Hilana Taarka elulugu (0)

Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts – 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema.
Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv , jõuline ja isepäine isiksus.
Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre . Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse.
Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad , tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda.
Taarkal oli neli tütart ja üks poeg, keda ta kasvatas ema abiga väikeses rehetares.Ta oli väga vaene ja selleks, et end ja lapsi ära elatada käis ta pulmades laulmas, tegi igapäevast tööd majapidamises ja käis kerjamas.
Kuigi tal oli palju probleeme oli ta alati elurõõmus, keevaline inimene.
Ta Laulikukuulsus jõudis tippu siis,kui ta esines Armas Otto Väisäneni kutsel oma kooriga Helsingi laulupeol .Teda kuulas ka Soome president , mis tegi ta esimeseks rahavlaulikuks, kes esines oma lauluga soome rahva kõrgeimale ametiisikule.
Laulik elas terve elu vaesuses .Ta sõbrad tahtsid ta suitsutarest välja aidata, see sai teoks üsna hilja .Talle osteti toetusrahade eest Võmmorski külas maja, kus ta elas oma tütre Taanaga elu lõpuni.
Hilana maeti Obinitsa kalmistule.Tema matustel oli väga vähe inimesi ning peale matmist unustati ta haud kohe ära.
Alles 1981. aastal sai rahvas aru, missugune suur inimene Hilana oli.teda hakati tunnustama kui suurt setu lauluema.
Paar aastat hiljem püstitati lauluema mälestuseks taarka kuju , mis seisab siiani väärikalt.