Eesti maavarad. Loodusvarad on looduslikud ressursid mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab. Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetataksemaardlaks. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Maavaraks on maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik , gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik.
nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maardlate varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, seda kasutatakse energia saamiseks,
* NAD > 2NADH2 II käärimine * etanoolkäärimine- pärmseene rakus, tekib etanool + CO2 * piimhappeline käärimine, piimhapebakteritel ja inimese lihasrakkudes, tekib piimhape inimese lihasrakkudes kantakse verega maksa piimhape > muudetakse uuesti püroviinamarihapeks > edasi läheb aeroobne protsess 4. Fotosüntees ( protsessi käik, faasid, tingimused, lähteained, lõppsaadused) Milleks oluline? Tegurid: 1) valgus 2) niiskus 3) CO2 4) temperatuur Tähtsus: 1) toodab hapniku, mis on inimestele ja loomadele hingamiseks 2) tagab süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe 3) atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.
elundid saavad jõudu oma tööks. Söömisel satub kehasse tahke ja vedel toit, hingamisel hapnik. Toidus sisalduvad toitained - valgud, rasvad, süsivesikud - lõhustatakse seedemahlade abil. Hiljem toimub nende edasine lagunemine kudedes, millest võtab osa sissehingatud hapnik. Seejuures vabaneb organismile vajalik energia. Lõhustunud ained imenduvad verre või lümfi ning organism omastab nad. Ainevahetuse lõppsaadused väljuvad kehast erituselundite kaudu. Inimese koostis % Vesi 64 % (meestel 50-65% ja naistel 45-60 %) Valgud 20 % (meestel 16-18 % ja naistel 14-16%) Rasvad 10 % (meestel 15-20% ja naistel 20-30%) Süsivesikud 1% Mineraalid 5 % (meestel 5,8-6,0% ja naistel 5,5-6,0%) Kasutatud materjal: http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat http://www.organismidiagnostika.ee/keha-koostise-dunaamika-ja-kaalu-number/ http://www
fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis/ Energia andmine erinevateks protsessideks. 4) Millised org. ühendid on organismis energeetiliselt funktsioonilt esikohal? Miks? V: Kõige rohkem sisaldab organism hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku, sest neid on kõige rohkem energia tootmiseks vaja. 5) Millised võivad olla glükoosi lagundamise lõppsaadused? Millest oleneb nende teke? V: Glükoosi lagundamine: glükolüüs -> tsitraaditsükkel -> hingamisahela reaktsioonid. Lõppsaadused: -GLÜKOLÜÜSI ETAPIL – Tekib püroviinamarihape, selle teke oleneb tingimusest, kui küllaldaselt on rakus hapnikku. Seetõttu nimetatakse ka taolist glükolüüsi ka aeroobseks. Hapniku puudusel toimub anaeroobne glükolüüs. -TSITRAADITSÜKKEL – Eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid.
Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes -
Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkurt glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Samas kui insuliin soodustab rasvade talletamist kudedesse, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist. 26.1.Nimeta seedekulgla osad, kus lõhustatakse sahhariide? Suuõõnes- kaksteistsõrmik- maks-kõhunääre. 26.2. Milliste nõrede toimel lõhustatakse sahhariide? Maksanõre abil lagundatakse sahhariide. 26.3. Mis on sahhariidide lõhustamise lõppsaadused ning kus ja millena nad imenduvad, kuhu? Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. 27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes -
*tekib sidrunhape *eralduv vesinik seotakse O2-ga ja *tekib CO2, mis lahkub moodustub vesi mitokondrist, rakust, jõuab verega *SAADUS H2O kopsudesse, hingatakse välja *tekib NADH2 9.Millised võivad olla glükoosi lagundamise lõppsaadused? Millest oleneb nende teke? * 10. Glükoosi summaarne võrrand. Selgita lähteainetega toimuvaid muundumisi ja saaduste teket. C6H12O6+ 6O26CO2 + 6H2O 38 ADP 38 Pi 38 ATP 11.Millise tähtsusega on püroviinamarihape glükoosi lagundamise protsessis? Millised ained tekivad veel glükoosi esialgsel lagundamisel enne mitokondrisse sisenemist? 12.Kus ja kuidas toimub glükoosi mittetäielik lagundamine e anaeroobne glükolüüs?
punakaspruuniks Fe(OH)3'ks. Neid on võimalik saada vastavate soolade lahustele leeliste lisamisel. Raua saamine maakidest, rauasulamitest Raua saamiseks tuleb maagist rauaoksiid redutseerida vabaks metalliks. Enim kasutatakse redutseerijana koksi, mis on peaaegu puhas süsinik. Rauamaagi redutseerumine toimub tavaliselt 30m erilistes ahjudes koos koksi ja teiste vajalike lisanditega. Selle käigus tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikdioksiid CO2. Fe2o3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Malm ja teras Malm on raua sulam, mis sisaldab kuni 5% süsinikku. Malmist valmistatakse kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, jne. Teras sisaldab süsinikku, kuid vähem kui malm (2%). Väiksema süsinikusisaldusega teras on küll mõnevõrra pehmem ning mehhaaniliselt paremini töödeldav. Suurema süsinikusisaldusega teras (üle 0,5%) on kõvem ja hapram. Karastamisel saadakse selle
saamiseks tuleb raudoksiid redutseerida vabaks metalliks. Redutseerijana kasutatakse kivisöe töötlemisel saadud sütt ehk koksi. Kõige levinum on rauamaagi redutseerimine kuni30 m kõrgustes erilistes ahjudes, koksi ja teiste vajalike lisanditega. Kõrgahjust kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgel temperatuuril käitub süsinikoksiid redutseerijana. Ta reageerib raua oksiididega, sidudes nendest hapnikku. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikoksiid CO2. Summaarne reaktsioonivõrrand Fe2O3 korral on järgmine Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Raua tootmises kõrgahju protsessis pole saaduseks puhas raud, vaid malm (rauasulam, mis sisaldab kuni 5% süsiniku tavaliselt 3-4%. Raua sulamid Teras raua ja süsiniku sulam. Süsiniku sisaldus sulamis ei tohi ületada 2%. Malm raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab üle 2% süsiniku kuni 5%. Kuidas kasutatakse Malmi kasutatakse kindla kujuga esemete valamiseks nt
vedelaiks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks. Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks (lubjakivi, graniit, kruus, liiv), sooladeks (kivi- ja kaalisool, kips), vääris- ja dekoratiivkivideks (teemant, malahhiit, marmor) jm. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi
Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Maos- Toidu segamine, toidu soojendamine, toidu seedimine. 12sõrmiksooles-toidu põhiline seedimine. Peensooles- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine 9.Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Kogu soolestiku tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud, kahjutuks. 10.Millised toitainete lõhustumise lõppsaadused imenduvad peensooles? 11.Mis juhtub inimese seedetegevusega, kui tal on kahjustatud maks ja kõhunääre? sysivesikud, valgud ja rsavd jäävad lõhustamata, soolestikust tulev veri jääb puhstatamata, seega seedimine on praktiliselt olematu 12.Miks on organismile vajalik regulaarne toitainete imendumine? regulaarsex energia saamisex ja kudede ylesehitamisex ning uuendamisex V JOONISED 1. Suuõõne ehitus lk .92 2.Silmahamba ehitus lk.92 3.inimese seedeelundkond lk.92 4.Soolehatu ehitus lk.98
seened.MOLEKULAARSET ÕHULÄMMASTIKKU seovad: 1.sümbioossed bakterid,2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid,3.fotosünteesivad bakterid,4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened.Timedele omastatav N vabaneb ammonifitseerivate bakterite kaasabil. Taimejäänuste lag kiirus sõltub:1.mulla õhustatusest,2.lagunevate taimejäänuste koostisest,3.mulla niiskusest,4.temp,5.mulla reaktsioonist. AEROOBSED BAKTERID-vajavad eluks õhuhapnikku,lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks.NITRIFTSEERIVAD BAKTERID (mügarbakterid liblikõielistel)-seovad õhulämmastiku(vajalik lubjarikas keskkond) ANAEROOBSED BAKTERID-saavad hapniku lagundavatest ühenditest,esineb org aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda(CH4, H2s). Anaeroobsed bakterid taandavad fosfaate (tekib fosforvesinik PH3), denitrifikatsioonil vabaneb molekulaarne lämmastik,mis lendub,tekib bakteritele mürgine võihape
Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taime jäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi. Mõjutavad tegurid Õhustatus e. Aeratsioon- aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire lagunemine. Nt kompostimine] Anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine, aeglane protsess PÕLLUMULLAS AEROOBNE KUI ANAEROOBNE LAGUNEMINE PARALLEELSELT. SÕLTUB VEEREŽIIMIST JA FÜÜSIKALISTEST OMADUSTEST. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremine lagunevad veeslahustuvad süsivesikud( suhkrud) ja valgud ning
lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO”, H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid jt), kuid lagundamisprotsess võib peatuda ka vaheastmeil, s.o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või
seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteem koostisosadeks on: · biotsönoos ehk elukooslus · ökotoop ehk elukeskkond o taimekooslused o õhkkeskkond o seenekooslused o vesikeskkond o loomakooslused o muldkeskkond o mikroorganismide kooslus 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. 30. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks 31. Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab
49. Ökosüsteem- funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhi komponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Et iga liigi olemasolu ja arvukus olenevad teistest liikidest ja keskkonnatingimustest, ei saa liikide rohkuse korral ükski liigipopulatsioon muutuda väga arvukaks. 50. Maismaataimede NPP-d mõjutavad tegurid * Kõikidest seda mõjutavatest faktoritest on kõige stabiilsem CO2 kontsentratsioon * Fotosünteesi võib limiteerida kiirguse vajak (Kuivas on hõredam taimkate, mis püüab vähem kiirgust. See on kuivade alade vähese produktiivsuse peapõhjuseks
kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus a. taimekooslused b. seenekooslused c. loomakooslused d. mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond e. õhkkeskkond f. vesikeskkond g. muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg.
kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb
Molekulaarset õhulämmastikku seovad: 1.sümbioossed bakterid (kõige suurem osa) 2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid 3.fotosünteesivad bakterid 4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened. Taimejäänuste lagunemise kiirus sõltub:mulla õhustatus, lagunevate taimejäänuste koostis, mulla niiskus, temperatuur, mulla reaktsioonid. Aeroobsed bakterid vajavad eluks õhuhapnikku (õhustatud mulda). Lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks. Nitrifitseerivad bakterid (mügarbakterid liblikõielistel) seovad õhulämmastikku vajalik lubjarikas keskkond. Anaeroobsed bakterid saavad hapniku lagundavatest ühenditest, esineb orgaanilise aine mittetäielik hapendumine, taandunud ühendite teke ja lagunemise vaheproduktide kuhjumine mulda (CH4, H2S). Mullatekkeprotsess on bioloogilise aineringe see osa, mis toimub murenemiskooriku pindmises
keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt
taim -- taimtoiduline loom -- parasiit -- superparasiit. Looduses moodustavad toitumisahelad läbipõimumise tulemusena toitumisvõrgustiku. Igal järgneval tasandil väheneb nii organismide biomassi kui ka neid läbiva energia hulk, mille tulemusena moodustub toitumispüramiid. toksiline toime (kr. toxicon -- mürk) -- mürgine toime. Toksilise toimega on nii nugilistest erituvad ja nende kehas leiduvad ained kui ka nugiliste ainevahetuse lõppsaadused. Toksiline parasiidi patogeenne toime peremehesse on hemolüütiline ehk vererakku lõhustav, antikoagulatoorne ehk vere hüübimist takistav, peremehe seedeensüüme inhibeeriv või närvisüsteemi kahjustav. Intoksikatsioon võib ilmneda ka pärast dehelmintiseerimist, kui surmatud nugilisi (näit. solkmeid) lahtistitega õigeaegselt seedekulglast ei eemaldata ja nende seedumisel vabaneb rohkesti toksilisi aineid. transmissiivne nakkustee (ld
lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:
huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Kõdu koostisest avaldab mõju süsiniku ja lämmastiku vahekord: mida väiksem see on seda kiiremini kõdu laguneb. Oluline on ka kõdu veesisaldus: kui kõdu on õhukuiv, siis ta ei lagune. Niiskus suurendab kõdu lagunemiskiirust seni, kuni õhu juurdepääs on küllaldane. Kui õhupuudus kutsub esile anaeroobsete bakterite tegutsemise aeroobsete
lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid jt), kuid lagundamisprotsess võib peatuda ka vaheastmeil, s.o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või
Siin mõeldakse teineteisega seotud ainevahetusprotsessi. Koos kasvavaid nimetatakse intermediaanne ainevahetus. Lisaks sekundaarne pole tarvilik ( antibiootikumide toimega ). Mikroobide ainevahetuse iseärasused: 1) rikkalik ensüümide kompleks mikroob saab kasutada selliseid substraate, mida ei saa lõhustada taimne ega loomne organism. 2) mikroobide ainevahetuse käigus tekivad unikaalsed vahe- ja lõppsaadused. 3) mikroobiraku ainevahetusprotsesside summaarne kiirus, mis ületab eukarüootide oma ligi 100 korda. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna
Siin mõeldakse teineteisega seotud ainevahetusprotsessi. Koos kasvavaid nimetatakse intermediaanne ainevahetus. Lisaks sekundaarne pole tarvilik ( antibiootikumide toimega ). Mikroobide ainevahetuse iseärasused: 1) rikkalik ensüümide kompleks mikroob saab kasutada selliseid substraate, mida ei saa lõhustada taimne ega loomne organism. 2) mikroobide ainevahetuse käigus tekivad unikaalsed vahe- ja lõppsaadused. 3) mikroobiraku ainevahetusprotsesside summaarne kiirus, mis ületab eukarüootide oma ligi 100 korda. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna
seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt
komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgised ja takistavad edasist lagunemist. Aeroobne lagunemine kulgeb seetõttu aeglaselt ja taimejäänused hakkavad kuhjuma. Kõdu kuhjub enamasti liigniisketel muldadel, sest need on hapnikuvaesed
Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgiks ja takistavad edasist lagunemist. Aeroobne lagunemine kulgeb seetõttu aeglaselt ja taimejäänused hakkavad kuhjuma. Kõdu kuhjub enamasti liigniisketel muldadel, sest need on hapnikuvaesed. Kõdu koostisest avaldab mõju süsivesikute, valkude ja ligniini vahekord: mida
kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Biogeotsönoloogia on teadusharu, mis käsitleb elukoosluse ja elupaiga komponentide (mulla, kivimite, kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel).
organite verevarustus. Selleks vähendatakse verevoolu nahas, luustikus ja seede-elundkonnas perifeersete veresoonte kokkutõmbamise abil. Seda nimetatakse vereringe tsentraliseerumiseks. Verevoolu vähenemine kapillaarides (mikrotsirkulatsiooni häire) toob kaasa hapniku osarõhu kriitilise languse ja sellest tulenevalt hapnikuvaeguse (hüpoksia), millele järgneb perifeersete kudede ainevahetuse häirumine. Hüpoksia viib ainevahetuse anaeroobsesse seisundisse, milles tekivad happelised lõppsaadused (nt piimhape) ja selle tõttu atsidoos. Tulemuseks on veresoonte lõtvumine (vasodilatatsioon) šoki dekompensatsioonifaasis. Südame minutimahu vähenemine soodustab kapillaarides punaste vereliblede (erütrotsüütide) kleepumist. See tekitab paksu vere efekti. Peale selle intensiivistuvad mitmesugused verehüübimist soodustavad faktorid (tekib hüperkoagulatsioon) ning tõuseb vereliblede kokkukleepumine (trombotsüütide agregatsioon) perifeersetes veresoontes
annaabi.ee 
