SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3 2. 16 MÄRKI HEAST KUULAJAST........................................................................... 4 3. 16 MÄRKI HALVAST KUULAJAST...................................................................... 5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................
maa ei ole päikesesüsteemi naba... See kõik oleks olemata, kui poleks erinevaid tõlgendusi ja erineva mõttemaailmaga geniaalseid inimesi. Me suudame teisi mõjutada hääletoonide ja emotsioonidega. Hääletooni ja emotsiooniga saame panna sõna elama ja jutustama meile loo. Loo tähenduse peab igaüks ise välja selgitama. Sisu välja selgitamiseks on antud meile palju sünonüüme, mille kasutamine oleneb kuulajast. Tuues ühe näite lastevanematelt: iga hea vanem tahab oma lapsele parimat, kuid selle parima andmiseks peab ta mõni kord tõstma häält, et suunata last õigele rajale. Eriti nooruk võib seda valesti mõista, arvates, et ema või isa tahavad tema peale viha välja elada ja teda ainult kamandada. Kurja hääle taga võib peidus olla mure ja hool, mida vanem tunneb oma lapse käekäigu pärast. Tänapäeva poliitika pole muud kui sõnade väänamine ja kokku, lahku murdmine
on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. Helilained on mehaanilised lained, mis tekitavad heliaistinguid. Inimene kuuleb lained sagedusel 20- 20000Hz. Alla 20Hz on infrahelid ja üle 20000Hz on ultrahelid. Kuuldavate helide põhiomadused: 1)heli kõrgus-oleneb a) võnkesagedus b) liikumisest: lähenedes heli kõrgeneb, kaugenedes langeb Dopleri efekt. 2)Heli valjus -oleneb a) heliallika võimsusest b)heli allika kaugusest c) keskkonnast d) kuulajast. Mõõt ühik dB, norm 40-50 dB.3) Heli tämber-sõltub ülemtoonide hulgast ja tugevusvahekorrast. Ülemtoonid tekivad heliallika osa de võnkumisest ja on põhitooni sagedusest 2,3,4... korda suurema sagedusega. Resonants tähendab keha võnkeamplituudi suurenemist, mis tekib välismõju muutumissageduse kokku langemisel keha oma võnkesagedusega. Liigid: mehaaniline, akustiline, elektriline, tuumaresonants jne. Resonants on sageli ohtlik, võivad puruneda
10. Millist riietust sobib kanda päevasel ja õhtusel üritusel? Päevane üritus Mees ülikond, klubipintsak, sakoülikond, zakett Naine väike must kleit, kostüüm, pükskostüüm Õhtune üritus Mees tumeülikond, smoking, spenser, frakk, vormirõivad Naine kleit, mille pikkus sõltub ürituse pidulikkusest, kostüüm, pükskostüüm. 11. Mida tähendab viisakas kuulamine? Too näiteid heast ja halvast kuulajast. Viisakas kuulamine vestluslik ja sotsiaalne kuulamine. Kuulamine kuulamise pärast. Halb kuulaja - peale esimeste lausete kuulamist arvad, et kogu jutt tuleb ebahuvitav. - Peab efektiivse suhtleja eest vastutajaks ainult rääkijat - Passiivne - Leiab tihti puudusi ja nõrkusi esineja isiku juures. - Kuulab ainult fakte - Kipub vahele segama ja vaidlema - Teeskleb tähelepanu Hea kuulaja
sagedusest. Samuti innustas nõrgem sugupool kasutades tegevuse markereid, andes vestlejale, antud juhul siis poisile, kellest tüdruk oli huvitatud, märku vestlust jätkama noogutades ja kaasa ühmates. Kuulaja andis nii kõnelejale tagasisidet, et ta ikka kuulab, mida vestlejal oli öelda. See innustab jutustajat rääkima edasi oma juttu/ lugu kuna kuulaja oli huvitatud jutu edasisest käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti aru saanud, et selles veenduda. Oma sõnadega jutustab kuulaja uuest üle jutus väljendatud mõtted või tunded ja see on rääkija jaoks samuti märk mõistmisest ning aksepteerimisest. Neljast võimalikust peegeldamise liigist oli antud situatsioonis kasutusel ümbersõnastamine, mille puhul keskendutakse rääkija jutu sisule.
vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: · Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... · Te arvate siis, et ... · Mulle näib, et Te tunnete · Sinu hääletoon peegeldab, et Kuulamiseks oluline: Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada.
Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib. 12. Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said. 13. Kuula iseennast. See oskus eelneb võimele kuulata teisi. Kui miski segab kuulamist, siis ära püüa seda varjata, vaid ütle partnerile. Nii on olukord selgem ja valestimõistmine välistatud. 14. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. KOKKUVÕTE Kuulamine mängib inimese elus vägagi suurt rolli ilma selleta ei saaks me kuidagi hakkama. Oma tutvusringis saan ma inimestega väga hästi läbi kõik ütlevad, et minuga on hea rääkida ning veel parem rääkida oma muredest kuna ma oskan neid lohutada ja head nõu anda. Ega sellega mul probleemi polegi. Pigem miks ma just selle teema valisin, mida ma arendada tahaksin on suhtlemine täiesti võõraste inimestega
Teatrist eristab kuuldemänge siiski raadio spetsiifika: see võimaldab tegelikkuse akustilist peegeldust lindistada, ning seda hiljem monteerida. Samuti on oluline, et erinevalt teartist saab raadiosateid vastu võtta vaid kuulmismeele kaudu. Ainus vahend, millega teksti edasi antakse, on hääl. Seetõttu on väga oluline teksti lihtsus ja arusaadavus, samuti hääle väljendsurikkus. Nii pördub kuulaja tagasi kõneluse juurde. Samas on raadios suhtlemine kuulajast eraldatud, puudub kahepoolne kontakt. Esimene kuuldemäng ,,August Tammani ,,Koidik" jõudis eetrisse 1928, samal aastal ka esimene lastekuuldemäng J. Kuulbergi ,,Kui konnal kõht valutab". Probleeme tekitas sobivae ruumide puudus ja raadiotööd tundvate inimeste vähesus. 1935 toimus esimene kuuldemängude võistlus. 1937 võeti eesmärgiks anda iga nädal üks kuuldemäng. 1938 said alguse võõrkeelsed kuuldemängud, eesmärgiga õpetada võõrkeelset hääldust
- Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic) - Liigitav vs tunnetuslik Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: Teema allub žanri septsiifikale Mis on žanr? Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus) Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) Teatud maailmanägemine Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne. Bengt af Klintberg (snd 1938) Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks.
23. Kuidas määratleda folkloori ja zanri? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Folkloor on traditsioonil pärinev rahvapärane looming, mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. Zanr on pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus. Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid olenevad kontekstist, esitajast ja kuulajast. Folkloori zanriteks on näiteks müüt, muistend ja muinasjutt. 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. -Müüt kuulub folkloori zanrisüsteemis proosajutustuste alla. -Müüdi ja muinasjutu puhul võib mõlemal juhul olla tegelaseks mitte-inimene. Erinevusteks on, et müüt on püha ja muinasjutt ei ole. Müüdil algus puudub, muinasjutul see on olemas.
Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna,
Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada.
ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Konfutsianistliku ja budistliku tõe, aususe, lahkuse ja viisakuse tähtsustamine elimineerib automaatselt huumori sellised avaldumisvormid nagu sarkasm, satiir, liialdus, paroodia ega leia erilisi väärtusi absurdihuumoris või naljades usu ja rõhutud vähemuste üle. Haiglane või must huumor on Idamaades täiesti vastuvõetamatu. Idamaade huumor on peenetundeline ja peidetud umbmäärasesse noomitusse, mis teeb kuulajast pilkealuse salakavalate, kuid mitte agressiivsete võtetega. Hiinlased on kuulsad oma aforismide ja vanasõnadega, nemad ja indialased näevad huumori ammendamatute allikatena mõistusjutte, mida läänes peetakse üksnes hädapärast naljakaks. Kas on olemas niisugune mõiste nagu ,,rahvuslik huumor"? Vastust otsides tuleb tunnistada fakti, et on olemas niisugune nähtus nagu rahvusvaheline huumor mõned naljad, mille üle naerdakse kogu maailmas. Leidub ka ,,rahvusvahelisi" nalju,
Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre? Keel pole lingvistiline mõiste. Mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, ajalooliste, geograafiliste, sotsioloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu; Ka murde määravad sotsiaalsed, administratiivsed ja poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub; Neutraalsed terminid varieteet ja keelevariant ei erista murret ega keelt; EKSAMIS EI KASUTA!
algupärase nimega Taara = Tharapitha meelevaldne tuletis - EESTLASTE ALAVÄÄRSUSKOMPLEKS 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus); tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik); teatud maailmanägemine; zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Erinevaid zanrikäsitusi: tekstipõhine esituspõhine, analüütiline (teaduslik) rahvapärane, liigutav tunnetuslik Zanrid on omavahelistes suhetes ehk zanrisüsteemis, zanrid muutuvad. Folkloorile on omane zanrilisus, st et foklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
Folklooril pole autorit. · Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus) · Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) · Teatud maailmanägemine · Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Kindel algus Müüt, muistend puudub Muinasjutt tavaline Jutustamise aeg Müüt,muistend ei ole piiratud Muinasjutt piiratud Tõeväärtus Müüt, muistend usutav Muinasjutt mitteusutav Tegevusväli Müüt, muistend mingi aeg, koht Muinasjutt ajatu, kohatu Toimumisaeg
Fokuseerimine tähendab tähelepanu koondamist mingile spetsiifilisele ärri- tusele. Kui sõnumi vastuvõtmine on passiivne protsess, siis fokuseerimine on aktiivne. Igal ajahetkel me võtame vastu palju erinevaid väliseid ärritusi ning sorteerime neist välja vaid meid enim huvitavad ja meile kõige olulisemad. Fokuseerimine nõuab reeglina suurt pingutust. Tuleb näha kõvasti vaeva välja filtreerimaks väliseid segavaid ärritusi. Samuti võivad fokuseerimist raskendada sisemised (kuulajast endast tulenevad) tegurid nagu arvamused ja eelarvamused, seisukohad, ootused ja unistused, kuulaja isiklikud probleemid mälestused. /4/ Seega on suuremaks kuulamise probleemiks ebaõnnestumine fokuseerimisel teise poolt väljasaadetud signaalile. See on inimesele nii loomulik, et ta tahab eelkõige rääkida oma ideedest, tunnetest, arvamustest, tõekspidamistest ning teha seda kohe - ootamata teise inimese rääkimise lõppu. /4/
Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud
E MÕISTMINE murrete kogum. Samas Skandinaavia aru. keeled on vastastikku mõistetavad, ent pole murded, ja saksa murded pole vastastikku mõistetavad, ent pole eraldi keeled. Vastastikune mõistmine sõltub kuulajast, tema haridustasemest ja soovist aru saada. KIRJAKEEL + - 32. MIS ON GEOGRAAFILINE MURDEAHEL? NIMETA MURDEAHELAID, MIDA TEAD. Geograafiline murdeahel – ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult. Küladevahelised kumulatiivsed erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevatel äärealadel paiknevad murded pole alati
Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised). Presuppositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presuppositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud
rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi. 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus, tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) teatud maailmanägemine žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast või lugejast. Esineb kolm žanri käsitlust: tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik. žanrid on omavahelistes suhetes e žanrisüsteemis ja nad muutuvad pidevalt. Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erihoiakuid. (kas tegemist on tõe või väljamõeldisega). Folklooris avaldub žanrilisus kolme
riidekappi peitu. Järgmisel ööl kuulis mees akna taga kobistamist ja surnu häält: "Anna mu jalg tagasi! Anna mu jalg tagasi!" Teisel ööl kostis hääl juba ukse tagant, ikka: "Anna mu jalg tagasi! Anna mu jalg tagasi" Kolmandal ööl kostis hääl juba mehe toast, hääl tuli aina lähemale: "Anna mu jalg tagasi, anna mu jalg tagasi, anna mu jalg tagasi..." (Viimaks haarab jutustaja kõige lähemal olevast kuulajast äkki kõvasti kinni ja röögatab: Anna mu jalg tagasi!) Loo puänt tuleneb kuulaja ehmatuskogemusest. Samas seostub see lugu vana uskumusega, et surnule kuuluvaid asju ei tohi endale jätta ja ka tagasimaksmata laenu või laenatud eset võib inimene tulla pärast surma kummitusena tagasi nõudma. 5. Mis on Teie argument tõestuseks, et kummitused on olemas? Teadlasena ei tohiks ma ehk siin isikliku seisukohaga välja tulla, vaid peaksin jääma neutraalsele positsioonile
Sõnugi serveeritakse. *** Kes valib sõnu, valib hoolsalt ka teed, kuhu ta astub. *** Iga inimese jutus on oma refrään. *** Ka ühest sõnast võib tõusta leek, kui pinnas osutub süttivaks. *** Usalda, räägi ja sul hakkab kergem. Kui kauaks - see oleneb juba jutu kuulajast. *** Sõnade väärtus on pöördvõrdeline nende hulgaga. *** Vaikimisega võib end mõnikord rohkem päästa kui sõnadega. *** Räägitud jutt on kui lahtunud viin. *** Ärge loopige sõnu - need võivad muutuda mürskudeks teie endi vastu! ***
õpilasele, kes pretendeerib õppejõu kohale, piirdub märkustega, et ta valdab hästi inglise keelt ja külastas järjepidevalt seminare, järeldab soovituse lugeja raskusteta, et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt, aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../ Presupositsioonid on sarnased implikatuuridega, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks erinevat tüüpi: semantilised pragmaatilised (taustateadmised). Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)). Palju sarnaseid võtteid kasutatakse erinevates kõnefiguurides. Nii näiteks ütlustes Naine on naine
pragmaatika- ja kommunikatsiooniparameetrid seda lubavad. • Termin ei kuulu ühelegi erialale, vaid teda võidakse kasutada paljudel aladel, kusjuures igal erialal ja igas kasutussituatsioonis võib tal olla erinev tähendus (termini mitmetahulisus). Tuleb arvestada kommunikatsiooni, eriti erialase kommunikatsiooni varieeruvust nii termini kui ka mõiste tasemel. TCT kirjeldab oskuskeelt sõltuvana teemast, vaatepunktist sellele teemale, kõne- lejast, kuulajast, spetsialiseerituse astmest, formaalsuse astmest, situatsiooni tüübist, suhtluseesmärgist ja diskursuse tüübist. • Eriala mõisted moodustavad mitmesuguste suhete abil selle eriala mõistesüsteemi. Termini tähenduse määrab küll vastava mõiste koht mõistesüsteemis, aga mõiste võib kuuluda mitmesse omavahel põrkuvasse mõistesüsteemi. Sel juhul on terminil igas süsteemis erinev tähendus. Mõni neist süsteemidest võib olla standarditud.
3517. Iga inimese jutt maksab ainult eri hinda. 3518. Sõna on mõttele kestaks. 3519. Üks hammaste kaitsmise viise on vaikimine. 3520. Ärge loopige sõnu need võivad muutuda mürskudeks teie endi vastu! 3521. Räägitud jutt on kui lahtunud viin. 3522. Vaikimisega võib end mõnikord rohkem päästa kui sõnadega. 3523. Sõnade väärtus on pöördvõrdeline nende hulgaga. 3524. Usalda, räägi ja sul hakkab kergem. Kui kauaks see oleneb juba jutu kuulajast. 3525. Ka ühest sõnast võib tõusta leek, kui pinnas osutub süttivaks. 3526. Iga inimese jutus on oma refrään. 3527. Kes valib sõnu, valib hoolsalt ka teed, kuhu ta astub. 3528. Sõnugi serveeritakse. 3529. Mis kasu on niisugusest saladusest, millest keegi midagi ei tea? 3530. Inimesi ühendavad mitte niivõrd nende hädad, kuivõrd võimalus nende üle üksteisele kaevata. 3531
annaabi.ee 
