Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte
meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe kestis 10 nädalat ja tehti selgeks, et mõistus pole kõige tähtsam, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Kropp, Müller, mina sattusime 9ndasse jakku, Himmeldtobi juurde, ta oli kõige tigedam nahanülgija. Ta kiusas meid ja tänu talle pidime üle elama raskeid aegu. Ühel päeval, kui me Kropiga käimlaäbreid vedasime, siis tuli Himmelstob ja me
armastas oma isamaad ning oli võitlema selle eest. Ta hoolis väga oma klassivendadest, kes olid koos temaga rindel ning oma emast, isast ja vanemast õest. · Stanislaus Katczinsky hüüdnimega Kat oli maakaitseväelane, kes astus sõjaväkke aasta varem, kui Paul. Kat oli kogenud mees, kel oli palju kogemusi, teadmisi ning oskusi. Ta suutis alati kusagilt toitu muretseda. Kat õpetas Pauli rindel hakkama saama ning nendest said parimad sõbrad. · Albert Kropp oli Pauli klassivend, kes astus koos temaga sõjaväkke. Nad sõdisid samal rindel ning kandsid hoolt üksteise eest. · Tjaden oli Albert Kroppi klassivend, kel meeldis koguaeg süüa ja palju rääkida. · Müller, kes oli Tjadeni klassivend. Sai pärast Kemmerichi surma tema saapad endale. Sai valgusrakettiga kõhtu, mille tagajärjel suri. Sündmustik Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht
palju surnuid ja sellepärast oli palju toitu üle jäänud ning mehed nõudsid omale lisaportsjoneid. Punase tomatipeaga katlajumal polnud nõus neile seda andma. Mehed läksid juba äärepealt kaklema, kuid siis tuli leitnant ja käskis meestele lisaportsjonid anda. Söögiks said nad rasva ja lihaga keedetud ube. Jagati veel välja topelt suitsuportsjonid. Igaüks sai kümme sigarit, 20 sigaretti ja kaks tükki närimistubakat. Paul Bäumer oli koos oma klassikaaslastega: väikesekasvuline- Albert Kropp, õpihimuline ja üks targemaid- Müller V, täishabemega ja suure huviga tüdrukute vastu oli Leer. Nende salka kuulusid veel söödikust, peenike lukksepp- Tjaden, vana turbalõikaja Haie Westhus, talupoeg Detering. Kõik poisid olid 19-aastased. Salga peamees oli Stanislaus Katczinsky, kes oli 40-aastane. Katczinsky oli visa, kaval, velbas, mullakarva näo, siniste silmadega ja längus õlgadega. Meestele jõudis sinna ka post. Peaaegu iga mees sai paar kirja ja ajalehti
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" Neli meest, 19 aastased, ühest klassist sõtta läinud. Paul Brämer, Albert Kropp kõige nutikam. Müller V õpib palju. Leer meeldivad lõbutüdrukud. Nende sõbrad: Tjaden kõhn lukksepp, 19a, kompanii suurim söödik. Haie Westhus niisama vana turbalõikaja. Detering talupoeg, mõtleb aint oma talust ja oma naisest. Stanislaus Katezinsky salga peamees, visa, kaval, 40a. Kantorek oli nende klassijuhataja. Kat Katczinsky on asendamatu, sest tal on kuues meel. Ta on kõige kavalam, elukutselt kingsepp, ta on iga asja peale meister. 1. ptk. Paljud olid surnud, ja kokaga vaieldi, et saaks teiste portsud ka ära süüa (150 asemel 80)
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte
Katz oli sooja südamega ning hoidis oma sõpru. Kui toitu oli napilt, jagas seda siiski sõpradega, ja kui palju, siis nendega, kel seda tol hetkel polnud. Haie Westhus Haie on kirjeldatud kui pikk ja tugev. Kokkuvõttes oma suuruse ja käitumine tunduvad vanemad kui Paul, kuid ta on sama vana kui Paul ja tema kool-sõbrad . hea huumorimeel. Ajal võidelda, ta on vigastatud selga, surmavalt (6. Peatükk. Paul näha Haie hingamist kopsude, kui Himmelstoß kannab ta ohutust. Fredrich Müller Müller on umbes 18 ja pool aastat vana, üks Baumer tema klassikaaslased. pidevalt meelde ise, kui oluline on õppimine ja haridus. Isegi kui vastase tule all. Ta sai huvi Kemmerich saapad ja pärib neid, kui Kemmerich sureb varakult. point-blank kõhus koos Raketipüstol. Kuna ta oli suremas "üsna teadlik ja kohutav valu," andis ta oma saapad, mis ta pärinud Kemmerich Paul. Tjaden Üks Baumer mitte-koolivend sõpradega. Enne sõda Tjaden oli lukksepp. kui palju sööja ta on veel
Himmelstob andis sõduritele kogu aeg igasuguseid ülesandeid. Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid Paul ja Kropp komistamist ning valasid osa väljaheidetest talle jala peale. Hr karjus nende peale. Kropp lubas kõik ära kaevata. Ühel korral pani allohvitser veel poisid proovile, kuid nad tegid tööd nii aeglaselt. Allohvitseril viskas üle ning karjus ja röökis nende peale. Pärast seda Himmelstob nendega enam tegeleda ei tahtnud. 5. Miks on Franz Kemmerichi surm Pauli jaoks hullem kui paljude teiste sõdurite surm? Nad ei osanud arvata, et vigastused on nii hullud, et Kemmerich sureb. Ta oli sõpradest esimene, kes suri. Nad olid koos ülesse kasvanud ning Franzu ema oli palunud Paulil oma pojal silma peal hoida. Paul pidi teatama ka surmast emale, kuid see oli tema jaoks kohutav, ta lükkas seda kogu aeg edasi ning rääkis Franzu emale alles, siis kui koju puhkusele sai. 6
krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. Kokkuvõte Klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, koos Pauliga. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust kasarmusse tagasi läheb, saab ta teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt viga saanud. Ta küll proovib sõpra lohutada, et ta pääseb veel koju ja kõik saab korda, kuigi ta teab, et nii see ei ole. Palatisse tuleb ka Müller, teine klassikaaslane. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Bäumer lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi rohkem süüa saada. Järsku kuuleb Paul koera haukumist. Ta teab, et peab ruttu minema saama, kuid koer juba jõudis tema juurde
Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja
Läänerindel muutuseta Raamat räägib Paulist kes on poolte oma klassi poistega sõtta läinud tänu õpetaja soovitustele. Ise nad enamus olid kõik 19 aastased. Sõjas olles valitses neid hirm sest nad polnud mitte mingit väljaõpet saanud. Alguses on neil palju süüa kuna palju sõjas olevaid inimesi on surma saanud. Mehed said ka oma kirjad kodustelt kätte ning igavuse peletamiseks mängisid nad tihti kaarte. Ühel päeval nad külastavad Franzi kelle olukord pole kiita ning Müller märkab Franzi asjade seas saapaid mida ta endale tahab kuid neid ta endale ei saa. Järgmisel päeval külastab Paul taas Franzi ning sel korral lubab ta saapad Müllerile viia. Peagi saadeti neile 25 noort meest appi ja hulganisti vanemaid mehi. Peatselt saadeti mehed kaevikuid kaevama, kohale jõudes oli olukord poole hullem kui arvati. Peagi märgati udu mis oli gaasirünnak hoopis, kui gaas oli hajunud tulid mehed kaevikutest väja ning naasesid tagasi kasarmuse
Erich Maria Remarque Läänerindel muutuseta (06.06.07) Romaani kangelasteks on 9 meest, kes on omavahel väga head sõbrad: väikesekasvuline Albert Kropp, kes on neist kõige targem; Müller V, kes ka rindel kooliraamatuid kaasas kannab; Leer, kes tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu; Tjaden kõhn lukksepp, kompanii suurim söödik; Haie Westhus turbalõikaja, neist kõigist kõige suurem ja tugevam; Franz Kemmerich ning peategelane Paul Bäumer on kõik 19-aastased ja kõik on ühest ja samast klassist sõtta läinud. Nende sõbrad samast jaost Detering talupoeg, kes üksnes oma naisest ja majapidamisest mõtteid mõlgutab ning Stanislaus Katczinsky (Kat) - selle salga 40-aastane peamees, visa, kaval, mullakarva näo, siniste
saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avastab, et ei suuda enam ühiskonda sisse sulanduda ega inimestega suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad samuti laost muretsema. Nii möödub neil kaks nädalat söömise, joomise ja laisklemisega. Sõdurite jaoks oli see paradiis. Kui neile antakse käsk tagasi pöörduda, saadetakse nad evakueerima üht asulat. Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära.
saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avastab, et ei suuda enam ühiskonda sisse sulanduda ega inimestega suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad samuti laost muretsema. Nii möödub neil kaks nädalat söömise, joomise ja laisklemisega. Sõdurite jaoks oli see paradiis. Kui neile antakse käsk tagasi pöörduda, saadetakse nad evakueerima üht asulat. Selle käigus saavad nii Albert kui ka Paul vigastada. Nad saadetakse sanitaarrongiga ära.
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa.
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse siis ta saab teada et ta vana klassi kaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist
,,Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque Lugemispäevik Tegelased Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile
Kui vanad nad olid? 3. Mitmekesi poisid klassist rindele läksid ja kelle õhutusel? 4. Kes soovis endale Kemmerichi saapaid? Miks? Kuidas suhtus sellesse Paul? Kelle jalas olid need teose lõpus? 5. Kaua kestis sõjaväeline väljaõpe enne lahingusse minekut? 6. Kes oli Himmelstrosch? Millised olid tema suhted Pauliga? Millised võtteid kasutas ta noorsõdurite kiusamiseks? 7. Kes ja miks raevutseb haavatud hobuste kisa kuuldes? 8. Albert Kropp ütleb : ,, Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". Mida ta sellega mõtles? 9. Paul käis hanevargil. Kes talle peale sattus ja kuidas lugu lõppes? 10. Kui pikk oli Pauli esimene puhkus? Kuidas ta ennast tagalas tundis ja miks? 11. Miks ei tahtnud Paul puhkuse ajal mundrit kanda? 12. Mis oli täikamber? 13. Kes oli Gerard Duval? 14. Kuhu saab Paul haavata ja millises laatsaretis teda ravitakse? 15
Marili Maar MT-12 Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque 1. a) ,,See oleks teile mokkamõõda" lk 7- Mingi asi on kellelegi meelepärane. b) ,,Käimla on sõdurile selleks paigaks, kus ta keelt pruugib ja peksab, aseaineks kodukoha kõrtsile" lk 10- Sõdur käitub sõjaajal käimlas olles samamoodi nagu kodukoha kõrtsis. c) ,,Käsk on käsk ja seda tuleb täita" lk 20- Kui mingi ülessanne on käsuga antud, tuleb seda ka täita. d) ,,Kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses"lk 30- Inimesele võib kõikke õpetada, aga kui avaneb võimalus, käitub ta ikka nii nagu tema loomuses.
ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab
Seda enam, et järgmisel päeval võib ise seal nende asemel olla. Surnuna. Aga mis saaks siis, kui sõda läbi on? Mis on saanud sõjas osalenutest? ,,Me oleme tundetud laibad, kes mingi triki, ohtliku nõiasõna mõjul veel joosta ja tappa oskavad." kõlab arvamus raamatus, mis võtab päris kenasti selle asja kokku. Sõtta läks terve Paul Bäumeri klass enda kooliõpetaja Kantoreki üleskutsel. Teose keskpaigas arutavad Paul, Müller ja Kropp, kui palju õpilasi oleks elus, kui sõda saaks järsku läbi. ,,Me arvutame: kahekümnest on seitse surnud, neli haavatud, üks hullumajas. Parimal juhul tuleks seega kaksteist kokku.". Aga lõppude lõpuks ei tulnud neid 12 kokku pärast sõja lõppu. Tegelikult ei tulnud mitte ühtegi neist tagasi. Nagu eelpool mainitud, langes viimasena peategelane Paul. See, kuidas teose lõpus Pauli surmasaamist ja leidmist kirjeldati, läks mulle kõige enam hinge
Meist ei saanud mässajaid, desertööre, argpükse /-/, meie arnastasime oma kodumaad täpselt samuti nagu nemad ja me läksime igal rünnakul vahvasti peale; ent nüüd tegime juba vahet, sest olime korraga nägema õppinud. Ja me nägime, et nende maailmast ei jää midagi järele. Me olime ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks pidi ise sellest jagu saama." Lk 12) 2. Rindel. Gaasirünnakud, lahingud, laibad, tühermaa... Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema Katczinsky ehk Katiga, kellega kujuneb tal isa-poja suhe. ( ,,...ma armastan teda, tema õlgu, tema nurgelist, kummargil kogu, - ja samal ajal näen tema taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60)
Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal, kus 19-aastased koolipoisid sõdivad verises sõjas. Peategelase Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru. Sõprus oli see, mis hoidis Kat
aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas ära igat võimalust, et rindele naasmine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Kõigeealt toimetatigi kirjanik Tournout’ hospitali ning sealt edasi Saksamaale, kus ta veetis ülejäänud sõjaaja St. Vincenzi haiglas Duisburgis. 1917 aastal suri Remarque’i ema pärast pikaajalist võitlust vähiga ning pool aastat hiljem ka kirjaniku ebajumal. Mees, kellega loodi „Traumbude“. Kirjanik lülitus tsiviilellu 1919. aastal ning jätkas õpinguid õpetajate seminaris, mille samal aastal ka lõpetas. Õpetajana kirjanik tööle ei jäänud ning suundus 1922. aastal
kartulikotlette. Pärast suurt puhkust peab Paul rindele naasma. Ta pakub ennast vabatahtlikult luuresalka. Luure ei kanna vilja, sest Paul jääb süvikusse lõksu. Natukese aja pärast hüppab süvikusse ka hirmunud vaenlane, kelle Paul kiirelt kõrvaldab. Pärast seda langeb ta sügavasse depressiooni ning teda tabab sokk. Tal hakkas hukkunust kahju ja püüdis leida endas allesjäänud inimlikkust, et hukkunu pere aidata. Paulini on jõudnud halb uudis. Albert on haavata saanud ning lamab laatsaretis. Pauli ja Alberti vaheline sõprus on nii suur, et Paul otsustab Albertiga jääda. Ta tahab olla sõbrale igati toeks ning aidata teda viimase hingetõmbeni. Kardetuimaks ruumiks kujuneb ,,surituba", kuhu ei taha keegi sattuda. Räägitakse, et kes sinna läheb, see tagasi ei tule. Sõjasalk ootab Pauli tagasi ning nii ta ka teeb. Tagasitulles on Paul muutunud, ta ei karda enam midagi ega kedagi. Ta tunneb hinges tühjust
töötanud öid, polnud koju puhkusele tulles enam vaja, väikekodanlikud sõjajutud näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste hulgast tõusevad esile kogenud sõjamehed Katczinski ja leitnant Bertinck, koolikaaslane Kropp, suure isuga Tjaden. Ebameeldivad tegelased on Himmelstob, pahatahtlik tagasundija kasarmuhoovil, ja vihatud õpetaja Kantorek. Vaenlaste poolelt on nime ja näo saanud ainult prantslane Duval, kelle Bäumer lähivõitluses surnuks torkab. Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma. Romaani ülesehitus, stiil ja keel Kuigi "Läänerindel muutuseta" on kirjutatud minavormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati "meie" mitte "mina"
tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja
Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Tuhanded sõdurid hukkuvad mõttetutes võitlustes. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid ja ükskõiksed rindevõitlejad, kes püüavad oma tundeid alla suruda, et mõistust selgena hoida. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Juhused on ainsad, mida sõduripoisid suudavad usaldada ja uskuda. Nad on üksteise vastu tunded kaotanud, suudavad mingi ime jõul veel joosta ja tappa- see on rutiin. Sõjas osalevad mehed harjuvad kõigega, ka kaitsekraaviga. Teose tegelane Albert ütles: ,, Sõda on kõige jaoks meid ära rikkunud." Nende ainukene viis, kuidas sõda mõtetest eemale tõrjuda oli kaarte mängida, ka vaenlase tule all olles. Rindel olles
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque 1. Tegelased · Tjaden: Kõhn poiss ja ametilt lukksepp. Oli kompanii suurim söödik. · Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul. · Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud
Paulil oli hea meel, kui ta sai jälle oma kaaslastega ühineda. Peagi läks ta patrulli, kus ta tappis elus esimest korda noaga mehe. Ta vaatas kaua valudes surevat mees. Ta tundis kahetsust ja palus surnukehalt andestust. Paul oli vaimselt laastatud. Hiljem tunnistas ta seda üles ka Katczinskyle ja Albertile, kes proovisid teda maha rahustada öeldes, et see on kõigest osa sõjast. Nad saadeti ühte linna valvama. Linnaelanikke evakueerides said Paul ja Albert haavata. Nad paranesid haiglas ja Paul asus uuesti sõjategevusse. Sõda lähenes lõpule ja Saksa väed taganesid. Meeleheites nägi Paul, kuidas tema sõbrad järjest hukkusid. Peale Katczinsky surma muutus Paul ükskõikseks elamise suhtes. Raamatu lõpus tundis Paul, et tal ei ole elus enam eesmärke ning, et nende generatsioonist ei saada aru. Tegelased Paul Bäumer on raamatu peategelane. 19-aastaselt läks ta Saksa armeesse
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." - Seda peaksid kõik teadma, kõik need kelle pärast meie mehed sõjas sõdivad. See, kui saadetakse minu isa, vend ja mu mees sõtta selle pärast, et meie riigi poliitikud ei süüda välispoliitikas suhteid korras hoida see on idiootsus! · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." - Noored mehed vorbitakse sõjas jõhkarditeks. · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
