Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana (0)

Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana
Aleksander Suur on kahtlemata üks ajaloo kuulsamaid inimesi. Ta oli silmapaistev isiksus, sihikindel väejuht ning üsnagi leebe valitseja.
Ta oli sõdalaskuninga, Philippos II, poeg ning üles kasvades õppis ta isa pealt. Teda õpetas ka kuulus Kreeka filosoof Aristoteles ning sellepärast sai Aleksandrist arukas mees. Juba väiksena olid tal truud sõbrad ning ka ühe tulise loomuga hobuse suutis Alexander ära taltsutada. Ta oskas inimeste ja loomadega suhelda, mis näitab inimese kohta ainult head.
Alexandri isa tapeti tema õe pulmas . Ise tappis ta oma poolvenna, et olla õige pärija. Ta sai troonile 21aastaselt ning asus koheselt vägesid juhtima . Tal oli kindel siht silme ees – teha Makedooniast suur impeerium ning võita kogu Aasia . Järk-järgult hakkab Alexander alasid vallutama. Oraakel kuulutas ta võitmatuks. Alexander uskus heasse õnne ning selle tarbeks korraldas ta palverännaku ning võttis Achilleuse templist kaasa kilbi. Esimene rünnaks pärslaste vastu võidetakse, tema hea õnn jätkub ka edaspidi. Peale õnne aitas neid lahingus ka strateegia, nad võtilesid pikkade odadega, külg külje kõrval moodustades surmava müüri. Pidevalt innustas ta oma mehi jätkama, ta uskus võitu . Gaugameda lahingus oli vastaste sõjavägi 5x ülekaalus, kuid tänu taktikale, faanaksi kasutamisele ja nutikusele, said Alexandri sõdalased võitu.
Valitsejana lasi ta teha oma nime järgi linna: Alexandria, millest sai väga suur ja uhke linn, teisi samanimelis linnu lasi ta veel teha, kuid need ei olnud nii silmapaistvad. Ta sai palju kulda ning oli rikkaim mees maailmas. Ta kasutas pärslaste kombeid, kuid ei andestanud neile – ta hoopiski süütas Persepolise paleed kättemaksuks Ateena eest. Ta oli nii palju alasid vallutanud, kuid tahtis veel.
Avastades, et Dareios on surnud, laseb Alexander argpüksist valitseja surnukeha hauakambrisse viia, uskudes, et isegi temasugune väärib pärast surma austust . Inimesena oli tal hea süda. Oma parima sõbra surma leinas ta sügavalt. Ta tegi kõik, et oma truud hobust tagasi saada, makstes varastele isegi tasu hobuse tagastamise eest. Alexandril oli naine, kellesse ta kiindus sügavalt, ka see näitab tema siirust inimesena.
Kuid Alexander haigestus malaariasse ning teda ei suudetud päästa. Ta lubas jätta impeeriumi kõige tugevamale. Pärast tema surma riik ikkagi lagunes , väejuhtide vahel tekkisid tülid ja vahetpidamata olid sõjad . Minu arvates, ei olnud Alexander valitsejana kuigi pädev, muidu oleks tema Impeerium püsima jäänud ka pärast surma. Ta oli rohkem hea vallutaja ning innustav väejuht, kahtlemata hea südamega inimene. Kindlasti mälestamistväärt.