Maavärinad (loodusõnnetustest 50,9% on maavärinad, üleujutused 29,7% ja troopilised tormid 16,8 %, vulkaanipursked 1,9%, hiidlained 0,5%, maalihked 0,1%) Maavärinad tekivad : · laamade äärealadel Mis on maavärin ? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused
Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha- ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Laamade liitumiskohtade lähedal olevad riigid (Jaapan, Tsiili) 20. Millega mõõdetakse maavärinaid? Seismograaf 21. Millise skaala alusel hinnatakse maav.-te võimsust? Richteri skaala
segust moodustunud pilved Vulkaanilised mudavoolud ehk lahhaarid vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3
Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved. Viljakad mullad, geisrid (kuumavee allikad), Indoneesia saarestikus mitu ead saaki aastas. Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv). Tähtsamad vulkaanid: Vesuuv, Etna, Krakatau, San Pedro-Tsiilis 6159 m, Mauna Loa, Llullaillaco-Tsiili-Argentiina piiril kõrgus 6723 m. Maavärinad: maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites hukjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. (Pinnase vibratsioon). Leviku seaduspärasused: laamade kokkupõrke ala, laamide servaaladel. Seismised lained on murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged. Liigitatakse: keha e. ruumilained ja pinnalained. Mõõtmine: Seismograaf: mõõdab lainete liikumise suunda, tugevust, regristreerib maapinna võnkeid ja seismisi laineis seismogrammina. Seismogramm: paber, kuhu peale
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal. Nõlvaprotsesside looduslikud põhjused: Pinnamood, pinnase iseloom(savi), sademete hulk(lume sulamine), maavärinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised: Ehitiste ja teede rajamine, jõeorgude süvendamine. Võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma. Maakoor: 5-80km paksune, jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Peamised kivimid on graniit ja basalt
vahevöösse vajumisel. Kilpvulkaan: magma on hästi voolav, magma on räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne, purse on rahulik, esineb: Havail, ookeanides. Lõõmpilvkuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana. Maavärinateks nim maapinna vibratsiooni ja nihkeid, mis tekivad maapõue kivimite kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Mv kolle on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine, mv kese e epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates
Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadestunud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus- Meremaal ja mujal. Uuringud näitavad, et vesi on alguse saanud vähemalt 3.5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Murranguastang. 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha-ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamadeliitumiskohad. Maavärinaid esineb laamade piirialadel. Nt: Jaapanis, Lõuna-Tsiilis, Indoneesia jne..
Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur. Gaasiderikas laava vedelam, voolab paremini, viskoossem laava on gaasid kaotanud. Laava plahvatab, kui viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid. Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks
Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal- tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism 17. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 18. Kus esineb tugevaid maavärinaid? Laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. 19. Missuguseid looduskatastroofe esineb maailmas kõige rohkem? Maavärinad, üleujutused, tsunaamid 20. Miks hukkub maavärinates palju inimesi? Maja kvaliteet on halb jne 21. Mis käivitab geoloogilised protsessid? Päikeseenergia
· Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 12. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 13. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased: · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised
Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang
Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu
Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Maavärinad - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekibad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Kehalained levivad maapõues
Kiiresti laiali valguv Vähesed laamavoolud ja laama mood lameda tarduv magma mood vulkaanikoonuse teravaid vulkaanikoonuseid Hästi liikuv magma Väga vähe liikuv magma Räni ja gaaside Räni ja gaasiderikas, vaene,väikse viskoosne graniitne viskoossusega magma basaltne magma MAAVÄRINAD ...on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf-aparaat,mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on..Kolle-koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.Epitsenter-maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.Seismilised lained: *kehalained-P-lained e pikilained(kiiremad, levivad
· Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.Vabanevad pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena, eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse pikilaineid (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad ka vedelikes) ja ristilaineid (levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas keskkonnas).Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on kõige pikaajalisem ja
- * Nad on seotud sellega, et laamad kas nihkuvad, lahknevad või põrkuvad, mille tulemusel tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29. Mis on maavärin ja mis on selle tekke peamine põhjus? - Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 30. Mõisted: maavärina kolle ehk fookus, maavärina kese ehk epitsenter. - * Maavärina kolle ehk fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. * Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid?
1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste lainetena. · On kahte liiki laineid: 1. kehalained (levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena täpselt nagu helilained) 2
· Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult hävitavalt mõjuv nähtus, vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle koht kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. Maavärina keskmes vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ning
· kuuma täpi piirkonnas. Vulkaanide seisundid: · kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud · suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad · aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · maalihked · maavärinad · mudavoolud · lõõmpilved · tsunami Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine. Maaärina kese e. epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab.
silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivse vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jne. vulkaani aktiivsus ei lõpe selle purskeprotsessi vaibudes, võib kunagi uuesti pursata. Maavärinad (55-58) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. ..Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad
materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid. Vulkaanipursete ennustamisel kasutatakse eelkõige vaatluse võtet. Vulkaanilise päritoluga pinnas on aga väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele; saadakse maavarasid; kasutatakse geisrite kuuma vett. Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle(fookus) koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained
Nobody has managed to prove (yet) that there are no polynomial algorithms for P. Open question: does NP = P ? Lahenduvus: Selgub, et iga täpselt formuleeritud probleemi jaoks ei leidugi lahendavat algoritmi! Uuritakse, millistele ülesannetele on algoritme, millistele ei Uuritakse, mis ülesande lahendamine taandub teisele ülesandele Uuritakse lahendumist, poollahendumist, kreatiivseid hulki jne jne Uuritakse lõpmatuse struktuuri, mis on kirjeldamatult keeruline Uuritakse lahendumise struktuuri, mis on kirjeldamatult keeruline Uuritakse loogikaklasside lahendumise taandumist muudele ülesannetele Kuidas lahendamatust näidata (plaan): Näitame, et algoritme on sama palju, kui täisarve (lihtne) Näitame, et probleeme on vähemalt sama palju, kui reaalarve (veidi keerulisem) Näitame, et reaalarve on lõpmatult rohkem kui täisarve (Cantori üks teoreeme) Cantori teoreem ütleb üldisemalt, et mingi hulga H kõigi alamhulkade hulk on suurema võimsusega kui see hulk H
piirkond. VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis
Ehe hõbe, kuld ja vask ning paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. Maa geoloogilise mineviku uurimine näitab, et kogu Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud juba vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapinna kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal olevat maapinnal asuvat paika nimetatakse maavärina keskmeks (epitsentriks). Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid.
on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduba üldse. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused: Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaaliga. b. Etteantud koha kliima analüüs c. Kaardi tundmine 15. a. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Maavärinad. Maavärinad on maapinnavibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Kohas kus algab kivimite rebestumine on maavärina murrang ja seda nimetatakse maavärina kolle. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse maapinnavärina keskmeks. Murrangu tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismisete lainetega. Kehalainete seas esristatakse kiiremaid P-lainesid ehk pikilainet ja aeglastem on S-lainedid ehk ristilained. Maavärinate tugevuse mõõtmine:
Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: · mudavoolud · lõõmpilved · maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) · geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. P-lained ehk pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. S-lained ehk ristilained, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Seismilised lained murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged Maavärinatega kaasnevad nähtused: · Tsunamid · Nõlvaprotsessid · Varingud Maalihete tekkepõhjused: · nõlvade erosioon · paduvihmad
Ühendades selle nullpotentsiaali omava pinnaga, ei muutu pinge jagunemine vibraatoris ja seega säiluvad ka vibra omadused. Koos sellega on juhtiv pind ekraaniks kahe vibra poole vahel ja muudab nad seepärast teineteisest elektriliselt sõltumatuks. Nii võib vibra alumise poole ära jätta, ühendades ülemise vibra osa juhtiva pinnaga. Vibra ülemise osa võnkuvad omadused säilivad, sest tema lahendumise ajal läheb vool juhtivasse pinda ja laadumisel väljub sellest. Voolu puhm ja pinge sõlm sellisel vibraatori omavõnkumisel asub tema aluses. Juhtivaks pinnaks võib olla maapind, mille tõttu ebasümmeetrilist vibraatorit nimetatakse maandatuks. Pinnase halva juhtivuse korral aga on otstarbekam kasutada juhtiva pinnasena horisontaalsete juhtmete süsteemi, mis asetatud maapinnas pisut kõrgemale; sellist süsteemi nimetatakse vastukaaluks. 19
sisaldusele.Ehe hõbe,kuld,vask ning paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadanenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest.Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. 30. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. 31.Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 32. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. 33.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres.Pinnalained on seismilised lained. Kehalainete seas eristatakase kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid , mis levivad keskkonda liikumise suunas
eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted. Maavärinad Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinatega kaasnevad nähtused: tsunamid, nõlvaprotsessid, varingud. Vulkaanide liigitus Kilpvulkaan Kihtvulkaan räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas väikese viskoossusega basaltne magma suure viskoossusega graniitne magma liikuv magma, voolab rahulikult laavavoolud harvad ja aeglased või puuduvad
o Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. o Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. o Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 7.2. Maavärinad Mis põhjustab maavärinaid? o Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. Nõlvaprotsessid: o Väga kiired: Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. o Aeglased: Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat
Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised. Kilpvulkaan- Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või mõnekümneaastase vahega. Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos tegutsenud. (Püroklastiline materjal- kivimid ja osakesed, mis paiskuvad laiali). 5. Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega. Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. Maavärinad toimuvad laamade serva aladel. Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6.
voolavusega basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt. Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse ebatõenäoliseks 5. TEAB MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT JA NENDE TUGEVUSE MÕÕTMIST RICHTERI SKAALA ABIL; Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega. 13 Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. 6
•Vähe sellest: kui võtta “juhuslik” probleem, siis tõenäosus, et lahendav algoritm leidub, on lõpmatult väike! ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 24 Lahenduvuse uurimise sisu .Uuritakse, millistele ülesannetele on algoritme, millistele ei .Uuritakse, mis ülseande lahendamine taandub teisele ülesandele .Uuritakse lahendumis, poollahendumist, kreatiivseid hulki jne jne .Uuritakse lõpmatuse struktuuri, mis on kirjeldamatult keeruline .Uuritakse lahendumise struktuuri, mis on kirjeldamatult keeruline .Uuritakse loogikaklasside lahendumise taandumist muudele ülesannetele ..... ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 25 Intuitiivne selgitus lahendamatusele •Selleks näitame: .Algoritme on sama palju, kui täisarve .Probleeme on sama palju reaalarve .Reaalarve on rohkem kui täisarve ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 26 Kui palju on algoritme? •Iga algoritmi saab realiseerida mingis
annaabi.ee 
