50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hitheresexual
Õppematerjali autor
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv
Metsandus - - (alepõllundus) Suur metsade laastamine; Arenevad puidupuudus viis metsatööstuskompleksid metsakomplekside tekkeni ehk klastrid Energia - Loomade jõu ja puidu kasutamine; Vee ja tuule energia; Industriaalühiskond + esimesed vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, nafta, lisanduvad tuuma-, maagaasi energia tootmine päikese- ja tuuleenergia Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö - sellest areneb välja Metallurgia tööstuse
ülemaailmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Positiivne: kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. 14. Eestisse on mitmed rahvusvahelised ettevõtted rajanud enda tütarettevõtted. Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses. Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus. Too üks konreetne näide.
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA  INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA  PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA  TUULIKUD, VESIVESKID  SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASITÖÖSTUS, METALLURG
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline  masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik  uute sotsiaalsete kihtide teke  palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millise
Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter
Industriaalühiskonna kujunemine - uuendused ja probleemid Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil.
Industriaalühiskond Sissejuhatus: Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj. keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masinaid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid