1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on
Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit. Aleuudi saared, Mariaani saared (Marianas Trench) c) Mandriline ja ookeaniline laam põrkuvad Tekivad : Kurdmäestikud, maavärinad. Näit. Himaalaja mäestik
Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus
O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon Pooluste poole>>temp lang, soolsus poolustelt30>>lang, tihedus ekvaatori poole minnes väheneb
21. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam; Vaikse Ookeani laam ja Euraasia laam; Filipiini ja Põhja-Ameerika laam (Jaapani piirkond); Kookose laam ja Kariibi laam; Vaikse Ookeani tulerõngas. 22. Milline on laamtektoonika järgi Vahemere ja Musta mere tulevik? Mered sulguvad, kuna Aafrika laam põrkub Euraasia laamaga edasi. 23. Kuidas on tekkinud Jaapani saared? Vaikse Ookeani laam on põrkunud kolme laamaga (Euraasia, Filipiini ja Põhja-Ameerika), Euraasia laama kerke tulemusena ja Vaikse Ookeani ja Filipiini laama sukeldumisega on tekkinud vulkaanilised Jaapani saared. 24. Selgita konkreetse näite abil, mida tähendab: passiivsete äärtega ookean geoloogiline aktiivsus on ookeani keskel, nagu näiteks Atlandi ja India ookeanis
· Aastaaegadel ning ööl ja päeval peaaegu vahet pole · Ümbritseb väga tihe atmosfäär · Atmosfäär tekitab kasvuhooneefekti · Pilved kihutavad pöörlemisele vastupidises suunas (idast läände) 350km/h · Pöörlemine on väga aeglane - ühe täistiiru ümber oma telje teeb 243 Maa ööpäevaga Maastikud · Lainelised tasandikud · Madalikud · Mägismaad · Leidub vulkaane ja suuri meteoriidikraatreid · Pinnas on kaetud laamaga Veenuse pinnakiht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenuse põhjapoolus Click to edit Master text styles Second level Third level
on ligikaudu 270 miljoni aasta vanused.Ookeaniline maakoor uueneb pidevalt justkui konveieril. Suurte ookeaninõgude keskosas kokku puutuvad laamad liiguvad enamasti vastassuunas, st eralduvad üksteisest. Eraldusvööndis on maakoor rebenenud, seal toimub pidev vulkaaniline tegevus: osaliselt ülessulanud vahevöö aines jõuab rebengulõhede kaudu maakoorde ja maapinnale (merepõhja). Pärast tardumist saab sellest ookeaniline maakoor, mis hakkab koos laamaga ookeani keskosast eemale liikuma. Kümneid ja sadu miljoneid aastaid tagasi niimoodi tekkinud ookeaniline maakoor on jõudnud selle ajaga liikuda laama teise serva. Kui ookeanilise maakoorega laam põrkub teises servas mandrilise maakoorega laamaga, sukeldub see hõredema mandrilise maakoore alla vahevöösse ja hävineb. Maavärinad Maavärinad võivad kaasneda ka vulkaanipursetega, tekivad kõige võimsamad maavärinad
graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. ookeanilise ja maismaa põrkumine; kui ookeaniline laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub see mandri alla ja sulab. Kerkiv suland aine tungib läbi mandrilise laama ja moodustab vulkaane ookeani laamade põrkumine; kui kaks ookeanilist laama põrkuvad, siis sukeldub tihedam ja raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare laamade eraldumine kuum täpp kuumade kivimite ülessulamiskallete tõusukoht maapinnal ehk laama keskosas vulkaaniline ala, mis pressib end maakoorest läbi. kontinentaalne rift kolmeharuline rebend
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid
Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad? Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes. 14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib.
kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas) Divergentsed äärealad lahknemine Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud San Andrease murrang - Põhja-Ameerika laama jaVaikse ookeani laama nihkumine (õrnad maavärinad) Kuuma täpi vulkanism - võib toimuda laamade äärealadest eemal - Hawaii saarestik Vulkaan maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, kust purskab välja magmat,
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS.
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS.
kolmas osariik, pealinn on Sacramento. Läänest piirab seda Vaikne Ookean, põhjast osariik Oregon, kirdest (osaliselt ka idast) Nevada ning kagust Arizona. Osariik ise on pikliku kujuga, laiuseks vaid 400 km, pikkuseks 1240 km. Laiuskraadid 32°32 N kuni 42° N, pikkuskraadid 114°8 W kuni 124°26 W. Sacramento koordinaadid: 38°24 N, 121°29 W Ajavöönd: GMT -7:00 California asub Põhja-Ameerika laama läänepiiril, mis puutub kohe kokku Vaikse Ookeani laamaga, see on üks põhjusi, miks seal esineb palju maavärinaid. Pinnase suhtes on teaostatud pikaajaline uurimisprogramm San Joaquini linna piirkonnas ja järgnev foto kujutab pinnase profiili. California asukoha tõttu on tema territooriumil paljude haruldaste taime- ja loomaliikide kodu ning nende hoidmiseks on loodud arvukalt kaitsealasid: 110 loomastiku kaitseala 123 ökoloogilist kaitseala 11 merepiirkondlikku kaitseala Maavarad ja energia
Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks-voolukiirus väiksem, küljeerosioon Maailmamere tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon
Vaikse ookeani laama. Nagu näitavad ülitäpsed mõõtmised, liigub see laam aastas umbes viie- kuue millimeetri jagu Aasia mandri poole. Teades saarte vanusevahet, ei ole raske aimata, et loodesse liikuv Vaikse ookeani laam sõidab üle maasügavuses fikseeritud püsiva magmakolde, kust ülespoole liikuvad ja järk-järgult maapinnale pressitav basaltne magma tekitab maapinnal ulatuslikke laavavoole, millest ajapikku sirguvad hiiglaslikud kilpvulkaanid. Koos laamaga liikuv vulkaan kaugeneb pikkamisi fikseeritud magmakoldest ning selle aktiivsus hääbub. Katkematult ülespoole surutavast magmast tekib aga kõrvale uus vulkaan, samas kui hääbuval vulkaanil võtavad aegamööda võimust kulutavad loodusjõud, eelkõige erosioon ja ookeanilainete murrutus. Selliseid statsionaarseid maasisemuse magmakoldeid kutsutakse kuumadeks punktideks. Praegu Hawaii saarestiku noorima saare, Suursaare all olev kuum punkt on samas kohas
o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist · Ookeaniline ja mandriline ookeaniline (tihedamad kivimid) sukelduvad vahevöösse, subduktsioonivöönd (süvik) o Moondekivimid, kivimite sulamine o Tekivad vulkaanid, kurdmäestikud (mandriline) o Maavärinad Nt: Nazca laam põrkub L-Ameerika laamaga · Ookeaniline ja ookeaniline üks laamadest sukeldub o Süvikud o Moondekivimid, kivimid sulavad o Vulkaanilised (saare)kaared o Maavärinad o Vulkaanid Nt: Aleuudi saared, Mariaani saared · Mandriline ja mandriline o Kurdmäestikud o Maavärinad o Vulkaane ei teki Nt: Himaalaja mäestik 1. 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused,
Dalai Laama välja iseseisva Tiibeti. Tiibet tänapäeval 1951. Aastal kirjutasid tiibetlased alla lepingule Hiinaga, millega kinnitati Tiibeti kuuluvust Hiinale ning nõustuti iseseisva haldusüksuse loomisega, mille juhiks on Dalai Laama. (BBC kodulehekülg, 06.01.2017) 10. märtsil 1959. aastal toimusid Tiibetis sündmused, mis lõppesid XIV dalai-laama Tenzin Gjatso siirdumisega pagulusse, mis nüüdseks on kestnud juba üle poole sajandi. Koos dalai-laamaga lahkus maalt hulk edumeelseid tiibetlasi. (Herkel 2013. 06.01.17) 4 Kultuur Tiibeti budism Esimesed dharma-tekstid ühes mantrate ja kuldse stuupaga ilmusid müstilisel kujul Tiibetisse kuningas Lhato Thori valitsemise ajal l. Kuningale ennustati, et 5 põlvkonna pärast tuleb isik, kes nende esemete tähendust mõistab. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) 7
subduktsioon Süvikud, moondekivimid, sulab maakoor Vulkaanid, maavärinad Filipiini laam ja Vaikse ookeani laam (sukeldub) Laamade nihkumine · Murrangulõhe, maavärinad, vulkaanid · Põhja Ameerika laam nihkub Vaikse ookeani laamaga · Vulkaanide tekkepõhjused, levik o Vulkaan koht kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale o Ehituse alusel jaotatakse vulkaanid: Kilpvulkaanide e lõhevulkaanid e Islandi tüüpi vulkaanid magma on suhteliselt vedel, voolab rahulikult lõhest välja, valgub kaugele, enne kui tardub, esinevad ookeanilise laamade lahknemise või põrkumise alal. Näiteks: Island, Uus-Meremaa, Hawaii
põrkuvad või üks laam sukeldub teise alla - Laamade teineteisest eemaldumine: - Algab ookeani keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme (pikkus 80 000km; keskmine kõrgus 3km) - Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks - Laama teises servas, kus ookeani-alune laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub ookeani-alune laam mandilise laama alla ja sulab seal (subduktsioon) - Põrkumise piirkonnas esineb: - Maavärinaid - Vulkaane - Mäestike teke (kurrutused) - Süvikud - Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava
C. · Millise tähega märgitud kohas kaardil toimub: ......mandriliste laamade põrkumine, millega kaasneb kurdmäestike teke ja väga tugevad maavärinad; .......ookeaniliste laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke; .......laamade nihkumine küljetsi, millega kaasnevad väga tugevad maavärinad; .......ookeanilise laama põrkumine mandrilise laamaga, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke, maakoore hävimine ja tugevad maavärinad; ....... ookeaniliste laamade põrkumine, millega kaasnevad maavärinad, vulkaaniliste saarkaarestike teke ja maakoore hävimine. · Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. · Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad
Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. 3. Valgla ja selle äravool? Maa-ala millest vesi veekogusse voolab jõkke- merre 4. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas (toimub 6-12 km kõrgusel)? Atmosfääri tsirkulatsioon - Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne
131 400 000 km² ja kus elab u. 99% maailma rahvastikust. 14 riigis kehtib sotsialistlik ühiskonnakord, teised on kapitalistlikud riigid, nende hulgas moodustavad eri rühma poliitilise sõltumatuse võitnud noored rahvusriigid, kes on asunud mittekapitalistlikule arenguteele. Asumaade osatähtsus on 20.saj. pidevalt vähenenud. [5] -Mäeteke. Suur osa maakera mäestikust on tekkinud laamade põrkumise tagajärjel. Kui ookeanialune laam põrkub kokku mandrilise laamaga, surutakse õhem ookeaniline laam kurdudeks. Kui laamad liiguvad üksteise suhtes pikisuunas, tekivad murrangud. Murrangute käigus võivad mõned kivimiplokid kerkida ja teised vajuda. Mandrite tänased piirjooned on välja kujunenud miljonte aastasadade jooksul. -Maavärinad. Maa sisejõud avaldub maavärinate ja vulkaanipursete kaudu, mõlemad loodusnähtused on seotud laamade kokkupuute ala murranguvöönditega. Maavärinad
Kõige rohkem sarnaneb Huacayo vill lambavillale. [2] Teiseks liigiks on pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri (Alpaca Suri) (vt joonis 4). Just sellisest villakiust on sobiv valmistada mantliriiet. Suri kiud on läikiv ja tavaliselt valge, samuti üsna sirge ja mitte eriti elastne, mis jättab siidi mulje. [2] (Joonis 4 Suri) (Joonis 3 Huacayo) Kolmandaks liigiks on Huarizo (vt joonis 5), nii kutsutakse ka isase laamaga ristatud alpakat. Eriti hinnatakse just Huarizosid nende unikaalse karvkatte ja õrna iseloomu tõttu ning armastatakse neid väga ka lemmikloomadena. [2] (Joonis 5 Huarizo) Peruus elutseb 98% alpaka populatsioonist (rohkem kui 3,5 milj looma). Peruu on ka alpakavilla suurim tootja (umbes 6500 tonni). Alpakasid elab veel Boliivias, Tsiilis ja Argentiinas. Kuni 1984 aastani oli alpakade eksport Lõuna-Ameerikas illegaalne tegevus. 1983
Kõige rohkem sarnaneb Huacayo vill lambavillale. [2] Teiseks liigiks on pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri (Alpaca Suri) (vt joonis 4). Just sellisest villakiust on sobiv valmistada mantliriiet. Suri kiud on läikiv ja tavaliselt valge, samuti üsna sirge ja mitte eriti elastne, mis jättab siidi mulje. [2] (Joonis 4 Suri) (Joonis 3 Huacayo) Kolmandaks liigiks on Huarizo (vt joonis 5), nii kutsutakse ka isase laamaga ristatud alpakat. Eriti hinnatakse just Huarizosid nende unikaalse karvkatte ja õrna iseloomu tõttu ning armastatakse neid väga ka lemmikloomadena. [2] 6 (Joonis 5 Huarizo) Peruus elutseb 98% alpaka populatsioonist (rohkem kui 3,5 milj looma). Peruu on ka alpakavilla suurim tootja (umbes 6500 tonni)
Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid neljajalgsed, rüüga KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika · Kliima soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine · Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke · Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik Kontinendid veel rohkem sarnasest asetuses tänapäevaga. Kasu väljasuremisest said imetajad. Nende areng. Enne elasid arvatavasti väga peidetult ning olid väga väikesed.
V. Laamade teineteisest eemaldumine algab Ookeani Keskahelikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat mäeahelike süsteeme. Üldpikkus ~80000 km, keksmine kõrgus 4,5km. Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, jahtub ning tardub uueks maakooreks VI. Laama teises servas, kus ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga sukeldub ookeanialune laam mandrilise laama alla ning sulab seal. Põrkumise piirkondades esineb maavärinaid, vulkanismi, kurrutusi- mäestike tekem süvikuid, vulkaanilisi saari VII. Laamade keskosa on suhteliselt rahulik VIII. Laamade liikumise tagajärjel on toimunud mandrite triiv Vulkanism Kuhik ehk koonus Vulkaani võib defineerida kui lõõri või pragu maakoores läbi mille magma, vulkaanilised
Kokkuvõtlikult võiks öelda et Põhjassaar on mõnevõrra soojem kui Lõunasaar, seal on tegevvulkaanid, geisrid ja kuumaveeallikad. Vulkaanid on kujundanud kogu Põhjasaare maastiku. Lõunasaarel on nii vihmametsad, kõrbed kui ka liustikud. Uuringus sain rohkem teada ka laamadest, mis põhjustavad Uus- Meremaal maavärinaid. Kuna Uus-Meremaa asub oma vulkaanide, mägede ja liustikega täpselt laamade murrangujoonel, seal, kus Indo-Austraalia laam kohtub Vaikse ookeani laamaga, ja sellepärast maavärinad tekivadki. Üks murrangujoon jookseb pikkupidi läbi Lõunasaare mägede. Üllatav oli see, et Uus-Meremaal ei olnud kunagi minevikus mitte ühtegi kiskjat, mistõttu linnud arenesid pisut teistmoodi kui mujal maailmas - kuna kiskjaid ei olnud, siis polnud lindudel ka suurt vajadust lennuvõime järele, enamus aega nad patseerisid ilma ohuta mööda maad ning otsisid sealt toitu. Nii ongi Uus-Meremaa üks suurim rikkus linnuriik, mille
Riigi loodeosas levivad kõrbed ja poolkõrbed. Niisketele tuultele avatud mäestikunõlvadel on igihaljaid metsi. Pinnamoelt jaguneb India kolmeks osaks: maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik, lõunaosas Hindustani poolsaarel Dekkani kiltmaa ja nende vahel Induse-Ganese madalik. Himaalaja maailma kõrgeim mäestik piirab Tiibeti kiltmaad lõunast 2500 km pikkuse kaarena. Ta tekkis euraasia mandri all oleva laama äärealal kokkupõrkes Indoaustraalia laamaga. Ka praegu esineb seal maavärinaid, mis ajuti põhjustavad katastroofe. Ulatuslikud alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla, teravilja ja õlitaimi. India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik.
kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist osa hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille moodustavad plastses olekus kivimid). Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal kivimite purunemise tulemusena vabanevat energiat, mis liigub vibratsioonina läbi kivimite, nimetatakse seismilisteks laineteks. Need levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. 3. Valgla ja selle äravool?
asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik. Nt: Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda. Nii tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal vabanev energia liigub vibratsioonina läbi kivimite. Need seismilised lained levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. Mineraalid, kivimid, muld, sood Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal
· Aktiivne vulkanism · Kokkupõrge suure asteroidiga Elustiku taastumisel: · Laatsaruse efekt väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine · Lilliputi fenomen väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t PALEOGEEN · India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika · Kliima soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine · Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke · Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik · NEOGEEN · Kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks · Sulgus Tethyse ookean, Vahemeri kuivas · Biogeograafiliste provintside eristumine
Pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri alaliik on eriti sobiv luksuslike mantliriiete tootmiseks. Kiud on läikiv, tavaliselt valge ja üsna sirge, mitte eriti elastne ja tundub siidisena. Isase laamaga ristatud alpakat kutsutakse Huarizo. Huorizosid hinnatakse nende unikaalse karvkatte ja õrna iseloomu tõttu ka lemmikloomadena. Alpakavill on kaamellaste sugukonna loomadelt saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval.
tekib subduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean, mis hakkab teiste pealetungivate laamade survel tasapisi sulguma nagu nt Vahemeri. Ookeani sulgudes tekib kahe mandrilise maakoore kokkupõrkepiirile mäestik. Nii on tekkinud nt Uuralid, mis moodustusid, kui Baltika laam põrkus Siberi laamaga. Sellega on tsükkel läbi ning moodustunud on taas mandriline maakooreplokk, mis riftistudes uut ringkäiku alustab. Kogu protsessiks vajaminev energia tuleb Maa sisemusest. Tegemis on endogeense protsessiga. Laamad paneb liikuma vahevöö ainese konvektiivne liikumine. Näiteks ka Punase mere staadiumist läbi Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani ning Vahemere staadiumite kuni Himaalajani. 30
........................... ( lahknemine) 2. kontinentaalne riftivöönd.................... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid) 3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad) 4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd 5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi pikkad vulkaanilised ahelad) 6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog, aga selles kohal liigub laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared) 2. Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega
pealetungivate laamade survel tasapisi sulguma. Selline on tänane Vaikne ookean (see siiski ei tähenda, et Vaikne ookean tulevikus kaob, sest Vaikne ookean on nn Panthalassa ookeani järeltulija, mis aegajalt väheneb pindalalt, kuid kunagi ei kao). Hääbuva ookeani näidiseks võib pidada Vahemerd. Ookeani sulgudes tekib kahe mandrilise maakoore kokkupõrkepiirile mäestik. Nii on tekkinud näiteks Uuralid, mis moodustusid, kui Baltika laam põrkus Siberi laamaga. Sellega on tsükkel läbi ning moodustunud on taas mandriline maakooreplokk, mis riftistudes uut ringkäiku algab. Kogu protsessiks vajaminev energia tuleb Maa sisemusest. Tegemist on nn endogeense protsessiga. Laamad paneb liikumavahevöö ainese konvektiivne liikumine. Ühe tsükli kestus on mitusada miljonit aastat. Siiski ei vii riftistumine alati uue ookeani tekkeni. Näiteks Läänemeri paikneb piki kunagist riftisüsteemi, mis ookeaniks ei arenenud. 32
Laamade lahknemine esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud · tekivad riftid ehk murrangulõhed · uue maakoore moodustumine · pangasmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Nazca laam; Atlandi ookeani keskosa Laamade nihkumine · murrangulõhed · vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani laam vs. Põhja-Ameerika laam Laamade põrkumine Ookeaniline põrkub mandrilise laamaga ookeaniline laam sukeldub vahevöösse (subduktsioonivöönd) · tekivad süvikud · moodustuvad moondekivimid · kurdmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa Kaks ookeanilist laamat põrkuvad üks laam sukeldub (subduktsioon) · vulkaanilised saared · moondekivimite teke · süvikute teke Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam Kaks mandrilist laamat põrkuvad
Muutused elustikus ajastute kaupa (imetajate ja lindude kiire evolutsioon, rohttaimede levik (Paleogeen); ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke, rohusööjate, kiskjate ja väikeimetajate kiire areng (Neogeen); inimese teke, megafauna õitseng ja kadumine (Kvaternaar)). · Algas 65,5 milj.a.t. o Paleogeen 65,5-23 m.a.t. o Neogeen 23-2,6 m.a.t. o Kvaternaar algas 2,6 m.a.t. Paleogeen: India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Am eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Am, Austraalia ja Antarktika. Kliima on soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine. o Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke. o Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik. o Indricotherium suurim maismaal elanud imetaja. o Mesohippus bairdii kolmevarbaline hobune.
annaabi.ee 
