Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes
Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti KÄIK Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina. • Ülesandeks oli õpetajate abistamine pedagoogilises töös, kooliuuenduslike küsimuste selgitamine ja propageerimine ajakirjas Kasvatus ning õpetajate KOOLI • 1930. aastate esimesel poolel hakkas Käisi ümber UUENDUS koonduma rühm RÜHM uuendusmeelseid õpetajaid,
.................................................................13 5.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Üldõppe põhimõtted jõudsid Eestisse 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. J. Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Oma töödes, mis ilmusid, pidi ta arvestama koolis kehtivaid õppeplaane ja aineprogrammide sisu. (Eisen, 1985) 1919 aasta algul võeti kodulugu kui õppeaine algkooli õppeplaani ning selle kaudu pidid lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme õppematerjal püüti koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13
rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik määrsõna + tegusõna .....+ nimisõna kõrvale panema kõrvalepanija kõrvale panema kõrvalepanemine ... sõltumine kaastekstist lahku : iga majandi juht (majandi) kortsunud särgi käis (särgi) kunstipärased naiste käekotid ( kotid) kokku : iga majandijuht (juht) kortsunud särgikäis (käis) kunstipä. naistekäekottide näitus (kotid) ... sõltumine traditsioonist lahku : kokku : 1. arvsõnad kaks, kolm kaksteist, kolmteist kolm milj. kolmkümmend 2.ne- ja line- liitelised omadussõnad lapse meel lapsemeelne üheksa korrust üheksakorruseline selle jõe äärne jõeäärne Miina Härma nim. Härma nimeline 3. tänavate nim. jms nimed
Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus
loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust. - Võrdle P. Põllu ja J. Käisi tegevust ja pedagoogilist pärandit. Millised on sarnasused ja millised erinevused? P.Põllu ja J.Käisi tegevuse sarnasused: Peeter Põld on suurimaid eesti rahva kasvatajaid. Johannes Käis sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. Mõlemad mõjutasid suurel määral meie hariduselu. P.Põllu ja J.Käisi tegevuse erinevused: „Rahva valgustajaid“ võib liialdamata arvata iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Ning suurimaid eesti rahva kasvatajaid on Peeter Põld. Meie hariduselu organiseerijana oli Põld, küll lühemat aega, Eesti Maavalitsuse haridusosakonna juhataja, seega meie riigi esimene haridusminister
ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis oli kooli kõrval. Ta rääkis, et kõik koolitarbed osteti poest ja kõik õpikud saadi koolist. Täpselt nagu praegusel ajal.
.............................................................. .................................................................................... .................................................................................... 3. Kes oli kukesulega härra? .................................................................................... .................................................................................... 4. Krabat ja teised sellid õppisid musta maagiat. Kuidas õppimine käis? Kirjelda! .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 5. Lihavõtteööl käisid poisid paarikaupa salamärki toomas. Esimesel aastal käis
Eri Klas Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent. Eri Klas on dirigent ja tuntuimaid eesti muusikuid maailmas. Eri Klas kasvas üles ilma isata. Tema ema suri aastal 1999 ehk 7 aastat tagasi. Eri Klasi ema lasi Eril klaverit klimberdada juba siis, kui Eri oli aastane. Anna Klas õpetas Erit klaverit mängima enne, kui Eri kooli läks. Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll. Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb.
CLAUDE MONET (1840-1926) Monet sündis Pariisis.Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa. Kui Monet oli 16-aastane suri tema ema ja perekond kolis tädi juurde elama. Tädi oli maalikunstnik, kes igati soosis õepoja kunstiga tegelemist. 18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli Monetil astuda sõjaväkke ja asuda teenima Alzeerias, kus haigestus ohtlikku kõhutüüfusesse ja saadeti tagasi koju
MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul
rubla, et minna iga kolmapäev poe ette järjekorda ennem kui kaubaauto tuleb. Ema seisis alati ennem 2-3 tundi järjekorras, et paremat kaupa saada. Suvel tehti kõik toidud enamasti ise põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid hall ja must.Väga erilised olid Tartu tossud krõpsudega. Ema käis ka Sohfoosis kuuski rohimas ja TPL'is nt sigalate seinu pesemas, sorteeris kartuleid ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile
A.Gailit ''Leegitsev süda'' kokkuvõte. Esimene osa: 1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska-eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga. Tal oli poeg Joosep, kes oli linnas tuntud viiuldaja. Ta käis vahest ema vaatamas. Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja. Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai-Kadri. Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi Ann Anderva. Anu jäi tema juurde teenima. Korra käis Taavet teda vaatamas. 2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema
Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema. Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv, jõuline ja isepäine isiksus. Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda. Taarkal oli neli tütart ja üks poeg, keda ta kasvatas ema abiga väikeses rehetares.Ta oli väga vaene ja selleks, et
Ta ei mäletanud kedagi peale Nastja. Ema saatis talle 35 rubla. Razumihhin ostis Raskolnikovile ta ema saadetud raha eest uued riided. Tuli Zossmov. Razumihhin hakkas tema mõrvast rääkima. Selgunud ole see, kuidas mõrvar põgenes. Ta oli kaotanud karbi kõrvarõngastega tühja korteri ukse taha. Raskolnikovile tul ikülla õe peigmees. Pjotr Petrovits Luzin. (ajad kahte jänest korraga taga, aga kumbagi ei saa kätte. - vene vanasõna) Raskolnikov läks tänavale olles ise veel nõrk. Ta käis Kristallpalees ja rääkis seal Zametoviga. Kavalusega pani ta mehe uskuma, et tema kindalesti naist ei tapnud. Lahkudes jageles ta Razumihhiniga. Ta käis korteris, kus ta mõrva sooritas. Seda remonditi. Tänaval nägi ta, et õnnetus juhtunud. Marmeladov oli kalessi alla jäänud. Raskolnikov lasi mehe koju viia. Kutsuti arst ja preester. Mees suri. Raskolnikov läks Razumihhini juurde. Ta oli nii nõrk, et Razumihhin saatis ta koju. Talle olid külla tulnud ema ja õde. KOLMAS OSA
Ta ei mäletanud kedagi peale Nastja. Ema saatis talle 35 rubla. Razumihhin ostis Raskolnikovile ta ema saadetud raha eest uued riided. Tuli Zossmov. Razumihhin hakkas tema mõrvast rääkima. Selgunud ole see, kuidas mõrvar põgenes. Ta oli kaotanud karbi kõrvarõngastega tühja korteri ukse taha. Raskolnikovile tul ikülla õe peigmees. Pjotr Petrovits Luzin. (ajad kahte jänest korraga taga, aga kumbagi ei saa kätte. - vene vanasõna) Raskolnikov läks tänavale olles ise veel nõrk. Ta käis Kristallpalees ja rääkis seal Zametoviga. Kavalusega pani ta mehe uskuma, et tema kindalesti naist ei tapnud. Lahkudes jageles ta Razumihhiniga. Ta käis korteris, kus ta mõrva sooritas. Seda remonditi. Tänaval nägi ta, et õnnetus juhtunud. Marmeladov oli kalessi alla jäänud. Raskolnikov lasi mehe koju viia. Kutsuti arst ja preester. Mees suri. Raskolnikov läks Razumihhini juurde. Ta oli nii nõrk, et Razumihhin saatis ta koju. Talle olid külla tulnud ema ja õde. KOLMAS OSA
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile)
vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses
Kuristik rukkis Raamatu analüüs Kokkuvõte/ülevaade Raamat räägib Holden Caulfieldist, kes on käinud mitmetes koolides kuid ei ole suutnud neid lõpetada. Nüüd visati ta ka välja Pencey erakeskkoolist, kus ta viimati käis. Ta kukkus seal semestris neljas eksamis läbi. Ta elas ühikas. Ta ei tahtnud ennem koju minna kui ta vanemad tema koolist väljaviskamise kirja kätte olid saanud. Kuid tal tekkis tüli oma toakaaslasega ja tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa. Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane'i peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud
vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal suupilli mängimas, et piimvalget madu näha. Jaanilaupäeva õhtul läks nooruk jälle pärnapuu poole ja nägi kaugelt valgust, kuid lähedale jõudes polnud puu all ei tuhka ega süsi. Suupilli mängides ilmus välja madu,
............kg 6 m 5 mm = .................mm 2 h 30 min = ...............min 6 kr 3 s = .................s 7 dm² = ................cm² 6.Arvuta ristküliku pindala ja ümbermõõt, kui tema pikkus on 28 cm ja laius ¼ pikkusest. 7.Ruudukujulise maatüki ümbermõõt on 36 m. Kui suur on selle maatüki pindala? 8.Ema ostis 16 kg porgandeid hinnaga 5 kr kilogramm ja 4 korda vähem kurke hinnaga 25 kr kilogramm. Kui palju maksid ostud kokku? 9.Lillenäitusel käis kolme päeva jooksul 1478 külastajat. Esimesel päeval käis 340, teisel päeval 2 korda rohkem kui esimesel päeval. Mitu külastajat käis kolmandal päeval? 10.Aiandi kolmelt põllult koguti kokku 1836 kg kurke. Esimeselt põllult koguti 820 kg, teiselt põllult 2 korda vähem kui esimeselt. Kui palju kurke koguti kolmandalt põllult? 11.Vähenda arvude 32 ja 45 summat 23 võrra. Koosta avaldis ja arvuta. 12.Suurenda arvude 48 ja 37 vahet 24 võrra. Koosta avaldis ja arvuta.
nime), keda ta kolm aastat imetas. Kui Kalevipoeg oli veel mähkmetes siis võis juba arusaada, et temast saab isavääriline vägilane. Ta roomas juba kahekuuselt ja kolmekuuselt juba kõndis. Kõige pealt kasvas ta karjapoisiks, siis künnimeheks ja siis tõusis ta tamme tugevuseks. Ta tegi jõudu iga päev, ta käis mere ääres lutsu viskamas ja tõmbas kodumetsas kuuski ja kaski üles, juurikatest tegi saksa-saanikesi. Kalevipoeg pidi ise hakkama saama, sest isa oli surnud. Kalevipoeg käis isa jälgedes ja oli isa sarnane. Ta kasvas kõigist vendadest kõige tugevamaks, targemaks, võimsamaks. Kosilaste käik aktiveerus suuremalt peale Kalevipoja suureks kasvamist. Kosilased luurasid pidevalt ümber õue, kuna Linda oli rikas, töökas ja asjalik Põhjus, miks Lindal nii palju kosilasi käis oli see, et Linda oli rikas lesk ehk kõik kosilased olid ta raha peal väljas. Kõige visam kosilane oli Soome tuuslar, kes oli nõid ja tundseldaja.
2009 Mary Poppins P. L. Travers Lugemise aeg: 26. september 09. oktoober Tegelased: Mary Poppins, Jane Banks, Micahle Banks, missis Banks, mister Banks, John Banks, Barbara Banks, missis Brill, Ellen, Robertson Ay, mister Wigg, miss Lark, lihunik, missis Corry. Ajatelg 1.Bankside majja saabus Mary Poppins 2.Mary Poppins seadis ennast majas sisse 3.Mary Poppins käis koos Tikumehega maali sees 4.Mary Poppins käis koos Jane ja Michaeliga Mary onu mister Wiggi juures 5.Mary Poppins, Jane, Michael sõid Mary onu juures õhus 6.Bankside kõrval majas elava miss Larki koer nõudis teistsugust suhtumist 7.Jane oli kõrvavaluga haige 8.Mary Poppins jutustas Janele loo tantsivast lehmast 9.Mary Poppins käis koos Jane ja Michaeleiga linnas 10.Lihapoes tahtis punase näoga lihunik Mary Poppinsiga hirmsasti suhelda 11
korra nädalas, õrnalt kammis teda ning tegi talle ilusaid patse;õhtuti käis kontrollimas, ega marial külm pole, vahel pani isegi kaks tekki peale; vahepeal arvas Maria, et äkki ema teab, et maria oli tema eest palvetanud, kui ta haige oli ja just selle pärast hoolitseb nii Maria eest; kui maria ei soovinud kedagi näha, ema ei lasknud tema juurde kedagi) Maria vend karli Ei näitanud välja oma tundeid (ta käis mariat vaatamas väga harva, kui käis, siis kõndis alatasa edasi tagasi ja manitses; samas tema oli see, kes rahastas maria ravimist.nimelt oli tal raha kõrvale pandud uue püssi ostmiseks.kahjuks pidi ta oma plaanidest loobuma;tema oli see, kes tuli mariaga tõrelema, kui too üritas öösel käia ja valetas emale vastupidist) Oli musikaalne (alati kui tal oli hea tuju, käis ta ringi vilet lüües) Maria imetles teda (ta oli väga kange ja tugevate kätega
panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna. Enne pleekaeda minekut käis ta veel seasulus ning maja taga suurte takjate metsas. Ta käis ümber maja ja otsustas siis lõpuks ka pleekaeda minna. Pleekaed oli neljakandiline maalapp, mida kahelt küljelt ümritses püstaed, kolmandalt tammikuvõsa ning neljandalt must põld. Illimar imetles selle koha ilu kuid mõtles siis edasi järvele minna. Järvele ta ei läinudki tegelikult, sest nägi teel sinna ühte punast kassi, kelle hammaste vahel oli tuvi. Illimar otsustas peale selle pildi nägemist minna linnumajja
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
3. Riigist saadeti välja maurid ja juudid, kuigi see tegi riigi majandusele suurt kahju. 4. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja iseteadjad. 5. Nende korralekutsumiseks rakendati ka majanduslikke meetmeid: piirati kaubandust ja suleti teed toorainetele. 6. 1556. Aastal puhkesid Madalmaades ulatuslikud rahutused, mida järgmisel aastal tuli maha suruma hertsog Alba. 7. Hispaanlaste vereteod ärgitasid rahva üleüldisele vastupanule: võitlus käis nii maal kui ka merel, vabadusvõitlejad kutsusid end göösideks. 8. Kuna võitlus käis elu ja surma peale, kasutasid vabadusvõitlejad ka äärmuslikku võitlusvahendit tammide lõhkumist. 9. 1581. Aastal kuulutasid põhjaprovintsid end Hispaaniast lahkulöönuks.
Kuritöö ja karistus Raskolnikov: Välimuselt oli Raskolnikov kena mees: kasvu poolest üle keskmise, sale ja sirge, kuid äärmiselt halvasti riietatud . (Lk6) Ta kandis auklikku ja kulunud kübarat, millest hiljem loobus, kuna ei soovinud sellega liigset tähelepanu äratada ( lk7). Ta käis ringi nõnda nagu ei näeks ta enest ümbritsevat ning tal oli harjumus endamisi pomiseda. Enamasti oli ta äärmiselt sügavalt mõttesse vajunud ning tema näost võis näha tülpimust. Juba ülikooli ajal polnud Raskolnikovil peaaegu ühtegi sõpra, kuna ta hoidis end kõigest kõrvle. Ta õppis ja tegi tohutult enese peal tugevat tööd ning temast peeti lugu, aga keegi ei armastanud teda. Ta oli vaene, väga nõrk ja ligipääsmatu nagu oleks ta midagi varjanud. Ümbritsevatele inimestele
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Teose tegevusaeg ja tegevuspaigad: Teose tegevusaeg on umbes 1936-1951. Tegevus toimub kalurikülas Kuuba saarel. Ülevaade sündmustikule: Santiago (vanamees) olevat oma küla parim kalamees, kuid viimasel ajal tal ei näkanud. Ta oli juba merel olnud 84 päeva ja ei ühtki kala. Mõnikord käis temaga kalal väike poiss Manolin, kui peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi vanemd tal Santiagoga kalale minna, sest vanamehel polevat üldse kalaõnne. Poiss tahtis väga vanamehega kalal käija, aga paraku ei ta ei saanud minna. Poiss oli väga abivalmis, ta tahtis väga aidata vanameest, ta oli vanamehel väga suureks abiks. Esimest korda, kui poiss vanamehega kalal käis, pidi poiss äärepealt surma saama,
Renata Ruth Winters'il (44) on kolm tütart ning ta on 26 aastat olnud abielus nende isaga. Reta on kirjanik, kes on avaldanud 11 raamatut, mis on talle ka teatavat edu toonud. Nad elavad majas, mille pangalaen on makstud. Tal on mees, Tom, kes on arst kohalikus haiglas. Tom on oma naisele truu ning armastab teda väga. Kaks nende tütart, 15-aastane Natalie ja 16-aastane Catherine elavad kodus. Kolmas 19-aastane tütar Norah elas Torontos, käis ülikoolis, õppis hästi, oli suhtes Ben'iga, aga keegi ei saanud aru miks ta läks Bathursti ja Bloor Streeti tänavanurgale kerjama, kaelas silt kirjaga „HEADUS“. See tegu põhjustas tervele perele kurbust ja kaotusevalu. Norah õed käisid iga laupäev oma õde vaatamas ning viisid talle kas süüa või uusi puhtaid riideid. Vahepeal suri ära ta kirjastaja, härra Scribano ning tuli asemele uus, Arthur Springer. Teisipäeviti käis ta oma
Edaspidi ei julgenud Pearu selle aiaga midagi teha, jäi sinnapaika. XI Oli kohe aru saada, et juba teist suve siin talus. Tööd ikka jagus ja seda tagid kõik, ka perenaine. Uus tüdrukki oli talus olemas- Mari. Mari tundis huvi Jussi vastu ja ega teine kitsi polnud näitas ennast igast küljest. Nokkisid ja naljatlesid üksteist. Peagi sai mõne vingerpussiga hakkama, küll sattusid naabri hobused tema mäele ja häda oli tal koguaeg. Ühel õhtul kõrtsist tules tuli Eespere talust läbi- käis lepitust otsimas tema. XII Tööd tuli aina juurde. Tuli sõnnik jälle põllule vedada ja uued kambrid ehitada. Teine lapski oli juba tulekul. Ka naabrimees saatis oma sulase appi. Mari läks Jussi nokkimisega liiale ning teine tahtis endalt juba elugi võtta, kuid Mari palumise peale Juss loobus oma plaanist. Plaaniti koos ühist elugi alustada. XIII Teine laps sündis Eespere, kuna teisi polnud kodus ja laps nii ruttu tuli pidi ta üksi tütrekese vastu võtma. Teinegi oli tütar
August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega. Jõe lähedal elasid rikkad Habahannese pere ja seal kõrval Silver Kudisiimu onn
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks
Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale. Nad rääkisid. Nende suhe hakkas vaikselt arenema, aga salaja. Edaspidi tantsis Hannes Niidaga. Ta käis ka salaja Niida juures kambris. Kõik toimus salaja, sest muidu oleks Niida mainele see halvasti mõjunud. Hannesel olid juba suured unistused koos Niidaga. Hannes oli abivalmis ka kodus. Ta ema oli nii hädine, et suri ükspäev. Perre oli vaja uut perenaist, kuna Marie oli abielus juba ja ära kolinud. Hannese vanem vend Klaus tegigi selle suure sammu ja abiellus metsainimese Luisega. Muidu mõtles Hannes, et kosib Niidat, aga temast poleks ikka seal kasu olnud
Verbaalne süsteem: Lõpus öeldakse meeldiva ja kutsuva häälega RIMI hypermarket-i tunnis lause „Heade asjade algus,RIMI“. Ehk kõige odavamad ja kvaliteetsemad tooted asuvad RIMI-s. Poeg on rahuliku olemisega, see ei aja ka vaatajaid närvi. Visuaalne süsteem: Hiljem on hind punasel taustal valge värviga kirjutatud, mis vaatajatele hästi silma paistab. Liha pilt on sildist tagapool, järelikult on rõhutatud hinda. Auditoorne süsteem: Ema karjub pojale, et kas ta poes käis. Ta teeb seda kriiskaval ja nõudval hääletooni, mis paneb vaatajad kohe vaatama mis televiisoris toimub. Poeg vastab, et käis. Ta vastab üpriski närvis hääletooniga. Mõni võib arvata, et nüüd tuleb kaklus ja vaatajatele kaklused meeldivad, mis suunab samuti pilgud ekraanile. Žestiline süsteem: Poja nägu on päris tüdinud, kuna ta on mitu korda head, maitsvat ja odavat liha reklaamida, aga ema segab vahele koguaeg. Poeg liigub kaadris paraja kiirusega, et
NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:määramine hinnete järgi,spordi tulemuste järgi,koolis aktiivsuse järgi IQ-Vaimse võimekuse testitega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. Perekonna statiline meetod-eri astme sugulaste sarnasuse uurimise meetod. Hippokrates-Vana-Kreeka filosoof, käis välja kehamahlade teooria ja pani aluses hippokraatese vandele,vanna,mille peab välja andma iga arst W.M.Wundt-saksa päritolu filosoof,kes leiutas katseseadmeid.
et oli abiellunud ukrainlase, Leoga. Vanatädi oli jätnud Olale riideid. Kaida oli õmbleja ning väitis, et kui eraelus on asjad halvasti, ei saa ka tööd korralikult teha. Bobrin tuli kord külla ning Silver tegi koerahäält, Bobrin tegi pardi häält. Ola kaotas lapse, arst manitses, et miks oli nii läinud, noor naine ikkagi, tõstis end ära või midagi. Haiglasse tõi Silver talle õunu ja apelsine. Naine, kellelt laenati nuga, nägi, et Silver armastab Olat. Ola käis arstide juures ning teda peeti simulandiks, samuti ka Silverit, et miks nad lapsi ei tee. Olal oli tunne, et talle käiakse peale. Tal tekkis küsimus, miks ta üldse abiellus Silveriga. Silver arvas, et nad peaksid uuesti alustama ja proovima. Taaskord oli käes 9.nädal. Ola käis poes ja pani märkamatult leiva oma kotti, maksmata. Tal algasid valud, miilits tuli müüja kutse peale, et vargus toimus. Miilits viis Ola haiglasse. Seekord oli Ola haiglast tulles veelgi kinnisem
Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu" brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga. Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8
Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi.Salme lausus ,et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema.Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga
• Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega • Lible – Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust • Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli
· Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli
· Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli
· Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli
Anton. _¶¶¶__¶¶¶¶_¶¶¶__¶¶¶__________________¶¶¶¶¶¶ See järel pidi Reelika ruttu tagasi pr. Carpi ¶¶¶¶__¶¶¶¶¶¶¶¶¶__¶¶¶______________¶¶¶¶¶¶¶¶¶ juurde jooksma, muidu oleks teda _¶¶¶__¶¶¶_¶¶__¶__¶¶¶___________¶¶¶¶¶¶¶___¶¶ vallantatud. Nii nad kohtusid Antoniga _¶¶¶¶__¶¶¶¶¶¶¶¶__¶¶________¶¶¶¶¶¶¶¶______¶¶ aastaid, poiss käis Reelika luale õhtuti __¶¶¶¶____¶¶¶__¶¶¶______¶¶¶¶¶¶¶¶¶¶_______¶¶ kuulamas. Ühel päeval otsustas Anton ___¶¶¶¶¶¶___¶¶¶¶¶_____¶¶¶¶¶¶¶¶___¶¶_______¶¶ Reelikale öelda kes ta tegelikuses on ja, _____¶¶¶¶¶¶¶¶¶¶________¶¶¶¶¶_____¶¶___¶¶¶¶¶¶ et ta tahab tüdruku unistusi täide viia. ________¶¶¶_¶¶¶________¶¶________¶¶__¶¶¶¶¶¶¶ Järgmisel päeval maksis ta pr Carpile
püstitatud ülesanded · Poliitiline elu on allutatud ühe partei kontrollole, mille eesmärgiks oli mõju saavutamine kogu rahva üle. · Isikukultus.Kogu riik oli ülistatud ühele inimesele. · Salapolitsei on praktiliselt piiramatu võim. Teisitimõtlejad represseeritakse, nende suhtes valitseb piiramatu terror. · Majandus on allutatud riigi kontrollile. · Valmistuti sõjaks · Käis pidev rahva hirmutamine vaenlastega. · Partei sees käis võitlus võimu pärast. Kaotajad kõrvaldati. Sarnasused Valdkonnad Erinevused Plaanimajandus, valmistuti Majandus Saksamaal ei olnud kolhoose, sõjaks. Riik kontrollis Nõukogude liidus olid. majandust. Saksamaal säilis
Teose peaideeks autori sõnul oli näidata, et raamatutes ei pruugi alati olla ühte kindlat kangelast, kes on lihtrahvast üle. Minu arvates oli peaideeks rääkida lugu lihtsate eestlaste elust ja näidata seda täies ilus ja valus. Kuna teos keskendus igapäevaelule olid ka probleemid igapäevased, näiteks unustas Eevald koduvõtmed töö juurde ega saanud neid enam kätte. Seal tuli aga appi Tõnu, kes läbi avatud akna käis kabinetis ja tõi võtmed Eevaldi kätte. Siis olid veel Jaanika mured/ probleemid meestega. Nii oli näiteks Jaanikal probleem, sest temasse on armunud autosõiduõpetaja, kellel on tegelikult väga tore perekond. Või mure, sest Jaanika ei saanud paljudele sõnumitele ja telefonikõnedele vastamata jätte, kuna see oleks ebaviisakas olnud ja meestel tuju halvaks ajanud. Rohkem ilukirjanduslikum probleem või küsimus oli Reinul: Kus see maailma ots siis ikkagi on
,,Ma tunnen Gunnarist kohutavalt suurt puudust", tunnistab ta, Gunnar haris ja õpetas teda, ta oli vaimne tugi ning ka inimene kellega sai kõigest rääkida. Ita räägib uhkusega kuidas ta imetles Gunnari härrasmehelikkust. Ta oli rahulik, kasutas väga meeldivat eesti keelt, mis oli kompetentne paljudes teemades. Tal oli võrratult ilus bariton: kui Gunnar oli heas tujus, siis ta vahel laulis. Mängis hästi viiulit, klaverit. (4) Kui nad tegid 1960. aastatel raadiomajas proove, käis Ita ja Gunnari vahel pilkude mäng. Näis, et neil tekkis teineteise vastu sümpaatia. Mõni aeg sellest hiljem algasid Draamateatris Eino Alti näidendi ,,Võõras" proovid. Teatrimaja oli remondis, nii et nad harjutasid raudteelaste klubis, mis asus Tehnika tänaval ja oli Ita kodule Paldiski maanteel üsna lähedal. Gunnar hakkas teda sealt koju saatma. Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik, kes neid aknast nägi ja seejärel
Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nägi küll teatud perioodil iseenese killustumist, kuid lõppkokkuvõttes loetakse seda siiski varakeskaja Euroopa võimsaimaks riigiks. Frankide võimu haripunktil teostas võimu Karl Suur, kes oli oma riiki laiendanud igast ilmakaarest, Saksimaast Apenniini poolsaareni. Hiljem jaotati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
