Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine
Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon)
keelatud, lapsi peab õpetama 1882- ARENGUPSÜHHOLOOGIA ISESEISEV DISTSIPLIIN 16-17saj-tööstusüh: vajadus ühtlustada inim haridust, Preyer- L psüühika UUDISHIMU- sünnipärane alghariduse levik; laste psüüh uurimine; trad perekonna 1950- Binet-Simone skaala- IQ test- eristada vaimset vanust kronoloogi muutus. Perekond kasvatab last, lähedussuhted *Stern IQ mõiste + sotsiaalsed tegurid: inimeste heaolu tõus 18.saj: ,,lapsepõlv"..-7 hakatakse lapsi i-e kõrvale matma *BALDWIN arengupsy rajaja; lapse mõtlemise arengud- lähevad 19.saj: pediaatriast eraldi teadus, õppeaine järjest keerulisemaks, areng toimub üles poole. KK mõjutab kõike. 1802- I lastehaigla Pariisis Assimilatsioon e sarnastumine-KK mõjutab organismi
tsooni). Teine grupp inimesi kes ööklubis suhtlevad on need, kes leiavad suhtlemiseks vaiksema koha, ning annavad teisele osapoolele vabaduse anda mõista, millisesse tsooni inimene võib astuda. Suhtluse puhul on inimesele kui üksikisikule väga oluliseks punktiks ka sõprade arvamus. Kui suhtlemisest peaks arenema suhe, siis on väga tähtsal kohal sõprade arvamus, mida antud asjast inimese lähedased sõbrad arvavad. Lähedussuhted tekivad siis, kui inimestel esinevad ühised huvid, väärtused, arvamused, usaldus. Üheks lähedussuhte liigiks on sõprus. Sõprussuhe on vabatahtlik, kahepoolsel usaldusel põhinev suhe. Sõprussuhtes esinevad kindlad reeglid, mille rikkumine ohustab sõprussuhet. Sõprussuhte puhul on oluliseks teguriks ka see, kui tihti inimesega kokku puututakse. Isiklikust kogemusest julgen väita, et sõprussuhtes olles ning sellega regulaarselt vaeva mitte nähes esineb inimeste puhul kaugenemine.
Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik. LÄHEDUSSUHTED Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (*kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted). Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine, mis on /mida iseloomustab - – vabatahtlik – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline, (võrdsed)
· Paarisuhe langeb. Varem lapsepuhkusele minek on parem. - endorfiinid langevad kui on puudutus (halb) Tingimusteta armastus on võimalik imiku ja ema vahel. Lapsel on Maailm ema. Sünnitusjärgne paarisuhe. · Kõik on endine kuid ometi muutunud. · Beebi vajab vanemaid ja vanemad üksteist vanemate omavahelised suhted peavad olema tasakaalus. · Tähelepanu. · Eluga rahulolu · Lähedussuhted · Rahulolu tööga · Isiklik toimetulek Seksuaalsus on elujõud (emotsionaalne, füsioloogiline).
taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt ● Vahetussuhted (nt. kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt
armastanud, olen olnud ainult armunud ... Armastus on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik tänu minu armastusele. Nii sügavat tunnet minul veel olnud ei ole." Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." ARMASTUS ERINEB SÕPRUSEST JA MEELDIMISEST Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus- kui ka armastussuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda mõistetakse, usaldatakse, aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja tema eest hoolitsetakse. Armastust eristab sõprusest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Kirg peegeldub pidevas mõtlemises armastatust, seksuaalses ihas ja soovis tema füüsilise läheduse järele. Kirg muudab suhte olulisimaks suhteks elus. Armastaja hoolitsust ja teisest
● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid: ● Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised ● Läheduse alusel; lähedussuhted ● Tegevuste alusel: mida koos tehakse nt abielu MÕISTED: ● Teabe edastaja ● Teabe vastuvõtja ● Teade ● Kanal ● Sümbolid ● Konteskst ● Tagasiside ● Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline) Mina-konseptsioon- teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle)
· Konteksti olulisus Prokseemika (E. Hall) Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur - 0 - 45 cm - intiimne tsoon - 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ... - 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Lähedussuhted Sõprus Sõprust kui üks lähedussuhete tüüpi kirjeldatakse vabatahtliku suhtena, mis pakub usaldusväärse liidu loomise võimalust ning millele on iseloomulik vastastikkus (mutuality) Sõprussuhe võimaldab nii instrumentaalset kui ka psühhosotsiaalset tuge. Sõprussuhtes kehtivad reeglid, mille rikkumise korral satub suhe ohtu Sõprussuhete loomine - Geograafiline lähedus ja interaktsioonide sagedus Meeldimist mõjutavad tegurid Geograafiline, füüsiline lähedus
struktuurse keskkonna vastasmõjulise suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas LISAKS: kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon; osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises Kapitalide liigid P
· pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat. Rahulolu suhetega on seotud inimese enda arusaamaga sellest, mida lähedussuhted peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reacalse ohu olemasoluta). Üksindus ja üksildus võimalik kogeda nii paarisuhetes kui ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970)
romantilisust · pühendumine kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta, suhtele pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat. Rahulolu suhetega on seotud inimese enda arusaamaga sellest, mida lähedussuhted peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reaalse ohu olemasoluta). Üksindus ja üksildus võimalik kogeda nii paarisuhetes kui ka nende lõppedes. Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970)
c) Liidri/juhi kujunemine hulgast poolt Isiksusest tulenev staatus Funkts. Ülesanded või d) Vast. Mõjutamise baas Vastastikune tõmme, sümpaatia positsioon e) Seotus grupiga Lojaalsus Ametlikud e. Formaalsed grupid Tööülesannete täitmise grupid Toodand või vajalikud teenused suhted ei ole lähedussuhted võib olla mitu liidrit oluline koostöö Komiteed, nõukogud, komisjonid Probleemide lahenduse koordineerimine, teiste tegevuste hindamine, planeerimine jne. Moodustatakse erimeelsuste lahendamiseks, oluliste ideedega töötamiseks ja nõustamiseks Erineva tausta ja motivatsiooniga liikmete ühistegevus kohmakas Oluline infovahetus Otsustusgrupid Vajaliku ingo kogumine, hindamine ja otsuse vastuvõtmine Oluline- infovahetus
suhtumine iseendasse suhteliselt püsivat tervikut. Ehk teisiti öelduna, enesehinnang on üldistuv. Igal inimesel on tegevusvaldkonnad, milles toimetulek on eriti oluline ja teatud inimesed, kelle arvamus on tähtis. Edukus nendes tegevustes või nende inimeste arvamus võib üldistuda kogu enesehinnangule (3). Üks kõige tähtsamaid enesehinnangu mõjutajaid on suhted teiste inimestega: eelkõige lähedussuhted. Endale autoriteetsete inimeste (nii staatuse kui ka sisemise kriteeriumi alusel) arvamus on võrdluspunktiks endasse suhtumise loomisel ja normaliseerimisel. 6 Suhted, mis ei ütle ette, milline inimene olema peab, vaid aitavad olla tema ise, soodustavad positiivse mina-pildi teket ning säilimist (3). 7 3
· Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon)
väärtused nagu püüdlikkus ja järjekindlus, julgus, ausus, abivalmidus, head kombed, viisakus, korralikkus, mis aitavad lõppväärtusi saavutada. Lõppväärtusi saame nimetada ka elu keskseteks eesmärkideks ja abistavaid vahenditeks, millega nendeni jõuda. Väärtusteks võime lugeda: eneseteostus, loodushoid, majanduslik heaolu, naudingud ja lõbu, kohusetunne, sotsiaalse staatuse saavutamine, hoolivus ja lähedussuhted, tervishoid, usulised vaated, vaimne tasakaal, õppimine ja enesearendamine, ühtsustunne looduse ja/ või kõrgemalseisvaga. Inimese igapäevased tegevused peaksid seonduma tema väärtuste ja nendele vastavalt püstitatud eesmärkidega. Mida selgemad eesmärgid inimene endale seab, seda kindlamini ta ka nende poole liigub. Oluline siin on ka eesmärkide realistlik hindamine ning püstitamine. Liiga kõrged sihid võivad tekitada pikaajalise rahulolematuse, teotahte ja üldise heaolu languse
2. Habituse ja välja suhe 8. Habituse ja välja suhe Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end „koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end „koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm. tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm. Välja pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, Välja pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate,
rohkem teadmisi, kuidas nii raske kliendiga hakkama saada ja teda veenda. Jaak ei oska unistada inimestega suhtlemisest, kuna iga tema päev on võitlus, et elus püsida. Strömpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueerimine. Kuidas mõjutab Jaagu ja Elisabethi loos kommunikatsioon nende juhtumite lahendusi? Sotsiaalpsühholoogia teooriatest on oluline kommunikatsiooniteooria. See käsitleb kuidas mõjutab ühiskond ja inimeste lähedussuhted ning nendega seotud faktorid inimeste suhteid. Kõik on omavahel süsteemis – indiviid, perekond, sotsiaalne grupp, informatsioon nende vahel ja sellele reageerimine. Informatsioonile reageerimine on seotud faktidega mida me oleme teada saanud ja nendega seostuvate emotsioonide, mälestuste ja tunnetustega (kuidas me oleme seda infot tajunud ka hinnanud). Samas on taju selektiivne, sest meil on sisemised
algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. 4. Peamised terviseprobleemid Eestis. Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid haiguste ja põduruse puudumine. Tervist mõjustavad väga paljud tegurid, nende hulgas sotsiaal-majanduslik staatus, haridustase ja enesetäiendamine, tööhõive ja lugupidamine tööl, perekond ja lähedussuhted, endast lugupidamine ja teiste respekteerimine, usaldus ja turvatunne, sotsiaalne toetus ja heatahtlikkus, enesekontroll ja enesekindlus, puhkevõimalused, gruppi kuulumine ja muud tegurid. Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning
(nt vanim laps võtab ema toetamiseks kaasvanema rolli, tihti on ema nii ema kui ka isa eest). Ühesooliste vanemate puhul on tihti üks naiselikumate ja ema funktsioonidega ja teine vastupidiselt mehelikum ja isa funktsioonidega. Abikaasade allsüsteem (formeerub ajalooliselt kõige esmasena). Funktsioonid on: Asendada lapsepõlves kogetud lähedussuhet täiskasvanueale loomulike (lähedus)suhetega (inimese jaoks üks olulisemaid vajadusi). Lähedussuhted on need, mis panevad enesele teist otsima. Üksinda olek tundub tõenäoliselt nö paradiisist väljaajamise tundena. Partneriks valitakse inimesi, kellega kõige tõenäolisemalt saab korrata neid lähedusviise, 1. mis vanematega (peamiselt vastassoost vanemaga) oli, 2. mis korvaks vajakajäämisi (kes korvaks puudujäägid ideaalsest vanemast), 3. kelle abil lahendada oma päritolu perekonnas üles jäänud küsimusi (nt alkohoolikute perekond,
Mitmed riskitegurid (bioloogiline, sotsiaalne) Arenguprobleemid 40-50% Enneaegsete arenguprobleemid Lapsed kasvavad probleemi sisse Tulemus mõjutatud varasest terviseseisundist Kognitiivsed võimed, motoorika ja keel/kõne o tähelepanu, visuomotoorsed võimed õpiraskused o klassikordajad, HEV käitumisprobleemid sotsiaalsed suhted kaugmõjude kohta vastakaid tulemusi o käitumisprobleemid, riskivalmidus o lähedussuhted, stress o haridustee lühem Fenüülketonuuria levimus 1:15 000 häiritud fenüülanaliini ainevahetus kahjustused kognitiivses arengus (EFd) käitumisprobleemid (sh ADHD), VAM, õpiraskused, keeleprobleemid mikrotsefaalia dieetravi korral on kognitiivsed kahjustused välditavad, ADHD enam kontrollitud Lapse arengut mõjutavad faktorid Riskifaktorid o Pereprotsessid: kaotused, lahutused, väärkohtlemine vanemlik hool
. Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 39 o Impulsiivsus võib taanduda, tunnustuse puudumine kodus ja koolis võib viia lapse seda otsima tänavale. - Täiskasvanuiga o Püsimatus lähedussuhetes, tööalastes valikutes jmt Emotsionaalsed ja käitumishäired esinevad nii eraldi kui koos teiste arenguprobleemidega. - Lapsest tulenevad põhjused (bioloogilised põhjused) - Väljaspool last olevad põhjused (lähedussuhted, käitumise õpetamine) Kui võimalik, leevendada põhjustavaid ja vallandavaid tegureid. Töö lapsevanematega, vajadusel psühhiaatriline diagnostika ja ravimite kasutamine. Psühhoteraapia erinevad vormid. Sotsiaalsete oskuste sihipärane õpetamine. Grupi kaasamine ja gruppi kaasamine. Probleemist jagusaamine võtab sama kaua aega, kui sellel on areneda lastud. Põhjused Ühte kindlat põhjust teada ei ole, väga oluline on erinevate riskitegurite kombineerumine.
annaabi.ee 
