Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev?
Viikingid Rauno Piibor ja Kristofer Kurg Tutvustus ● Viikingid olid kunagised Skandinaavia meresõitjad. ● Nad olid väga sõjakad. ● Nad avastasid palju maid. ● Osavad laevaehitajad. Viikingite kultuur ● Ilma kirjanduseta kultuur. ● Neil oli tähestik. ● Ainuke kirjandus nende kohta oli teiste kultuuride raamatutes. Viikingite retked ● Nad kauplesid, rändasid ja rüüstasid peamiselt Euroopat. ● Mõnikord kestsid rüüsteretked aastaid. ● Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades. Viikingid Eestis ● Eestis levisid ka viikingid. ● Enamus olid kas Saare- või Kuramaa mehed.
Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik
siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel.
hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel ajal hakkas Eestisse tulema ristiusk, seni valdava loodususu asemele. Tähelepanuväärseks kirjanduslikuks allikaks tolle aja kohta munk Läti Henriku kroonika, kus kuni 200000 eestlast kirjeldatakse põhiliselt pikakasvuliste ja heledapäisetena. Sellel ajal Tekkisid esimaste käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks, nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla. Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast
Viikingid - loojad või hävitajad? Viikingid olid skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Viikingite ajal oli palju rüüstamist ja vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja areng põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende vara. Selliseid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad ja osavad sõjamehed. Viikingi mehed käisid rüüsteretkedel seetõttu, et nende taluperede noortele poegadele ei jätkunud kodus maavaldust põllutööga tegelemiseks. Samuti ei olnud nende maa viljakas ja seal ei leidunud hinnalisi maavarasid
Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks
Kes olid viikingid- loojad või hävitajad? Viikingid olid varakeskaja normanni mereretklejad. Viikingite hulks kuulusid lisaks talupeogadele veel ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised, laevaehitajad aga ka kuningad, kes olid tavaliselt tüürimehed, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingid olid veel maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud
ATEENA Ateena on Kreeka pealinn. Ateenas elab ligikaudu 3,7 miljonit inimest. Pireus on linn Kreeka Atika piirkonnas. Pireus on Ateena sadama linn. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt turuplats ehk agoraa akropoli jalamil. Teine suur turuplats oli sadamas Pireuses. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Atika talupojad pidasid loomi ja tegelesid põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju. Ateena linnas olid kuulsad pottsepad. Enamik käsitöölisi olid üsna vaesed ja pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama. Ateena kõige rikkamad inimesed olid aristokraadid. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekul ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraatide
Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus.
Masinatööstus: Eristus sepatööst 18 sajand. MT vanad vedurid, laevad, raskerelvad, mäetööstuse seadmed jm. Masinate tootmine töömahukas ja materjalimahukus, tööjõult ei nõutud kvalifikatsiooni. Keemiatööstus. Eelkäijaks seebi valmistamine. Vanad harud: Kaalisool, fosforiidi kaevandamine, mineraalväetiste valmistamine jm. Uued harud: Lahustid, kummi, kunstkiu valmistamine Uusimad harud: Geenitehnoloogia, biokeemia, ravimi-ja kosmeetikatööstus- baseeruvad teadusel. Põhilised laevaehitajad: Korea, Jaapan, Hiina Igaks juhuks tootmine Õigeks ajaks tootmine (Fordism) (Toyotism) Detailide hankimine Suured (igaks juhuks Kindlatelt tööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. Relvad Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit. Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad.
juulil läks Kiruveres, Paunküla veehoidla ääres vette viikinglaev nimega Äge, samuti ka 2010 aasta 6. juunil Käsmus vette lastud viikinglaev nimega Aimar, mis näeb väga ilus välja, eriti laeva triibuline puri.Minu arvates on selline tegevus Eesti maastikul äärmiselt oluline, kuna nii on võimalik viikingite tegutsemisest ja ajaloost aimu saada ka noortel ning tulevastel põlvedel. Kuid mind huvitab vikingite ajalugu veel seetõttu, et nad olid erakordselt osavad laevaehitajad, kes leiutasid ka kompassi, viikingid avastasid oma mereretkedel palju uusi maid, sõdalased käisid ära nii Gröönimaal, kui Põhja-Ameerikas.Viikingid avastasid plankude kasutamise, mis muutis nende laeva küllaltki paidlikuks, minu arvates oli paindlikus äärmiselt oluline, sest tormidel pidasid laevad kindlasti paremini vastu, samuti olid viikingitel ka mast, mille külge oli kinnitatud suured nelinurksed purjed, mille tulemusena suutsid viikingid tuulejõudu endakasuks pöörata
sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Viikingid olid ka suured kaupmehed, kes käisid nii kaugetes kohtades nagu Konstantinoopol ja Põhja-Amerika. Enamik neist olid põlluharijad, kes kasvatasid teravilju ja juurvilju ning pidasid veiseid, lambaid, sigu ja kanu. Tegeldi ka küttimise ja kalastamisega.Nende kunstnikud ja käsitöölised valmistasid ilusaid metallist, luust ja kivist esemeid. Viikingid olid ka suured laevaehitajad ja vilunud meremehed. Viikingid ehitasid suurepäraseid kergeid, kuid vastupidavaid puulaevu. Kohalikuks kauplemiseks kasutati väiksemaid kalapaate. Suuremad ja aeglasemad kaubalaevad - knarrid- olid madala põhjaga ning nendega oli kerge randuda, et peale laadida kaupu ja kariloomi. Üleulatuvate äärtega plangutus tugevdas laeva keret. Knarri tüüriti ühe ahtriaeruga. Röövsalgad reisisid kaugetele randadele kiirete pikklaevadega, mis olid samuti madala
kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altarid ja suur hulk avalikke ning eraisikute ühendkinke. Rooma ajal ehitati Parthenonist ida poole väike Roma ja Augustuse Ümartempel. Lõunanõlval oli Dionysose teater. Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige paremini säilinud Kreeka templite hulka. Samuti oli Ateenas Tuulte torn - kaheksatahuline, suure veekellaga marmorehitis. Elumajad olid seevastu enamjaolt
Nimetus viiking tuleb tõenäoliselt vana-skandinaavia sõnast vik, mis tähendab lahte. Kuigi viikingid on andnud nime tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist
Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingite ajal oli palju rüüstamist, põletamist, tapmist ja täis julma vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes viikingid olid siis, kas loojad või hävitajad? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed ehk viikingisõdalased, oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus)
merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse. Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus
selleks bussooli. See oli Hiinlaste leiutis näitas põhjasuunda. Euroopasse tõid bussooli araablased, kes ise olid selle avastanud India sadamatest.. 15. sajandil hakkasid portugallased bussooli täiustama ja nimetasid selle kompassiks. Bussool ja kompass võimaldasid määrata suunda kurssi- kuid mitte välja arvutada oma asukohta ookeanil. 5 Viikingid Viikingid olid osavad meremehed ja laevaehitajad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli madal süvis, nii et neid sai kergesti kaldale ajada. Kaubalaevad ehk knorrid olid lühemad ja laiemad ning neid kasutati suurte lastide vedamiseks.
inimeste skemaatilised kujutised Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur- Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. Viikingid *Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. *Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. *Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. *Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. *8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. *Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne.
pärinesid aristokraatide hulgast). Aristokraadid üldiselt tööd ei teinud. b) Talupojad- elasid nii linnades kui ka ümberkaudsetes külades. Tasandikel kasvatasid nad teravilja, mäeveergudel aga viinamarju ja oliivipuid. Mägedes tegeleti ka loomakasvatusega. Talupoegade elu polnud kerge. Kuna maa polnud eriti viljakas, kimbutasid neid aeg-ajalt ikaldus ja nälg. c) Käsitöölised- Kreeklased olid osavad pottsepad, relvameistrid ja laevaehitajad. Enamus käsitöölisi elas linnades. Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks. Käsitöölise ametit pidas palju välismaalasi. 4. Nimeta 2 müütilist kreeka kangelast. Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid. 1) Zeus- vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal 2) Polyphemos- on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg.
metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist
Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. 3 Spikrivabrik Savi 10.a klass 1. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval
Inimarengu indeksi alusel on Taani 15. kohal LAEVAEHITUS Taani on laevaehituses üks maailma juhtivamaid riike. Laevaehitust võib pidada Taani majanduses peale Teist maailmasõda kõige edukamaks majandusharuks ja kogu tööstuse ekspordi mahust on rahaliselt ca 20% langenud mere- ja jõelaevade müügi arvele. Laevaehituses spetsialiseerus Taani teiste Põhjamaadega ühises tööjaotuses keskmise tonnaaziga laevade valmistamisele. Peagi avastasid aga Taani laevaehitajad uue toodangu ülisuured tankerid. Kuna spetsialiseerumine ei olnud sellel alal otsustatud, alustasid taanlased nende aluste tootmist. Suurim laevaehitusettevõtte on A.P. Møller - Mærsk kontserni kuuluv Odense Laevatehas, mis on ka Loksa Laevatehase omanik. Sama ettevõte on tänapäeval ka Euroopa suurimate tankerite ainuke valmistaja. Laevaehituse kõrval on Taani arendanud välja unifitseeritud laevaseadmete tootmise.
sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. 3 Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse
rahumeelselt kauplema. http://www.cdli.ca/CITE/v_warriors.htm http ://www.chrome.hu/danova/mod/last/prev/unitg/ung01.jpg 3. Millised olid viikingite laevad? Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus
ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjukusega riike. · Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks. · Foiniikia emamaa langes Asüüria ja seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla, kuid see ei peatanud Foiniikia linnade majanduslikku õitsengut.
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust
3seisust keskajal-I.vaimulikud,II.sõjamehed-rüütlid e. aadel,III.talupojad(hiljem ka linlased)VIIKINGID(normannid,varjaadid)-skandinaavia meresõitjad(taanist,rootsist,norrast),põld,kari,kala,jaht,osavad käsitöölised,kaupmehed,pikkmajad,nimed-Orm(madu),Ulf(hunt),Björn(karu),ohverdused jumalatele- toit,esemed,inimohvrid,pärast surma hing langenud paradiidi Valhallasse,surnute mälestusekd ruunikivi,relv-mõõk,oda,sõjakirves,suurepärased laevaehitajad,päikesekivi-näitas ka pilves ilmaga päikese asukohta,merel orienteerumiseks.BÜTSANTS-ida-rooma aladel,valitseja JustinianusI,pealinn konstantinoopol(tolle aja suurlinn,praegune istanbul),kreeka keel,vaenlased-germaanlased,bulgaarlased,araablased,türklased,konstantinoopol453 türklaste võimualla,talupojad olid vabad,sõjaväe kohuslased,maksid makse,õigeusu kirik(pea
Odra, kaera ja nisu kõrval hakati kasutama rukist. kaubavahetus tähtsustus, 98pkr Publius Cornelius Tacitus kir aestidest ja fennidest. Keskmine rauaaeg u 450-80- linnused(mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüp, ringvall linnused), peit- ja aardeleiud, u 600 kuningas Ingvari sõjaretk. Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Rahvasterändamise mõjutused:põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, oma asuala laiendasid slaavlased, taaselustus skandinaavlaste huvi eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.Eestis peetud taplustele viitavad ruunikivid ja Salme laevamatus. Palju on püstitatud linnuseid(Viljandi, Iru, Rõuge). Tüüpiline oli neemikule rajatud linnus, kus elas kohalik vanem oma pere ja kaaskonnaka. Enamik talusid ja
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui
saadi raha liidukassast. Peagi sai Ateena kõige võimsamaks linnriigiks 5.sajandil. Kuidas Ateenlased elasid Ateena linn Ateena oli suur ja rahvarohke linn. Seal elas kümneid tuhandeid kodanike käsitöölisi ja orje. Kõige rahvarohkem koht oli turuplats ehk agoraa. Seal peeti ka rahvakoosolekuid. Agoraa asus akropoli jalamil ja teda ümbritsesid uhked sammaskäigud, kuhu võis palava ilmaga päikese eest varju minna. Teine turuplats asus Pireuses, seal elasid peamiselt kalurid laevaehitajad ja meremehed. Ateenat kaunistasid mitmete jumalannade ja jumalate pühamud kõige tuntuim neist linna keskel olev akropol koos Partheoni templiga. Ateena elumajad olid aga tagasihoidlikud ja ühe korruselised. Tänavalt viis kõigepealt väikesesse hoovi ja sealt edasi eluruumidesse. Aknaid tavaliselt majadel tänavapool ei olnud, seega vaatasid möödujatele vastu ainult hallid savist seinad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.
Just-in-time on nii filosoofia kui ka integreeritud tootmisjuhtimise süsteem, mis arenes aeglaselt üle 15-aastase katse- ja veaprotsessi käigus. JIT-i jaoks ei olnud ühtegi üldplaani ega plaani. (6) Toyota töötajatega on Taiichi Ohno kes võttis vastu esimesena vastu JIT tootmismeetod ühe Jaapani autotehase tehases 1970. aastate alguses. Kuid mõned ütlevad, et see idee on varasemast Toyota kogemusest ja see algas 1950. aastatel, mil Jaapani laevaehitajad said terasetööstuses liigset tootmisvõimsust ära kasutada, et nõuda terase tarnimist, kui nad seda vajavad. Mõned laevaehitajad on nii kogenud, et nad suutsid oma varusid 30 päeva väärtuse kuni kolme päeva väärtuse võrra vähendada. (6) Varsti kopeeriti süsteemi nii Jaapanis kui ka väljaspool seda. Ameerika Ühendriikides esines mõningane esialgne skeptitsism, kuid firmad nagu Hewlett- Packard (kus see sai nimeks "varjatud tootmine") hakkas näitama, et süsteemi võiks
koju naasta juudid. Taastati Jahve tempel. · Sätestasid Jahve monoteismi Foiniikia linnriigid · Keelasid jumalat kujutada · Byblos, Siidon, Tüüros · Käskisid tähistada pühapäeva · Rikkus põhines transiitkaubandusel · Sõnastasid isiku- omandi ja perekonna kaitse põhimõtted · Olid peamised laevaehitajad ja meresõitjad · "Silm silma ja hammas hamba vastu" · Meresõitude käigus rajati ohtralt kolooniaid · Perekonna õigus patriarhaalne · Rikkamaiks kolooniaks Kartaago · Ei rõhutatud kihistatust · Linnriigi eesotsas kuningas, kes juhtis ka sõjaväge. Prohvetid ja monoteismi väljakujunemine · Kuninga kõrval kodanikest nõukogu
sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40- 60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui.
moodustuma ka esimesed riigid. Kiviaja lõpp Tavaliselt arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes umbes 6000 eKr, ülejäänud Aasias ja Aafrikas ning Euroopas umbes 4000 eKr. Ameerika tsivilisatsioonid jäid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 eKr. Viikingid Kes olid Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingid olid ka osavad laevaehitajad. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Viikingid merede valitsejad Viikingid olid osavad ja julged meresõitjad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama. Kui vähegi võimalik, purjetasid viikingid ranniku nägemisulatuses ning päevavalgel
Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks. Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid, Küprosel ja Vahemere lääneosas. Võimsamaks riigiks sai koloonia Kartaago. Kartaago ja Puunia sõjad 431-404 eKr Sparta poolt oli Peloponnesose liit, kellel oli tugev jalavägi, aga Ateena mereliidul oli tugev sõjalaevastik. Sparta võitis ja tõusis tähtsaimaks poliseks. Tähestikkiri- tekkis umb 100 eKr, koosnes 22 kaashääliku märgist, a, e, u mõeldi juurde. Foiniikia
skemaatilised kujutised. Keltide sõled Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist. Skulptuur - Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt. Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga. Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust. · Viikingid Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. 8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne
Kuna viikingite kultuuris olid blond juus kõrgelt hinnatud, siis valmistasid viikingid seepi, millega nad oma juukseid pleegitasid. Meestel võisid olla pikad juuksed, hoolitsetud habemed ja vuntsid. Mõnel naisel oli keerulisse sõlme seotud soeng. Tegevusalad Viikingid olid oma naaberrahvastele hirmuäratavad röövlid. Kuid viikingid olid ühtlasi ka põllumehed, kalurid ja käsitöölised. Nad olid kogenud meremehed ja laevaehitajad, aga ka rändurid ja maadeavastajad. Viikingite peamiseks tegevusalaks oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus – mitte ainult toit, vaid ka riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid. Vilja tuli kasvatada piisavalt, sest ainult nii oli võimalik üle elada Skandinaavia pikk talv. Tavaliste põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid: pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ja paate.
Esimest korda olid kõik eestlaste alad ühe võimu all. - Kolm keskaja Liviimaa osa jäid Rzeczpospolita kätte: kagunurk ehk INFLANTY (Latgale või Poola Liivimaa), Kuramaa hersogiriik ja Kuramaa piiskopkond. - GOTTHARD KETTLER (Kuramaa hertsog). Aadlimõisates muutus pärisorjus reegliks. Paremini koheldi talupoegi hersogimõisates. Kettleri andekaim järglane oli hersog JAKOB (1642-1682 valitses), kes ajas agaralt merkantilistlikku poliitikat, tõi Hollandist laevaehitajad VENTSPILSI ja rajas lühiajaliselt kolooniaid Lääne- Aafrikas(Gambia) ja Kariibi merel(Tobago). - Leedu ja Poola võimul idapoolsete slaavi alade üle oli otsustav mõju ruteenide arenemisel eriilmelistekstrahvustks: ukrainlasteks ja valgevenelasteks. - Uniaadikirik (kreekakatoliiklased, kes tunnustasid Rooma paavsti, kuid säilitasid idakristliku riituse). Paljud õigeusu piiskopid olid uniaadikriku vastu, tekkis ruteeni alade õigeuskliku elanikkonna seas usulõhe.
liigirikkuselt Matsalule alla: Vilsandi rahvuspargi alal siinse paiga üks loodusrikkusi on tuul. Vilsandlased on on märgatud 247 linnuliiki, neist pesitseb 114. läbi aegade olnud vaprad meresõitjad, kaupmehed ja laevaehitajad. Mulgi heinamaa Soomaal. S oomaa rahvuspark on Vahe-Eesti esindusala, Rahvsupargi pärisosa on märjad soometsad
Foiniikia Vahemere idarannik. Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid. Õitsengu aeg 10.-7. saj eKr. Põllundus polnud sobivaid maid; tagaplaanil oli aiandus viinamarjad (vein), oliivipuud (õli); käsitöö klaas, klaasnõud, klaashelmed; purpurvärvi kangas purpurtigu (1g=5000 tigu); sarlakkpunane kangas putukad; metallanumad (vask- ja pronkskausid); seedripuit (eksport). Head laevaehitajad ja meresõitjad. Ründasid vahemereäärseid piirkondi, vangid müüdi orjadeks. Suurimad orjaturuomanikud. Tähestikkiri, 22 märki. Usk jumalad Baal ja Moolok, jumalatele toodi inimohvreid, esmasündinud poeg. Euroopa Vara-Uusaja algul Vara-Uusaja algul oli Lääne-Euroopas kolm tsentraliseeritud riiki: · Inglismaa (Tudorite dünastia; tegutses parlament; kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi)
Samal ajal kui käisid kaubandusvaidlused ELiga, avalikustas LõunaKorea 17. juunil 2002 ambitsioonika programmi tugevdada riigi juhtpositsiooni selles tööstusharus, eirates välisriikide survet tootmisvõimsuse vähendamiseks. Programm, mida tutvustati valitsuse esindajate ning laevatöösturite kohtumisel, nõudis 170 miljoni USA dollari eraldamist uue tehnoloogia arendamisse järgmise kümne aasta jooksul. Korea laevaehitajad leppisid kokku tõsta oma turuosa maailmas 30%lt 2001. aastal 40%le 2010. aastal. Leiti, et kõige võimsamad ja tulusamad laevad, nagu ristlus ja 120 varustuslaevad, peaksid 2010. aastal moodustama kogutoodangust 35% võrreldes 13%ga 2001. aastal. Lisaks sellele lubasid ehitajad suurendada laevaehitusseadmete ja osade eksporti 370 miljonilt USA dollarilt 2001. aastal 2 000 miljonile USA dollarile 2010. aastal. 2001. aastal moodustas laevade eksport 6,4% LõunaKorea kogu ekspordist
annaabi.ee 
