organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot. Hormoonid on väga aktiivsed. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats Tähtsaim sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Kõige tähtsam sisenõrenääre. Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre.
Iseloomulikku: Vajatakse väikestes kogustes Väga aktiivsed Erinev toimeaeg Kindel ülesanne Näited: insuliin, adrenaliin, testosteroon, östrogeen. 3 ÖSTROGEEN Inimese sisesekretsiooninäärmed 4 ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa –
Sisenõrenäärmed ja nende tuntumad haigused Elundkonnad Elundkonna moodustavad elundid, mis täidavad ühiseid funktsioone. Elundkonnad on: 1. seedeelundkond 2. hingamiselundkond 3. tugi- ja liikumiselundkond 4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen)
Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. . On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotudKäbikeha
meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd. Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral
Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Igal hormoonil on oma ülesanne. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust: hormoon algatab, lõpetab kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu.
■ ajuripats ehk hüpofüüs, ■ käbikeha ehk epifüüs, ■ kilpnääre, ■ kõrvalkilpnäärmed , ■ harkelund ehk tüümus, ■ kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, ■ neerupealised,
Raskekujulisele hüpotüreoosile on iseloomulik patsiendi üldine aeglus - südame löögisagedus on aeglustunud ning temperatuur alaneb. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi [4]. Türeotropiinieritus intensiivistub, kuna kilpnäärmehormoone ei teki vajalikus koguses. Liigsest türeotropiinist tekib kilpnäärme suurenemine struuma. [2] 5. Kõrvalkilpnäärmed Paratüreoidnäärmed ehk kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad sisesekretoorsed näärmed, mis paiknevad kilpnäärme parema ja vasaku sagara taga. Neid leidub inimesel kaks kuni kaheksa [5], üldjuhul neli [6]. Iga nääre kaalub ligikaudu 0,1 g. Näärme pinda katvast sidekoelisest kihnust tungib elundi sisemusse rohkesti veresoonterikkaid vaheseinu, mis jagavad näärme sagrikeks. Kõrvalkilpnäärmete asetus on esitatud joonisel 4. [1] Joonis . Kõrvalkilpnäärmed. 1. Neel 2. Kõrvalkilpnäärmed 3. Söögitoru 4
Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1. Epifüüs 2. Hipofüüs 3. Kõrvalkilpnäärmed 4. Harkelund e. tüümus 5. Neerupealised 6. Kõhunääre e. pankreas 7. Munasarjad- naistel 8. Munandid- meestel Sisenõrenäärmed
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mida nad eritavad otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub
ulatuv vaimne alaareng. Hormoonide üleproduktsiooniga kaasnevad tüüpilised nähud on südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõus, söögiisu suurenemine aga samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine, lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine. Kõrvalkilpnäärmed On väikesed ümarad kehakesed, mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel ning neid on tavaliselt neli kaks alumist ja kaks ülemist. Kõrvalkilpnäärmetes toodetav hormoon mõjutab organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10
arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. · Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed · Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin.
Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ja reguleerida selle tulemuse organismi käitumist. Sisenõrenäärmed Ajuripats ehk hüpofüüs, Toota hormoone ja eritada neid kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, otse verre kõhunääre ehk pankreas, käbikeha, sugunäärmed ja neerupealised Suguelundkond Meestel – munandikott ja suguti Meestel - valmistada ja Naistel – emakas, munajuha, väljutada spermat tupp Naistel – moodustada viljastumisvõimelisi munarakke
Kõrvalkilpnääre Glandula parathyreoidea 2016 • Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. • Iga nääre kaalub u 0,1 grammi. Eritavad parathormoone (PTH) • Vajalik luukoe normaalseks arenguks. • Reguleerib Ca vabanemist luudest, imendumist soolest ning eemaldamist uriini kaudu. • Asuvad kõri piirkonnas. Kilpnäärme parema ja vasaku sagara taga. • Inimesel üldjuhul 4 tükki. Hüpoparatüreoidism ehk kõrvalkilpnäärme alatalitlus parathormooni puudulikkuse tõttu.
· Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene on erutunud, kiire ainevahetus, kõhn, pungsilmsus. Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne.. Adrenaliin eritub nt
Neid toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed moodustab ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, neerud, munandid/munasarjad. Kogu talitust reguleerib ajuripats ja närvisüsteem. Ajuripats reguleerib kasvu, suguhormoone. Käbikeha reguleerib ööpäevaseid rütme. Kilpnääre on kõige suurem, selle hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust ning ainevahetuse kiirust.. Nad sisaldavad joodi ja kui ei saa piisavalt joodi hakkab ta hailaslikult surema. Kõrvalkilpnäärmed on kõige väiksemad ja reguleerivad fosfori ja kaltsiumi ainevahetust. Neerupealised toodavad adrenaliini, mis eritub verre hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. See ergutab südametegevust, kirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre toodab insuliini, seda on vaja glükoosi tüngimist rakkudesse ja toimub maksa ja lihaste süsivesikute tagavara gglükogeeni sünteesimine verre.
Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb.
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne
Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem
b)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd ...................................................................................................... kilpnääre c)Mõjutavad kasvu ja vaimset arengut ................................................................................................... kõrvalkilpnäärmed d)Reguleerivad fofori- ja kaltsiumi ainevahetust .................................................................................... sugunäärmed e)Mõjutavad sugulist küpsemist ............................................................................................................. neerupealised
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju
Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15. Kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre · TÜROKSIIN · TRIJOODTÜRONIIN · TÜREOKALTSITONIIN Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb,
3.Horm isel *ülisuur aktiivsus *sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside printsiibil *mõjutavad ainevahetust ensüümide kaudu 3.liigitus *valgud *steroidid 4.kasutatakse *organism ei tooda *ravi *rasestumisvastased vahendid 5.tootmine *imetajate näärmetes *kunstlik süntees *tootmine mikroorganismide abil 6.näärmed-hormoonid hüpofüüs-toime(kasvu mõjutav, teiste näärmete kontroll) häired(kääbused,hiiglased) käbikeha-hormooon(melantiin)t(pigmentatsioon)h(kaamos) kõrvalkilpnäärmed harknääre Langerhansi saared-h(insuliin)h(suhkruhaigus) neerupealsed-h(adrenaliin) neerupealiste koor sugunäärmed-h(mees-ja naissugu hormoonid) (teisesed sootumused, sugufunktsioon)
Piklikaju - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju - närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. Piirdenärvisüsteem - koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Hormoonid- Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained. Reguleerivad organismi ainevahetust. Välisnõrenäärmed - eritavad seedevedelikke või jääk- ja mürkaineid mööda kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis
Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja anaalosa), maks, pankreas, kusepõis · Epiteliaalne osa neel, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline mesoderm Kujunev koorioni õõs Amnion Lootekilp Amnioni õõs Allantois Kujunev koorioni õõs Rebupõis Looteväline mesoderm Lootekilp Amnioni õõs Koorioni õõs Allantois Looteväline mesoderm Rebupõis Loode Allantois Nabaväät Rebupõis Platsenta
Melatoniin Une regulatsioon. Kilpnääre Toime: - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuuri tõus - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi talitlus Türoksiin Trijodotüroniin Kõrvalkilpnäärmed mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust PTH, parathormoon kaltsitoniin Parathormoon kaltsitoniin Harknääre e tüümus olulist osa organismi immuunsüsteemis ja mitmesugustes
Kaltsitoniin == Kilpnääre seega nende sisaldust veres. PTH (paratüroidhormoon) e. Suurendades kaltsiumi eraldumist luudest tõstab selle sisaldust veres (vt. Kõrvalkilpnäärmed parathormoon e. paratüriin ülal). Vähendab fosfori hulka veres. Neerupealised (säsi). Adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin. Noradrenaliini Stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, et selle lagundamisel väljutavad ka Noradrenaliin e. norepinefriin e
teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8
muutusi seksuaalkäitumises. Kokkuvõte: Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on erinev mõjuaeg ja kindel toime, st nad mõjutavad ainult kindalt kude või elundit. Muutused hormoonide sünteesis (üle- või alatootmine) põhjustavad suuri häireid organismi talitluses. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimati nimetatud näärmed sünteesivad lisaks hormoonidele ka teisi ühendeid. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Allikad: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/sisenorenaarmed_janika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sugun%C3%A4%C3%A4rmed
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme
kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks. Suguelundkond: mehel: munandid, munandimanused, seemnejuha, eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad. vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks. Närvisüsteem: peaaja, seljaaju ja närvid kordineerib kogu organismi ja tema keskkonna suhteid. Nahk 1.Nahk on katteelund ja kaitseb teisi kudesid mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. 2
rabedad murduvad. Nahk on paksenenud. Need inimesed on apaatsed huvi ümbritseva maailma vastu väheneb, vaimsed võimed jäävad seisma, ei arene edasi ja varsti võib tekkida taandareng. Nad on väheliikuvad, mälu nõrgeneb, sugufunktsioon nõrgeneb, naistel võivad menstruatsioonid ära jääda või olla ebaregulaarsed, kõhukinnisus. Selle seisundi raviks kasutatakse samuti kilpnäärmehormoonide manustamist. 4. Kõrvalkilpnäärmed. Harknääre. Kõrvalkilpnäärmed Neli väikest nääret, mis kõik paiknevad kilpnäärme kõrval. Kõrvalkilpnäärmed produtseerivad hormooni nimega parathormoon (PTH) (ld. Glandula parathyreoidea) . PTH väljutus sõltub kaltsiumi tasemest veres reguleeritakse vastavalt kaltsiumi sisaldusele veres. Kaltsiumi sisalduse langus veres alla 2,4 mmol/l stimuleerib PTH sekretsiooni. PTH toimed: PTH mõjul aktiveeritakse luudes luukudet lammutavad rakud e osteoklastid ja vabanev kaltsium läheb verre
arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana. Sellest ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia) kirjeldatakse teaduses tänapäeval paljude haiguslike seisundite ning elu, tervise ja keskkonnaga seonduvat. Hormoonid, sarnaselt vitamiinidele on kasvuregulaatorid. Hormoonide tootjad Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt, milledeks on: Ajuripats e hüpofüüs Käbikeha Kilpnääre Kõrvalkilpnäärmed Neerupealised Kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared Sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel). Kasutatud kirjandus http://eevarelli.com/ensuumid/#.UQvsR78vQac http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://et.wikipedia.org/wiki/Hormoonid Pildid: www.google.ee
Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Master text styles kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level Tuntud üle 40 hormooni
2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust kontrolliv progesteroon. d) (harknääre - signaalmolekulid, mis kontrollivad immuunsusfunktsiooni) Hormoontoime jaotus 1
kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga f) Kõhunäärme ehk pankrease SS saared kõhunäärme piirkonnas g) Neerupealised neerude kohal rasvkoes h) Sugunäärmete endokriinne osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis 4. Närvisüsteemi ülesanded ja jaotus Ülesanded: reguleerida elundite ja elundkondade talitlust, kohandades neid pidevalt toimuvatele muutustele
Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises; Kilpnääre Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad põhiainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja NS erutatavust; Tüteokaltsitoniin- osaleb Ca ja P ainevahetuses Kõrvalkilpnäärmed Parathormoon- reguleerib Ca ja P ainevahetust Pankreas Insuliin; Glükagoon; Neerupealised Neerupealiste koor Mineralokortikoidid- reguleerivad Na ja K ainevahetust; Glükokortikoidid- tõstavad veresuhkrut, põhjustavad hüperlipeemiat, eosinopeeniat ja lümfaatilise koe involutsiooni, neil on kataboolne toime ja samuti põletikke pärssiv toime; Androgeensed kortikosteroidid- mõjutavad sugulist käitumist; Neerupealiste säsi Adrenaliin; Noradrenaliin; Testised
● Erandlikud: hüpotalamuse-hüpofüüsi süsteem ning neerupealised - ülejäänud näärmetel on 1 v 2 mõjupiirkonda, aga hüpotalamus ja hüpofüüs osalevad oluliselt mitmesutustes talitlustes. Sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad: ● ajuripats hüpofüüs HYPOPHYSIS ● käbikeha epifüüs CORPUS PINEALE ● kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA ● kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYROIDEAE ● harkelund tüümus THYMUS ● Langerhansi saarekesed kõhunäärmes ● neerupealis GLANDULA SUPRARENALIS ● sugunäärmed NEERUD RENES Hormoonid: RENIIN -aktiveerib ANGIOTENSIINI ja käivitab RAASi ERÜTROPOIETIIN -erütrotsüütide tekke intensiivistumine luuüdis
140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja humoraalne süsteem (reguleerib veres ringlevate ainete vahendusel, hormoonide abil) Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed, kõrvalkilpnäärmed. Kui parameetrid muutuvad, teavitatakse keskusi, mis stimuleerivad närvide kaudu elunditebtegevust või sisesekretoorsete näärmete tööd ja hormooniväljutust. Hormoonid mõjuvad konkreetsetele elunditele, nt osm rõhu tõusu korral stimul ajus hüpotalamust, mille mõjul tekib rohkem ADH-d, rohkem ADH-d läheb läbi ajuripatsi tagasagarasse ja sealt väljutatakse see verre ja sealt neerudesse, väheneb lõpliku uriini teke ja väljutus, organismi jab rohkem vet ja osm rõhk väheneb.
ülesanded? • lihaskääv→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega paralleelselt ja töötab venitusretseptorina, mille kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse lihase pikkust; • Golgi kõõluseorgan→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järjestikku ja mõõdab eeskätt lihase pinget 1. Millised endokriinsed näärmed on inimese organismis?1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6. kõhunääre ehk pankreas ehk Langerhansi saared; 7. neerupealised; 8. sugunäärmed. 2. Milline on endokriinsete näärmete ülesanne inimese organismis? produtseerida bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid hormoone, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. 3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib inimese kasvu, eriti lapseeas;
Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust Ajuripats 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut 3)Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees. Kilpnääre 1)Toodab hormooni türoksiin. 2)Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. 3)Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised 1)Toodavad adrenaliin. 2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 3)Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas
ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5. Rr tonsillares kurgumandite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele 6. Rr linguales keele tagumine 1/3 limaskest koos näärmetega, kust juhivad ka maitsetundlikkust 4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse)
Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab) b) käbikeha- melatoniin (ööpäevaste rütmide seadistamine) c) kilpnääre (suurim puhtakujuline hormooninääre)- türoksiin (ainevahetuse kiirendamine) d) kõrvalkilpnäärmed (väikseimad)- parathormoon (Ca ja P ainevahetus organismis) e) neerupealised (mitte pealsed) * säsi- adrenaliin (mobiliseeriv) * koor- kortigosteroidid (reguleerivad vee- ja soolade ainevahetust, janutunde teket) 2) Segatüübilised a)kõhunääre (kogu kõhunäärmest hormonaalne aktiivsus 2-3%, suurem osa seedimine) * insuliin- langetab veresuhkru taset * glükagoon- tõstab veresuhkru taset b) sugunäärmed, -rakud, -hormoonid (östrogeen, testosteroon)
puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus, kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal, kõrvalkilpnäärmed - kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal, harknääre - rinnaku taga, pankreas (Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/munandid - väikevaagnas/väljaspool kõhuõõnt munandikotis tood.: ajuripats - kasvuhormoon, teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre -
arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge
annaabi.ee 
