Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81
Laboratoorne töö nr 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil Ülesanne 1. Eesmärk: Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised- ja ristkoordinaadid(Tabel 3.1). Tabel 3.1. Punktide geodeetilised- ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59°19'54'' 25°14'06'' 6577,700 570,200 2 59°20'34'' 25°16'13'' 6578,900 572,225 3 59°19'15'' 25°16'28'' 6576,475 572,525 Ülesanne 2
UNIVERSAALNURGAMÕÕDIKUGA LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: AT11a Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorses töös kasutatud mõõtevahendid ja seadmed: detail nr. 1, nooniusnurgamõõdik YH(täpsus 2 nurgaminutit), nurgamõõdik Diesella(täpsus 5 nurgaminutit). Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused Nurk α β γ δ
Laboratoorne töö nr.3: mõõtmised topograafilisel kaardil II Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid. 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ning esitada tulemused tabelis (Tabel 3 ). Tabel 3. Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81
Kirjaviis peab olema Times New Roman,tähesuurus 12 ja reavahe 1,0. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54cm, vasakul 3,17. Leheküljed nummerdatakse. Tööde vormistamisel peavad olema järgmised punktid: 1. Töö eesmärk lühidalt ja arusaadavalt 2. Katsetatud asi või ese lühidalt iseloomustatud ja defineeritud katsetatud materjalid. 3. Kasutatud töövahendid töövahendi kirjeldus koos kasutusalaga käesolevas laboratoorses töös 4. Katsemetoodia(d) lühike ja konkreetne kirjeldus käesolevas laboratoorses töös sooritatud katsemetoodikate kohta. Valemid on nummerdatud ja tähised valemites lahti seletatud ning iseloomustatud mõõdetud ühikuga. Katsemetoodika põhjal peab olema antud laboratoorne töö reprodukteeritav. 5. Katsetulemused-protokollis peavad olema kirjas kõik katsete käigus saadud mõõtmise,kaalumise ja katsetamise tulemused. Põhiliselt peab need
1 58 52 22 26 21 55 6528,4 636, 375 2 58 53 31 26 25 46 6530,55 640 3 58 55 18 26 21 22 6533,75 635,725 Tabel 1 Ülesanne 2 Töö eesmärk:Lahenda geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspntide ristkordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkuisi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkus. Töövahendis: Arvuti, taskuarvuti, pliiats, paber Metoodika:Joonte pikkused ristkoordinaate kasutades: kasutasin tabelis 1. x ja y koordinaate. Selleks, et saada joonte otspunkti vahelist kaugust, lahutan ühe punkti x koordinaadist teise x koordinaadi ja vahe võtan ruutu liites omakorda sellele esimese ja teise punkti y-koordinaadi vahe ruudu, saadud arvust võtan ruutjuure mis ongi vahekaugus kahe otspunkti vahel. Kaugused on toodud tabelis 2
LABORATOORNE TÖÖ nr.2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil II" Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine (vt. Randjärv, J. Geodeesia I, Tartu 1999, lk 82-84) Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Lahendus: Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Nende puhul võetakse Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks pöördellipsoid. Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud.
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1. Leian laboratoorses tööd number 1 märgitud kolme punkti (A, B ja C) geodeetilised ja ristkoordinaadid. Mõlemad koordinaatide süsteemid on märgitud antud kaardi kaardiraamile ristkoordinaadid mustaga, geodeetilised punasega. Koordinaatide väärtusi tuleb lugeda lõunast põhja ja läänest itta. Geodeetiliste koordinaate tähisteks on laius B ja pikkus L, kus B vastab X- teljele ning L Y-teljele. Ristkoordinaatide puhul on X-i väärtus alati seitsmekohaline ja Y-i väärtus kuuekohaline.
LABORATOORNE TÖÖ NR 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II- Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Tulemused kanda tabelisse 2.1. Ristkoordinaatide leidmine: X 1 = 6555+1,85= 6556,85 3,7*500=1850 m= 1,85 km Y 1 = 595+0,8= 595,8 1,6*500= 800 m= 0,8 km X 2 = 6560-0,8= 6559,2 1,6*500= 800 m= 0,8 km Y 2 =600-0,45= 599,55 0,9*500= 450 m= 0,45 km X 3 = 6555+0,3=6555,3 0,6∗500=300 m=0,3 km Y 3 = 600-1,65= 598,35 3,3*500= 1650 m= 1,65 km Geodeetiliste koordinaatide leidmine: 1) 5,9 cm= x 3,7= 60
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7
6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305 9 11,68 0,286 Graafikud 1) Graafik . Kõvera maksimumi järgi on graafikult näha zelatiini isoelektriline täpp. Minu graafiku järgi on zelatiini isoelektriline täpp ja juures. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud laboratoorses töös pidin pH ja lahuse hägususe mõõtmistulemuste järgi määrama zelatiini lahuse isoelektrilise täpi. Katseandmete tulemusena leidsin, et zelatiini isoelektriline täpp asub koordinaatidel:
08.02.2008 Pendli võnkumise uurimine Selles laboratoorses töös uurin välja, kuidas sõltub perioodi pikkus amplituudi pikkusest, pendli massist ja pendli pikkusest. Töövahendid: rull niiti, sekundikell, mõõtjoonlaud, erinevate massidega väikesed kerged esemed (väike kruvikeeraja, kerge kork, patarei, mänguauto mootor). Katse läbiviimiseks riputan pendli, mille pikkust ja raskust katse jooksul muudan. Katse käigus loen täisvõngete arvu mingis teatud ajahetkes, mõõdan võnkeamplituudi
Geodeetiliste kordinaatide leidmiseks tuleb punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laiusele ja lääne pool asuva lähima meridiaani pikkusele liidetav juurdekasv. Kaardile tuleb tõmmata minutilõikude punaste ristide järgi jooned ning tõmmata nende järgi punktidesse ristsirged- ristsirge pealt saab punkti kauguse.60’’=3,7 cm . Näiteks B1: 59o35’+(11,2*60/3,7)=59o38’2’’ Ülesanne 2 Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr.1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus Joon Plaanilt Ristkoordinaatid Geodeetiliste Smõõd-Sarvut Smõõd-Se mõõdetud e järgi arvutatud koordinaatid Smõõd Sarvut e järgi arvutatud Se 1-2 2875 2872 2938 3 -63
Duralumiiniumid on keeruka koostisega alumiiniumisulamid. Nende sulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid. Duralumiiniumil konstruktsioonimaterjalina on olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimse (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Selle tõttu, et duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saab tugevuse ja plastsuse muutuste üle otsustada tema kõvaduse muutumise järgi. Antud laboratoorses töös mõõdetakse duralumiiniumi kõvadust ja selle järgi toimub otsustamine teiste mehaaniliste omaduste üle. Termilise töötlemise viis Vanandamise Kõvadus HRB kestus, min 1 2 3 Keskmine Enne karastamist Pärast karastamist Pärast vanandamist 0,5 1 3 5
5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks kolmnurgaks, arvutan iga kolmnurga pindala ja liidan need, saades kogu maatüki pindala. Saadud pindalad tabelis 2. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Punkt
140 0,19 0,011 1800 81 Elektrokineetilise potentsiaali arvutan järgmise valemi abil: Kus külgvedeliku viskoossus, piirpinna edasiliikumise kiirus, elektrivälja tugevus, vaakumi dielektriline läbitavus, Piirpind nihkus allapoole ehk negatiivse elektroodi poole, seega osakesed olid positiivselt laetud. Tulemused Antud laboratoorses töös oli vaja uurida elektroforeesi nähtust ning arvutada elektrokineetiline potentsiaal ning määrata osakeste laengu märk. Minu katses elektrokineetiliseks potentsiaaliks tuli 0,0116 V ning osakesed olid positiivselt laetud.
................................................................................................ /kuupäev/ TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma terminali ühendamist sideseadmetega ja sideseadmete erinevaid variante, s.o vahetut liidest signaalide ülekandeks ning telefonikaabli abil signaalide ülekannet sidekanalis modemite vahendusel. . TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel Pentium-tüüpi personaalarvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Signaalide spektrite fikseerimiseks sobib samuti arvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. Terminal ühendatakse sideseadmega, kasutades standardset järjestikliidest RS-232C (samaväärne soovitusega CCITT V.24/V.28). Displeid kui ka arvutit vaadeldakse käesolevas töös
.. (juhendaja allkiri) Sissejuhatus Laboratoorse töö eesmärk on tutvuda lihtsate,võnkeringil baseeruvate ostsillatorite ehituse ja tööpõhimõtetega.Samuti tutvumine Colpitsi ja Hartley ostsillattorite,Thompsoni valemi ja sagedusstabiilsuse mõistega. Kasutatud seadmed 1. Ostsillaatoritega maketimoodul KL-93001. 2. Toitemoodul KL-92001. 3. Sagedusmõõtur HP 53131A. 4. Multimeeter (HP 34401A). 5. Ühendusjuhtmed. 1.Laboratoorses töös kasutatud skeemid Joon 1.Colpittsi(a) ja Hartley (b) ostsillatorid 2.Ostsillatori väljundpinge amplituud Vaja on leida ostsillatori väljundpinge amplituud.Amplituudi mõõtmiseks kasutasime Other Meas menüüst valikut VOLT PEAKS, mis leidis signaali maksimaalse( Vmax ) ja minimaalse ( Vmin ) väärtuse. Amplituud on leitav järgmiselt: Vmax = 5,1 V Vmin = -5,1 V Vmax - Vmin 5,1 - ( -5,1) A= = = 5,1 (V)
Antud praktikumi raames kasutasime koostisosadeks tsementi, liiva, killustikku ja vett. Tsemendi kui sideaine ja vee suhet betoonisegus nimetatakse vesi-tsementteguriks. Selleks, et betoon peaks hästi vastu madalal temperatuuril, päikese ja vihma käes, peaks vesi-tsementtegur olema seda madalam, mida karmimad on betooni kasutamise tingimused. Samuti oleneb vesi- tsementtegurist värske betooni töödeldavus. Seda hinnatakse vajumikatse meetodi abil. Sedasama meetodit kasutasime ka antud laboratoorses töös. Vajumi määramiseks mõõdetakse ära vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe. Vajumi suuruse alusel jaotatakse betoonisegud vajumiklassidesse (S1: 10–40 mm, S2: 50–90 mm, S3: 100–150 mm, S4: 160–210 mm). Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiks 140 mm, seega kuulub betoon S3 vajumisklassi ning on tavaliselt töödeldav. Betoonisegu veevajadus sõtlub ka tsemendi liigist, täitematerjalide terade koostisest ja suurusest.
Katseandmete töötlemine Joonis . Tõelise temperatuurivahe määramine kalorimeetrilises katses Joonisel: n = 3,51 m = 3,02 Lõigu keskpunkt: Tegelik temperatuurimuutus: Teades kalorimeetri soojusmahtuvust ja temperatuurivahet , arvutan neeldunud soojushulga aine hulga a kohta: Erilahustuvussoojuse leidmiseks jagan saadud soojushulga aine hulgaga grammides: Tulemused Antud laboratoorses töös määrasin soola integraalset lahustumissoojust vees, arvutades alguses kalorimeetri soojusmahtuvus. Adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvuseks tuli ning soola integraalseks lahustumissoojuseks vees tuli .
Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul
TA-72 (vms). Signaalide kuju jälgimiseks on ette nähtud ostsillograaf C1-65A ja toonvalimise signaalide spektri määramiseks arvuti komplektis mikrofoniga. Mõõtmisteks on tester (amper-volt-oommeeter e AVO-meeter) ja takistusmagasin. NB! Mõõtetulemuste juures arvestada ostsillograafi mõõteotsiku pingejaguri 1:10 olemasoluga. 3 TÖÖ KÄIK 3.1 Vajalikud ettevalmistused tööks 3.1.1 Tutvuda töökohal oleva tehnilise dokumentatsiooniga. 3.1.2 Veenduda visuaalselt laboratoorses töös kasutatavate seadmete korrasolekus. 3.1.3 Käesoleva töö ajal on meil tegemist liinile ühendatud telefoniaparaadiga. Jälgida tuleb telefonikeskjaama poolt esitatavaid nõudeid - toru hargilt võtmise ja numbrivalimise vahel ei tohi olla liiga pikk ajavahemik, sest siis rakendub telefonijaama vastav kaitseskeem ning liin lülitatakse välja. Analoogiline situatsioon võib tekkida, kui juhuslikult lühistatakse ostsillograafi mõõteotsikuga telefoniliin. 1
õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga Logisime masinasse kasutajanime irt2 all kasutades parooli traktor2. Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata. Samuti ei näidata "peidetud faile". 2.ls l : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed lisades juurde
juhendi kohane segamine ning mehaaniline töötlemine vajaliku struktuuri ja füüsikaliste omadustega massi saamiseks. Pralinee - peenestatud mandleid või pähkleid, suhkrut ja rasvainet sisaldav mass. Profitroolid - väikesed keedutaignast pooltooted peamiselt soolaste suupistete valmistamiseks. Prooviküpsetus - jahu küpsetusomaduste, tehnoloogilise protsessi parameetrite või toodete valmistamise mitmesuguste võimaluste proovimise meetod proovitoodete küpsetamise teel laboratoorses või tööstuslikes tingimustes. Pumat - vahustatud suhkru ja siirupi jahutatud mass. Rukkitaigen - rukkijahust valmistatud taigen, mida iseloomustab suur viskoossus ja vähene elastsus. Saialäige - saiadele ja pirukatele ilusa läike andmiseks mõeldud spetsiaalne lahus. Streisel - jahust, suhkrust ja rasvainest ( vahekorras 1: 1 : 0,5 ) käte vahel hõõrutud puru, mida kasutatakse kookide ja plaadisaiade katteks.
ARUANNE Töö tegijad: Juhendaja: Too tehtud: 27. november 2008 Aruanne esitatud: 3. detsember 2008 1. Töö eesmärk Õppida tundma terminaliliidest RS-232 ja terminalide ühendusviise vahetult RS-232 liidesesignaale üle kandes ning telefonikaabli kaudu signaalide ülekannet modemite vahendusel. 2. Töös kasutatavad vahendid Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel ostsillograaf Tektronix TDS 2012B. Mõõtmiste tulemused saab salvestada USB pulgale. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. 3. Töö käik 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Joonis 1: Ühenduste skeem klemmplaadil Ühendasime arvuti järjestikliidese väljundisse pikenduskaabli abil klemmplaadi.
7 8 1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. 3 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa
1 - kolonn; 2 - kraan proovi võtmiseks selge vedeliku kõrguse mõõtmise seadmel; 3 - diferentsiaalmanomeeter taldriku takistuse mõõtmiseks; 4 - ventilaator; 5 - siiber; 6 - gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 ventiil 2 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis1) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks. Õhk antakse ventilaatoriga 4 kolonni alumisse ossa
Viisin uuritava aine leeki leeginõelal. Eelnevalt kontrollisin leeginüela puhtust, selleks kastsin nõela konts. soolhappesse ja viisin gaasipõleti leeki. Nõel on puhas, kui leek ei värvu. Võtsin puhta nõela otsa külge veidi tahket ainet ning viisin leeki. Leegi värvumise järgi tegin kindlaks nende ioonide sisalduse uuritavas aines. Na-soolad värvisid leegi kollaseks, K-soolad lillaks, Ca-soolad punakaspruuniks, Ba-soolad roheliseks, Sr-soolad punaseks. Kokkuvõte Laboratoorses töös tegin katseid erinevate rühmade katioonidega ning tõestasin nende olemasolu lahustes. Esimeses analüüsitavas lahuses leidus kõiki I rühma katioone (Pb 2+, Ag+ ja Hg22+). Teises analüüsitavas lahuses leidus kõiki selles olema pidanud katioone peale Co2+-iooni.
Tallinn 2015 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 1. Töö teoreetilised alused Värvikindlus on kiu ja värvaine seose tugevus, mis võib puruneda vee, keemiliste ainete, mehaaniliste tegurite mõjul. Tulemuseks on värvaine osaline eraldumine kiu koostisest, millega kaasneb värvuse muutumine ning materjaliga kokkupuutuvate esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel. Antud laboratoorses töös uuritakse materjali värvuse hõõrdepüsivust hõõrudes uuritavat materjali vastu valget testriiet. Peale katsetamist toimub materjali värvuse muutuse hindamine hall-valge etalonskaala järgi ning värvuskoordinaatide mõõtmisel kolorimeetriga. 2. Töö käik 2.1. Töö vahendid 1. Katsetatav materjal 2. Valge testriie 3. Käärid 4. Hõõrdeseade 5. Hall-valge etalonskaala ja hall etalonskaala 2.2. Tegevuskava 1
Siin l u on mõõtebaasi lõppikkus. Katkeahenemine katse käigus registreeritud suurim ristlõikepindala muut protsentides algpindalast: 0 - u ¿ A x 100 u kus Au on ristlõikepindala katsekeha kaelas purunemise järel. Katse metoodika: Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõppevad katsekeha purunemisega. Käesolevas laboratoorses töös testiti kahte materjali tõmbele. Katsekehade venitamine toimub katsemasinas Z250. Kehad mõõdetakse enne ja pärast katset. Käesolevas katses on katsetatavateks kehadeks on: terasvarras algmõõtmetega l0 = 100,25 mm, d0 = 20.05mm malmvarras algmõõtmetega l0 = 117.26 mm, d0 = 20.3 mm. Proovikeha paigaldatakse masinasse ning algparameetrid sisestatakse katsejutimistarkvarasse.
saavutamiseks vajalikust vesi-tsementtegurist (0,57) arvutatakse tsemendi kulu kilogrammides (1 m 3 betoonisegu kohta). Ts = V / ( V / Ts), Tsemendi kulu arvutamise valem (3) Ts - Tsemendisaldus 1 m3 betoonisegus, kg V Veesisaldus 1 m3 betoonisegus, kg (l) V / Ts Vesitsementtegur Seega Ts = 200/0,57 = 351 kg 1.5.5. Killustiku ja liiva kulu arvutus: Antud laboratoorses töös võetakse arvutuste aluseks ühest küljest : a) absoluutsete mahtude printsiip (1 m3 kohta) Ts L K V + + + = 1, Ts L K V Absoluutsete mahtude printsiip (4) 3 Ts, L, K ja V tsemendi, liiva, killustiku ja vee sisaldus 1 m3 betoonisegus, kg Ts tsemendi absoluutne tihedus, kg/m3 L liivatera tihedus, kg/m3 K killustikutera tihedus, kg/m3 V vee tihedus, kg/m3
8 6 4 7 2 Arvutused Arvutame suhtelised moolkontsentratsioonid: X = NNH3/ NH20 X1 = NNH31/ NH20= 0,108 / 55,6 = 0,0019424 X2 = NNH32 / NH20= 0,0965 /55,6 = 0,0017356 komponentide kontsentratsioonid muutuvad vähe, nagu see on antud laboratoorses töös, siis ligikaudselt arvestame, et Y = y; X = x. X1-le ja X2-le vastavate tasakaalsete kontsentratsioonide Y1* ja Y2* leidmiseks kasutame tabelit 2. Tabel 2. Tasakaaluandmed süsteemile ammoniaak-vesi. X, mool NH3/mool H2O 0 0,005 0,010 0,0125 0,015 0,020 0,023 Y*, mool NH3/mool õhku 0 0,0045 0,0102 0,0138 0,0183 0,0273 0,0327 m = Y*/X - 0,9 1,02 1,104 1,22 1,365 1,422
4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Katseseadme kirjeldus Laboratoorses kolonnis 1 (joonis 2) siseläbimõõduga 98 mm on kaks sõelpõhitaldrikut: taldriku aukude läbimõõt d0 = 4 mm; taldriku paksus s = 4 mm; taldriku aukudega pinna osa vaba = 0,15; taldrikutevaheline kaugus H = 400 mm. Alumine taldrik on varustatud seadmega taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse H0 mõõtmiseks, kraaniga 2 proovi võtmiseks taldrikul olevast vedelfaasist ja diferentsiaalmanomeetriga 3 taldriku takistuse mõõtmiseks.
· Erinevate gaaside mitmed füüsikalised omadused on väga sarnased, eriti madalatel rõhkudel. · Gaasi rõhk P on jõud F, mida gaas avaldab pindalaühikule: · Molekulaarkineetilise teooria raames tuleneb rõhk gaasi molekulide põrgetest vastu pinda: mida suurem on rõhk, seda rohkem on põrkeid või on põrked energiarikkamad. · Õhurõhku võib mõõta baromeetriga. Keskmine õhurõhk on 760 mmHg, mis vastab 1,01·105 paskalile (Pa). · Manomeeter on riist rõhu mõõtmiseks laboratoorses süsteemis. · Boyle'i-Mariotte'i seadus: kindla koguse gaasi ruumala konstantsel temperatuuril on pöördvõrdelises seoses tema rõhuga: V 1/P ehk PV = const (kui T ja n ei muutu). · Gay-Lussaci seadus: kindla koguse gaasi ruumala sõltub konstantsel rõhul temperatuurist lineaarselt: V T (kui P ja n ei muutu). (Mõnede kirjandusallikate järgi on tuntud ka kui Charles'i seadus). · Charles'i seadus: kindla koguse gaasi rõhk konstantsel ruumalal sõltub temperatuurist
V Ts = , kus valem nr 3 V Ts Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, kg V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, kg (l). Mõningatel juhtudel (vt. EN 206-1 lisa F) võivad olla kehtestatud betooni koostise piirväärtused (minimaalsed tsemendi kulud). Kontrolli, et tsemendi kulu ei oleks minimaalselt lubatavast väiksem. 2.4. Liiva ja killustiku kulu arvutus Antud laboratoorses töös võetakse arvutuste aluseks ühest küljest a) absoluutsete mahtude printsiip ja teisest küljest b) tingimus, et killustikuterade vahelised tühikud on täidetud mördiseguga ja ei puutu omavahel kokku. a) Absoluutsete mahtude printsiip võrrandi kujul (1 m3 kohta): Ts L K V + + + = 1, kus valem nr 4 ρTs ρL ρK ρV
raadiosignaale jälgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on vaatlusvõrguga kaetud nii Rootsi kui Soome. 22. juulil 2005. a. avati Tõraveres esimene välguandur, mille abil Eesti lülitub Soome vaatlusvõrku. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus(elektrisäde), mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel siis kui pinge on 30 kV ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem, kui pinge amplituud seinakontaktis ja vaid kümme korda väiksem, kui pinge suures kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligi 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtaritmeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis
Ta on maaviljelusviisi kui terviku lahutamatu osa. 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus- Väetistarbe määramiseks on olemas palju võimalusi: põld-, nõu- ja tootmiskatsed, mulla ja taimede keemilise analüüsi meetodid ning visuaalsed vaatlused. Igal neist on vastavalt töömahule, aparatuuri jm. Seadmete vajadusele jne. oma puudused ja ka eelised ning nad täiendavad üksteist. Agrokeemia laboratoorses praktikumis vaadeldakse lähemalt mulla ja taimede keemilise analüüsi meetodeid. : Mulla keemilise analüüsi meetodid ; (Mulla fosforisisalduse määramine kirsanovi meetodil; Mulla ammooniumlämmastiku määramine Nessleri reaktiivi abil ; Mulla nitraatlämmastiku määramine kolorimeetriliselt fenooldisulfoonhappe abil) ; Taimede analüüsi meetodid ( üld; raku ja koemahla analüüs) 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel- 29
kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s. 2.4. Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis Temperatuur on keha molekulide soojusliikumise mõõt ja see iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Termodünaamilise temperatuuri definitsioon on, et mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on keha temperatuur. Temperatuuri mõõdetakse kraadides. Igapäevaelus, tehnikas ja isegi laboratoorses praktikas mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaala järgi (°C). Selle skaala null on temperatuuril, kui sulab jää ja 100°C juures keeb vesi (mõlemad on võetud normaalrõhul 1013.25 hPa). Teadusuuringutes kasutatakse absoluutset termodünaamilist temperatuuriskaalat (Kelvini skaalat). Selle skaala null vastab seisundile, kui kõik molekulid lõpetavad soojusliikumise, st kõige madalamale võimalikule temperatuurile. Celsiuse skaala järgi on see -273,16°C.
Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse. Välk ja müristamine Välk on suur elektrisäde. See tekib ainult äiksesepilvedes. Ka põuavälk , mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist seinakontaktis ning vaid kümme korda väiksem pingest võimsas kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligikaudu 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtartimeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka
SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ d) CuSO4 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel CuSO4+BaCl2 → BaSO4↓ +CuCl2 valge sade SO42- + Ba2+ → BaSO4↓ e) Na2S2O3 lahusele BaCl2 lahuse lisamisel Na2S2O3 + BaCl2 → BaS2O3 + 2NaCl (sadet ei teki) Millist iooni peab sisaldama Ba2+ ioonide määramise reaktiiv? Selline reaktiiv peab sisaldama sulfaatioone (SO42-). Mis ühend sadeneb ja milline on selle ühendi värvus (vt ka sulfaatiooni määramist laboratoorses töös 1)? Sel juhul BaSO4 sadeneb välja, sade valget värvi. Arvutada sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis esimeses katseklaasis ning võrrelda seda ühendi lahustuvuskorrutisega. Kõik lahused on 0,02 molaarsed. Kas sade pidi tekkima ka arvutuste kohaselt? K s 1,5 10 9 Ba 0,11 ,01,02 1,82 10 2 3 mol / l SO 1,01 ,01,02 1,82 10
kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisule. Täheldati tavakultuuridega põldudel 6 korda suuremat hulka umbrohuseemneid, mis on oluline toit lindude jaoks. Lisaks sellele GM kultuuridega põldudel oli vähem mesilasi ja liblikaid. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.1.3 KÕRVALISTE LIIKIDE ASENDUMINE Kõrvaliste liikide all mõeldakse liike, mis ei ole geenisiirde eesmärgiks. Herbitsiidid ja Bt toksiin võivad kahjustada putukaid ja mullabaktereid. Aastal 1990, esimeses selleteemalises laboratoorses eksperimendis selgus, et GM kultuuridega seotud riskid on ebapiisavalt hinnatud. (Snow 2002.) 5.1.4 GENEETILINE EBASTABIILSUS Mõned teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. 9
Terminit täpsus kasutatakse kahes tähenduses: · täpsus tõesuse mõistes · täpsus kordustäpsuse mõistes: korduvmõõtmiste tulemuste omavahelist kokkulangevust iseloomustav suurus. Tundlikkus on parameeter, mis iseloomustab analüütilise signaali muutuse ulatuslikkust määratava analüüdi sisalduse muutusest tulenevalt. Tundlikkuse kvantitatiivseks iseloomustajaks on kalibreerimisgraafiku tõus. 75. Keemilised reaktiivid (omadused, puhtus, säilitamine) Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal. Analüütilises keemias tähendab reaktiiv ka keemilist ühendit või ühendite segu, mille abil saab tõestada mingi teise ühendi olemasolu (või puudumist) või määrata selle sisaldust. Näiteks Nessleri reaktiiv. 76. Proovi võtmine ja säilitamine. 77. Kaalumine (kaalude hooldus, kontroll, kaalumise täpsus) Kaalude igapäevane hooldus ja kontroll on üldiselt paika pandud labori kvaliteedisüsteemi või sisekorra eeskirjadega.
inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige lihtsam ja paindlikum OK uurimise meetod. On süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete vaatlustulemuste saamiseks on oluline eelneva uuritavate tegurite valik; 3. küsitlused- näiteks praktilises töös on
( mis on muidu tahkes olekus) taas vedelaks, see on siis 18:1-ks. Praktikas suudab lehm neid polüküllastamata rasvhappeid ca pool kg, ilma, et ta muudaks kardinaalselt piima koostist. Hüdrogeniseeritud rasvhapped. Küllastamatute rasvhapete biohüdrogenisatsioon mäletsejalistel Loeng 28.10.2008 September-detsember 2008. a. Seeduvuse määramise meetodid 1.) In vivo meetod 2.) In vitro meetod ehk laboratoorne meetod laboratoorses keskkonnas püütakse matkida selliseid protsesse, mis toimuksid analoogselt looma seedekulglas. ( vatsas näiteks) 3.) Indikaatormeetod 4.) In sacco meetod kotikese meetod. Kasutusel laialt loomakasvatajalt, kuid idee tuli humanitaarmeditsiinist. Koti mõõtmed 15 * 20 cm. Seeduvust mõjutavad tegurid 1) Söötade keemiline koostis 2) Söödaratsiooni koostis 3) Söötade ettevalmistus ja töötlemine. Töötlemine alustega, tavaliselt kasutatakse
Tahkefaasiekstraktsioon - SPE (solid-phase extraction) on ekstraktsiooni liik, mis kasutab tahket ja vedelat faasi, et eraldada lahusest mõni komponent (või aineklass). Protseduur: 1. SPE padrun konditsioneeritakse 2. Uuritav lastakse itrimeeläbi SPE padruni, analüüt jääb kinni 3. Ebasoovitavad komponendid pestakse padrunist välja 4. Analüüt pestakse välja teise solvendiga 80. Filtreerimine. Laboratoorses praktikas tuleb sageli kasutada filtreerimist, et eraldada tahke faas vedelast ning õige filtri ja filtreerimisviisi valik on väga tähtis. Filtreerimise liigid normaalrõhul, vaakumis, rõhu all, inertgaasi atmosfääris, soojendamisel, jahutamisel. Filtreerimise põhilised parameetrid • Maht- vs membraanfiltreerimine • Filtri pooride suurus • Filtrimaterjali hüdrofiilsus või hüdrofoobsus • Filtrimaterjali keemiline sobivus filtreeritavaga MAHT- VS MEMBRAANFILTREERIMINE
aga ainult ABAB-skeemi. Miks? - vt õpikust Fig 11-1 - katse väikese Billiga! Pöörataval skeemil on mitmeid võimalikke keerulisi laiendusi, nagu näiteks rohkem kui 1 sõltumatu muutuja kasutamine, või siis esineb katse käigus mitu baastasandi perioodi ( vt õpik Fig 11-2-11-3, uuringu hüpoteetiline edasiarendus väikse Billiga!). 6.10. KVAASIEKSPERIMENDID (Ch.12) Kvaasieksperimendid (KVE) on E-d, mille puhul EX otseselt ei manipuleeri sõltumatuid muutujaid (nii nagu tüüpilises laboratoorses E-s). KVE puhul EX valib paljude loomulike mõjurite hulgast antud käitumise uurimiseks olulised ja nimetab need sõltumatuteks muutujateks. Seega ei ole need muutujad EX otsese kontrolli all. Selliste KVE tegemise tingib sageli paratamatus, ja sageli ka eetika -kuna mõningate muutujate varieerimine EX poolt oleks sobimatu, et mitte öelda võimatu (eriti kliinilise psühholoogia valdkonnas). KVE sisemist valiidsust ohustavad seetõttu mitmed
Üheks võimaluseks, et kindlustada ülaltoodud kolme tingimuse täitmine, on teostada eksperiment, mille kõiki tingimusi saab muuta ja kontrollida. Näiteks probleeme, mis on vanadel inimestel pakendite avamisega, on raske jälgida reaalsetes tingimustes. Kuid kutsudes need inimesed spetsiaalsesse kööki ja jälgides, kuidas nad korduvalt avavad erinevaid pakendeid, saab väärtuslikku informatsiooni, millised peaksid olema pakendid sellele sihtgrupile. Vaatlus on tavaliselt palju tõhusam laboratoorses kui reaalses keskkonnas. Vaatlustüübid Pärast vaatlusmeetodi kasuks otsustamist tuleb valida konkreetse vaatluse tüüp järgmistest vastandvõimalustest: · loomulik versus juhitav keskkond. Ideaalne on teha vaatlusi loomulikes tingimustes-tulemused on kõige usaldusväärsemad. Paljudel juhtudel ei saa seda aga teha sündmuste aeglase toimumise või eriliste tingimuste tõttu. Siis on soovitav teha vaatlusi kontrollitavas keskkonnas ehk laboratoorsetes tingimustes.
Kuna aminohapped ja valgud esinevad vesilahustes ioonidena, siis kasutataksegi ioon- vahetust sageli nende segude lahutamiseks. Ka automatiseeritud aminohapete analüsaatorid on ioonvahetuskromatograafid. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Selle meetodi täpsem iseloomustus on toodud laboratoorses töös nr 2.2. Afiinsuskromatograafia on kromatograafia liik, mille puhul segu lahutamine toimub tänu kitsalt spetsiifilistele interaktsioonidele, nagu antigeen-antikeha, ensüüm-substraat või retseptor-ligand vastastoime. Afiinsuskromatograafiat kasutatakse mingi komponendi väljapuhastamiseks segust puhverlahusesse ja kontsentreerimiseks, mingi komponendi 35 sisalduse vähendamiseks segus või ligandide otsimiseks. Statsionaarse faasina
annaabi.ee 
