väsinud häälega. Kuna neil olid peo plaanid korraldatud, ütles Laura kokutades: ,,No, aga, aga, aga me ju pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale. Laura tõstis pilgu Liisile sügavalt otsa ja küsis: ,,Oot-oot, mis mõttes korra?" Liis vaatas aknast välja, ega osanud midagi öelda. ,,Kas sa oled mulle midagi rääkimata jätnud?" küsis Laura kahtlustavalt. Liis ohkis korra ja ütles: ,,Lähme minu poole, seal räägin." Nad lahkusid kohvikust ja kui Liisi juurde jõudsid, tegi Liis välisukse lukust lahti ja läksid sisse
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad
need tossud olid praak. Frank ja Joe hakkasid uurima kas, et see ongi praak või ei. Pärast läksid Frank ja Joe Wombati poode juurde oma jalatsi pärast küsima, mis päriselt juhtus. Joe tahab kaebuse kirjutada. Poemüüja ütles, kaevake firmale mitte poele. Hiljem läksin nad auto juurde. Võtame ühendust kellegagi Wombati firmast. Nemad oskavad kindlasti öelda, kas need on võltsingud või mitte. Esmaspäeval sõitis Frank ja Joe Wombati firmasse. Valvelauas istus prillidega noormees, ja küsis millega ma saan aidata. Me tahaksime rääkida kellegiga, kes vastutab klienditeeninduse eest, vastas Frank. Umbes kümne minuti pärast avanes uks. Seal tuli välja Carla Newhouse ja vastas et tema vastutab klienditeeninduse eest, mis teil mureks oli küsis ta. Frank tutvustas ennast ja Joe'd ning rääkis, mis oli juhtunud jooksmisel ja ulatas katkise jalatsi naisele. Naine küsis kas teie pakute oma abi selle probleemi lahendamseks. Frank oli nõus. Paar päeva hiljem tuli Frangil mõtte
Ta käskis tal edasi kõndida. Ann oli jõudmas politseiauto juurde. Politseinikud küsisid mis selles kotis on, Ann ütles, et tema ema käskis tal prügivälja viia ja nende prügikonteiner oli täis ja ta mõtles, et toob siia surnuaia konteinerisse. Politseinikud ütlesid, et see on ebaseaduslik ja nad soovitasid koju tagasi minna . Kui Ann oli tagasiteel koju, mõtles ta mis selles kotis on. Äkitselt kuulis, et keegi jookseb talle järgi, ta sai aru, et see on Maya. Ta küsis mis ta seal tegi ja mis on selles kotis. Maya ütles, et oli surnuaial, sest ta läks oma koti ära tooma ja selles olid inimkondid. Ann küsis mis ta nendega teeb. Maya ütles, et viib need ühele inimesele kes valmistab nendest rituaalseid esemeid. Ann tahtis Mayat koju saata, tüdruk oli sellega nõus. Peale seda hakkasid nad väga hästi läbi saama. Anni ema ja isa läksid Andresega Soome. Niimitmetel öödel ööbis Ann Maya pool, sest ta oleks pidanud üksi kodus olema
Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse
Kersti pilk jäi pidama tumedapäisel pikal saleda kehaga noormehel. Ta on ilmselgelt kusagilt kaugelt maalt, muidu ei oleks ta nii eksootilise välimusega, mõtles Kersti. Poiss oli koos vanema naisterahvaga ja nad istusid Kersti ja ta sõbrannade kõrvallauda. Menüü järele haarates lasi ta pilgul enda ümber liikuda ning märkas Kerstit. Teda jälgides tardusid mõlemad noored, ega suutnud ei naeratada, midagi kosta või mujale vaadata. Richardo ema katkestas neid ning küsis pojalt: ,,Kallis, oled sa juba otsustanud, mida tellid?" Richardo ei teinud alguses selle peale märkugi, siis aga pööras näo tema poole. ,,Jah, ma võtan lihtsalt Coca-cola." Ta vaatas uuesti Kersti poole, kes tüdrukutega lauast juba tõusma hakkas. Sel hetkel tabas teda paanika. Ta lahkub juba? oli tema ainuke mõte. ,,Tulen kohe tagasi," ütles ta emale ning oli ühe kiire liigutusega Kersti kõrval. ,,Vabandust, kas sa räägid inglise keelt
stradler oli väga mureliku näoga. Stradler arvas, et Holden oli löönud pea kõvasti vastu põrandat ära. Holden siiski sõimas edasi, kuigi ta teadis, et see oli väga lapsik. Stradler ütles, et Holden peseks näo puhtaks, kuid selle peale ütles Holden, et ta võiks mrs. Schmidti läbi krapsata ja et Stradler ise oma lollaka lõusta puhtaks peseks. Selle peale läks Stradler pesemisruumi. Kui Stadler oli ukse kinni pannud läks Holden Ackley ruumi ning küsis, kas ta ei magagi. Tõepoolest Ackley ei maganud. Ackley küsis, et mille peale nad kiskuma läksid. Selle peale vastas, et neil oli Stradleriga lihtsalt üks väike sagimine. Holden pani tule põlema ning alles siis nägi Ackley, et Holdeni nägu on täesti verine. Holden küsis, et kas ta võib täna Ely voodis magada. Kuid Ackley ei tahtnud nõustuda, sest see polnud ju tema oma. Kuid Holden siiski heitis Ely voodisse, ilma nõusolekut saamata. Ackley jäi mõne sekundi pärast magama
MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest
Elas kord noormees nimega Juss. Juss oli hiljuti saanud 18 ja otsustas,et läheb ühele väiksele tripile. Plaanis teha siis väikse tripi ,mis kestab 7 päeva ja selle tulemusena tahab leida endale 7 mega uut ja vinged semu. Kogu Jussi teekond sai alguse Narvast. Esimesel päeval kui Juss oma uhke siksiga mõõda Narva külateid sõitis nägi ta tee ääres ühte vennikest tuterdamas. Juss tõmbas siksil pidurid plokki ja küsis: Et kes sina selline veel oled? Vennike vastas ää.. mina wä? Juss selle peale:Sina jah! Noormees vastas:Ma olen Valeeri. Juss küsis:Et millega sa siin tegeled? Valeeri selle peale: pudeleid korjan ,et saaksin väikse süstla täie herot osta.. See peale Juss kohkus ,hüppas autosse ja pani padavai minema. Teisel päeval Juss tegi väikse peatuse Võrus. Oli siis Juss just parajasti ühe seto poe juurde jõudnud ,kui äkitselt kuulis ,et kuskilt tuleb üks rämeda tümmiga BMW
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tamme, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest
Mees pääses õnneks daamiga vestlusest, sest tema kõrvale oli ilmunud roosas kleidis tütarlaps kes ulatas mehele käe. Tüdruk ütles mehele, et temast oli väga kena siia tulla, Olle oli oodanud teda kogu õhtu. Mehel polnud õrna aimugi kes on Olle aga tüdruk vedas mehe endaga kaasa ja palus tal lõunasöögile jääda. Nad jõudsid ukseni kus olid sõdurid juttu ajades. Tüdruk ütles sõdur Allanile et ta ootaks teda ja et ta peab nüüd Olle külalise eest hoolitsema. Teine sõdur küsis kas ta ei peaks kaasa tulema aga tüdruk vastas et pole vaja et ta juba ütles Bobbyle et ta läheb õigel ajal mehele teejuhiks. Allan ütles tüdrukule et ta ei unustaks et selle asjaga on kiire. Tüdruk vastas et ta peab oma lubadusi tavaliselt. Nüüd avas sõdurist uksehoidja ukse ja mees astus tüdrukuga kõrvalruumi. Mees oletas et ukse taga on koridor kuid nad olid hoopiski elutuppa astunud. Seal
I päev III novell Üks sultan Saladino oli oma vara sõdades ja niisama kulutades ära raisanud. Ning kuna ta seda ettetulnud asjaolude tõttu vajas, ei teadnud ta kust seda võtta. Talle meenus rikas juut Melchisedech,kes raha laenutas. Too oli aga kitsi, ning Saladino arvas et ta ei teeks seda omal tahtel ning vägivalda ta kasutada ei tahtnud. Järele mõeldas, otsustas ta siiski vägivalda kasutada. Ta kutsus juudi enda juurde ning küsis tollelt, et millist usku too õigeks peab,kas juudi-,saratseeni-või ristiusku. Juut aga taipas kohe, et Saladino küsis selle küsimuse selleks, et Melchisedech vastusega kimpu jääks. Juut oli tark ja vastuseks rääkis talle ühe loo, kus oli üks kuulus mees kellel oli üks kallis sõrmus ja ta tahtis et see alati tema järeltulijate valdusse jääks. Ta tegi korralduse, et kelle käest see sõrmus peale tema surma leitakse, siis see saab pärijaks
Elas kord üks linnupoeg ta elas koos oma vanematega . Ühel päeval ,aga läksid ilmad väga külmaks ja linnud pidid lendama lõunamaale ,aga kuna linnupoeg ei oskanud lennata pidi ta jääma oma pesase . Ta oli nii kurb ,et ei saanud lennata koos oma vanematega lõunamaale . Linnud oli juba lõunamaale ära lenanud ja järsku hakkas lund sadama linnupoeg mõtles , et mis asi see veel on . Ta vaatas ja vaatas , kuid järsku kukkus ta oma pesast välja ja Järsku tuli tema juurde rebeane ja küsis:" linnuke, mis sina siin teed ,sa peaskid ju lõunamaal olema juba?" Linnupoeg vastas:" mul on 2 probleemi esiteks ma ei saa aru ,mis see valge asi on ja ma ei oska lennata seetõttu ma polegi lõunamaale lendanud." Rebane vastas:"see valge asi on lumi ja selle teise probleemiga ma saan sind ka aitada." Linnupoeg küsis:"ei tea kuidas sina mind aitada saad?"Rebane sellepeale lähme minu urgu. Ja lähevadki rebase urgu. Linnupoeg küsib:"noh kuidas sa mind ,siis aitada saad." Rebane vastab:"
Müstiline kivi 23,juuli, mõnus suvine aeg. Linnud laulavad ja meri kohiseb. Kuum, kuum on temperatuur. Higi voolab, aga pole probleemi, väike hüpe merre ja oledki jahtunud. Järsku kuuleb Indre kaugelt enda nime. See hääl mis ütles “Indre” on kuidagi tuttav. Põõsas kohises nagu keegi oleks seal. “Mis sa kooserdad seal poiss?” küsis Indre põõsas olevalt poisilt. “Ma ei ole poiss, vaid noormees!” sähvas põõsas olev noormees. “Tohoh, nii kohe räägi võõra poisiga, kas sa üldse tead kes ma olen?”. “Loomulikult tean, sa oled Indre.”. Indre mõtles korraks, et kust see noormes teda teab. Kas ta on sugulane või sõbra sõber keda ma korraks olen näinud aga suhelnud eriti temaga pole. “Kes sa oled ja kust sa mind tunned?” küsis Indre. “ Kas sa tõesti ei saa aru, et ma olen su klassivend Aleks?”
VAENE MEES Elas kord üks vaene mees. Selle mehe nimi oli Peeter. Ta küsis koguaeg inimestelt raha aga keegi ei andnud talle raha. Ükspäev kerjas ta jälle raha aga siis äkki ta nägi ,kuidas ühe inimese taskust kukkus välja loteriipilet. Linnas oli avalik telekas kust lasti saateid. Peeter läks sinna ja just näidati Rooside sõda,kus hakati palle loosima . Peetri loteriipiletil olid täpselt samad numbrid mis saates välja loositi. Ta hakkas suurest õnnest karjuma ,sest ta võitis. Loterii peaauhinnaks oli kolmkümmend miljonit eurot
Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on. Väike Nõid küsis: ,, Kas sul asja kah oli või tulid lihtsalt mind tüütama?" Kass vastas: ,, Mul on probleem. Mu saapad on kadunud ja ma ei tea kust neid leida. Äkki sina, tark, hea Väike Nõid oskad mind aidata?", küsis ta nurrudes. ,,Mine seitsme maa ja mere taha, seal on su kossid. Astu lossist välja ja muudkui põhja poole. Põhjapoolusest mitte kaugel on draakon. Küsi temalt. Ma ka rohkem ei tea." Saabastega kass haaras oma sulgedega kaabu ja sammus lossist välja põhja poole. Siis tuli talle
puudus nimesilt, voodipesusid riiulisse. Tulin teadlikult sellesse poodi, kuna olen kuulnud, et seal leidub väga ilusaid laste voodipesusid ja häid tekke ning patju. Jalutasin poes ringi ja otsisin toodet, kahjuks ei silmanud seda. Nägin kaupluses üsna eksinud välja ning teenindja pöördus minu poole sõnadega: ,,Kas ma saan Teile kuidagi kasulik olla?" rääkisin talle, et otsin lapsele voodipesu. Teenindaja juhatas mind laste toodete juurde ning näitas mulle nende valikut. Teenindaja küsis mult lapse vanust ning sugu. Ütlesin, et mul on 9 kuune poeg. Valikus oli u 5 erinevat tekikotti, mis on mõeldud pisemale tekile, samuti näitas teenindaja samas mõõdus tekki. Tekk oli mul kodus küll olemas, kuid natuke teiste mõõtude ning paksusega. Teenindja seletas väga ilusti teki omadusi ning padja kohta lisas, et seda ei soovitata kasutada alla 3 aastaste laste puhul, kuid voodipesu komplektides on alati padjapüür ka kaasas. Lisaks näitas müüa mulle madratsikaitset.
Juuksuris käik Elas kord üks tüdruk nimega Mia. Ta hoolitses oma välimuse eest väga ja käis pea iga kuu juuksuris ja salongides. Ja juba homme ta pidigi minema juuksurisse. Järgmine päev oligi kätte jõudnud ja Mia läks juuksurisse. Kui Mia kohale jõudis, tervitas juuksur teda ja ta tervitas vastu. Mia istus juuksuri tooli ja jäi ootama, kuni juuksur temaga tegelema hakkab. ,,Nii mis lõikuse me sinule täna teeme siis Mia?" küsis juuksur. Mia vastas: ,, lõikaks täna ainult otsi." Juuksur noogutas ja asus asja kallale. Mõne minuti pärast olid Mia juuksed korras ja ta oli rahul. ,, Kuidas meeldib?" küsis juuksur. ,, Ma jumaldan neid!" hüüatas Miia peenikese ja rõõmsa häälega.Mia maksis juuksurile raha, tänas teda veelkord ja lahkus. LÕPP
Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõetud mänguasjade hulgast välja suupilli, mida hakkas kohe oma vanemale vennale demonstreerima. Peale minutilist mängimist pani suupilli tagasi karpi ning läks vennale oma teisi mänguasju näitama. Vend, püüdes oma huvi üles näidata, rääkis Morteniga, mida nende mänguasjadega teha saab. Laps jäi vaiksemaks ning küsis siis vaatlejalt, kus tema eelmisel korral oli (eelmisel nädalavahetusel oli laps samuti vennal külas käinud). Saanud vastuse, et vaatleja oli oma vanematel külas, jäi laps rahule. Siis tärkas Mortenil äkitselt soov peitust mängida (venna sõnul mängivad nad seda pea iga kord, kui laps külas käib). Laps tahtis, et vend loeks mingi numbrini, et ise peitu minna, kuid ei pannud samal ajal tähele, et ta läks peitu enne, kui vend jõudis hakata üldse lugemagi. Morten peitis
Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Janka tõi Lätist pärdiku. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Nipernaadi jooksis ruttu minema. Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele, nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd ja jäigi Nipernaadi tallu siis ta kohtus peretütre Elloga. Perenaine armus temasse, Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kui ta nägi Ellot ja kirikuhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks
Järgmisena sülitasid suust hapet ja Aadam võttis oma kilbi ja viskas õhku, kilp läks kohe puru. Felix ja Aadam läksid edasi ja nägid suurt maja ja nad läksid sinna sisse. Linnud vist hirmust lendasid karjatades minema. Sees oli palju puid ja põõsaid ja kõik õitsesid. Felix ja aadam seisid imestunult. Järsku tuli nurga tagant välja hiiglane. Nad hakkasid välja minema aga hiiglane ütles:,,Hei, inimesed mind pole vaja karta ma olen teie vastu sõbralik.´´Felix vaatas teda ja küsis:,,Edgar, kas see oled sina? Pole kaua aega näinud? ´´Hiiglane vaatas teda ja küsis :,,Felix miks te siin metsas kõnnite. Sa ju tead, et siin pole turvaline.´´,,kas sa saaksid aidata mind ja tulla kurjadelt kivi ära võtma?´´,küsis Felix.,,Muidugi, ma olen tahtnud juba ammu seda ära võtma minna aga pole abisid olnud. ´´,vastas Edgar.Nii nad läksidki ja hiiglane peksis müüri puru väljategemata nooltest. Nooled on tema jaoks nagu meile sääsed
Järgmisena sülitasid suust hapet ja Aadam võttis oma kilbi ja viskas õhku, kilp läks kohe puru. Felix ja Aadam läksid edasi ja nägid suurt maja ja nad läksid sinna sisse. Linnud vist hirmust lendasid karjatades minema. Sees oli palju puid ja põõsaid ja kõik õitsesid. Felix ja aadam seisid imestunult. Järsku tuli nurga tagant välja hiiglane. Nad hakkasid välja minema aga hiiglane ütles:,,Hei, inimesed mind pole vaja karta ma olen teie vastu sõbralik.´´Felix vaatas teda ja küsis:,,Edgar, kas see oled sina? Pole kaua aega näinud? ´´Hiiglane vaatas teda ja küsis :,,Felix miks te siin metsas kõnnite. Sa ju tead, et siin pole turvaline.´´,,kas sa saaksid aidata mind ja tulla kurjadelt kivi ära võtma?´´,küsis Felix.,,Muidugi, ma olen tahtnud juba ammu seda ära võtma minna aga pole abisid olnud. ´´,vastas Edgar.Nii nad läksidki ja hiiglane peksis müüri puru väljategemata nooltest. Nooled on tema jaoks nagu meile sääsed
Kalevipojal hakkas temast kahju kuid sõudis siis ikka lauldes edasi. Ta laulis tänust vanematele. Päike hakkas tõusma ning Kalevipoeg jõudis kaldale. Seal oli Tuule-ema, kes laulis metafoorina linnust, kes kodust ära lendas ning ema jäi leseks. Kalevipoeg märkas laulu mõtet ning hakkas kiirustades kohu poole minema. Õhtul istusid kolm venda koos ning rääkisid kuidas kellegil otsingud on läinud. Vanem vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed ja vastu tule vasest kuju. Küsis temalt kus kodukana/tedretütar on. Vastust ei tulnud. Kõndis edasi kuni tule vastut hõbedast kuju. Ka tema ei vastanud. Järgmisena tuli vastu kullast kuju, kellelt sama asja küsides vastas, et ta peaks minema rootmaale kanarbikule. Poeg kõndis edasi kuni tuli vastu kena neiu. Sama küsides vastas tema et ta pole näinud ja kutsus ta enda tallu. Kuid kaasa ei mindud. Teine vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed kuni vastu tuli saun. Küsis eidelt
ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus. 6 3 PAIDE KAUBAMAJA Olime sõbrannaga Paide kaubamajas, olin seal, et endale riideid osta ning poes ringi vaadata. Läksime siis vaatama poes müüdavaid kaupu ning märkasin, et müüja käis meil pidevalt järgi ning lõpuks küsis, kas saab meid aidata või soovitada riideid. Ma vastasin, et ei ole abi vaja, peale seda ei lõpetanud ta siiski seda järgikäimist, ta enam küll ei küsinud, et kas saab aidata aga pidevalt jälgis meid ja käis siiski järgi veel nagu tahaksime me midagi poest varastada. Analüüs: See klienditeenindaja tahtis küll abivalmis olla kuid minuarust on selline teenindus halb ja ahistatav, sest klient peaks saama ise rahulikult riideid proovida, ning saama poes segamatult kaupu vaadata
esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla. · Tüdruk kellele jäi Andreuccio kukkur kohe silma ja kes nägi, et vanaeit tunneb teda, hakkas kohe salakavalat plaani hauduma ning küsis ettevaatlikult eidelt mis ta siin teeb, kes ta on jne. · Vanaeit, kes Sitsiilias kaua aega Andreuccio isa juures oli elanud, hiljem ka Peruugias, jutustas tüdrukule ära kõik mis ta Andreucciost teadis, pealegi nii üksikasjaliselt, nagu oleks Andreuccio ise seda jutustanud, öeldes ka, kus ta siin peatub ja milleks ta siia on sõitnud. · Kui tüdruk oli täpsemad andmed saanud, tegid ta kavala salaplaani ning koju jõudes andis ta eidele
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas? Kalevipoeg pilkamisi pajatades, et jah tema vangistas koogiküpsetaja. Tühi pärima kas ka tema võttis mõõga varnast, nõiavitsa ja imekübara ning ka koorma kulda kaasa
Ta tegi väikese pikniku ja sõi kõik, mis korvis oli ära. Kui ta oli kõik ära söönud, tuli talle meelde, et ta haigele vanaemale pole midagi jäänud. Ta otsustas, et äkki leiab ta vahepeal mingi poe, kust süüa saaks osta. Samal ajal tuli hunt vilistades mööda teed ning ta märkas Punamütsikest. See oli viisakas hunt mitte selline, kes kohe tahtis kedagi ära süüa. Ta läks ja tervitas Punamütsikest ja Punamütsike tervitas vastu. Siis küsis hunt Punamütsikeselt:''Mis sul korvis on ?''. Punamütsike vastas hundile:'' See on saladus, aga kui sa minuga kaasa tuled minu vanaema majja siis ma näitan sulle''. Hunt oli loomulikult nõus, sest ta oli uudishimulik. Nii sammusidki Punamütsike ja hunt kõrvuti. Hundil ei old midagi halba peas, kuid Punamütsike haudus kurja plaani. Ta tahtis hundi ära küpsetada ning vanaemale viia, kahjuks hunt seda veel ei teadnud.
Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri poisi isa paari päeva pärast raskesse haigusesse. Paari kuu pärast otsustas kuninganna omale uue mehe võtta. Uus kuningas oli väga kaunis, kuid uhke ja edev. Aegajalt käis kuningas peegli ees ja küsis: ,,Peeglike, peeglike seina peal ,kes on kauneim kogu maal?" Peegel vastu: ,, Teie mu kaunis peremees olete kõige kauneim." Kuningas oli peegli vastusega alati rahul, kuna peegel ei valetaks talle kunagi. Pöialpoiss aga sirgus suuremaks ja pikemaks, muutus veel kaunimaks. Kord küsis kuningas peeglilt:
Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi "Lennuk". Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ja kasumehi. Koidu aeg hakati minema. Seati suund põhja poole. Kalevipoeg istus tüürimehe kõrval. Oli pannud sõbrad sõudma. Laevasõit läks ilusti ja Kalevipoeg hakkas laulma. Laev oli mitu päeva sõitnud ja tõusid tormid ja udud, siis usuti, et see on Soome sortside viha. Keeletark küsis lindudelt teed. Kui oldi seitse ööd ja seitse päeva sõidetud hakkas torm ja udu vaibuma. Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand." Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis
needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas
needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas
"....... selliste kiidusõnadega kirjeldas rüütel prantsuse kuningale markiisi, nii, et kuningas temasse kuuldu järgi koheselt armus. Oma ristiretkel otsustas kuningas seda naist külastada ja plaanitav aeg kattus markii ära olemise ajaga. Kuningas teatas oma tulekust ette. Markiis oli aga tark naine ja aimas pea kuninga külastuse põhjust. Seejärel lasi ta teha uhkeid ettevalmistusi, aga kõik road lasi ta valmistada kanalihast. Õhtusöögil imestas kuningas selle üle väga. Varsti küsis ta: "Kas siin maal sünnivad kõik kanad ja ilma kuke abita?" markiis taipas küsimuse sisu ja vastas: "Ei, siinsed naised on küll teistest erinevad oma riietuse ja lugupidamise poolest, muidu on nad aga samasugused nagu igal pool " Kuningaski sai aru mida markiis oli öelda tahtnud ning otsustas oma pead selle naisega mitte vaevata, sest välja poleks midagi tulnud ja ta jätkas kiiresti oma ristiretke. VI novell:
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks. * Ahv tuleb loomaaia direktori jutule Mina ei saa enam jänese ja kaelkirjaku lähedal elada Miks Jänes räägib päev läbi anekdoote ja kaelkirjak naerab öö otsa nende peale * Filmilaos krõbistavad kaks hiirt filmilinti närida On sul hea film Raamatuna oli parem * Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima Mõni minut hiljem
Ta vaatas ringi ja ei mõistnud enam midagi , kõik mets oli nii valge ja puud ümbritsesid teda . Ta ei saanud enam aru kus ta on kuna teed ei olnud enam kuskil . Martin istus , pigistas silmad nii kõvasti kinni kui sai ja arvas , et kui ta need avab siis ta näeb vanaema maja . Ta avas silmad ja nii palju loomi olid tema ümber ja rääkisid temale igasugu jutte . Martin ei saanud aru , kuna kõik rääkisid korraga . Martin oli ehmatusest tumm . Ta ei osanud midagi öelda ja ta küsis loomadelt kus asub tema kodu ja kus ta on , kuid loomad ei vastanud sellele . Ta pani uuesti käed silme ette ja hakkas nutma . Ta kartis nii väga , et ei näe kunagi oma vanaema ja oma peret ning arvas , et temaga juhtub sama asi mis isa ja vanaisaga . Linnuke lendas Martini õla peale ja küsis poisilt , miks ta nutab . Martin rääkis oma unenäost , oma isast ja rääkis , et see ei ole võimalik ta ei ole ju teistest erinev poiss . Luksudes poiss küsis linnult kas ta ei
Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse.
muutunud. Alguses jättis müüja suhteliselt halva klienditeenindaja mulje, lõppmulje oli suhteliselt hea. Lõppude lõpuks jäin klienditeenindusega rahule ja olen seal poes korduvalt käinud ning kavatsen ka edaspidiselt seda poodi külastada. Klienditeenidus nr. 2 Tartu loomapood. Läksin poodi, mul oli vaja kassile puuri. Müüa tegeles seal just ühe teise kliendiga ning pidin ootama. Mõne ajapärast teenindas müüa ka mind. Ta oli väga sõbralik ja küsis minult, kuidas saab mind aidata? Ütlesin talle, et mu kass on haige ja mul on vaja ta arsti jurde viimiseks kandepuuri. Siis ta juhatas mu ühe riiuli juurde, kus oli neid erinevas suuruses. Ta küsis minult, kui palju teie kass kaalub ja siis valis mulle sobiva puuri välja. Siis pakkis selle ning juhatas mu kassa juurde. Maksin ära ning jätsin müüjaga hüvasti. Ta oli väga sõbralik ja lahke müüja.
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku
Ma ei viitsinud neile vastata, muidu olekski jäänud nendega rääkima. Panin oma staatuseks hõivatud ning hakkasin õppima. Olin just kaks lehekülge läbi saanud, kuulsin uksekella. Jooksin vaikselt alla, piilusin uksepilust. Seal oli kahtlane mees, keda polnud enne näinud. Ma ei julgenud ust avada, kuna vanemaid kodus polnud ja ei teadnud, mis juhtuda võis. Ma ei tea miks, aga ma avasin selle ukse. ,,Tere tüdruk, kas su vanemad on kodus?" küsis meesterahvas. Ma vastasin koheselt: ,,Jah, nad vaatavad telekat." Ma ei julgenud tõtt rääkida, et mu vanemad on tööasjus Pariisis, äkki tuleb see onuke jälle tagasi. "Ma olen Inglismaalt, ma usun jumalasse ja armastan teda," ütles mees tõsise näoga. Mõtlemata hakkasin südamest naerma. ,,Kas sind ajab jumal naerma?" küsis onu. ,,Ei, lihtsalt imestan, et te minu ukse taha tulite," vastasin talle. ,,Ma tahtsin teile öelda, et ka teie oleksite jumala armastajad ja et te ..."
Hirmunult jõudis ta kodutänavale ja temas tekkis hea soojustunne, et ta on kohe kohal. Hetk enne koju jõudmist tundis ta seljas teravat valu. Ärgates tundis ta segadust, ta ei näinud mitte midagi ning ta käed ja jalad olid kinni seotud tooli külge, millel ta istus. Ümberringi kostus vaikus. Mitte tuuleiiligi ega ühtegi häälekest. Kuid siis oli kuulda põranda kriuksumist, ta kuulis, et uks avanes ning rasked sammud tulid tema poole. ,,Kus ma olen?" küsis ta hirmunult. ,,Hallo? Kas keegi kuuleb mind? Mis siin toimub?" Ta ei saanud vastust kuid ta teadis, et keegi jälgib teda. Ta meenutas, kui hea oli olla kodus, laste ja abikaasaga koos, ainuke asi mis tekitas temas vähegi julgust sellele hirmule vastu astumiseks oli soov saada taaskord kodusooja. Ta ootas ja ootas, tundus, et oli juba möödunud tunde ärkamisest, ei olnud kuulda, et need samad rasked sammud oleksid ära läinud, justkui keegi lihtsalt seisaks seal,
bussi peale jõuda oli võimatu. Malle oli juba läinud ja nii otsustas Lauri minna Järgmise bussiga Pärnu poole. Bussiga sõites tuli mõne aja pärast peale tüdruk, kellel jäi üle vaid Lauri kõrvale istuda sest rohkem kohti ei olnud. Kui lauri tüdrukut nägi tundis ta et temas on midagi erilist. Enne pärnut läks bussil rehv katki ja tänu sellele sai Lauri teada et tüdruku nimi on Reesi ja nende suhtlus sujus. Pärnu jõudes ütles Reesi et läheb oma tädi juurde ja Lauri küsis temalt kas nad võiksid veel kokku saada, ta ei teadnud küll miks ta seda küsis. Aga Reesi oli nõus ja nad leppisid kokku et saavad rannas kokku. Vahepeal ei olnud Lauril Malle üldse meelde tulnud ja ta ei teadnud mida teha, nii ta otsustas minna oma kunagise klassivenna Enno juurde. Rääkides Ennole kogu loo ära ja muust ilmast. Lauri sai Reesiga järgmisel päeval kokku ja ka ülejärgmisel. Nad käisid ka kolmekeisti väljas
soovis " Head päeva ! " tal oli meiega silmside ning lisas ka veel ,et menüü tuuakse lauda meile , mis oli üsna meeldiv , need kõik asjad toimusid esimesest sekundist. Klienditeenindaja tõi menüüd ( 09:57 ja lasi meil neid uurida kuni 10 : 05-ni ja seejärel tuli küsima , mis on meie sooviks ja kirjutas need asjad kõik ülesse ) Tellimuse vastuvõtt , sellega sai klienditeenindaja suurepäraselt hakkama , sest nagu juba mainitud sai kirjutas ta kõik väga täpselt ülesse ja küsis hiljem üle , kas said õigesti kõik asjad kirja , seetähendas ,et klienditeenindaja tundis suurepäraselt oma tooteid , kus juures me veel küsisime ühe kana toote kohta , kui palju on ühes koguses neid koibi ja ta ütles sellepeale " 6-8 tk " ja kui taldrik kohale toodi oli taldrikus 6 tk neid , see näitas , et ta teadis oma tootest üsnagi palju siis oskas ta veel soovitada kuumade jookide osas , kui küsisime , mis on ühe või teise joogi vahe
Elas kord rikas taluperemees , oli tema elanud oma pika õnneliku elu koos eidega kogunud rikust ja vara , aga õnnelik ta ei olnud . Neil eidega ei olnud ühtegi last . Istusid nad tuulisel õhtul maja ees pingi peal ja ohkasid kurvalt: ,,Mis kasu on kogu rikkusest , kui meil pole ühtegi last kellele seda kõike jätta . " Järsku kuulsid nad vaikset piiksumist : ,,Ärge muretsega mina saan teid aidata . ,,Huvitav kes seda ütles ?" küsis taat eide käest . ,,Mina ei näe siin sammuti kedagi vastas eit ." ,,See olin mina " kuulsid nad uuesti imeliku häält , mis tuli madalalt pika rohu seest , kui nad kummardasid vaatama nad nägid seal kuldse kojaga tigu . ,,Mis moodi , sina selline äbarik saad meid aidata?" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ,,kust me selle tütre leiame
naine ei tunudunud olema see õige, kuni ükspäev kui Kaido ja ta kaks parimat sõpra - Toomas ja Ints olid baaris, ning tähistasid Intsu sünnipäeva. Neil kõigil oli hea tuju. Kaido läks vetsu, ja vetsust välja tulles põrkas ta kokku naisega, kelle nimi Mari. Esimesest silmapilgust sai Kaido aru, et see on see naine keda ta on otsinud. Ta kutsus Mari endaga kaasa, ja nad läksid Toomase ja Intsu juurde. Õhtu venis pikaks ja kõigil oli hea tuju. Saabus hetk mil oli aeg koju minna. Kaido küsis viisakalt kas ta võib pakkuda Marili sõitu koju, kuid Mari ütles, et pole vaja, ta elab siin samas. Kaido küsis Marilt telefoni numbri ja lubas talle helistada, ning seejärel jättis suundus koju. Toomas - lihtne mees sooja koreriga, kindla töö ja palgaga otsib naissoost kaaslast. Selline info on kirjas Toomase facebooki lehel. Kõik see on tõsi. Toomas on lihtne mees sooja korteriga - ta töötab arvutitehnikuna.
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
Kui Täht õppis tähti P.Mänd Kord läks Taevapealik Tähe juurde ja küsis: ,,Tere,Täht! Kas sa tahaksid tähti õppida?'' Täht selle peale: ,,Hmm... Miks ma peaksin tähti õppima, kui mul on need juba selged?! Te ise õpetasite need mulle. Tähtsamate nimed olid Auriga ...'' Täht ei jõudnud enam jätkata, sest Taevapealik segas vahele: ,,Ei! Ma ei mõtle neid tähti, mis asuvad taevas!'' ,,Mis tähtsa Te siis mõtlete?" küsis selle peale Täht. ,,Ma mõtlen neid tähti, millega kirjutatakse! Näed siin on mõned laused paberile kirjutatud. Kas tahad neid õppida?" ,,Eee... Need pole mingid tähed! Need on lihtsalt mingitest kriipsudest kokku pandud kujutised." Vastas jahmunult Täht vastu. Pealik üritab kuidagi veel Tähele selgeks teha, mis tähti ta mõtleb: ,,Mängid sa lolli või oled sa loll!? Sa ei mõika ikka üldse!Need on tähed millega kirjutatakse, mitte need tähed, mis asuvad taevas
ette. Vanaisa ütles rahulikult: „Ja, Nadja joob ka teed meiega.“ Vanaema pakkus Liisale õhtusööki aga Liisa pööritas ainult pead vastates ainult ühe sõnaga: „mkmmkm“. Vanaema ei hakkanud teda sundima ja pakkus selle asemel Liisale sefiiri. Selle võttis laps vastu, tegi ampsu, plaksutas käsi ja naeratas kõigile. 18.32 Tahtis Liisa potile (nimelt ta hakkas ühe koha peal tantsima, jalgu trambitama). Vanaema reageeris kiiresti, küsis Liisa käest, kas ta tahab pissile, Liisa vastas kiiresti: „pipipipi jaa“. Vanaema võttis Liisa poti, püksid maha ja pani ta potile istuma. Potil istudes kordas laps jällegi temale tuttavaid sõnu: kiisu, koer, auh-auh, kraaks-kraaks. 18.36 Puhastati laps ära, vanaema pani lapsele sukapüksid jalga ja laps jooksis jälle oma mängunurka, kus nüüd ta võttis raamatu (pildiraamat), jooksis tagasi vanaema juurde ja palus, et ta talle loeks
2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello
Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja tapeti siin, kas te ei saaks natuke veel kannatada´´ vastas Herman peojuhatajale külma närviga. ´´Härra Herman, kas te väidate, et mõrvar on ikka veel siin?´´
2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
