asendav isik. Poeg pandi hobuse selga ja anti oda kätte. Ka sellel korral olid drevljaanid sunnitud andamit maksma. Siis tegi aga vürst Igor tähtsa otsuse, ta andis andamikogumise õiguse Sveneldile, peale seda hakkas kogu Igori malev nurisema ja tuleb välja, et selle tõttu ta hukkuski. See oli siiis 945 aasta kui Igor hukkus drevljaanide maal sellesama andami kogumisel, mille ta oli loovutanud. Lese esimeseks kättemaksuks oli see, et drevlaanide esimene saatkond heideti paadi või paatidega auku lõõskavatele sütetele. Olga kasuatatud matmisvõte oli levinud Skandinaavia ülikute kuid mitte väga kõrgete inimeste puhul. Tegelikult oli see üleüldiselt leskede enesepõletamine, ainult,et siin pandi lese asemel auku drevljaanid. Lese teiseks kättemaksuks oli siis järgneva saatkonna hävitamine. Arvatavasti teine saatkond ei teadnud esimese saatusest midagi ja need mehed olid ka kõrgemast
kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla Johann Reinhold Patkul Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu, eelkõige Liivimaa aadlike seas. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul, kes 1694. aastal anti koos kaaslastega kohtu alla Stockholmis. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda ning temast sai Põhjasõja eelõhtul üks vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks saatis Rootsi kuningas laiali maanõunike kolleegiumi Liivimaal ning sellega oli murtud aadlivõimu selgroog Liivimaal. Talurahva olukord Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle, tunnistati otseselt "kuningate alamateks" Reduktsioon vabastas riigimõisate talupojad pärisorjusest Põhjalik maade hindamine, kaardistamine, selle tarbeks võeti mõisates kasutusele vakuraamatud koormised täpselt kirja, talupoegade allutamine riigikohtutele vähendas
Seepeale leiavad nad metsast aga kauaotsitud rahapaja. Vanapaar, ülimalt õnnelik, otsustab anda ühe koti Liinale, ning läheb koju oma raha uuesti maha matma. Liina aga suundub koju, leppides oma saatusega abielluda Õuna-Endliga. Rein on juba peaaegu valmis oma tütre Endlile lubama, kui selgub, et Endel on pärast Hansu surma mõisa uus kubjas. Rein, kes jälestab mõisa ja kõiki kel sellega pistmist taganeb oma lubaduses anda enda tütar Endlile naiseks. Endel vihastab, ning püüab kättemaksuks Reinu tappa, kuid Reinu päästab tema salapärane kotike väikeste kolkivate meestega. Rehepapp, kes on pärast sõbra Hansu surma Vanapagana peale väga vihane on, suundub kättemaksuks metsa, kust Vanapaganat öösiti leida võib. Kartmatult ootab ta Vanapaganat lõkke ääres, kuhu viimane lõpuks saabubki. Rehepapp aga kavaldab Vanapagana üle, ning hundid purevad Vanapagana surnuks. Raamat lõppeb, nagu algab, sulase Jaaniga ning tema lollusega. Andresepäeval tulistab ta
MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 3 · Buckingham annab juhised piiri ületamiseks · Toimub ball · Kuningas nõuab, et Anna kannaks keed · Kardinal ütleb kuningale, et ta loeks ripatsid üle · Annal on 12 ripatsit · Kardinal trumbatakse üle MIS TOIMUS PÄRISELT? · Leidis aset 1780. aastatel · Jeanne de Valois-Saint-Remy oli kuninglikku verd ning jäi oma varadest ilma · Esitas palju palvekirju k.a Marie Antoniettile · Kättemaksuks mõtles ta välja plaani · Kardinal de Rohan läks õnge, korraldati kokkusaamine · Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale · Kuninganna jäi süüdi · Kardinal anti kohtu alla ning saadeti Bastille'i PILDIKESED VIITED · http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelakeeaf%C3%A4%C3%A4r · Aleksandre Dumas ,,Kolm musketäri" AITÄH KUULAMAST!
Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740
on pugenud aga noor ja ilus ohvitser. Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna surmanuhtlust ootama. Tänu küürakale kellalööjale Quasimodole õnnestub tüdrukul põgeneda. Maiste himude küüsi sattunud ülemdioakonil Claude Frollol õnnestub tüdruk kättemaksuna temaga koos mitte põgenemise eest vahistajate kätte meelitada. Enne poomist leiab tüdruk enda kadunud ema, kes sureb teda kaitstes. Ülemdiakoni tapab kättemaksuks Quasimodo, kes pärast kahe tähtsa inimese lahkumist elu mõtte kaotab ning endalt elu võttes Esmeraldale viimsesse puhkepaika järele läheb.
Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb Esmeraldas ainult seiklust. Ülemdiakon on valmis kõigeks, et Esmeralda oma võrku saada. Kui Esmeralda ta hülgab, annab ülemdiakon Esmeralda kohtu kätte ja saadab surma. Tänu Quasimodole õnnestub tal mõneks ajaks hukkamisest pääseda... Kuid kõik lõppeb traagiliselt: Esmeralda kohtub oma emaga, kes sureb teda kaitstes, Esmeralda siiski hukatakse, Quasimodo lükkab kättemaksuks ülemdiakoni katuselt alla. Ise läheb ta hauakambrisse neiu surnukeha juurde, põimib end tema ümber ja sureb südamevalus. Mulle pakkusid huvi peatükid, mis käsitlesid Pariisi arhitektuuri, tuli ka endal huvi sinna minna ja neid hooneid oma silmaga näha. Kõige enam tegelastest meeldib mulle Quasimodo, kes pani mu uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Quasimodo on küürakas, ühesilmne ja lombakas, aga tal on hea süda
tagalas kui rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. · Eriti keeruline oli olukord Venemaal, mis oma ressursside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonnas mahajäämus ning nõrk organiseeritus viisid aga riigi krahhini. Okupatsioon ja vägivald · Sõjast ei jäänud puutumata ka tsiviilelanikkond. · Sakslased olid eriti julmad okupeeritud Belgias, võttes seal tsiviilelanikke pantvangi, ning hukkasid neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest. · Ka venelased "hiilgasid" oma julmusega Austria-Ungari aladel, tappes juute. · Ka türklastel oli Armeenias etniline puhastus, nad tapsid üle pooleteise miljoni inimese. Kadunud sugupõlv · Sõda muutus julmemaks, muutusid ka inimesed. · Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud "Kadunud sugupõlveks" · Osale rindel võidelnud meestele tundus,et riik ei tunnistanud nende ohvrimeelsust piisavalt.
Teosest ei puudu kirg ega vägivald. Nii on filmiski vägivallastseene, aga ka maalilisi loodusvaateid. Trioloogia sisu on väga päevakohane. Nagu raamatuski on meie maailmas häkkerid, börsihaid, ajakirjanikud, töösturid, vägistajad ja mõrvarid. Raamat lahkab erinevaid probleeme, mis esinevad ka meie ühiskonnas. Lisbeth Salanderi piinas ja kasutas jõhkralt ära tema kriminaalhooldaja Nils Bjurman. Kuid Lisbeth polnud alistuva loomuga. Kättemaksuks piinas ta Bjurmani koletul moel ning seetõttu oli Bjurmanil järgmistel nädalatel suuri raskusi istumisega. Peale selle kasutas ta ka tätoveerimismasinat, millega kirjutas Bjurmani suurele kõhule: ,,Ma olen sadistlik siga, lurjus ja vägistaja". Minu arvates on see ehtne näide tänapäeva ühiskonnast. Iga nädal võib kuulda kuidas üks ja teine tüdruk on langenud mõne e nnasttäis mehe ohvriks, kes tüdrukut väärkohelnud on
Jumal Hephaistos. (Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.) Valdkond Hephaitos oli Vana-Kreeka tule- ja sepatööjumal. Vanemad Mõnede allikate järgi on Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese
kaevata kuningale · Politsei ülesanded adrakohtunikel ja Liivimaal sillakohtunikel ( aadlike hulgast valitud) Balti aadel ja Rootsi võim · Rootsi riigikassa on tühi ja Karl XI alustab reduktsiooni · Reduktsioon laieneb 1680. a.ka Baltimaadele · Reduktsiooni alla kuulusid Rootsi ajal annetatud mõisad ja rohkem oli neid Liivimaal · Mõisnikel on võimalus nüüd mõisaid rentida · Liivmaa aadel avaldab protesti ( J. R. Patkul eesotsas), kättemaksuks saadetakse Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium laiali ja seega piiratakse rüütlite õigusi tunduvalt Kasutatud kirjandus: · 10-klassi ajalooõpik.
7. Ta sõimas prouga Holigani varganäoks,kes oli neil peamiselt kokaks. 8. Talle öeldi, et ta onu on Lolita juba haiglast välja võtnud. 9. Sest ta oli rase ja vajas raha. 10. Clare Quilty tegi selle näidendi koolis, kus Lolita käis ning palus ka Lolital näidendist osa võtta. Ta oli ka Charlotte tuttav ning samuti tõi ta ka Lolita haiglast välja ning pakkus talle tööd staarina tema ühes pornograafilises filmis. Humbert tappiski ta kättemaksuks. 11. Romaan ei meeldinud. Tohutut vastikust tekitav.
Ooperi muusikaline keel on julge, kaasaegne ja enneolematult värvikas. Wagner rõhutas ooperi erilisust teiste lavateoste kõrval, keelates kolmekümneks aastaks ooperi lavastamise väljaspool Bayreuthi ooperimaja. 1903. aastal võitis Metropolitan Opera siiski kohtu kaudu õiguse tuua ooper lavale. Sisu Graaliordu ettekirjutuste järgi saavad Graali imettegevast jõust osa ainult mõttelt ja kehalt karsked. Klingsor, keda ordusse vastu ei võetud, on ehitanud kättemaksuks oma võlulossi, mida ümbritsevas meeleliste naudingute aias jalutavad ringi kaunid neiud, et panna rüütleid oma karskusevannet murdma. Isegi Graalirüütlite kuningas Amfortas murrab vannet ja Klingsor röövib temalt püha oda, millega piinati ristilöödud Kristust. Klingsor lööb Amfortasele odaga haava, mis ei parane enne, kui "lihtsameelne, kes saab targaks läbi kaastunde" tagastab talle oda. Esimeses
Trooja sõda Thetis - neriid Ettekuulutus Thetis saab kunagi poja, kes on isast võimsam seega otsustati, et Thetis peab abielluma maise mehega Peleusega. Tüliõun Etis(tülijumalanna) heidab tüliõuna Thetise pulmasaali kättemaksuks selle eest, et teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks
väärtusi täielikult teostada, peab läbima kolm protsessi ja mitmeid alaprotsesse. Esiteks peame valima mida me väärtustame, st valima erinevate alternatiivide seast kõige tähtsama. Teiseks peame valitud väärtust kõrgelt hindama, olles oma valiku üle rõõmsad ja kinnitades oma valikut avalikult. Kolmandaks peame oma valikuga midagi tegema, mitte vaid üks kord, vaid korduvalt läbi kogu oma sportliku karjääri. Näiteks sportmängus tehtud veale kättemaksuks omapoolse vea mittetegemine võib olla küll väljaöeldud väärtus, kuid kui sportlane tasub kätte talle tehtud vea eest või koguni asetab oma kättemaksu mängus esikohale, on kättemaksuks vea mittetegemine kui väärtus mittetoimiv. Üks tugevamaid jõude väärtuste toimimise vastu on teiste halb eeskuju. Kui sportlased usuvad, et enamus kaasvõistlejaid on kättemaksuhimulised, kasutavad dopingut, ähvardavad konkurente ja
15) Tatjana armub Oneginisse, ta kirjutab Jevgenile kirja, ta ei oska vene keeles kirjutada. 16) Onegin sõidab soome. 17) Tatjana kiri pani ta mõtlema, pihib, et ei suuda end abieluga siduda. Talle ei meeldi abielu, 18) Tatjana nukrutseb 19) Lenski ja Olga on armunud 20) Tatjana nimepäev, Onegin ja Lenski vestlevad. 21) Tatjana nägi und ja uskus ennustusi. 22) Tatjana salaaimdus õnnetusest 23) Lenski kutsus Onegini enda juurde peole, nad läksid tülli. 24) Onegin tantsis kättemaksuks Olgaga 25) Lenski läks närvi, kutsus duellile 26) Lenski saab surma 27) Onegin on väga ehmunud ja kurb 28) Olga sai uue mehe 29) Nad sõitsid Moskvasse, Tatjanale tutvustati kindralit, et see talle meheks läheks. 30) Aeg möödus, Onegin sõitis ka Moskvasse. 31) Nägi Tatjanat, kes oli abielus ja väga palju muutunud. 32) Tahtis Tatjanat endale, oli temasse armunud. 33) Tatjana ütles, et tema aeg oli möödas, Onegin oli kurb
polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku. Näiteks lõid Metsavennad aktiivselt kaasa Eesti pinnal toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. oktoober 1941), mis seisnes Eesti iseseisvuslaste ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD(Siseasjade Rahvakomissariaat) vägede vastu. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Nad olid valmis võitlusteks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi tulemata ning nõukogude võim alustas laiaulatuslikke operatsioone metsavendade
ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.1206.aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale. Sel aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210
hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud. Aresel oli oma kaaskond tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles ,,hirm") ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles ,,tüli", ,,riid") ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris, kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat. Paris määras õuna Aphroditele ning see otsus saigi Trooja sõja ajendiks. (Siit ka väljend Erise õun ehk ,,tüliõun") Ares esineb müütides üldiselt vähe. Osad neist seotud tema arvukate lastega, kellest mõned
Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra
elab ja tegutsed konkreetses miljöös, relaistlikult kujundatud maailmas. Tegelased on loomult kaotajaks määratud ja sageli tõsiste inimlike puudustega. Naistegelased - meestest positiivsemad, harva esiplaanil. Töökad, suudavad mehe eest väljas olla. Novellide sündmustik - asetab tegelased kriitilisse olukorda:ähvardab pankrot,oksjon,karistus. "Lodjavahi surm" - endine lodjavaht Aat voodis suremas. Aat on kunagi oma naist petnud, naine tahab kättemaksuks uue lodjavahiga tal silme all kätte maksta (truudust murda). Aat sureb enne selle toimumist. Tähtsamad teosed: "Must rist", "Epp Pillapardi Punjaba potitehas", "Ajude Mäss", "Armuleib", "Lambavarga Näpsi lorijutte".
,,Lodjavahi surm" Peet Vallak Vanema Minna iseloomustus Kuna Minna on eesti nimi, siis järeldan et ta oli eestlane. Minna oli umbes keskealine naisterahvas, heleda naha ja helepruunide juustega. Arvan, et tal oli keskmine kehaehitus. Näos oli kortse ja mõned sünnimärgid. Minna oli väga kättemaksuhimuline ja õel. Ta oli väga jonnakas, kuna ei suutnud Aadile andestada. Minna kasutas Tuunast ära. Ta õrritas teda ja kasutas Aadile kättemaksuks. Arvan, et tal oli põhjust olla armukade, sest Aadi tegu oli väga jube. Minna oli samuti kaval, sest ta suutis Tuunase alati ära meelitada. Naine oli õnnetu ja väsinud. Tema mees oli halvatud ja teda petnud. Minna polnud kaastundlik ja ta ignoreeris oma haiget meest. Ta ei viinud Tuunasega asja kunagi lõpule, vaid õrritas ja meelitas teda viimase hetkeni. Ta oli ärakasutaja. Ta oli pika vihaga inimene. Ta ei viinud kunagu Aadi armukest nooremat Minnat üle jõe ja
Hatsepsut oli tähtis 18. dünastia valitseja, kes elas 15. sajandil enne Kristust. Ta oli tuntud selle poolest, et riietus nagu mees, kandis valehabet ja oli võimsam oma hilisematest naissoost järglastest, Nefertitist ja Kleopatrast. Hatsepsuti matusetempel on üks kõige enam külastatud paiku vaaraod ematusepaigas Kuningate Orus. Pärast ta surma kustutati valitsejanna nimi kirjapandust. Seda peetakse ta kasupoja kättemaksuks võimu usurpeerimise eest. Muumia leiti hauakambrist KV60, mis on üks hämmastavamaid Kuningate Oru matusepaiku. Selles oli kaks identifitseerimata muumiat, seejuures mõlemad naissoost. Haua avastas 1903. aastal Howard Carter. Seda oli rüüstatud juba antiikajal ning ta pitseeris selle uuesti kinni. 1906. aastal avati hauakamber uuesti ning välja võeti üks muumia, kes identifitseeriti kui Sitra, Hatsepsuti kuninglik meditsiiniõde.
Vana-Egiptuse pärand maailma kultuuri ja ajalukku Egiptuse geograafiline eraldatus kujundas ühiskonna väga stabiilseks ja traditsioone hindavaks. Sellepärast võib öelda, et Vana-Egiptus on pärandanud väga palju maailma kultuuri ja ajalukku. Egiptuse ühiskonnast on välja kujunenud meie praegune ühiskond, mis erineb vaid tavade ja rituaalide poolest. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. See tähendas, et Egiptlastel oli oma astmiksüsteem. Kus kõige tähtsama koha peal oli vaarao. Talle järgnesid preestrid, sõdurid, kirjutajad, käsitöölised, talupojad ja orjad. Vaarao, kui jumala ja ülempreestrina sai osaliseks kõige olulisematel religioossetel pidustustel ning täitis maa peal jumala käsku. Kõrgem ametikond sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. Jumalaid, usu eesmärke ning erinevaid tõekspidamisi oli Egiptlastel rohkesti ning tõenäoliselt ilmneb sarnaseid tunnusjooni ka tänapäeva religi...
Kuressaare Gümnaasium Tsitaadid Refereering (Voltaire) Koostas: :D Juhendaja:Marit Tarkin Kuressaare 20XX 1. ,,Vabadus sündis Inglismaal türannide tülidest. ´´(“Filosoofilised kirjad”) 2. ,,Nad kasutavad mõtlemist vaid ebaõiglaste tegude õigustamiseks ja sõnu mõtete varjamiseks.´´ (“Le Chapon et la poularde (The Capon and the Pullet)”) 3. ,,[Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aegajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. ´´(“Candide”, 1759) 4. ,,Töö päästab meid kolmest halvast asjast: igavusest, pahedest ja puudusest.´´ (“Candide”, 1759) 5. ,,Igaüks peab harima enda aeda. Inimene pandi Paradiisiaeda selleks, et ta seal töötaks; järelikult pole inimene loodud jõudeeluks. Töötagem vastuvaidlemata, see on ainus viis muuta elu ...
Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust, maavaldusest, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult. Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja...
Heathcliffi lapsepõlvest kuni selleni, kus temast sai kogu vara omanik. Läbi raamatu oli väga palju tegelasi. Heathcliff oli orb, kelle härra Earnshaw oli poisikesena lapsendanud. Earnshaw`l oli veel kaks last: tütar Catherine ja poeg Hindley. Catherine ja Heathcliff said parimateks sõpradeks, kuid poisid üksteist ei sallinud. Vanemaks saades saadeti Heathcliff majast minema. Catherine abiellus Edgariga ja temast sai Catherine Linton. Heathcliff võttis kogu toimunut raskelt ning justkui kättemaksuks abiellus Edgari õe Isabellaga. Catherine jäi raskelt haigeks, kuid enne surma sünnitas tütre Cathy. Isabella kahetses oma otsust ning lõpuks põgenes Heathcliffi juurest välismaale. Seal sünnitas ta poja Lintoni ning 13 aasta pärast naine suri. Poiss toodi Rästapessa, kuid Heathcliff nõudis oma poega Vihurimäele elama. Ta kohtles nõrga tervisega Lintonit ja seal elavat Hindley poega Haretoni halvasti. Ta
oli langenus seitsme kangelase sõjakäigul Teeba vastu. Karistuseks müüriti Antigone elusana hauakambrisse, kus poos enda. Sellest teada saanud, hukkas enda meeleheites ka Antigone pigmees, Kreoni poeg Haimon. 9. Orpheus oli vanakreeka mütoloogias kuulus laulik. 10. Madeia - Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest haaratud naise hingelisi võitlusi. Armukade Medeia tapab kättemaksuks truudust murdnud mehele oma lapsed. Marii Leinberg
e. Kullervo müüdi Ilmarisele orjaks. Kullervo needmine protest sotsiaalse ülekohtu vastu, pilastab õe, tapab end. Kullervo lugu on traagiline, toob teosesse süngeid toone, näidates elu tumedamatkurvemat poolt, keskne on perekonnasisene vaen ja veritasu. f. Louhi Põhjala emand (Ja põhjala) Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10
kindlaks määramata suurusega reparatsioonimakse. Võitjariigid poleks pidanud Saksamaast nii palju ahnitsema ja välja pigistama nagu nad seda tegid. Rahutingimused häbistasid ning ka killustasid riiki. Kuid oleks pidanud sellega arvestama, et iga haav paraneb kord. Minu arust oleksid võitjariigid pidanud Saksamaale natuke leebemad karistused määrama. Alasid poleks pidanud neilt ära võtma, sest kättemaksuks oleks see esimene põhjus, et oma rahvas ja kodumaa tagasi saada. Sõjaväelised piirangud olid mõistlikud, sest need olid konkreetselt kindlaks määratud ning sellise riigi kohta väikesed, riik poleks plaani järgi tohtinud end koguda ja tugevaks saada. Samuti oli ka hea see, et reparatsioonimaksud polnud kindlaks määratud. Kuna summad olid suured, siis pidi Saksamaa neid ka usinalt maksma ning selle eest hoolitsema, et summad saaksid ka makstud
fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks suur sõprus · Heathcliff abiellub Isabella · Perepoeg Hindley ei Lintoniga saa Heathcliffiga läbi · Isabella põgeneb Londonisse ning saab seal poja ja kiusab teda · Catherine sureb, kuid enne · Catherine'il tekib sünnitab tütre Catherine sõprus Rästapesas "Cathy" Lintoni elavate Lintonitega · Isabella sureb, poeg Linton tuuakse onu juurde · Heathcliff nõuab poega endale
Gaugameda lahingus oli vastaste sõjavägi 5x ülekaalus, kuid tänu taktikale, faanaksi kasutamisele ja nutikusele, said Alexandri sõdalased võitu. Valitsejana lasi ta teha oma nime järgi linna: Alexandria, millest sai väga suur ja uhke linn, teisi samanimelis linnu lasi ta veel teha, kuid need ei olnud nii silmapaistvad. Ta sai palju kulda ning oli rikkaim mees maailmas. Ta kasutas pärslaste kombeid, kuid ei andestanud neile – ta hoopiski süütas Persepolise paleed kättemaksuks Ateena eest. Ta oli nii palju alasid vallutanud, kuid tahtis veel. Avastades, et Dareios on surnud, laseb Alexander argpüksist valitseja surnukeha hauakambrisse viia, uskudes, et isegi temasugune väärib pärast surma austust. Inimesena oli tal hea süda. Oma parima sõbra surma leinas ta sügavalt. Ta tegi kõik, et oma truud hobust tagasi saada, makstes varastele isegi tasu hobuse tagastamise eest. Alexandril oli naine, kellesse ta kiindus sügavalt, ka see näitab tema siirust inimesena.
Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi, ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Paljudes maades tekkis ka sissi- ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle
kirjutada. Jevgeni ei vasta, kuid läheb Tatjanale külla ning seal nad vestlevad. Jevgeni ütleb tatjana armastusest ära, kuna ei soovi abielluda. Läheneb Tatjana nimepäev ja selle auks korraldatakse pidu, kuhu Lenski üritab meelitada ka onegini, väites, et pidu on vaid pereliikmetele. Tegelikult oodatakse sinna väga palju rahvast ning kui onegin kohale jõudes näeb palju inimesi ja armastusest kahvatuvat ja värisevat Tatjanat, saab Onegin Lenski peale vihaseks. Kättemaksuks tantsib ta Olgaga ning meelitab teda. Lenski vihastab samuti ja kutsub Jevgeni duellile. Duellil Lenski saab lüüa ning sureb. Sellest langeb Onegin veelgi suuremasse masendusse, kui ta enne oli. Õed jäävad koju leinama ja jevgeni lahkub. Peagi saabub aeg, mil Olga leiab omale uue mehe ning lahkub kodust. Tanja läheb Moskvasse tädi juurde. Seal kohtab ta ühel ballil vürsti, kellega ta hiljem abiellub, kuid Jevgeni ei lähe tal meelest. Onegin ja Tatjana kohtuvad
Korraldati duell, milles hukkus Grusnits. Koju naastes avastas ta, et ta armastatu on lahkunud. Tal ei õnnestunud Veerale järele jõuda ning ka Mary hakkas Petsorinit vihkama. Järgmises linnas ennustas ta mehele kihlveos surma ning hiljem see mees mõrvati tänaval. Petsorin elas mõnda aega koos tragunikapteniga. Petsorin vahetas endale tserkessitari Bela, kellega ta mõnda aega oli õnnelik. Kuid minevik maksis kätte ning Bela hukkus kättemaksuks. Petsorin ei rääkinud naisest kunagi ning ta päevikud jäid staabiülema kätte. Staabiülem andis need "autorile" ning peale Petsorini surma, avaldas ta "Petsorini päeviku". 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Missugune inimene vahetaks oma õe hobuse vastu? b) Kas üks kahest sõbrast on enda teadmata ori või mitte? c) Miks põgeneda sõna "abielu" kuuldes kas üksi olla on parem kui abielus? d) Kas keegi üldse saab teist inimest täielikult tunda?
väljapääsu. Arkaadia harmooniline koht looduses, selle koha leidis Vana-Kreekas Arcas Augeiase tallid lohakusest tekkinud korraagedus, mis vajab kõrvaldamist - Elise kuninga Augeiase suured puhastamata tallid, kust Herakles kaks jõge läbi juhtis, mis tallid sõnnikust puhtaks uhtusid. Erise tüliõun tüli tekitav asjaolu Erist, kreeka tülijumalannat polnud kutsutud ühele pulmapeole ning kättemaksuks viskas ta külaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,Kõige kaunimale". Hera, Athena ja Aphrodite läksid selle õuna pärast kaklema. Paris, kes oli kutsutud tüli lahendama, määras õuna Aphroditele ning see otsus sai Trooja sõja ajendiks. Heraklese vägitöö Herakles pidi sooritama 12 vägitegu karistuseks oma naise ja laste tapmise eest. Lethet ületama surema Lethe jõest pidid surnud jooma, et unustada endine elu.
Romeo ja Julia - William Shakespeare "Romeo ja Julia" on Shakespeare'i näidend. See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vane...
maksmisega. Kui Ilves oleks läinud tunnistust andma, et seal MTÜ-s on tõesti selline komme, arvaksid pooled eestlased, et ta on Galojani poolt. Samas 60000 on liiga suur summa erinevateks boonusteks ja kinkekaartideks. Galojan nägi võimalust enda poputamiseks ja ta kasutas seda, kuid nüüd ei suuda ta tagajärgedega leppida ja kaebab, et inimsööjatel ja mõrtsukatel on rohkem õigusi. Oma suure vihaga on ta end üpris rumalast ja lapsikust küljest näidanud, näiteks kättemaksuks Ilvesele otsustas ta ühel päeval kanda ilvese nahast mütsi ning lisas: ,,Loodan, et see müts ei mõju mu ajudele." Galojan on kohtuistungitele alati ilmunud kallite kostüümidega ning ta imestab, miks tema riided nii suurt kõmu tekitavad. Loomulikult huvitab paljusid, milliseid riideid ja jalanõusid ta ikkagi sellise summa eest omale soetas. Paljud tunnevad isegi huvi, kas ta õmmelda oskab, sest sellest saaks vanglas ilmselt tema igapäevatöö. Anna-Maria Galojani kohtuotsuse üle on
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ravic- kirurg 15 aastat, ise 40 aastane Boris Morozov- Ravici üks paremaid sõpru, keda sai usaldada. Haake- mees, kes piinas Ravici Saksamaal ning keda ta kohtas lõpuks Pariisis ning kelle ta kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta ees...
Ophelia masendusse, mis viis ta hulluseni ja see omakorda arvatavasti enesetapuni. Loo lõpus, kui Hamlet pidi võitlema Poloniuse poja Laertesega, kes tahtis omakorda enda isa eest kätte maksta, sureb kuninga ja Laertese plaani Hamlet mürgitada tõttu ka Hamleti ema, kuninganna, kes joob Hamletile mõeldud mürgitatud jooki. Laertes haavab Hamletit oma mürgise tipuga mõõgaga, kuid tähelepanu hajudes kaotab ta hetkeks valvsuse, mis annab Hamletile võimaluse Laertest vigastada. Kättemaksuks isa mõrva eest sunnib Hamlet ka kuningat jooma mürgitatud karikast. Kuid miks Hamlet hukkus? Hamlet sõnas, et olla või mitte olla, läks tema puhul paika. Ta oli, saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laertese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis olla juba varem. Ophelia surm kurvastas teda tohutult, isa mõrv oli raske koorem tema õlgadel ning ema mürgitamise üle ei jõudnud kurvastadagi. Kõige hämmastavam on Hamleti
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei ...
oleks suuri probleeme ja pettuseid. 2. Mida suutis Meistri ja Margarita armastus? Meistri ja Margarita armastus oli piisavalt suur, et Margarita abielu oma mehega lahku lüüa. Nende armastus aitas neil olla koos lõpuni välja. Margarita mõistis Meistrit ja oli valmis tema jaoks kõike tegema. Ühel päeval, kui Margarita üle linna sõitis, leidis ta ühe Letnski nime, see oli mees, kes Meistrit maha tegi ja ta elu ära rikkus. Kättemaksuks hävitas Margarita tema korteri ja põgenes. Nad olid viimase hetkeni koos, kuni Azazello neile Falermo veini jootis ja nad surid. 3. Jutusta teostest üks ilus, naljakas, traagiline või arusaamatu lugu. Põhjenda oma valikut. Otsustasin valida ühe traagilise loo, mis juhtus kohe raamatu alguses. Vahel võib ikka elus juhtuda ettearvamatuid käike, mis võtavad sõnatuks. Kui inimesele öeldakse, et
Mõrv kättemaksuks Viis päeva on möödas sellest, kui Isabellat pole kodus. Isabella on heledate juustega, tumedate silmadega, väga ilus ja hoolitsev abikaasa. Isabella abikaasa Jack oli tööreisil, aga tuli kohe koju, kui oma naise kadumisest kuulis. Jack on hoolas ja töökas abikaasa, aga oma töö pärast pidi ta palju reisima. Jack jõudis koju ja kohe esimese asjana helistas ta parimale detektiivile Thomasele, kes oli nõus seda asja uurima. Ta alustas kohe oma tööd. Majas töötas ka teenija, kes oskas sellest päevast rääkida, mil Isabella kaduma oli läinud. Teenija oli aus ning armastas Isabellat ja Jacki väga. Teenija rääkis: ,,Oli reedene päev ning Isabella oli väga heas tujus. Hommikul tuli Isabella juurde üks naine. Kui ma õigesti mäletan, siis oli tema nimi Helen. Neil oli väike sõnavahetus. Ma ei olnud teda varem näinud ja ma ei tea ka, et Isabellal oleks Heleni nimeline sõbranna. Isabella oli mulle nagu o...
Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitud õnneliku lõpu. Mister X ja Fedora jäävad kokku ning Mabel Gibson ja Toni Schlumbergerg jäävad kokku. Etenduse muusika oli väga erinev, vastavalt emotsioonidele. Üldjuhul oli muusika lugupeetud, väärikas ja võimas
Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused Pärast liivlaste ja latgalite alistamist alustasid sakslased rünnakuid Lõuna Eestisse. Kõigepealt langes nende löögi alla Ugandi maakond. Ugandisse tulid kaasa ka latgalid, nende saadikud esitasid eestlastele
Hephaistos Hephaistos on Vana-Kreeka mütoloogias sepatöö ja tule jumal. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehhki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi Zeusi kolju lõhki et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos päritolusid on erinevaid versioone. Ühe järgi oli Hephaistos Zeusi ja Hera poeg. Aga teise järgi sünnitas Hera teda üksinda, kättemaksuks selle eest, et Zeus seostas Athena. See läheb aga vastuollu Hephaistose rolliga Athena sünnis. Võimalik et Hephaistost eostati enne Hera ja Zeusi ametlikku abielu. Hera väga häbenes oma poega ta kõverate j...
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku...
Andra Lepper 11B Eesti rahva valikud ja võimalused Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli üks laialdasemaid sõdu. Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda jääda neutraalseks. Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, et oma väed sisse tuua. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Abi oodati Saksamaalt. 1941.aasta suvel võeti rõõmuhõisete...
3. Vali kolm Kreeka jumalat/jumalannat ja iseloomusta neid. Hea , kui leiaks mõne loo nende kohta. Artemis Artemis oli jahijumalanna.Väidetavalt oli Artemis parim kütt. Artemisele meeldis väga loodus ja loomad ning ta oli nende kaitsjaks. Jahijumalanna vihastas aga kergelt ning vihselt oli ta väga ohtlik. Kord kui Niobe halvustas Artemise ema Letot kuna Niobel oli 14 last kuid Letol vaid kaks. Tappis Artemis koos oma kaksikõe Apolloniga kättemaksuks Niobe lapsed. Hephaistos Hephaistos oli tule ning seppatööjumal, ta oli seppade kunstnike ja käsitööliste kaitsjaks. Ta oli ühtlasi ka ainus inetu välimusega jumal, kuid see eest oli Hephaistos väga õiglane ning hea südamlik. Hepahaistos visatud ka kord taaevast alla ki Zeus ta peale vihastas Hera eest seismise pärast Hades (Pluto) Hades oli allilma jumal, teda peeti ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
