LAC-5700 operatsioonisüsteemid, töö 2 - sarnased materjalid

algoritm, kollisioon, algoritmi, paisktabel, anneli, kollisioonid, sammuga, lahter, 5700, prof, vello, tudeng, martr, excite, lauses, sümbolid, kodeeritakse, tühik, algandmed, evidence, improve, desirable, performance, than, both, baltic, chapter, solid, there, black, selgitused, tehte, valides, eelmised, jaotab, uurimisel, tarkvara, tagaks, sõltuvus

pdf

Algoritmid ja andmestruktuurid eksamiks kordamine

1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk.

Informaatika

296 allalaadimist

pdf

Algoritmid

1. Algoritm. Algoritmi omadused. Keerukus. Ajalise keerukuse asümptoodiline hinnang. Erinevad keerukusklassid. Algoritm on mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrammi abil. Algoritm peab olema määratud nii täpselt, et seda suudaks täita isegi arvuti. Täidetavaid samme ei tohi olla liiga palju. Algoritm peab lahendama ülesande õigesti erinevate sisendandmete korral. Algoritmi 5 olulist omadust: 1. Lõplikkus. Algoritmi töö peab lõppema peale lõpliku arvu sammude läbimist. 2. Määratletus. Algoritmi iga samm peab olema rangelt ja ühemõtteliselt määratud iga juhu jaoks. 3. Sisend. Algoritmil on sisendandmed, mille hulk võib olla null. 4. Väljund. Algoritmil on vastus(ed), millel on täpselt määratud seos sisendandmetega. 5. Efektiivsus (tulemuslikkus). Algoritm peab olema nii lihtne, et on lõpliku ajavahemiku jooksul pliiatsi ja

Analüütiline geomeetria

26 allalaadimist

150

xlsm

Informaatika I tunnitöö "Valemid"

Punkt 4 punkt, vale - 0. Lahtrisse Punkte pange valem, mis lei eesti inglise hinnang punktide (õigete vastuste) summa. koer dog 1 dog Õiged vastused võiks olla eraldi veerus kass cat 1 cat laud table 1 table lahter cell Koostada tulpa Kontroll valem arv number 1 number kontrollivad andmeid tulbas Vä kui of 0 if vastav lahter on tühi või antud korral on tingimus Tõene, jääb lahter tulbas Kontroll tühjaks.

Informaatika I (tehnika)

6 allalaadimist

doc

EXCEL - Tabelitöötlus

..................................................... 14 9.Põhitegevused lehtedega..........................................................................................................................14 10.Põhitegevused ridade ja veergudega......................................................................................................15 11.Enamkasutatavad hiirekursori tahendused.............................................................................................17 12.Aktiivne lahter ja lahtriplokid................................................................................................................17 13.Info sisestamine lahtritesse.................................................................................................................... 17 14.Andmeseeriate sisestamine....................................................................................................................18 15.Andmete märgistamise võimalused....................................

Arvutiõpetus

309 allalaadimist

xls

Valemid lahendatud

kass cat 1 cat laud table 1 table lahter cell 1 cell arv number 1 number kana chicken 1 chicken aju brain 1 brain tegum task 1 task Andmete kontroll Nimi Väärtus Kontroll a 50 Kui 0 < a <= 100, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul te b 35 Kui c <= b <= a, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tek c 13 Kui c < b või c>= a, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul täht a Kui täht on a, b või c, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juh r tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! ter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga!

Informaatika

238 allalaadimist

doc

Exeli õpetus

lahtriteks. See ongi see ruudustik, mida töövihiku avamisel näete.Veerud paiknevad töölehel vertikaalselt, ülevalt alla. Read on töölehel horisontaalselt, vasakult paremale. Lahter on koht, kus üks veerg ja üks rida ristuvad. Igal veerul on ülaservas tähestikuline päis. Esimesel 26 veerul on tähed A-st Z-ni. Iga tööleht koosneb kokku 16 384 veerust, nii et pärast Z-i algavad tähed uuesti paaris, AA-st kuni AZ-ni. Vt joonist 2.

Informaatika

208 allalaadimist

doc

Arvuti tark- ja riistvara

. . . Aadress, kuhu siirdutakse Koht, kus klõpsatakse 19 HREF ( Hyper Reference) hüperviit URL ( Uniform Resource Locator) soovitud teksti aadress . ... ( on tekst, millel klõpsata) Kui vajutad siiia, siiis satud NG kodulehele Lahendus : Kui vajutad siia , siis satud NG kodulehele . Piirjoonega tühi lahter saavutatakse spetsiaalse tühikumärgi kasutamisega Nimi Saalihoki Võrkpall Korvpall Jüri Ei Ei Jah Christel Jah Ei Jah 20 Tabelid Kasutatakse parasiid koode:

Arvuti õpetus

56 allalaadimist

doc

Lõputööde vormistamine

ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 10) õppeaine kood kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (kasutatakse ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 11) eriala ja töö tegija (üliõpilane) kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti; 12) töö juhendaja kutse ja nimi kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (dots. dotsent, prof. professor, tehn.tead.mag. tehnika teaduse magister, mag. magister); 13) töö valmimiskoht ja -aeg (linn ja aasta), kirjutatakse komata järjestatult tiitellehe alumise rea keskele (kirjasuurus 14 punkti). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutatult (Bold), siis peab olema kirjutatud rõhutatult (Bold) ka töö valmimiskoht ja -aasta (Vorm C.2 [4]). Kui õppeasutuse nimetus kirjutatakse rõhutamata, siis

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle esitatavatele nõuete

Materjalitehnika

8 allalaadimist

doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T

Eesti keel

232 allalaadimist

pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................

Infotöötlus

108 allalaadimist

pdf

Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt

Lisame automaati sümboliga a märgendatud ülemineku Ci → Cj . Konstrueeritud automaat aktsepteerib keelt L ja on lõplik. Järelikult on keel L regulaarne. 7 Fraasisturktuuri grammatikad ja keeled. vt punkt 15 kui α-st saab β ühe tuletusega: vahetult tuletatav α β DEF: näiteks kui α = γNδ ja β =γφδ ja grammatikas leidub produktsioon N → φ. kui α-st saab β mitme järjest tuletussammuga: tuletatav α + β kui α-st saab β k sammuga, kirjutatakse α k β; kui α = β või α + β , kirjutatakse α ∗ β DEF: α ∗ β, kui mingi k ∈ {0, 1, 2, . . .} korral α k β. 8 KV keeled. KV keelte ühesus. DEF: Kontekstivabaks grammatikaks (KV) nimetatakse nelikut G = (N,Σ,P,S), kus N on mitteterminaalide tähestik, Σ on terminaalide tähestik (neil pole ühisosa), P ⊆ N×(N∪Σ)* on produktsioonide lõplik hulk, S on lähtesümbol (mitteterminaal). 

Informaatika

79 allalaadimist

doc

KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö keel........................................

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu

45 allalaadimist

doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 10 - 89 Kasutades kirjaoskust, on inimkond salvestanud raamatutesse tohutul hulgal igasuguseid eeskirju. Nii on mitmesuguste esemete valmistamisel vaja teada, mida täpselt peab tegema, et vajalikku eset (või ainet) saada. Kõik on kindlasti lugenud mõnda kokaraamatut - võib ju öelda, et need on otsast otsani algoritme täis. Enamusel tänapäeval poes müüdavatel esemetel või seadmetel on kaasas instruktsioon, mis on ka eeskiri ehk algoritm seadme kasutamiseks. Need eeskirjad on inimeste jaoks ja võivad olla seetõttu üldiselt sõnastatud. Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine

Teraskonstruktsioonid

390 allalaadimist

doc

Side- spikker eksamiks

Lüli oleku järgi Frequency-division multiplexing (FDM) is a form of signal multiplexing where multiple baseband signals are modulated on different frequency carrier waves and added töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. together to create a composite signal. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission H.264 is a standard for video compression

Programeerimise algkursus 2005-2006

..........................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt........................................

Programmeerimine

31 allalaadimist

pdf

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.....

Eesti keel

14 allalaadimist

pdf

Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I

...............................................................47 LAEVAJUHTIMIS SEADMED ...................................................................................................48 RollsRoyce ................................................................................................................................48 Rolls-Royce KaMeWa CPP.......................................................................................................49 Rolls-Royce KaMeWa muudetava sammuga sõukruvi karakteristikud. ...............................51 Peamasin ....................................................................................................................................52 Peamasinate väljumiseks ettevalmistamine ...............................................................................53 Trasterid .....................................................................................................................................54

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme

FINANTSMATEMAATIKA

2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah

Majandus

23 allalaadimist

doc

Eksamiküsimused ja vastused 2009

43. Hulkliikmete juured (raamat lk.45-46 ja loeng 14(alates slaid 12)) Tekitava hulkliikme juured on ka kõikide lubatud koodsõnade hulkliikmete juurteks. Lubatud koodsõnade hulkliikmete juured kuuluvad korpusesse GF(2m). Arvesse võttes tsükkelkoodi omadust 3. On sellisteks juurteks tekitava hulkliikme gr(z) juured. Kõik korpuse GF(2m) korrastatud elemendid on hulkliikme (zn+1) juured, kui n=2m-1. 44. Eraldamatute tsükkelkoodide koostamise algoritm. Kasutuse eelised ja puudused. (raamat lk.38-40) Infosümbolite asukohad lubatud koodsõnas ei ole määratlevad. Konkreetseid algsete infosümbolite väärtusi ei ole koodsõnas. Algoritm: yn-1(z)= xk-1(z)gr(z), kus siis yn-1(z)- on lubatud koodsõna xk-1(z)- on infokood gr (z) - on tekitav hulkliige. * Tekitav hulkliige rahuldab võrrandit: g(z)h(z)=zn-1. h(z)- on kontrollhulkliige. *Tekitav hulkliige on taandamatu korpuses GF(2). See tähendab,et tema juurteks ehk

Kodeerimine ja krüpteerimine

72 allalaadimist

docx

Diskreetse matemaatika elemendid

1 , F 2 , . . . , F n on tõesed, on ka F 1 & F 2 & . . . & F n tõene, mistõttu valem G on samuti tõene. Teoreemid järeldumise ja samaväärsuse taandamisest ühe valemi omaduse kontrollimisele o Samaväärus F ↔ G o Järeldumine F → G 7 6. Literaal, täielik elementaarkonjunktsioon, täielik disjunktiivne normaalkuju, nende tõesuspiirkondade kirjeldused. TDNK olemasolu ja ühesus. TDNK-le teisendamise algoritm, tema etappidel kasutatavad samaväärsused. [1] Literaal o DEF: Literaaliks nimetatakse lausemuutujat või selle eitust, literaale loetakse positiivseks või negatiivseks vastavalt selelle, kas ta on puhas lausemuutuja või koos eitusega. N: A, B, ¬C Täielik elementaalkonjuktsioon o DEF: Muutujate X1, X2…, Xn täielikuks elementaarkonjunktsiooniks nimetatakse literaalide konjunktsiooni L1&L2&,..., &Ln Täielik disjunktiivne normaalkuju

Diskreetne matemaatika

48 allalaadimist

pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

................................................................................10 1.3.3. Iseorganiseeruvad närvivõrgud ........................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .................................................................12 1.4.1. Gradient vea pöördlevi meetod ........................................................................14 1.4.2. Widrow-Hoff'i algoritm ...................................................................................15 1.4.3. Kohonen'i iseorganiseerumise algoritm ..........................................................16 1.5. Õppimise ülesanded ...............................................................................................16 2. Teoreetilised alused ............................................................................................................19 2.1

Süsteemiteooria

86 allalaadimist

pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendamine

Infoharidus

6 allalaadimist

docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

Statistiline tõenäosus. Bernoulli suurte arvude seadus. [20]. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste summa ja korrutis. [21]. Täistõenäosuse valem. Bayesi reegel. [22]. Bernoulli valem (k katse õnnestumine katsete üldarvu n korral). [23]. Kord- ja algarvud. Algarvude jaotus, algarvulisuse kontroll, Eratosthenese sõel. [24]. Naturaalarvude kanooniline kuju. Suurim ühistegur ja vähim ühiskordne. [25]. Fermat teoreem. Pseudoalgarvud ja Carmichaeli arvud. [26]. Eukleidese algoritm. [27]. Lineaarsed diofantilised võrrandid. [28]. Täisarvude kongruentsid. Kongruentsi omadusi. [29]. Moodularitmeetika. [30]. Algarvulisuse Fermat` test. Miller-Rabini test. [31]. Graafid ja graafide omadused. Ahelad ja tsüklid graafis. [32]. Euleri graafid. Hamiltoni tsüklid. [33]. Puud. Puude omadused. [34]. Graafi vähima kaaluga aluspuud. [35]. Märgendatud puud. Puude esitamine arvuti mälus. [36]. Prüferi kood. Märgendatud puude loendamine. Cayley teoreem. [37]

Diskreetne matemaatika II

377 allalaadimist

pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused

399 allalaadimist

102

pdf

Kommunikatsioonimudel

Ülekandekiirust reguleeritakse congestion window (saateakna) suurusega (kontrollib korraga maksimaalselt saadetavate kinnitamata segmentide hulka). Läbilase = w*MSS / RTT [B/s] w – ühe RTT jooksul saadetud segmentide arv MSS – maksimaalne segmendi suurus RTT – Round Trip Time Üldine strateegia: suurendada w väärtust, kuni esinevad kaod, seejärel vähendada väärtust tagasi 1-ni ja hakata vaikselt jälle suurendama, pidevalt kadusid kontrollides. Saadet alustatakse SlowStart algoritmi kasutades: alguses CongWin = 1, iga kinnitatud segmendi kohta CongWin++, kuni tekib kadu või CongWin jõuab üleminekuläveni. Jõudes üleminekuläveni, toimub CongWin++ iga w vastuvõetud kinnituse kohta, kuni tekib kadu. Seejärel vähendatakse üleminekuläve CongWin/2 –ni, CongWin = 1 ning alustatakse SlowStart’iga uuesti. 28. UDP UDP – User Datagram Protocol 18

Tehnoloogia

16 allalaadimist

pdf

Side eksami spikker

Lihtsamalt öeldes - internet levib ümber nurga. CDMA interneti ühendamiseks ei ole vajalik otsenähtavus raadiomastiga. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas - Ethernet - kõvaketas toimub TCP/IPprotokollistikku kasutades kiirusega 30 kbit/s. Ethernetivõrgu kaablite tähistus on "XBaseY", näit. 10Base5 tähendab, et andmekiirus on 10 Mbit/s ja 5 on kaablivõrgu kategooria (5 - tavaline koaksiaalkaabel, 2 - peen

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

iseseisvalt. Üldselt peaksime hakkama saama nelja tüübiga:  INT  DECIMAL  DATETIME  VARCHAR Andmete lisamine andmebaasi Andmete lisamiseks tabelisse kliki soovitud tabeli nimel. Minu näite puhul tuleb jälgda, et olen endiselt andmebaasis 'muusikapood' ja seejärel klikin tabelil 'albumid'. Nüüd muutuks aktiivseks Lisamenüü, millele klikkides kuvatakse tühjad lahtrid. id lahter jäta täitmata, sest see täidab ennast ise aga teistesse lisa mõned artistide albumid ja hind. Hinna puhul jälgi, et komakoht tähistatakse punktiga. Salvestamine saab olla edukas, kui klikid nupul Mine. Lisatud albumeid näed, kui klikid menüüs Vaata. See on ka vaade, kus saad teha muudatusi andmetes või vajadusel kustutada. Ülesanne 1  Loo andmebaasi oma kasutaja  Loo andmebaas muusikapood  Lisa 5 väljaga tabel - id, artist, album, aasta, hind

Informaatika

16 allalaadimist

doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või

Elektriaparaadid

148 allalaadimist

Registreeri ja teeni
10 punkti

Nõustun reeglitega

Konto olemas? Logi sisse

Info

K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap

Kontakt

Saada kiri
kiri

annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused

Sõnastikud

Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto

Püsiühendus(es)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun

LAC-5700 operatsioonisüsteemid, töö 2 - sarnased materjalid

Algoritmid ja andmestruktuurid eksamiks kordamine

Algoritmid

Informaatika I tunnitöö "Valemid"

EXCEL - Tabelitöötlus

Valemid lahendatud

Exeli õpetus

Arvuti tark- ja riistvara

Lõputööde vormistamine

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt

KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE

Mikroprotsessortehnika

Loogika ja programmeerimine

Metallkonstruktsioonid

Side- spikker eksamiks

Programeerimise algkursus 2005-2006

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I

Programmeerimine PHP

FINANTSMATEMAATIKA

Eksamiküsimused ja vastused 2009

Diskreetse matemaatika elemendid

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendamine

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

Majandusmatemaatika

Kommunikatsioonimudel

Side eksami spikker

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

Elektriaparaadid ja paigaldised

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti