4) kuuluvuse ja armastuse vajadus (kiinduda, meeldida ja kuhugi kuuluda); 5) turvalisusevajadus (olla ohutus ja kindlas olukorras); 6) füsioloogilised vajadused (nälg, janu, uni). Motivatsiooni kõrgeima astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. Kõige kõrgem tase on eneseteostusvajaduste tase. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Juht saab lähtuda Maslow vajaduste hierarhiast töötajate motiveerimisel. Näiteks, kui töötajal on rahuldamata sotsiaalsed vajadused, võib juht leida talle tööd, mis nõuab
Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss juhitakse sensoorseid närvijuhteteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhteteid keha organitesse ja lihastesse. 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad?
Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Operantne tingimine - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida. Tagajärje seadus- kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem Sarrustamise intervalliskeem vr. Suhteskeem: Suhteskeem: sarrustatakse teatud arvu vastuseid. Nt. teatud arvu tööde eest saab hinde
rahuldatud, nõuab järgmine kõrgem vajadus meie tähelepanu. Ja uskumus, et vajadust ei saa kunagi rahuldada, tekitab närvilisust ja düsfunktsionaalset käitumist. Motivatsiooni kõrgeima astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. Kõige kõrgem tase on eneseteostusvajaduste tase. Abraham Maslow' kirjeldas vajadusi hierarhiliselt, väites et kõrgema taseme vajadused muutuvad aktuaalseks alles pärast madalama taseme vajaduste rahuldamist. Madalamalt kõrgemale on astmed järgmised: · füsioloogilisedvajadused organismi talitluseks, nagu tarvidus vee, hapniku, puhkuse, tegevuse, une jmt taolise järgi;
ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile habituatsioon - Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile 7. Latentne õppimine - nähtamatult toimuv, tunnetusel põhinev Tooge näiteid. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline ja ebaregulaarne kinnitus suurendab kustumiskindlust 9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil. Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? sensoorne, motoorne, interneuron, Mille poolest nad erinevad? 11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil?
Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadusteks. Viies, eneseteostusvajadus, ning pramiidist vljapoole jv kuues, enesetranstsendentsivajadus on krgemad vi Olemus- vajadused. Hierarhia krgemate astmeni judmiseks peavad kik alamad vajadused olema rahuldatud. Kui inimene on juba judnud levalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute krgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tskliline. Maslow' pramiid arvestab niinimetatud keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes krgemate vajaduste saavutamiseks jtavad mne astme vahele. David McClellandi vajadusteteooria: David vitis, et peamiseks liikumapanevaks juks ei ole mitte bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. Inimese kitumise mistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: 1
eneseteostamise vajadusteni) ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. See tähendab seda, et kui tal on kõht tühi, ei pruugi ta mõelda sellele, kuidas firmas tööd efektiivsemalt korraldada. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline: näiteks me ei söö kogu aeg, vaid teatud aja järel. Ühest ja samast vajadusest juhinduv käitumine väljendub igal inimesel erinevalt. Järgnevalt kirjeldame, kuidas juht saab kaasa aidata töötajate vajaduste rahuldamisele. Kui töötajal on rahuldamata 1. sotsiaalsed vajadused, võib juht teha järgnevat: · anda tööd, mis nõuab suhtlemist, · luua meeskonnavaimu,
Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise, sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne- vaatlev õppimine? Jäljendamine, mingis sotsiaalses situatsioonis õpib laps teisi jäljendades uusi oskusi. 12. ÕPPIMISTEOORIATE RAKENDUSI. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantset tingimus vormi - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida. B.Skinner (1904-1990): organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant, vahend
kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga kommunistlikusse külluseühiskonda. · Hrustsovi langus: 1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik: · majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus · algasid raskused toiduainetega varustamises (peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine) · käsumajandus oli ebaefektiivne · inimestel puudus huvi paremini töötada jne. Hrustsovi tähe kustumisele aitas palju kaasa ka tema harimatus ja matslikus, haritlaste eiramine, ropp kõnepruuk ja mitmed välispoliitilised apsud (näiteks ÜRO Peaassambleel esinedes tagus ta kingaga vastu kõnepulti, et oma sõnadele suuremat kaalu anda). 1960-ndate aastate alguseks oli NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgas kujunenud välja Hrustsovi vastane opositsioon, kes: · oli rahulolematu pidevate reorganiseerimistega ametnikkonnas · kartis oma privileegide piiramist Hrustsovi poolt
"kustuva valguse" või "keerleva valguse" skeemi kohaselt (joonis 17.2). Lampide lülitami-sel "kustuva valguse" skeemi kohaselt vastab sünkroniseerimise hetk kõikide lampide üheaeg-sele kustumisele (joonis 17.3). EMJ-de tähe kokkusattumisel pingete tähega omandab see summa maksi- maalse väärtuse (joonis
): füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadused, kuuluvuse ja armastuse vajadused, austuse ehk lugupidamisvajadused ja eneseteostuse vajadused. Ta väitis, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui i nimene on juba jõudnud ülalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpool olevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute, kõrgemate vajaduste tekkeni. (Alas 2001: 117) 4 Joonis 1. Maslow' vajaduste hierarhia viis astet (Dahl 1989: 643). Tavaliselt võetakse motivatsiooniteooria lähtepunktiks vajadused, mida nimetatakse füsioloogilisteks asjadeks. Füsioloogilisteks vajadusteks on tarvidus toidu, vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. Füsioloogilised vajadused ja nendega kaasnev täideviiv
vajaduste üheaegse mõjuga käitumisele. (Bachmann etc 2003: 73) Abraham Maslow väits, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui inimene on juba jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. (Alas 1998: 99) Motivatsioon ja tööga rahulolu 6 1.2. Motivatsioon Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased. See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks
millel on negatiivne tagajärg. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem. · Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Suhteskeem: teatud tehtud asjade eest saad näiteks hinde Intervallskeem: tehakse töid etteteatamata ntks suvalisel ajal · Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Käitumist ei kinnitata koguaeg · Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Õpitakse keskkonnast, mida teevad eakaaslased, kuidas reageerivad jne. 12. ÕPPIMISTEOORIATE RAKENDUSI. · Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse instrumentaalse tingimise seaduspärasusi. Kui käitun nii nagu soovitakse saan head näiteks küpsist vms. · Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta.
ühiskonnakihte hõlmavaks religiooniks. Tänapäeval tuleb budismi all mõista tervet hulka erinevaid religioosseid vorme, mida ühendab seos Buddhaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID I. Neli õilsat tõde i) Elu on kannatus ii) Kannatusi põhjustavad janud Janud- inimolendis kõige sügavamalt juurdunud kired, ihad, soovid iii) Kannatused lakkavad, kui janud on täielikult kustunud iv) Janude kustumisele viib kaheksaosaline tee II. Kaheksaosaline tee III. Sansaara Karma seadus IV. Nirvaanasse jõudmine V. Ühelgi olendil ei ole muutumatut oma „mina“ 12.2 Mahajaana allvoolud TIIBETI busdism (lamaism) Levinud eelkõige Tiibetis ja Mongoolias. Enne budismi jõudmist Tiibetisse 6-7 saj valitses Tiibetis loodususund, mida nimetati bön-usundiks. Selles usundis olid olulised loodusvaimud, ennustajad, ravitsejad, šamaanid
Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline motivatsioon on seotud käegakatsutava tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon seostub psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega: võimalusega rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Maslow vajaduste hierarhia - Kõrgema astme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Füsioloogilised vajadused -> turvalisus -> kuulumine -> tunnustus -> enese aktualiseerimine Herzbergi töö ja rahulolu - Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Kõik põhjused saab jagada kahte rühma: · hügieenifaktorid need, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl,
lähevad isiklikuks. KORDAMISKÜSIMUSED 10 8. mai 2010. a. 10:51 1. Missugused tasemed on Maslow vajaduste hierarhias? 1. füsioloogilised vajadused 2. turvalisuse vajadus 3. kuulumise vajadus 4. tunnustuse vajadus 5. eneseteostuse vajadus Kõrgema tasemega vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. 1. Milles seisneb Herzbergi töö ja rahulolu teooria? Herzberg küsitles inimesi, kes on oma tööga rahul ja kes mitte. Saades teada rahulolu ja rahulolematuse põhjused kujundas ta kahe faktori teooria. Ta jõudis järeldusesle, et kõiki põhjuseid saab jagada kahte rühma · hügieenifaktorid - need mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne,
· Tunnustuse vajadus (austus endalt ja teistelt) · Eneseteostuse vajadus (kas me suudame olla ja peame olema) Maslow väitis, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Kui inimene on jõudnud ülevalpool asetsevate vajaduste rahuldamiseni, ei taha ta enam piirduda ainult allpoololevate vajaduste rahuldamisega. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. Ühest ja samast vajadusest juhinduv käitumine väljendub igal inimesel erinevalt. / 1, lk 114-115 / McClellandi teooria On neli vajadust, mis motiveerivad juhte: · Saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega
rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taste - vajaduste hierarhiline struktuur: eneseteostuse vajadus isiksuse vajadused sotsiaalsed vajadused turvalisuse vajadus füsioloogilised vajadused Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline: näiteks me ei söö kogu aeg, vaid teatud aja järel. Ühest ja samast vajadusest juhinduv käitumine väljendub igal inimesel erinevalt Tarbijakaitse viis põhimõtet: 1 Tarbijate tervise ja turvalisuse kaitse 1 Majanduslike huvide kaitse 1 Kahju hüvitamise tagamine 1 Õigus saada vastavat koolitust ja teavet 1 Tarbija huvide esindamine või esindatuse tagamine
ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu), kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emotsionaalne side), neljas on respekt ja tunnustamisega seotud vajadused, viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on osaliseltki rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele vaid (1) sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti ja (2) uute, tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. Liiga kõrge, põhjendamatu nõudluste nivoo võib rahuldamatuse puhul viia alaväärsustundele. Liiga madalalt seatud vajadustest tulenevad eesmärgid võivad olla mugandumisvahendiks. Vajaduse toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pideval, vaid perioodiliselt, me ei tunne pidevat seksuaalvajadust.
rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taste - vajaduste hierarhiline struktuur: eneseteostuse vajadus isiksuse vajadused sotsiaalsed vajadused turvalisuse vajadus füsioloogilised vajadused Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline: näiteks me ei söö kogu aeg, vaid teatud aja järel. Ühest ja samast vajadusest juhinduv käitumine väljendub igal inimesel erinevalt. Tarbimine üle oma vajaduste see ei ole jätkusuutlik. o Tarbijakaitse Tarbijakaitse viis põhimõtet: · Tarbijate tervise ja turvalisuse kaitse · Majanduslike huvide kaitse · Kahju hüvitamise tagamine
rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taste - vajaduste hierarhiline struktuur: eneseteostuse vajadus isiksuse vajadused sotsiaalsed vajadused turvalisuse vajadus füsioloogilised vajadused Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline: näiteks me ei söö kogu aeg, vaid teatud aja järel. Ühest ja samast vajadusest juhinduv käitumine väljendub igal inimesel erinevalt Tarbijakaitse vt. Euroopa päevik lk. 40-54 Tarbijakaitse viis põhimõtet: 1 Tarbijate tervise ja turvalisuse kaitse 2 Majanduslike huvide kaitse 3 Kahju hüvitamise tagamine 4 Õigus saada vastavat koolitust ja teavet
Parema töössesuhtumisega kaasneb neli- viis korda sagedamini arvamus, et tehtav töö on huvitav, mõtlemist, otsustamist, enesetäiendamist ja kõikide võimete rakendamist nõudev. Need inimesed saavad oma tööga paremini hakkama ja tunnevad sellest suuremat rõõmu. Maslow´ vajaduste hierarhia (Williams, 2000, viidatud Alas, 2004 järgi) Kõrgema astme (taseme) vajadused ei teki enne, kui madalama astme vajadused on rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Vajaduste rahuldamine on tsükliline. Joonis 38. Maslow´ vajaduste hierarhia Herzbergi töö ja rahulolu teooria (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004 järgi) Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Kõik põhjused saab jagada kahte rühma: hügieenifaktorid - need, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne
annaabi.ee 
