Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Läänerindel muutuseta. Erich Maria Remarque". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõdur, remarque, erich, ehkki, juhus, granaat, kuulsaks, niimoodi, käsk, istuda, minult, remark, 1898, pojana, esseid, peatus, kordi, haavata, maailmasõda, raamatupidaja, müüja, klaveriõpetaja, film, lewis, romaanis, kurba, kuulsusest, aust, positsioonisõja, karmid, drastiline, loomaks, ärgu, süüdistus, põlvkonnast, elamas, kolju, sõdureidootab? Sellepärast poeme põhku ja põõname või õgime nii palju, kui vatsa mahub,ja joome ning suitsetame, et üksluiseid tundeid peletada.Elu on üürike Click icon to add picture On Click icon to add picture sügis.Vanadest sõduritest ei ole enam paljusid.Meie klassi seitsmest vabatahtlikust olen mina viimane. Olen üpris rahulik. Click icon to add picture Järgnegu kuud ja aastad, nad ei võta minult midagi enam, neil ei ole minult enam midagi võtta. Click icon to add picture Ma olen nii üksi ja nii ilma ootuseta, et · ma neile hirmuta vastu võin vaadata. Elu, mis mind läbi nende aastate kandis, on veel minu kätes ja silmes. Kas ma temast jagu olen saanud, seda ma ei tea. Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tahtku too, mis minus "mina" ütleb, seda või mitte.
näota; me leiame ühe sõduri, kes kaks tundi hoidis ja surus hammastega kinni oma käsivarre tuiksoont, et mitte verest tühjaks joosta; päike tõuseb, öö saabub, granaadid vilistavad, elu on lõppenud. · Rinde jubedus kaob, kui me talle selja pöörame ning siivutute ja raevukate naljatustega talle kallale kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru välja, ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei lähe; senikaua kui me kõike seda selliselt võtame, avaldame vastupanu. · Siis aga tajun tolle saleda, tõmmujuukselise huuli ja mu huuled kiirustavad neile vastu, ma sulen silmad ja tahan sellega kõik maha kustutada sõja ja õuduse ja alatuse, et uuesti ärgata noorena ja õnnelikuna. (Bäumeri mõtted viibides kauni prantslasest tütarlapse juures, kuhu ta koos kaaslastega üle jõe ujus).
nimed vabatahtlikena kirja pani (lk 11-12) Franz Kemmerich alates lk 12, jalg amputeeriti *samast klassist sõtta läinud, üheksateistkümneaastased · Täna harjutasime lõunaajal terve tund auandmist, sest Tjaden oli üht majorit lohakalt tervitanud. Katil ei taha see tõik kuidagi meelest minna. Ta ütleb: ,,Pane tähele, me kaotame selle sõja, kuna me liiga hästi au anname." (lk28) · Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. Paar kuud tagasi istusin ühes varjendis ja mängisin skatti; mõne aja pärast tõusin püsti ja läksin ühte teise varjendisse tuttavaid külastama. Kui ma tagasi tulin, polnud esimesest varjendist enam midagi alles, raskekaliibrilise otsetabamus oli selle puruks tampinud. Läksin teise varjendi juurde tagasi ja jõudsin just õigeaegselt pärale, et aidata mehi välja kaevata. Vahepeal oli samasugune mürsk varjendi kinni matnud. (lk 63)
Tsitaadid Remarque E.M. Remarque ,,Armasta oma ligimest" · Kui sinu kõrval keegi sureb, siis sa ei taju seda. See on maailma õnnetus. Kaastunne ei ole valu. Kaastunne on varjatud kahjurõõm. Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad. · Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud!
,,Läänerindel muutuseta" E. M. Remarque Tegelased: Paul Bäumer-peategelane Albert Kropp- väikekasvuline, kelle peanupp poistest kõige paremini jagas ning sellep. Oli ta ka ühepaelamees Müller V- kannab veel kooliraamatuid kaasas ja unistab sõjajärgsest eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud.
Läänerindel muutuseta kadunud põlvkonna tekkelugu "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Kirjeldused on naturalistlikud ja verdtarretavad. ,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse
Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3 ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." 4. Olulisemad tegelased Paul Bäumer, 19, minategelane; Albert Kropp, 19, väikesekasvuline, filosofeerija; Müller V, 19, kooliraamatud ikka kaasas, unistas eksameist; Leer, 19, täishabemega, ainus, kel oli naistega kogemusi; Tjaden, 19, lukksepp, voodimärgaja, suurim söödik, kuid kehalt peenike; Haie Westhus, 19, turbalõikaja; Detering, talupoeg, abielus, mõtles ainult maamajapidamisest; kirsside õitsemise ajal põgenes rindelt. Mitte desertöörlus, vaid koduigatsus;
põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarque'il juba 1917. aastal, kui ta lamas granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid. Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7
Läänerindel muutuseta ehk lugu kadunud põlvkonnast Remarque ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus
,,Kadunud põlvkonna" traagika Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes tunneb ta võõristust ning ei suuda igapäevaeluga kohaneda, ta ei pea ennast enam ühiskonna liikmeks. 3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste lahkhelide tõttu olid ri
ning riskides omagi eluga tassib Kati seljas laatsaretti, kuid sinna jõudes avastatakse, et Kat on juba surnud, ta oli saanud granaadikillu pähe. See oli väga tugev hoop Paulile, sest sõjas üksi hakkama ei saa, peab olema keegi kellele toetuda, kelle eest võidelda. Ning Paul kaotab lootuse, ta ei usu enam tulevikku ning langeb üsna pea ka ise. Tal polnud enam kedagi või midagi mille nimel võidelda. Ma pole kunagi õieti mõistnud sõja mõtet. Täpselt nagu raamatuski öeldi: ,,Üks käsk tegi need rahulikud kogud meie vaenlasteks; teine käsk võiks nad meie sõpradeks muuta. Paar inimest, keda keegi meist ei tunne, istusid laua taha ja kirjutasid ühele dokumendile alla, ning juba aastaid on meie ülim siht see, mida muidu kogu maailma põlgab ja mille eest ta kõrgeima karistusmäära langetab." Mina arvan, et sõdurid ei mõistnud õieti isegi, mille eest nad võitlevad. Neile öeldi, et võitlevad isamaa eest, kuid mina arvan, et sisimas võitlesid nad üksteise eest
Kadunud põlvkond Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Raamat räägib Paulist, kes läks sõtta koos oma kuue klassivennaga. Peale sõja nad elus palju muud ei näinudki
edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik kohutavad verevalamised, lõputu kuulide sadu ja plahvatuste keskel elamine oli kujunenud nende jaoks loomulikuks, sest see oli kõik mida nad mäletasid. Lahinguväljale jättis iga sõdur maha enda elu, pääsedes elusana või kirstus, ei elanud nad päriselt kunagi edasi. Paljud sulgusid endasse, lõikasid end maailmast ära või põgenesid, sest nii oli turvalisem. Remarque on kirjutanud enda teoses ,,Triumfikaar" :"Selles peitubki maailma häda, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame." Keegi ei osanud ette näha kui jõhkraks olukord muutuda võib. Remarque, Hemingway ja Fitzgerald on ühed silmapaistvamad kirjanikud, kes kajastasid enda
pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ta päevast päeva nägi, oli surm. Ta räägib ka, kuidas nad on muutunud täielikult tundetuks. Kuidas nad jäid ilma oma perekonnast või sõpradest. Teoses ,,Läänerindel muutuseta" saavad kõik tegelased surma. Jutustaja Paul Bäumer kõige viimasena. Päris loo alguses sureb Kemmerich. Remarque kirjeldab tema surma päris täpselt. ,,Kemmerichi huuled on justkui maha pühitud, suu suuremaks muutunud, hambad torkavad teravalt silma, nagu oleks nad kriidist. Liha ta näos on kokku sulanud, sarnad tungivad esile. Skelett rajab endale teed. Silmad on auku vajunud, Mõne tunni pärast on kõik läbi." Läbi see saigi. Kemmerichi jalg amputeeriti ning sellepärast saabus ka surm. Ometi ei olnud Kemmerich selles maailmas päris üksi. Tal oli ema, kes oli hullumas, kuuldes pojaga juhtunust
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile)
Väärtused remarki loomingus Erich Maria Remarque loomingus on läbivaks teemaks elu ja surm. Tavaliselt jõuavad Remarki teose tegelased sellisele arusaamale lähedaste inimeste kaotuse puhul. Surma põhjused võivad olla erinevad, kuid kõik need viivad ühele ja samale järeldusele, et elu on habras ja seda tuleb hoida. Teose aeg, mida mina lugesin oli selline kus väärtushinnangud võivad väga kiiresti muutuda Lugesin raamatut "Läänerindel muutuseta" See raamat räägib sõjast ja ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas
aastat. Teoses kirjeldatakse 2.kompanii hukku, kuhu kuulub ka Paul Bäumer, Remarque´i sõjavastase hoiaku kandja. Juba raamatu pealkiri on meeldesööbiv, näidates kogu sõja küünilisust. "Läänerindel muutuseta" see on kõik, mida ajalehe sõjasõnumist lugeda võib, kuigi ka sellel päeval sai surma üks noor inimene, romaani kangelane. Romaan ei vasta reaktsioonilisele ettekujutusele sõjast ja sõduriks olemisest, kuigi teoses pole ka meeleheitlikku mässulisust. Remarque ei ole võitleja, vaid vaatleja, kes kirjutab sellest, mis teda erutab, püüdmata lugejat keelitada või õpetada. Ta alustab oma romaani selgitusega, rõhutades, et raamat ei ole "ülestunnistus ega süüdistus vaid üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hukutas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest". Paul Bäumeri kujuga loob Remarque pildi selliselt hukatud inimestest. Romaan "Läänerindel muutuseta" kujutab kadunud põlvkonna tekkimist Saksamaal.
mis meid juhib ja kaitseb. 8. Lk 56 lõik 1 „Kaks aastat tulevahetust ja käsigranaate – seda ei saa ju hiljem nagu sukka jalast võtta … .“ 9. Lk 72 lõik 5 „Kuid meid kistakse jälle edasi, ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid!“ 10. Lk 88 lõik 1 „Ja niimoodi me marsime, surnud seltsimehed, meie kõrval, rindeaastad selja taga – ent kelle vastu, kelle vastu?“ 11. Lk 107 lõik 2 „Mu silmad paeluvad neid: rääkige minuga – võtke mind vastu- võta mind vastu, endine elu, võta mind vastu – sina muretu, kaunis – võta mind jälle vastu!“
Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Peategelased: Oidipus, Iokaste, Teiresias, Kreon. Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse vältimatus, traagiline iroonia, eneseohverdus, tõe ohtlikkus ning nägemine, pimedus. Tsitaadid: ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks" ,,Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." ,,Suunajaks on juhus ainult, mitte etteseatud tee." ,,Õilsaim mees on see, kes appi minnes kõike valmis andma on." ,,Kõige jaoks on õige aeg" ,,Zadig" Voltaire (november 1694 Pariis-mai 1778) Teos räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, ahnust, tühiseid kirgi ja väiklust. Samas avaldub raamatus ka Voltaire'i optimism läbi Zadigi positiivse suhtumise läbielatud juhtumistesse, näiteks väljendiga ,,Mis siis ikka! Ei maksa
Rotid on siin eriti ilged, lõikame näritud osa ära ja ülejäänud jätame endale. Jagatakse eedami juustu, see pole hea meile, kuna siis on rotte rohkem. Tääk on halb relv, kuna kui sellega rünnata, siis võib see kinni jääda ja pead jõudu kasutama, teritatud labidas on kergem ja hoobilt lüües on tugevam jõud taga. Loodame, et ei kordu sama, mis Sommei ääres, kus saime 7 päeva ja ööd turmtuld. Meie kaevik on peaaegu, et minema pühitud, otse varjundi ees lõhkeb granaat, oleme mulla alla maetud ja peame end välja kaevama. Ühel nekrutil ütlesid närvid üles ja meil ei jäänud muud üle, kui ta läbi peksta, kuna muidu oleks ta välja läinud. Me istume, jutkui omaenda hauas, üks nekrut ei taha kuidagi rahuneda, me seome ta kinni, et ta tagalasse toimetada, aga sellest ei tule midagi välja, kuna mürsud plahvatavad üha lähemal. Peale 3 päeva saame end kaitsta ja kätte maksta, meist on saanud elajad. Esimesed hävitatud kaevikud
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna. Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Aastal 1916 asus ta sõdurina rindele, kus ta mitmeid kordi haavata sai. Oma teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab ta enda sündmusi ja kogemusi Esimeses maailmasõjas. Lisaks toob ta esile ka sõja koledused ning üksikud rõõmuhetked. Selle teosega sai Remarque kuulsaks üleöö ning juba järgmisel aastal, peale raamatu ilmumist, tõlgiti romaan umbes viiekümnesse keelde. Raamat algab ja lõpeb üsna rahulikult. 19-aastane Paul satub oma seitsme sõbraga sõtta. Neil ei ole eelnevat kogemust ega mitte mingisuguseid teadmisi sõja kohta. Kõik mida nad teavad on koolis õpitud või küla peal kuuldud. Teose algus nõuab juba ühe sõbra elu, kelleks oli Kemmerich. Tema näos peegeldus vaprus ning julgus. Sõjas on ikka langenuid, kuid kes
Me peame Teile ütlema, et õudusele on võimalik niikaua vastu panna, kuni lihtsalt alistutakse olukorrale, ent teadke seda, et see olukord muutub väljakannatamatuks, kui seda palju taluma peab. Me peame tohutult oma tundeid maha suruma, et mitte kaotada oma selget mõistust. Sõda ei ole koht noortele poistele. Sõda ei ole üldse vajalik ega kellegi koht. Sõda laastab inimese täielikult, tema elu, mõtted, tulevikuvisioon, soovid ja lootused muutuvad. Sõjakeerises olles tahab iga sõdur vaid rahu, ta tahab koju minna oma pere ja sõprade juurde. Sõda rikub inimese tundemaailma. Öeldakse, et kes on korras sõjas käinud, sellele jääb alatiseks külge soov relvaga iseenda ja lähedaste elu kaitsta. Sõda on midagi meeletult halba, ja sõdida ei soovi need, kes on tandril relvade taga. Teist riiki hävitada soovivad vaid riigid ja riigipead, kes on saatnud oma mehed teisi mehi tapma. See on jube ja õudne kogemus, ja iga
Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta peatus Bevery Wilshire Hotellis ja pärast omas ta kahekorruselist maja Westwoodis (maja kuulus enne Nils Bagge'ile). Enne ja pärast aastaid Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga. Kuid
Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks. Väljaõppelaagris õpetati, et sõdur peab mõistma maastikku, ta kõrv peab eraldama mürske nende kõla järgi ja teadma nende toimet, peab oskama ette määrata, kuhu nad sisse löövad, kuidas killud hajuvad ja mismoodi ennast nende eest kaitsta ning õpiti sõjatehnikat kasutama. Eesmärgiks oli ellu jääda rindel ja tappa võimalikult palju vaenlasi. Poisid läksid koolipingist sõtta teadmata, mis neid seal ees ootab. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega ja seda õpetaja hoogsal õhutusel
juht) · ,,On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsusviis, kuid kõik eelenevalt läbiproovitud olid veel halvemad." (Churchill) · ,,On paljusid, kes omavad mitmesuguseid teadmisi, kuid ei oma tarkust." (Demokritos) · ,,On üllatav, et ajalugu nii igav on, arvestades, et palju sellest on välja mõeldud." (Jane Austen) · ,,Põgenemisel ja hädaohus õpitakse imesid uskuma; muidu ei elataks seda kõike üle." (,,Lissaboni öö", Erich Maria Remarque) · ,,Pole olemas nii leegitsevat raevu, mis aja möödudes ei jahtuks." (Giovanni Boccaccio) · ,,Probleem ei ole aatompomm, probleem on inimese süda." (Albert Einstein) · ,,Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) · ,,Soov teada on inimesele loomupärane." (Aristoteles) · ,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat." (H.Fielding)
Romaani analüüs 1. Lugesin Ericha Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" 2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud: 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsooni Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka
"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Esimesel kümnendil jõuab realism Saaremaale, kelle esindajaks on Mändmets. Jakob Mändmets 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud
· ,,Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero) · ,,Pole olemas nii leegitsevat raevu, mis aja möödudes ei jahtuks." (Giovanni Boccaccio) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · ,,Probleem ei ole aatompomm, probleem on inimese süda." (Albert Einstein) · ,,Põgenemisel ja hädaohus õpitakse imesid uskuma; muidu ei elataks seda kõike üle." (,,Lissaboni öö", Erich Maria Remarque) · ,,Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." (Louis XV) · ,,Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) · ,,Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · ,,Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks
· ,,Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero) · ,,Pole olemas nii leegitsevat raevu, mis aja möödudes ei jahtuks." (Giovanni Boccaccio) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · ,,Probleem ei ole aatompomm, probleem on inimese süda." (Albert Einstein) · ,,Põgenemisel ja hädaohus õpitakse imesid uskuma; muidu ei elataks seda kõike üle." (,,Lissaboni öö", Erich Maria Remarque) · ,,Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." (Louis XV) · ,,Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) · ,,Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · ,,Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides)
annaabi.ee 
