ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad
2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT? Sisemajanduse kogutoodang, millega mõõdetakse selle riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. 6. Mida näitab SKT ühe elaniku kohta? Mingi piirkonna majanduslikku arengutaset. 7
Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised mullad, niiskus, pinnamood ja päikese kiirguse hulk. Kalamajandusele on olulised veekogud ja neis elavad kalavarud. Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained.
Eesti või ja peekon leidsid 1920.aastate keskpaigast sobiva nisi Inglismaa ja Saksamaa turgudel. Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Puuduseks oli talude suur arv, mis tähendas maavalduse killustatust. Tööstus. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja terveid tööstusharusid. Eelistati Eestis leiduvat toorainet kasutavaid tehaseid. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele. Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas. Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks.
Energia hind mõjutab kõiki kaupu ja teenuseid. Taastumatud energ allikad-ei saa korduvkasutada (fossiilkütused nt turvas, nafta, maagaas, põlevkivi) Taastuvad energ allikad-saab lakkamatult v teatud aja möödumist taaskasutada (puit, päike, tuul) Traditsioonilised energiaallikad-kasutamine tavaline, fossiilkütused, tuumaenergia, vesi, puit Alternatiivsed-kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on kallid Kütusetööstus-kütuse tootmine Elektroenergeetika-elektri tootmine, müük Tahked kütused: turvas, puit, kivisüsi (taimedest, suurem süsinikusisaldus suurem kütteväärtus) (USA, Hiina, India, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa), põlevkivi (väike kütteväärtus, elektrijaamades ei kasutata, va Eesti) Nafta 1847 Galicias, nüüd peamine energiaallikas, puurauku tuleb pressida vett v gaasi, toornaftat vaja eeltöödelda (Vene, USA, Kuveit,
- 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses.
millest 13 miljonit läks korstnasse. 1923.a Teatab me partner Venemaa, et on maksujõuetu. 1924.a - uus majanduspoliitika (O. Strandman) Suurtööstuses keskendusid põllumajandusele (siga, peekon, või). Põllumajandus toodangu eksport (või, peekon). Kartulikasvandust vähendati, rõhk söödakasvandusele. Likvideeriti riigile mittesobilikud suurettevõtted. Alustati põlevkivi kaevandamist. Loodi keemiatööstus Tööstuslik turba tootmine. Loodi kodumaine kütusetööstus. Puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus. 1928.a - rahareform (saime Inglismaalt laenu, markade, pennide asemele tulid kroonid, sendid). Korrastati ja karmistati EV pangapoliitikat. Majanduskriis: Kõige rohkem puudutas põllumajandust. Tekkis ületootmine. Miinused: -Eksport miinusesse. -Talupoegade sissetulekud -pankrotid, tööliste vallandamine -krooni devalveerimine 1933.a 1934.a algab EV majanduse uus kasv (krooni devalveerimine aitas). 1930.-ndate teisel poolel majandus tugevneb.
mahukas. 7. Kuidas mõjutas liitumine EL Eesti välismajandussidemeid? Eesti majandussidemed tihenesid Euroopa Liidu liikmesriikidega veelgi rohkem kui oli enne olnud. 8. Kirjuta majandussektorid. Hankiv majandus põllumajandus; kalandus; jahindus; metsandus. Teenindav majandus haridus; tervishoid; kaubandus; muud teenindusharud; riigihaldus; veondus. Töötlev majandus ehitus; tööstus{energeetika(elektroenergeetika; kütusetööstus); kergetööstus(tekstiilitööstus; naha ja jalatsitööstus); toiduainetööstus; puidutööstus; metallitööstus; keemiatööstus; masinatööstus; mäetööstus; ehitusmaterjalitööstus}. 9. Kuidas mõjutavad Eesti majanduse arengut a) riigi asukoht Euroopa Liidu idapiiril? Siirdeala Venemaa ja Euroopa vahel. b) põlevkivi? Elektri ja soojuse tootmiseks, olemas kohapeal pole vaja sissevedu. c) rahvastiku haridustase? Hea haridustasemega inimesed on tööturul konkurentsi võimelised.
Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Traditsioonilised energiaallikad on sellised, mille kasutamine on praegu tavaline(Fossiilkütused, tuule-, vee-energia) Alternatiivsed energiaallikad on sellised, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid 9)Kuidas mõjutas kivisöe kasutuselevõtt majandusarengut? Majandus hakkas kiiresti arenema, laevandus kujunes täiesti ümber
Raskendati pangalaenude saamist Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega) Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus Uus majanduspoliitika andis tulemusi – majandus arenes tõusujoones, kasvas sõltumatus Venemaast, algas sulandumine Euroopasse Tööstuses Likvideeriti hiigeltehased Uued ettevõtted ja tööstusharud arvestasid Eesti toorainega nt: põlevkivi – keemia ja kütusetööstus mets, puit –paberi ja puidutööstus põllumajandussaadused – toiduainetetööstus tööstus korraldati ümber Lääne –Euroopa nõuetele vastavalt Põllumajanduses juhtkohal loomakasvatus loomakasvatust toetavad põllumajandusharud nt söödakasvatus Probleemid Palju käsitsitööd, tõuloomade ja sordiseemne vähesus,palju mittetasuvaid väiketalusid
Muudatused põllumajanduses: loodi Maapank põllumajanduse krediteerimiseks, mis finantseeris asundustegevust, asutati masinaühistuid, toimus tootmise ümberstruktueerimine, lihaveiseid ja rasvasigu asendasid piimakari ja peekonsead, Eesti või ja peekon olid Inglismaa ja Saksa turgudel, palju tähelepanu söödakultuuridele, suurenes toiduteravilja toodang, käsitsitööl oli suur osatähtsus, tõuloomade ja sordiseemnte tähtsus. Muudatused tööstuses: kütusetööstus(rajanes põlevkivi kaevandamisel), turbatootmine, keemiatööstus(kütteõli valmistamine), kunstsarve tehas, puidutööstus, tselluloosi- ja paberkombinaadid, mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega, ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangu kvaliteet ja hind ei võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform
põllumajandus orientatsiooniga. Põllumajanduse toetamiseks loodI: 1) Maapank 2) kuluka põllumajandustehnika soetamiseks asutati masinaühistud 3) otsiti võimalusi Eesti põllumajandustoodete tunnustamiseks välismaal. 1920aastate teiseks pooleks saavutati normaalne majanduslik olukord. Kõik funktsioneeris. Reforme tööstuses: 1) likvideeriti tühjalt seisvad tsaariaegsed ettevõtted 2) rajati väiksemaid kohalikku toorainet kasutavaid ettevõtteid nagu: a) kütusetööstus b) keemiatööstus c) puidutööstus d) ehitusmaterjalide tööstus e) tselluloosi- ja paberitööstus. Sotsiaalseks probleemiks jäi tööpuudus. Viidi läbi ka rahareform. Rahvaste Liidu vahendusel saadi Inglismaalt laen rahareformi läbiviimiseks ja 01.01.1928 alates hakkas käibima EEK (seoti SEK-ga). Sellega seoses algas Eesti majanduse integreerimine Euroopa majanadusruumi. Tänu majandusreformidele elas Eesti majandus üle 1930ndate alguses alanud ülemaailmse majanduskriisi. Väljendus
Selle järgi on Eesti presidentaalne riik endiselt, riigikogu valitakse 5-ks aastas. On ülemkoda ehk riiginõukogu (40 liiget – määratud). Kümme määrab president ning ülejäänud on teiste kodade esindajad ja alamkoda ehk volikogu on 80 liikmeline. Riigivanem ehk president. Pätsist saab esimene president. Demokraatia riigis oli aga endiselt piiratud. Seda nim. Juhitavaks demokraatiaks. Juhtis seda valitsev klikk. Kinnitatakse oma neutraliteeti. Kodumaine kütusetööstus: Põlevkivi, turvas ja puit. Masintööstus kaob...
nim. kolm majandusharu igast majandussektorist Hankiv majandus, töötlev majandus,teenindav majandus Hankiv majandus(primaarsektor)- eluks vajaike ainete ja materjalide hankimine loodusest(põllumajandus, taimekasvatus, loomakasatus) Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus, metallitööstus,keemiatööstus,masinatööstus,ehitusmaterjalitööstus,energeetika(elektroe nergeetika,kütusetööstus),kergetööstus(tekstiilitööstus,naha-ja jalatsitööstus), ehitus) Teenindav majandus(tertsiaarsektor)-teeniste pakkumine eraisikutele,ettevõtetele ja riigiasutustele(haridus,teadus,tervisehoid,veondus,kaubandus,riigihaldus,pangandus,tarb ekunst, infotehnoloogia ja side, meedia ja suhtekorraldus, meelelahutus,muud teenindusharud) 35. Millised majandusressursid määrasid majanduse arengut Minevikus-loodidvarade iseloom ja kogus Tänapäeval-inimetekkelise ressursi ehk kapitali arv 36
* Metsade tähtsus: vähendab erosiooni (hoiab pinnast kinni), puhastab mulda ja tekib huumus. * Metsavarude suurust hinnatakse 3'e näitaja põhjal: pindala, puiduvaru, aastane juurdekasv. * Metsade majandamise põhi nõue: metsa võib maha võtta aastas nii palju kui juurde kasvab. * Mis kahjustab metsa: röövraie vihmametsad; metsatulekahjud, happevihmad. Energeetika * Jaguneb: -) Elektroenergeetika (elektri tootmine, juhtimine tarbijani) -) Kütusetööstus (nafta, maagaas, kivissüsi, pruunsüsi, põlevkivi, tuumaenergia uraan, tuul, vesi, päike) * Energeetika on tähtis, sest kui pole energiat, siis kannatavad kõik teised valdkonnad. * Suurimad elektri tootjad maailmas on Venemaa, USA, Kanada ja Hiina. * Energia varade liigitus: 1) taastuvad ja taastumatud; 2) traditsioonilised ja alternatiivsed. * Energia allikate osatähtsus: 40% nafta; 28% maagaas; 20% tahked kütused; 5% tuumaenergia; 5% vesi; 2% muud. * Naftatööstus:
aastatel ?Põhjenda Probleem :Suurriigi venemaa naabrus .Välispoliitiline Isolatsioon enne teist maailmasõda Põhjendus: tema jaoks aken euroopasse , esitab tihi ettekäändeid , pretensioone meie suhtes. Suurriigid ei olnud huvitatud väikeriigist , ebaõnnestus BALTI LIIDU sõlmimine . Majandus Maareformi läbiviimine , mille tulemusena tekkisid asundustalud . Tähtis majandusharu oli põllumajandus. Peamine eksport Saksamaale ja Inglismaale . Arenenud paberitööstus, keemiatööstus, kütusetööstus, metsatööstus, tekstiilitööstus. 1930 teisel poolel majanduslik seis paranes Eestis. Kultuur, haridus 1920-1940 Haridus: Pöörati erilist tähelepanu just haridusele , kehtestati kuue klassiline koolikohustus , eesti keelsete õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid .
massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks oli mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sordiseemnete vähesus, talude suur arv (põhjustas maavalduse killustatust). Tööstus Likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Kujunes kodumaine kütusetööstus. Tänu põlevkivile pandi alus keemiatööstusele. Eestis leiduvat metsamaterjali kasutasid puidutööstused ning tselluloosi- ja paberikombinaadid. Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule. Võrreldes Vene ajaga jäi tööstuse arengutase siiski madalamaks, sest ettevõtted ei suutnud oma toodetele turgu leida. Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus
peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. - Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. - Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist (ehk loodi kodumaine kütusetööstus). - Loodi keemiatööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli). - Arenes puidutööstus; tselluloosi- ja paberitööstus. - 1928 läbi viidud rahareformiga (Inglismaalt saadud laenu abil) kadusid käibelt senised margad ja asendati need kroonidega /sentidega. 4. Majanduskriis 1933 1933: 1930-ndate alguse majanduskriis ei tulenenud mitte niivõrd möödalaskmistest
Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Majandus USA on majanduslikult ja sõjaliselt võimsaim kapitalistlik suurriik. Tähtsaimad tööstusharud on elektrienergeetika, kütusetööstus, must ja värviline metallurgia, metalli töötlemine ja igasuguste masinate, aparaatide ja kemikaalide valmistamine. Hästi mehhaniseeritud suurfarmide tõttu on põllumajandus kõrgel tasemel. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. 9 USA on väga kõrgelt arenenud riik
– tekivad erilised linarentikud, kes rendivad seda 2-3 aastaks, sest lina kurnab maa välja; Kagu – Eestis tegeledakse salaviina müügiga – tuli Venemaal ISESEISVUSE AEG- põllumajandusliku taandarengu kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimine ja tööloomade rekvireerimine. Rahandussüsteemi loomine. Asundustalude loomine. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Juhtkohale jäi loomakasvatus, uued olid piimakari ja peekonsead. Kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Keemia- ja puidutööstus. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. 1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon. Võeti vastu esimene põhiseadus. Majanduskriis- turuhinnad langesid, Eesti kaupade turg kahanes, talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud läksid pankrotti. KOLHOOSI AEG- maa natsionaliseerimine- ettevalmistus kolhooside loomiseks. Talu ülempiir 30ha. Kulak (jõukam talumees)
arendamiseks anti tegevusvabadus erakapitalile. Tootmisaladest tähtsaim oli põllumajandus. Põllumajanduslik toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust. Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast. Väiksem tähtsus oli kalandusel, kus tegutses 1,5 % rahvastikust. 2. Tööstuse areng Likvideeriti eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Eelistati oma toorainet omavaid tehaseid: kütusetööstus - rajanes põlevkivi kaevandamisel puidutööstus - oma metsamaterjali kasutamisel meiereid, tapamajad jne. põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks Toiduainetööstuse arengut soodustas nii siseturu kui ka välisturu laienemine. Piimatööstuses jätkus tootmise kontsentratsioon 1936.a. muudeti Riigi Turbatööstused riiklikuks aktsiaseltsiks Eesti Turbatööstused. 1937.a. alustati Tootsi briketitehase ehitamist (valmis 1939) 1936.a
Kui venemaa oma turu sulges siis läksid paljud eesti ettevõtted pankrotti Tähtsamaks haruks põllumajandus ja lõpetati tööstuse eelisarendamine, loodi maapank mis andis asundustaludele ja teistele põllumeestele laenu asutati masina ühistuid, eesti või ja peekon leidis turgu inglismaal ja saksamaal. tööstuses suleti hiigel ettevõted mis olid tootnud venemaale kaupu loodi uusi väiksemaid ettevõtteid tähtsamad tööstusharud 1. kütusetööstus 2. keemia tööstus 3. puidu tööstus 4. puidutööstus suureks probleemiks jäi tööpuudus 1 jaanuarist 1928 hakkas kehtima eesti kroon 1929 algas ülemaailmne majanduskriis 1932-1933 majantuskriisi kõrgpunkt eestis u iga 3 inim. tööta 1934 algas eestis vaikiv ajastu kuid majanduses algas kiire tõus Feliks Moor soodne aeg kogu maailmas eestis hakkas riik sekkuma majandusse peagi ületati kriisi eelne tase eriti arenes tööstus kadus tööpuudus arenes ka põllumajandus
Pinnamoelt jaguneb USA kaheks: valdavalt tasandikuliseks ida- ja mägiseks lääneosaks. USA on rahvaarvult läänepoolkera suurim riik. Üle 4/5 ameeriklastest on Euroopast, eelkõige Briti saartelt sisserännanute järglased. Ligi 11% rahvastikust moodustavad neegrid (25 milj.), kunagiste Aafrikast toodud neegerorjade järeltulijad. USA on majanduslikult ja sõjaliselt võimsaim kapitalistlik suurriik. Tähtsaimad tööstusharud on elektrienergeetika, kütusetööstus, must ja värviline metallurgia, metalli töötlemine ja igasuguste masinate, aparaatide ja kemikaalide valmistamine. Hästi mehhaniseeritud suurfarmide tõttu on põllumajandus kõrgel tasemel. Ameerika kultuur sõltus Euroopa tavadest kuni 18. saj II poolel algas iseseisvumine. Hiljem hakkas Ameerika kultuur mõjutama hoopis Euroopa ja teiste mandrite kultuuri. Aben, Allik (1985: 179-183) 4. Ameeriklased
Paljud ettevõtted seisid. 1919.a aprillis oli töötute arv kasvanud hoolimata mobilisatsioonile 14000 inimeseni. Kiratseva tööstuse elavdamiseks määras Ajutine Valitsus ettevõtteile riiklikku krediiti. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Tööstuse alal likvideeriti Eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted, mis olid varem loodud Vene impeeriumi huve silmas pidades. Nende asemele hakati rajama väiksemaid ettevõtteid ja uusi tööstusharusid. Nii kujunes kodumaine kütusetööstus., mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Siia lisandus ka tööstuslik turbatootmine, mis ühenduses põlevkiviga võimaldad loobuda metsa ebamajanduslikust hävitamisest ja ülikalli kivisöe sisseveost. Tänu põlevkivile pandi alus Eest keemiatööstusele. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus kui ka tselluloosi kui paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati avukalt meiereisid,
12/03/1934 sõjaväeline riigipööre Suurendati söödakultuuride kasvupinda (kuid vähenes 2/10/1934 Riigikogu saadetakse laiali. Algab Vaikiv kartulikasvatus). ajastu Likvideeriti mittesobilikud tööstused ja loodi kohalikul toorainel 24/04/1938 Päts valitakse esimeseks presidendiks põhinevaid. Kujunes kodumaine kütusetööstus ja keemiatööstus. 28/09/1939 Kirjutatakse alla baaside lepingule Puidutööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform. Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. 15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament. Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast
Peale maa võõrandati ka loomad jms. Kuid asi oli edukas.. 1924. aastal rahandusminister Otto Strandman alustas pööret majanduspoliitikas. Eesmärgiks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine. Selleks kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, raskendati laenude saamist. Esmatähtsaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Loodi Maapank ja masinaühistuid. Maavaldused olid aga killustunud ja seda loetu miinuste pooleks. Kujunesid keemiatööstus, kütusetööstus, puidutööstus. Loodi tselluloosi- ja paberikombinaadid. Rahareform. Leo Sepa eestvedamisel. Saadi laenu, et rahasüsteem ümber korraldada. 1. jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon. See oli seotud rootsi krooniga. Sisepoliitika. Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud. Põllumajanduse edendamine suurtalude moodustamise teel. K. Päts, J. Laidoner. 2. Eesti Rahvaerakond. Rahvusluse rõhutamine. J. Tõnisson, Jaan Poska. 3. Kristlik Rahvaerakond
kasvatamisele. 2. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi hulgaliselt siseturu vajaduste rahuldamiseks spetsialiseerunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis baseerusid valdavalt kohalikule toorainele. 3. Alustati põlevkivi kaevandamist ja tööstuslikku turbatootmist; seega loodi kodumaine kütusetööstus 4. Loodi keemistööstus (põlevkivist hakati valmistama kütteõli ja bensiini=ESTOIL) 5. Arenes puidutööstus; tselluloosi ja paberitööstus on väiksem kui eesti raamatute kiire kasv, mis tähendas edusamme kirjanduselus (Tammsaare, Tuglas, Under, Gailit jt) 6. 1928-ndal aastal läbi viidud rahareformiga (Inglismaalt saadud laenu abil) kadusid käibelt senised margad
aasta paiku oli pool elanikkonnast hõivatud tööstuses. 1970. aastal SKP 55% tööstus, 27% põllumajandus ja ehitus 9%. 1970. aastaks tähtsamad tööstusharud: masina- ja metallitööstus (33%), kergetööstus (25%) ja toiduainetetööstus (13%). 1988. aastal esikolmikus olid toiduainetetööstus, masina- ja metallitööstus ja keemiatööstus. 1970.-1980. aastail päärdati rõhku energeetika- ja keemiatööstusele. Leedus toodeti 700 000 tonni mineraalväetist. Energeetia ja kütusetööstus põhinesid naftal, gaasil ja kivisöel. Kõik see viis Leedu ökokatastroofi äärele ja vallandas looduskaitseliikumise. Kollaboratsionalism ja rahvuskommunistid- 1950. aastatel leedulaste osakaal kommunistlikus parteis oli 1/4. Leedulaste osakaal parteis hakkas jõudsalt kasvama 1950ndatel aastatel (perestroika ajaks 70%). LKP eesotsas seisis kuni 1974. aastani A. Snieckus - Truu Kremlile. Rahvusliku opositsiooni armutu mahasuruja. Edukalt sovetiseeris Leedut
Suuremat tähelepanu pälvis söödakultuuride külvipind. +Toidutervavili, kartulikasvatus vähenes. Põllumajanduse kitsaskohad oli: käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal tase, tõuloomade ja sodimendi vähesus, elektrifitseeritus maal, talude suur arv ja killustautus. Tööstus Tööstuses likvideeriti suurettevõtted ja asendati väikeettevõtetega ja terve hulk uusi tööstusharusid, eelistati eesti toorainet. a) Kütusetööstus. Rajanes põlevkivi kaevandamisel ja tööstuslikul turbatootmisel. b) Keemiatööstus. Algsest tegeles põlevkivist kütteõli valmistamisega, hiljem hoogustus ka nt fosforiidi tootmine. Loodi kunstsarve tehas. c) Puidutööstus. Saeveskid, tikuvabrikud, mööblitehased kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. d) Toiduaine tööstus. Meierid ja tapamajad. e) Masina ehitus tehased
maailmamajanduse üldseisundit. Uus majanduspoliitika: kriisi ületamine, majanduse reguleerimine, lääneorientatsioon, põllumajanduse tähtsuse suurendamine, raha- ja pangareform, integreerumine Euroopasse. Riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist). Lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel, isandus ka tööstuslik turbatootmine. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele,mis algselt tegeles peamiselt põlevkivist kütteõli valmistamisega. Hoogustus fosforiidi tootmine. Eestis rohkesti leiduvat metsamaterjali kasutasid nii puidutööstus ettevõtted kui ka tselluloosi ja paberikombinaadid. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu vajaduste rahuldamisele
annaabi.ee 
