ringkonnas, siis jäävad teiste põlvkondade inimesed vähemusse ning nende häälel ei ole nii suurt mõju, sest nad on laiali erinevates ringkondades, nendes, kus on vähem mandaate. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnuseks on ka kandidaatide ülesseadmine erakonna valimisnimekirjadesse, kuid ei ole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma seadusega kehtestatud häälte miinimumarvu ehk kvoodi. Need hääled, mis jäävad kvoodist üle võib ta aga kanda oma erakonnakaaslastele, kellel kvoodist puudu tuleb. Häälte ülekandmine tõstatab aga probleemi, kas valitsusse saavad üldse rahva poolt soovitud isikud, kui erakonnasiseselt on õigus hääli liigutada. Eestis on ka palju vaieldud selle üle, kas kasutada avatud või suletud nimekirju. Praegusel hetkel on kasutusel mõlemad nimekirjatüübid Riigikogu valimistel, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistute printsiip
võrdlusarv = üleriigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / (kandidaadi positioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9). Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel. Võrdlusarvud reastatakse suuremast alustades. Kohtade jaotusel jäetakse vahele need kandidaadid, kes said ringkonnas sisse. Kandidaat peab korjama ringkonnas vähemalt 5% kvoodist ringkonnas, kus ta kandideeris. Kompentsatsioonimandaadis on suletud nimekiri, kus ei loe mitu häält te saite vaid mis kohal te nimekirjas olete. Erakond kapsad ja Erakond kartulid.
majandusprogrammi täitmisele Organid Kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu ehk Board of Governors. Rahvusvahelise Valuutafondi direktor. Ajutine nõuandev organ Rahvusvaheline Raha ja Finantskomitee ehk International Monetary and Financial Committee. Alaline täidesaatev organ on direktorite nõukogu ehk Executive Board. Igal Fondi liikmesriigil on kvoot , mille suurus võrdub antud riigi sissemakse suurusega IMFi kapitali. Kvoodist sõltub liikmesriigi hääleõigus ning Fondi finantsressursside kasutamise ulatus maksebilansi kriisi korral. Suurima hääleõigusega riigid on: USA 17,2%, Jaapan 6%, Saksamaa 6%, Suurbritannia 5% Prantsusmaa 5%. Kvoot on väljendatud RVF spetsiaalsetes arveldusühikutes (Special Drawing Rights SDR). Eesti osalus (1) IMF kõrgemas otsustusorganis aktsionäride nõukogus esindavad Eestit Eesti Panga president ja
Selle hulk on kasvanud viimase 100 aasta jooksul 17%. Ümmardatult eraldub aastas 730 miljardit tonni CO2-te fosiilsete kütuste põletamisel. Eestis kasutatakse peamiseks energia allikaks kivisütt. Energiasektor moodustab 92% kogu Eesti CO2-e heitkogusest. Kui Eestis paiskub õhku 1 kWh tunni tootmisel keskmisel 1,18 kg süsinikdioksiidi siis Rootsis on see näitaja vaid 0,03kg. Kuigi sellise koguse juures saab Eesti veel osa määratud süsihappegaasi kvoodist ära müüa. Eesti süsihappegaasi heitmete hulk on vähenenud kaks korda, võttes võrdluseks 1990 aastat. Eestil on veel arenguruumi, et jõuda järgi arenenud põhjamaadele. Maa peamiseks süsihappegaasi vähendajaks ja selle hapnikuks ümbers toomiseks on vihmametsad ja neid maha hävitates kevatakse tegelikkuses endale auku. Puud seovad endas õhus lendleva CO2-e ja eraldavad selle käigus hapnikku. Aastas hävitatakse ligikaudu 29 miljonit hektarit vihmametsi
Eesti on jagatud 12. valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a. Rinkondade kaupa seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b. Üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri Parlamenti saadakse valituks: · Isikumandaadiga kanditaat kogub kvoodi jagu hääli · Ringkonnamandaadiga kanditaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse Kvoot a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang ( impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valmiste 4 perioodi: · ETTEVALMISTAV periood · VALIMISKAMPAANIA periood · HÄÄLETAMINE · HÄÄLTE LUGEMINE
Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandideerida võib ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda nimetatakse kvoodiks. Häälte ülekandmise põhimõte- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Üks kandidaat saab toetada teist kandidaati, kellel jääb kvoodist puudu. Erakondadel on protsendimäär ehk valimiskünnis, mida peab ületama. Eestis kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju. Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel on ainult avatud nimistu prinsiip. 3.4.Riigi roll valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku baasi loomisest, nt. Valimisseaduse muutmine. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Kontrollitakse, kas kandidaat omad Eesti
IMF laenab nendele riikidele, Millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et Täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused.Laenutähtajaks enamasti5 kuni10 aastat, Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0, 5–1% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48
Kvoodi suurus pole konkreetselt fikseeritud, vaid see sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega, nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jmt. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 mln USD. 90ndate lõpus on kvootide kogumaht u 210 miljardit USD. Reeglina nõuab IMF, et iga riik tasuks 25% kvoodist mõne teise riigi valuutas, ning ülejäänud võib tasuda rahvusvaluutas. Kvootide suurus korrigeeritakse kord 5 aasta jooksul võttes arvesse maailmamajanduse muutused ning liikmesriikide majandusliku taseme suhtelise muutuse. Kvootidena laekunud vahendite arvelt aitab IMF tasakaalustada liikmesriikide maksebilansse ja toetab nende majanduslikku arengut. Lisaks määrab iga kvoodi suurus ka selle, milline on iga riiki juurdepääs valuutafondi rahalistele vahenditele.
Proportsionaalne. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatidearv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, tuleb kandidaadil koguda häälte miinimumnorm ehk kvoot. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puud jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatustvolikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele, riigikokku pääsevad erakonnad, kes saavad vähemalt 5 protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal
Eesti on samuti selle liikmesriik ning ühines sellega aastal 1992. Selle Valuutafondi ülesandeks on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduslepetest, samal ajal luues laenuvõimalusi riikidele, kellel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisega. Valmiduslepet kasutatakse kõige rohkem laenu võtmiseks. Valmidusleppe alusel avab IMF leppe sõlminud riigile krediidilimiidi teatud ulatuses tema kvoodist. See lepe sõlmitakse alates 12st kuust kuni 18 kuuni ning laen tuleb tagasi maksta 3-5 aasta pärast, kui riigil pole enam probleeme oma maksebilanssi tasakaalus hoida. Kvoot on sisseastumismaks, mis tuleb tasuda kui soovitakse ühineda valuutafondiga. Kui siiski see tagasimaksmise aeg ei sobi, on võimalus sõlmida ka laiendatud valmiduslepe, mille ainsaks erinevuseks on see, et laen tuleks tagasi maksta 4,5-10 aasta pärast.
IMF laenab nendele riikidele, millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF laenud IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused. Laenu tähtajaks enamasti 5 kuni 10 aastat. Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0,51% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks (Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist. Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48
Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a) ringkondade kaupa.-seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b) üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik piirmäär parlamenti saadakse valituks · isikumandaadiga kandidaat kogub kvoodi jagu hääli · ringkonnamandaadiga kandidaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent mille peab erakond koguma parlamenti pääsemiseks. · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Valimiste 4 perioodi: 1. ettevalmistav periood 2. valimiskampaaniaperiood 3. hääletamine 4. häälte lugemine Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad
kvoodiks. Kvoodi suurus ei ole konkreetselt fikseeritud vaid sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jm. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 miljonit USD-d. 1990ndate lõpus on kvootide kogumaht umbes 210 miljardit USD. Reeglina nõuab IMF, et iga riik tasuks 25% kvoodist mõne teise riigi valuutas ning ülejäänud võib tasuda rahvusvaluutas. Kvootide suurust korrigeeritakse kord viie aasta jooksul võttes arvesse maailma majanduse muutused ning liikmesriikide majandusliku taseme suhtelise muutuse. Kvootidena laekunud vahendite arvelt aitab IMF tasakaalustada liikmesriikide maksebilansse ning toetab nende majanduslikku arengut. Lisaks määrab iga riigi kvoodi suurus ka selle milline on iga riigi juurdepääs valuutafondi rahalistele vahenditele.
mandaatide arv) Ringkonnamandaat lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat suletud nimekirja alusel Kvoot häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11
mandaatide arv) Ringkonnamandaat – lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat – suletud nimekirja alusel Kvoot – häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis – Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti. See protsendimäär ongi valimiskünnis. Sellega välditakse parlamenedi killunemist. Kas valimised on kodaniku vabadus või kohustus? Põhjenda! Valimised on kodaniku vabadus, mitte kohustus, sest EV põhiseaduses puudub punkt, mis kohustaks kodanikku hääletama või valimistel osalema. 11
Kompensatsioonimandaat - jagatakse üleriigiliselt viies erakondade Riigikogu kohtade arvu vastavusse üle Eesti kogutus häälte osakaaluga - > saavad vaid erakonnad kes ületanud 5% valimiskünnise - > mandaadi saab kandidaat, kelle häältearv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist NB! Kui ei ole üleriigilises nimekirjas seda nõuet ületanud kandidaate -> saab oma valimisringkonna kvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat Valimistega seotud probleemid Registreerimiskohustus: mõnes riigis peab end enne registreerima ajavahemikul enne valimis nt USAs Võimalikud ja tegelikud valijad: kõik ei saa valida Väärjaotus: valimisringkondade esindajakohtade suhe ei vasta nende elanike arvu suhtele Valimisringkonna piiridega manipuleerimine Valimispettused
oma 91,5 miljonit ja Leedu oma 103,5 miljonit. Suurim kvoot on USA-l - 26526,8 miljonit SDR-i, samas on Venemaa kvoot vaid 4313,1 miljonit SDR-i. IMF-i liikmete hääleõigus. Igale riigile antakse sõltumata kvoodi suurusest 250 põhihäält, sellele lisaks üks hääl iga 100 000 SDR-i eest. Eestil on IMF-is 715 häält, USA-l 265 000 e. 18% häälte koguarvust. Tänapäeval saavad riigid laenata 400% ulatuses oma kvoodist. 38) Sünteetilised valuutad: SDR, ECU. SDR - Special Drawing Rights- Valuutaühik sai alguse Bretton Woodsi süsteemi sees, on aga sellest kauem elanud ja järjest tugevnenud. Nagu eelpool mainitud, võrdsustati ta algul dollariga, kuid peale seda, kui dollar lõplikult lakkas olemast Bretton Woods'i süsteemi selgrooks, hakati SDR-i ka noteerima teistel alustel. ECU - 39) Eurovaluutade peamised tekkeallikad:
kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Populaarne kandidaat saab toetada erakonnakaaslasi, kellel endal kvoodist puudu jääb, ning suurendada niimoodi kogu erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Näiteks pääsevad Riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Valimiskünnist kasutatakse mitmetes riikides, et vältida parlamendi liigset killunemist kümneteks pisikesteks parteifraktsioonideks.
ülikonnad on ikka 1800 krooni. Efektiivse kaitse määr väheneb ja on nüüd (700-500)/500=40% Seega tollimaks vähendas efektiivset kaitse määra. See näitab seda, et protektsionism ühes tööstusharus ei sõltu mitte ainuüksi tollidest selles vaid ka tollidest teistes harudes. Kvantitatiivsed kaubanduspiirangud Impordi kvoot kujutab endast teatud kauba lubatud impordi mahtu aastas. See tähendab, et pakkumine turul koosneb kodumaisest pakkumisest ja impordi kvoodist (IQ), mis on kõrgemal maailmaturu hinnast. Impordikvoodi kehtestamine toob endaga kaasa hinna tõusu. Esialgne hind maailma turul on PW (vaata joonis 13.4). Hind pärast impordikvoodi kehtestamist oleks PIQ. Import väheneb esialgselt tasemelt Q0Q1 tasemele Q2Q3 kvoodi IQ võrra. Nagu oli näha juba tollimaksu analüüsis toob ka impordikvoot endaga kaasa ümberjaotamise tootjate kasuks, mida iseloomustab piirkond a.
moel, et vastavad territooriumid, mille suhtes kehtib litsentsi mõju, ei oleks lülitatud ringkonda, mille üle ei laiene määrus litsentsidest; kui aga, komisjoni arvates, ei ole võimalik sellest reeglist kinni pidada, siis see erand peab olema märgitud komisjoni aruandes koos selgitusega, sellest, miks sellest reeglist ei saadud kinni pidada. 8.Parandused kvoodile. – Kui ühe komisjoni arvates ei saa ringkondi moodustada kooskõlas ülalpool toodud nõuetega sellisel moel, et kvoodist oleks täpselt kinni peetud, siis komisjonid võivad iga ringkonna suhtes teha parandusi kvoodi suhtes, suurendades või vähendades ringkonna elanike hulka arvu võrra, mis ei ületa tuhande kahesaja viitkümmet inimest. Seejuures, kui antud ringkonnas on elanikkond eranditult linnaelanikest koosnev, võivad komisjonid teha sellise paranduse ringkonna elanike arvu suurendamise või vähendamise arvel arvus, mis ei ületa kahtsada viitkümmet inimest.
Eesti on ühinenud ka laevahüpoteekide ja merivõlgade konv-ga ja see on kirjas ka laeva asjaõiguse s-s § 72 jj. PM tegutseb kalapüügiga- konsulteeris, et hoida ära lubadeta kalapüüki, kohustatakse üle 15 m pikad kalalaevad saama endale satelliitside andurid, kus nad on kohustatud püüdma minnes sisse lülitama ja neid saab jälgida. Euroopa saab jälgida kui palju laevu seal püüdmas on, saab arv milline võib väljapüük olla, kas kvoodist peetakse kinni ja kui laeval on andur peal, siis saab vaadata, kas tal on luba olemas. Kui luba pole, saadavad kalakaitse kontrollid kohale. Neil oli probleem, et selliste andurite keht pole kohustuslik, kui laev püüab ainult sisemeres, sisevetes - mis on sisemeri? Nad lugesid ÜRO mereõiguse konv art 5, mis räägib lähtejoontest, standardlähtejoon on rannik, Eestis selliseid laevu polegi, mis ainult jõesuudmes püüaks. Kalurid vaidlevad vastu
IMF asutati 1945 aastal Peakorteriga Washingtoni, D.C.-s Liikmete arv 184 Eesti ühines IMF-iga 26. mail 1992 aastal IMF-iga ühinenud riigid kohustuvad mitte ette võtma rahvusvahelist valuutasüsteemi destabiliseerivaid samme. Peavad teada andma oma valuutakursi määramisest ja mitte takistama rahvusvaluuta vahetamist. Kvoot IMF-iga ühinedes tasuvad riigid sisseastumismaksu kvoodi, mis sõltub riigi majanduslikust võimsusest. 33 25% kvoodist tasutakse välisvaluutas, nimetatakse ka reserviosaks. Kvootidena laekunud summadest toetatakse liikmete majanduslikku arengut. Kvootide suurusest sõltub liikmesriigi juurdepääs IMF-i rahadele ja hääleõigus. Kvoodi suurusest sõltub ka finantsabi, mida IMF oma liikmesriikidele maksebilansi tasakaalustamiseks annab. Välisvaluutas sisse makstud kvoodi osa, kvoodi reservosa ulatuses saab liikmesriik vahetada rahvusvaluutat välisvaluutaks piiranguteteta.
Samamoodi tuleb arvesse võtta ka maismaatranspordiga Eestisse sisseveetava kilu ja räime koguseid, mistõttu on oluline indikaator ka Eesti firmade poolt teiste riikide firmadelt ostetud kala koguse suhe Eesti siseriiklikku kala esmakokkuostu. Tabelites 3, 4 ja 5 on väljatoodud kolm näitajat ning trendid kolme viimase aasta kohta3. Tabel 3. Aastatel 2010-2012 teiste riikide laevade lossimiste protsent Eesti traalpüügi kvoodist, kilu ja räime osas. Teiste riikide laevade lossimiskoguste osakaal Teiste riikide laevade Eesti traalpüügi Eesti traalpüügi lossimine, räim ja kilu püügivõimalus, kilu kvoodist, kilu ja räim kokku (t) ja räim kokku (t) kokku, (%)