ümbersuunamine eri transpordiliikidele (kaupade vastuvõtmine/väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll) Transiitteenus - teenus, kus üks riik lubab teisel vedada kaupa läbi nende territooriumi, kuid selle eest peab maksma "Mugavuslipu" pakkumine - teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt. "Merevoorimees" - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuste pakkujaid on enam kui tarbijaid Transpordi geograafiline asend Asend transpordisõlmede suhtes Asend transpordivõrgu suhtes Asend transpordivoogude suhtes
Lisaks vabade kaubaruumide kõikumistele mõjutab indeksi areng ka sadamate läbilaskevõimet, nõudluse kõikumisi (karmid talved Euroopas ja USA-s ) ning uue nõudluse turge nagu Hiina Rahvavabariik ja India. Indeksiga ei kaubelda Balti börsil. Erinevalt aktsia- ja võlakirjaturgudest on BCTI vaba spekulatsioonidest. FFA-d on kaubaveo tuletisinstrumendid ja nendega ei saa börsil kaubelda. Veotariifid määratakse üksnes laevamaaklerite, laevafirmade ja prahtijate esitatud teabe põhjal. Hind sisaldab ainult reaalset nõudlust ja reaalset pakkumist naftatoodete veoks standardsetel liinidel. Vastupidiselt majandusandmetele BCTI andmeid ei muudeta. Indeksi määramise meetodiga pole manipuleerimine võimalik. Igapäevaseid värskendusi tehakse reaalajas. BCTI: 388,00 (Day range 27.09.20). c). BDTI (Baltic Dirty Tanker Index) – Asfalt, masuut, jne. See määratakse erinevate turuosaliste esitatud standardteabe põhjal
hooldus kallis. Pluss-õhu sõit on ajavõit Torutransport:eelise-veomadal ,omahind ,suhteliselt väiksed kapitali majutused. Puudus-lekke korral on reaostus suur. 5. Miks on kasvanud nüüdisajal logistika tähtsus? 6. Millised tendentsid iseloomustavad tänapäeva veondust? Veofirmad koonduvad , kogused suurenevad ja läheb kiiremaks, autotranspordi tähtsus suureneb 7. Mõisted : merevoorimees, mugavuselipp. Mugavuslipp:mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt. Merevoorimees:teiste riikide kaupa vedavaid riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid 8. Nimeta riike kes suured veoteenuste pakkujad, veoteenuste ostjad? Veoteenuse ostjad:Austraalia ja jaapan ,arengumaad Veoteenuste pakkujad:Norra,kreeka,singabur,usa 9. Miks oli vajadus kanalite ehituseks, miks peab kanaleid laiendama? Tänu kanalitele saab kiiremini kohale ei pea tegema ringe, 10
puudused terrori oht, vedada saab gaasi ja vedelikke, sobib suurte koguste veoks, nafta, vedude geograafia kohalikud (autod), kaug (rongid, lennukid), mandritevahelised (laevad, lennukid) veod, maailma veod põhja ameerika ja euroopa (süsi, inimesed, teravili, puit), põhja ameerika ja ida aasia (süsi, maak, puit, nafta), austraalia ja jaapan (süsi, maak), mugavuslipp mõne riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadlusandlus laevaomanikele ülikasulik (norra, usa, suurbritannia), merevoorimees riik, kes veab teiste riikide kaupu (norra, taani, kreeka), väravaregioon kasutavad ära suuremahulist ja odavat transporti (holland, taani, läti), veoteenuste ostjad jaapan ja austraalia. turism kiire arengu põhjused infrastruktuuri ja transpordi areng, sissetulekute kasv,
o Juurdepääsust sõltub piirkonna areng 19. Võrdle eri transpordivahendite kasutamist kohaliseks ja kaugvedudes! o Kohalikud veod: kaup kohe kätte 500 km kaugusele, autotransport- ekspressveod o Kaugvedu: Kaup kaugemale kui 500 km, autotrasport, raudtee transport, rannikulaevandus, siseveetransport, õhutransport- reisijate vedu 20. Mis on ,,mugavuslipp" ja ,,merevoorimees"? o Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. o Merevoorimehed- teiste riikide kaubavedu 21. Nimeta ja kanna kaardile suurimad lennujaamad! o Atlanta o Chicago o Los Angeles o London 22. Iseloomusta õhutranspordi arengut! o Meeletult kiire o Alles mõni aeg tagasi oli õhutransport eksklusiivne, aga nüüd on see
inimeste sissetulek on kasvanud rohkem vabaaega transpordi areng Turismi liigid: meelelahutus loodus seiklus turismiteenuste eksport- teenuste ja kaupade tarbimine välisriikide kodanike poolt neid vastuvõtvas riigis Turismi kasu sihtkonnamaale: turistidele pakutud teenustest saadav tulu, sihtkoha infrastruktuuri areng mugavuslipp- teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt väravaregioon- suured transpordisõlmed(lennujaamad, sadamad), varustavad maailma terminal- bussi- raudtee- või lennujaam,- sadam, mis võtab kaupa vastu ja saadab välja, laddustab, kogub ja jaotab kaupa
MÕISTED Kõrgtehnoloogiline tootmine-uurimis-ja arendustöö. Teaduspark-koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi. Logistika- on see tarneahela juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha vahel õigeimaid ning efektiivseimaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõuded. Mugavuslipp-mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlikus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenennud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavuslippude alla.
ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll, kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse Mugav lipp ehk mugavuslipp - teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Transiit - teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol (nt Holland, kes vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupu maailmas)
kohta. Kui kõik eelpoolkirjeldatu puudutab peamiselt tehnilisi aspekte (me ei käsitlenud IMO meremeeste haridust ja vahisseismise nõudeid kajastavat konventsiooni), siis Ohutuse Juhtimise Koodeks (International Safety Managament, ISM-code) kujutab endast ohutuse tagamise organisatsiooniliste meetmete reeglistikku. Ohutuse juhtimine kaasab süsteemselt: - laeva pardal võetavaid organisatsioonilisi meetmeid; - kaldatalituste poolt, sealhulgas laevafirmade poolt, võetavaid organisatsioonilisi meetmeid; - laeva ja kalda vahelise side ja koostöö organisatsioonilisi meetmeid. Kõik see peab olema suunatud : - kõigi rahvusvaheliste ja siseriiklike seaduste ja ettekirjutuste, nagu SOLAS, MARPOL, ISM, Klassifikatsiooninõuded, töösuhted jne täitmisele; - alatise valmisoleku tagamisele ohutusnõuete täitmiseks laevaperede ja kaldapersonali poolt; - valmiduse tagamisele efektiivseks tegevuseks ohuolukordades;
kasutamist, püüdes saavutada transpordisüsteemi optimaalset arendamist, reisija- ja kaubaveotingimuste parandamist. Kaasajal põhisuundadeks deregulatsioon, turuorientatsiooni tugevnemine ja sellega kaasnev privatiseerimine. 29. Nimeta autovedude alaliigid. (4) · Korje- ja laialiveod · Multimodaalne transport · Eriveod · Rahvusvahelised veod 30. Nimeta merevedude alaliigid. (4) · Liiniveod · Tramp- e tsarterveod · NVOCC laevafirmade allhankijad · Kabotaaz ühe riigi eri sadamate vahel 31. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate terminali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse puutuvate, kaupade edasitoimetamise käigus vajalikuks osutuvate teenustega. Ekspedeerija organiseerib kohaletoimetamise. Ta on pigem
- vedada saab ainult vedelikke ja gaase, on suured - torud rikuvad maastikupilti, 7 - ei saa rajada üle mere ja mägede Veoteenused (3tk): 1. mugavuslipp 2. transiitveod 3. merevoorimees Mugav lipp ehk mugavuslipp- teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt Merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Transiit (transiitveod ehk transiiditeenus)- ühe riigi kaubavedu läbi teise riigi kolmandasse riiki ja makstakse sellele teisele riigil (nt: kasutatakse maanteid, ohuruumi jne) / teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning
alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. väljaspool nimetatud lepingupoole riigi Arvestuslank- metsamajanduskavas territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi) maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade metsade raiemahtu. sissetulekud on maksustatud väga madalalt Energiamajandus- energia tootmise, või tööseadusandlus on laevaomakikele töötlemise, edastamise ja jaotamisega väga kasulik. tegelev majandusharu Positiivne kaubandusbilanss- olukord, Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse.
optimeeriv majandusharu Kohalikud veod kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500 km), domineerivaks on autotransport. Kaugveod kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid. Transiitveod sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilass olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. KAARDIÕPETUS Üldgeograafiline kaart ehk looduskaart kaardil on kujutatud koha loodusgeograafilised objektis- maastik, teed, linnad jne. Temaatiline kaart konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart
optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures lähte- ja lõppupunktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubabilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja
auto c. Eriveod ülisuurte ja raskete jaotamatute ühikute vedu d. Rahvusvahelised veod 30. Merevedude alaliigid a. Liiniveod Kindlad liinid kindlate tariifide alusel. b. Tramp e. Tsarterveod ei ole seotud kindlate sõiduplaanidega ega tariifidega. c. NVOCC Vedajad, kellel endal laevu pole. Laevafirmade allhankijad, kes pakuvad kindla sõiduplaaniga liiniteenust. d. Kabotaazh ühe riigi eri sadamate vaheline transport. 31. Ekspedeerija on füüsiline või juriidiline isik, kes võab end nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohat teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminaali- ja muude transpordioperatsioonidega ning nendesse
annab suure eelise autotranspordile. Kaugveod- keskmine kaugus on suurem kui 500km ja neis saab autotranspordi kõrval kasutada ka teisi transpordiliike. Eriti oluline on kaugvedudes praegu raudteetransport. Selline roll on Läänemerel, Põhjamerel ja Vahemerel. Transiitteenus- teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude ja sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol. Mugavuslipp- mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. Positiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. Kaardiõpetus Üldgeograafiline kaart- kaart, millel kujutatatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte.
Meretransport on vanimaid transpordi liike, meritsi veetakse 90% rahvusvaheliste vedude mahust maailmas. Hetkel on aasta maht 5 miljardit tonni, sellest 30% hõlmab nafta ja nafta produktid. Mereveo teenused liigitatakse kõige üldisemalt: 1. Liiniveod - vedu toimub kindlatel liinidel ja kindlate tariifide alusel. 2. Charter-veod (trampveod) - ei toimu kindlatel liinidel ja tehakse kokkulepe tariifidega 3. NVOC (Non Vessel Operating Carriers) - laevafirmade allhankijad, kes pakuvad kindla sõiduplaaniga liini teenuseid. 4. Cabotage - vedu ühe riigi erinevate sadamate vahel (riigi sisene meritsi vedu). · Sadamad kui mere- ja maismaatranspordi integreerijad Sadama roll riikide arengus - 1998.a. veebruaris Washingtonis Maailmapanga aasta konverentsil ameeriklased Gallup ja Sach tulid välja tõdemusega, et erinevate maade majanduslik areng on
väliskaubanduse operatsioonide kõiki protsesse. Kaubandus statistika avaldatakse iga kuu. Ülemaailmne kaubanduse statistika avaldatakse umbes kolme tööpäeva jookusul ning üksikasjalikud andmed avaldatakse mitte rohkem kui kolme päeva jooksul. MDIC on vastutav SISCOMEXi eest ja impordi ja ekspordi andmete kogumise eest. Teenused (Transport) CBB kasutab/ hangib andmeid otse Brasiilia mere laevafirmade kompaniide ja Rahvusvahelise Veeteede Transpordi Agentuuri/ Ameti käest, mis on täiendatult salvestanud valuutavahetuse andmed. Toimingud, kaasa arvatud õhu, mere ja muude (jõe/ maa) transpordiliike jälgitakse eraldi. Reisijateveo andmeallikas on valuutavahetuse arvestamine. Sest põhimäärused, CBB andmed tulenevad valuutavahetuse lepingutest ja Rahvusvahelise Veeteede Transpordi ametist, mis koosneb ettevõtetest, samuti ka lasti tarnete andmetest ja ülepiirilisest kaubandusest
nõudes reovee merreheitmisest vabatahtlikku loobumist. Kuni tänaseni on enamik laevaliine küll vastanud positiivselt, kuid üksnes kolm neist on vabatahtlikule kokkuleppele alla kirjutanud. Ülejäänud 17 firmat on läbi oma katusorganisatsiooni CLIA (Cruise Lines International Association, Rahvusvaheline Kruiisilaevade Assotsiatsioon) keeldunud petitsioonile alla kirjutamast, viidates sadamate reoveekäitlusvõimaluste piiratusele. ,,Usume, et on eeskätt Läänemerel opereerivate laevafirmade vastutus, et heitvesi saaks hoolikalt käideldud ega reostaks merd," ütles Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht. ,,Kui ühed firmad saavad kokkuleppele alla kirjutada, miks teised siis ei saa?" Läänemerel sõidab igal aastal 250-300 kruiisilaeva. Nende laevade tekitatud reovesi sisaldab umbes 113 tonni lämmastikku ja 38 tonni fosforit need on saasteained, mis põhjustavad mere eutrofeerumist. Enamus nendest reovetest heidetakse endiselt otse
rajatisi. MÕISTED logistika majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali-ja rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks kohalikud veod kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele kaugveod keskmine kaugus suurem kui 500km; peale autotranspordi kasutatakse ka muid transpordiliike transiitveod veod, mis toimuvad ühest riigist teise läbi kolmanda riigi mugavuslipp mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavadoma laevu viia selliste mugavate lippude alla positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss kaupade sisse-ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse ki välja. 41
ekspressvedu(veose toimetamise sihtkohta ümberlaadimata. ) , mis annab suure eelise autotranspordile. Kaugveod-keskmine kaugus on suurem kui 5oo m ja neis saab autotranspodi kõrval kasutada ka teisi transpordi liike. Eriti oluline on kaugvedudes raudteetransport. Transiitteenused-teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol. Mugavuslipp- mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööstusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. Kaubandusbilanss-kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, nt. Aastas. Kui bilanss on negatiivne siis riik veab rohkem sisse kui välja. Teaduspark-koht või pakkond , kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid,
Transpordi mõju majandusele ummikud,õnnetused,keskonnareostus,maastike rikkumine jne. - Vedude jaotus. 1.Kohalik veos kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele,ekspressvedu(puudub ümberlaadimine), kasutatakse autotransporti 2.Kaugvedu kaup toimetatakse kaugemale kui 500km,kasutatakse enamasti raudteetransporti kuid ka teisi transpordiliike sõltuvalt asukoha võimalustest. 3.Mandritevaheline veos kasutatakse mere-ja õhutransporti Mugavuslipp osad riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt,teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Transiitteenus teenus mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede,sadamate,ladude, sise-ja terrioriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemsie näol. - Kommunikatsioon ja meedia.Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt,elektrooniliselt või digitaalselt sõnas,kirjas,pildis.Sidevahendite arengus oli suur läbimurre kui võeti kasutusele
optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja Kõrgtehnoloogiline tootmine- majandusharu, mis keskendub kõrgtehnoloogia valdkonna toodete tegemisele, ja milles kõige olulisem on arendus ja uurimistöö.
majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp- punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja 80 KAARDIÕPETUS 82. ANALÜÜSIB SUUREMÕÕTKAVALISE KAARDI ABIL PINNAMOE, VEESTIKU, TAIMKATTE,
turgu uute tulijate vastu (suletud konverentsid) Avatud konverentsidel on osavõtt kõigile vaba. Euroopa ja muu maailma vahelist liiklust teostab 40 konverentsi. Tramp e. tgarterveod - ei ole seotud kindlate sõiduplaanide ega tariifidega. Kaubasaatja prahib laeva kokk-uleppetariifiga. Üha rohkem asendunud liinivedudega. Tüüpiline näit. vilja, nafta, söe ja väetiste puhul. NVOCC (Non Vessel Operating Common Carriers. Vedajad, kellel endal laevu pole. Laevafirmade allhankijad, kes pakuvad kindla sõiduplaaniga liiniteenuseid (konsolideerinüsja uksest-ukseni teenused). NVOCC-d vastutavad kliendi ees vedajana. NVOOC funktsioonid: · vedaja vastutus oma klientide ees · merevedajate teenuste kasutamine · grupi- või konsolideerinüsteenuste osutamine; · uksest-ukseni teenuste osutamine Kabotaazh - ühe riigi eri sadamate vahel. Euroopa Liidus loetakse sadamate vahelkabotaazhiks ka merevedusid EL liikmesriikide vahel
annaabi.ee 
