel seltsi arvukalt uusi liikmeid värvata ja nii lahkumine mõttetuks muuta. Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. 1881. aastal tapeti keiser Aleksander II. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rahvusliku liikumise kaela. Peterburi saksa leht nõudis lõpu tegemist eestlaste ,,metsikule ja ohjeldamatule agitatsioonile, mis taotleb vaid ohtlike kirgede õhutamist". 1881 osales CRJ juhtivalt nn. suurmärgukirja koostamisel. Eesti organisatsioonide
sugu või ka vanus. Lisaks makstakse naistele sama töö eest väiksemat palka. (Krupenkovs 1998, 4) Töötuse tase on langenud lisaks töö leidnud inimeste arvu kasvule ka suure emigratsiooni tõttu seose Läti elanikkonna sisenemisega Euroopa Liisu tööjõuturule. Paljud inimesed on läinud tööle vanadesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, nagu Iirimaa, Inglismaa ja Rootsi. (Strods 2006, 8-12) Oma lahkumisest on teatanud 50 000 Lätlast, kuigi tegelik lahkujate arv on veelgi suurem. (Karnite 2006) Seega Läti tööjõuturul on teatud sektorites tekkinud tööjõu puudus. (Strods 2006, 8-12) Järsk tööjõuturu situatsiooni muutus Läti turul on genereerinud nii sotsiaalse kui majandusliku efekti. Tööjõu puudus püsib vaatamata suhteliselt suurele töötuse tasemele mõnes regioonis. Tööandjad kurdavad, et suurest emigratsioonist tingitud tööjõu puudus kahjustab nende ettevõtlust ja üldist Läti majanduse arengut
Grupist lahkujal on palju, millega tegeleda: mõista toimunut ja iseennast, leida taas oma koht elus ilma äärmusgrupita. Margaret Singer (1979) oli üks esimesi, kes kirjeldas äärmusgrupi järgseid sümptomeid (postcult symptoms) inimese hingeelus. Sümptoomide kogumit on hakatud nimetama ka kultusjärgseks sündroomiks. 1. Emotsionaalse tühjuse tunne. 2. Kaotusvalu, mis tekib väljakujunenud suhete purunemise tõttu. 3. Süü on üks tõsisemaid äärmuslaste seast lahkujate probleeme. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. 6. Hirm psüühilise tervise kaotamise pärast, tunne, et ma “lähen segi”, on tingitud ennekõike grupi- ja argimaailma vastuolust. 7. Otsustusvõimetus johtub äärmusgrupi elu rangest reglementeeritusest. 8. Must-valge mõtlemine tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes. 9
kujundavate kriiside kirjeldamiseks. Klassikalise kriisi puhul leiab laienemise faasis aset ulatuslik finantsvõimenduse kasutamine. Kinnisvara muutub likviidseks ning avaneb võimalus tehingutelt kasu lõigata, kuna turul käib aktiivne kauplemine. Eufooriale järgneb stress, kus tajutakse ebakindlust varade hinna suhtes ning osavamad märkavad turult lahkuda. Tülgastuse etapis tuleb ilmsiks varade hinna ülepaisutatus ning informatsioon esimeste turult lahkujate kohta. Järgneb massiline müümine, kuna varade hinnad on langenud ja kõik loodavad turult kasumlikult lahkuda. Ühe valdkonna kriisi tagajärjed võivad üle kanduda ka teistesse sektoritesse ning mida suurem on kriisi mõju, seda laiaulatuslikumalt ta levib. Tabel 1. Minsky mudel klassikalise kriisi etappide kirjeldamiseks Etapp Kirjeldus Muutus Ootused tulevastele rahavoogudele muutuvad väliste (Displacement) šokkide mõjul
sajandiga, vaid ulatub ka 20. sajandi algusesse välja. Alguse saab 15. sajandil. Tegemist on hussiitide sõdade ja liikumise ajal Tsehhimaal alguse saanud suunaga, mis vastandas end ametlikule katoliku kirikule. Tegemist oli Tsehhimaal valitsenud rahvusgrupi ehk sakslastega. Paljuski ka linnaelanikkond. Kõige otsesemaks ajendiks võiks olla 1722. aastal (Tsehhi on katoliiklik maa), kui osa Tsehhis elanud protsetantidest on sunnitud lahkuma Saksamaale. Lahkujate grupi eesotsas on Christjan David. Tegemist on lihtsa mehega, ta on ametilt puusepp, aga karismaatiline usutegelane. Kui Saksamaale asutakse, loob ta ümberasujate asula. Asundust hakatakse kutsuma Herrnhuti asulaks. Piirkonna eesotsas oli Saksi karhv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes uut asundust igati tolereerib ja lubab neid seal oma õpetust levitama hakata. Hakati oma õpetust ka laiemalt levitama, see leiab saksakeelsete inimeste seas üsna hea vastuvõtu
annaabi.ee 
