KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
4. Maksa ülesaned. Maks toodab seedimiseks vajalikku sappi. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest, maks on toitainete varjupaik, maks lagundab vananenud erütrotsüüte. 5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad? Eritavad mittevajalikke jääkaineid. Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja ka veeauru . Neerud-eemaldavad suurema osa vedelaid jääkained Nahk-eritab higiga vähesel määral vett,mineraalsooli ja kusiainet . 6. Neerude ehitus ja uriini moodustumine. Neerud on oakujulised 10-15 cm pikkused paariselundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Uriin tekib neerus. Esmalt eraldub verest vesi ja muud ained ning tekib esmane uriin. Teises etapis imenduvad vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi ning allesjäänud osa moodustav uriini.
valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis). Sellest tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi teooria väitel kõik orgaanilised ained pärinevad ainult elusorganismidest. See teooria aga kukutati 1828.a Friedrich Wöhleri poolt, kes sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale, et uurea ehk kusiaine süntees on ainult võimalik seetõttu, et uurea ei kujuta endast organismile vajalikku ainet, vaid on heitprodukt. Sajandi jooksul ilmus aga veel teateid, kus teadlased olid juhuslikult sünteesinud ka muid orgaanilisi ühendeid. Näiteks 1842.a Nikolay N. Zinin sünteesis laboris aniliini, 1848.a Edward Frankland äädikhappe ja 1861.a Alexander Butlerov suhkru. Lõpuks hakati uskuma, et ka
NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t. tunnis käib kogu keha veri 14 x läbi neerude neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas minutis 125 cm3, sisaldab vett, suhkruid näiteks glükoos,soolasid,kusiainet ehk uureat sisaldab peaaegu kõiki aineid mis vereplasmaski väänilistes kusetorukestes ( umbes 80 km) tõmmatakse organismile vajalikud ained tagasi s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu Uriini teket kontrollib peaajus asuv hüpotaalamus, mille osmoretseptorrakud on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes
ümbritsevast päsmakeste kihnust ehk Bowmani kihnust. Bowmani kihnust algab esimese järguline vääniline toruke, edasi neeruling ehk Henle ling ja teisejärguline vääniline toruke. Uriini moodustamine Nefronis moodustunud uriin satub kogumistoru kaudu neeru karikatesse, neeru vaagnasse ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt edasi vääniliste torukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee ja glükoosi, soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine.
soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi väljadeites). · Seedumata toidujäägid väljuvad päraku kaudu, kusjuures väljaheidete hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
Ööpäevas tekib poolteist liitrit uriini, ta on kollaka värvusega, mille annab talle sapipigment billirubiin (urobilinogeen). Uriini tihedus hommikuses uriinis on 1010-1035. Tiheduse annavad uriinile seal sisalduvad mineraalsoolad ja nende ioonid, eelkõige naatriumi ja kloori ioonid. Mineraalainete sisalduse määramiseks uriinis kasutatakse kloriidide sisaldust uriinis. Uriinianalüüs tulekski võtta hommikul (kuna uriin on hommikul kõige kontsentreeritum). Veel sisaldub uriinis kusiainet e uuriat, lämmastikku sisaldavat kreatiniini. Uriinis ei tohiks olla glükoosi ega valku. Samuti ei tohiks uriin sisaldada erütrotsüüte (punaliblesid), erütrotsüütide olemasolu viitab neerukoe kahjustusele. Kui uriin on juba punane, siis viitab see vere sisaldusele uriinis (nt. neerukivide liikumise korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ;
suurus oleneb liigiti, 50 cm kuni 15 meetrini hail pole luid vaid on kõhred nahk on tugev ja kare hai kala sisaldab kusi ainet, isendi suremisel tekib tugev hais, süüa paari päeva pärast liha on valge ja maitsev, süüakse ka uimi Rai rinnauimed moodusatavad tiivad ligi 100 liiki 30cm kuni 6 meetrit Skelett kõhreline Saba katavad ogasid meenutavad , millest mõned mürgised Sisaldab kusiainet Väga hinnatud on rai maks Sardiin Suurte parvedena Vahemeres jms Heeringa sugukonda kuulub Oli esimene kala, mida hakati konserveerima Makrell (skumbria) Elab meres suurte parvedena 30-50 cm ja kaalub kuni 1kg Keha on kaetud õhukeste soomustega ja seljal iseloomulikud triibud Puudub ujupõis, peab pidevalt ujuma Toitainete rikas ja rasvane Toiduvalmistamisel tume liha osa eemaldada
rakendub iga 4-6 tunni järel 3.5.3. sarvnaha plastiline mõju: mõjub sarvkihti pehmendavalt, 30-40% lahust kasutatakse küüneseene ravis 3.5.4. sügelust vähendav efekt: sügelus väheneb, sest kusiaine seob vett nahas 3.5.5. nahasõbralikkus: kosmeetikas kasutatav kunstlik kusiaine on identne kehast eralduva ainega, allergiad ja talumatus on praktiliselt välistatud 3.5.6. antibakteriaalne mõju: kusiainet sisaldavates preparaatides on konserveerivaid aineid välditud, jalal on bakterite vastane toime ebameeldiva lõhna eemaldamiseks eriti väärtuslik.
põhiliselt kloriidid, määratakse kloriidide sisaldust eraldi. · Kui neeru funktsioon on puudulik, ei suuda korralikult filtreerida, siis on tihedus väiksem. · Kui on korraga palju vett joodud, võib tihedus olla vee tiheduse juures (1000). · Uriinis on palju Cl, (ka Na, K, Mg- neid on vähem). Samad ioonid mis on vereplasmas. Iseloomuliku värvuse annavad sapi pigmendid, uriin on kollaka värvusega (õlgkollane). Sisaldab ka kusiainet ehk karbamiidi. · Uriinis normaalselt ei ole glükoosi ega valku, kuna imenduvad tagasi. · Glükoos uriinis- glükosuuria. · Uriinis ei ole ka verevormelemente, nende esinemine viitab kas neerukahjustusele: päsmakese veresooned on kahjustatud, lasevad läbi. · Uriinis olevad punalibled võivad pärit olla põiest, kusejuhadest või kusitist (nt neerukivid vigastavad seina kusejuhade korral), kasvajad (kasvaja laguneb).
põllumajandusloomadel 7080cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool on mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 14. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal produtseerib peale sapi kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre on pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 15. Hambad Hambal eristatakse hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ
Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 10. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 11. Hingamisteede mõiste; hingetoru, bronhid 12. Kopsud
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.
mehhaaniliste mõjutuste eest ning tema kaudu eemaldatakse ka ainevahetusprodukte. Vedelik pärineb verest, moodustub pidevalt, analoogiliselt lümfi tekkega, on pidevas liikumises, imendudes tagasi venoossetese siinustesse. Mineraalainete koostiselt sarnaneb tserbrospinaalv. vereplasmale, kuid tema valgusisaldus on väike (0,01- 0,03%), fibrinogeen puudub. Sisaldab glükoosi, kusiainet, vähesel arvul lümfotsüüte. 37. Sünoviaalvedelik (paiknevus, koostis, ülesanded). Sünoviaalvedelik paikneb liigeseõõntes ning koosneb mõnest milliliitrist viskoossest vedelikust, mis muudab liigesepinnad teineteise suhtes libisevateks. Vedelik sisaldab palju valgulisi ühendeid- proteoglükaane, mida toodavad ümbritsevad sidekoe rakud. 38. Vereplasma elektrolüütidesisaldus. 39. Happe ja aluse mõisted.
Põide aga koguneb ja eritatakse sealt keskmiselt ainult 1,5 liitrit lõplikku uriini. Kuhu jääb ülejäänud osa? Ülejäänud osa imendub ehk resorbeerub neerutorukestest tagasi torukesi ümbritsevasse neerukoesse ja sealt veresoontesse, mis tiheda võrgustikuna ümbritsevad neerutorukesi. Neerutorukestes toimib ka kolmas uriini moodustumise mehhanism, nimelt ainete lisandumine läbi torukeste seinte uriini ehk sekretsioon. Näiteks sekreteeritakse kusiainet, H+- ja K+-ioone, orgaanilisi happeid, aga ka organismi viidud antibiootikume, sulfoonamiide, barbituraate (liik uinuteid), diureetikume (uriini teket ja väljutust stimuleerivad ained). Uriiniga väljutatakse üksnes niipalju vett ja ainete ioone ning mineraalsooli, kui on vajalik organismi sisekeskkonna püsivuse tagamiseks. Ainete resorptsioon algab juba torukeste süsteemi alguses, s.o. proksimaalsetes väänilistes torukestes. Selles
vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes Türoksiin 5. elund, mis seob 6. uriinis sisalduv 7. 10-15 cm pikkune 8. vedelik, mis neerusid ja aine, mis tekib elund,mis paikneb sisaldab vett, soola, kusepõit eriti valkude kõhuõõne tagaosas kusiainet kusejuha lõhustamisel Neerud Uriin UUREA 9. kõhunäärme 10. joodi sisaldav 11.hormoon, mis on 12. hormoon, mis hormoon, mis kilpnäärme seotud glükogeeni on seotud naise viib läbi glükoosi hormoon muutmumisega glükoosiks teiseste muutumist Türoksiin Glükagoon sugutunnustega
vett, sooli ja ainevahetust ja Kaltsitoniin pingutusel kusisainet tekib Adrenaliin Neerud sisenõrenäärmetes Türoksiin 5. elund, mis seob 6. uriinis sisalduv 7. 10-15 cm pikkune 8. vedelik, mis neerusid ja aine, mis tekib elund,mis paikneb sisaldab vett, soola, kusepõit eriti valkude kõhuõõne tagaosas kusiainet kusejuha lõhustamisel Neerud Uriin UUREA 9. kõhunäärme 10. joodi sisaldav 11.hormoon, mis on 12. hormoon, mis hormoon, mis kilpnäärme seotud glükogeeni on seotud naise viib läbi glükoosi hormoon muutmumisega glükoosiks teiseste muutumist Türoksiin Glükagoon sugutunnustega
Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 16. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 17. Hingamisorganid (hingamisteed, kopsud, mis toimub)
SEEDELEUNDKOND Sapp-maksas sünteesitud nõre mis valmistab ette rasvade seedmist peensooles ja hävitab baktereid Lipaas-ensüüm mis lõhustab peesnooles rasvu Pensool Lõpposast liigub poolvedel jääkainete mass jämesoolde Jämesool Seedimist ei toimu.seal imendub vesi läbi sooleseina vereringesse. pärasool (jämesoole lõpposa) kogunevad tahked toidujäägid kust need aeg-ajalt väljutatakse. ERITUSELUNDKOND · lõplik uriin sisaldab vett,kusiainet,mineraalsooli ning koguneb kusepõide ja väljutatakse organismist · vähesel määral osalevad organismist liigse vee ja mõnede jääkainete eemaldamises nahk(vesi ja mineraalsoolad),kopsud(shg ja veearu)ning soolestik(vesi jt ained väljaheites) · jääkainete verest välja filtreerimine ja uriini moodutamine neerudes toimub kahes etapis:esiteks liiguvad verest neerukehakeste õõnsusse vesi ja selles lahustunud
Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre – pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 23. Hingamisorganite üldine iseloomustus.
niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid elemente. Pankreasesaared
organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Seega uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja kusiainet ehk karbamiidi. Tekkiva uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast, samuti ka sellest kas inimesel on jahe või palav. 17.2 Suguelundkond 17.2.1 Naiste suguelundid Rinnanäärmed, Suured häbememokad, Munasarjad, Kõdisti, Munajuhad, Väikesed häbememokad, Emakas, Tupp 17.2.2 Meeste suguelundid Munandid, Eesnääre, Munandimanused, Sugutisibulanäärmed, Seemnejuhad, Suguti, Seemnepõiekesed, Munandikott 17.2.3 Munasarjad
neelata, lüsotsüüm hävitab baktereid. Hambad: ühes lõualuus: 4 lõike-, 2 silma-, 4 eespuri- ja 6- tagapurihammast. Ehitus: email > dentiin > säsi > juurekanal. Maks: toodab sappi, puhastab verd mittevajalikest ainetest, varusahhariidide talletuspaik, osaleb vananenud punaliblede lagundamisel, tekitab kusiainet, vedeliku säilitamine, vere suhkrusisalduse regulatsioon, osaleb vere hüübimisel, vitamiinide ladestumine. Jämesool: jääkainete ladestuskoht, vee tagasiimendumine, jämesoole bakterid valmistavad K vitamiini. HINGAMISELUNDKOND: tagab kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi süsihappegaasi kehast eemaldamise. Hingamisel osalevad vahelihas ja roietevahelised lihased.
pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks
seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks
pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks
Ööpäevas tekib poolteist liitrit uriini, ta on kollaka värvusega, mille annab talle sapipigment billirubiin (urobilinogeen). Uriini tihedus hommikuses uriinis on 1010-1035. Tiheduse annavad uriinile seal sisalduvad mineraalsoolad ja nende ioonid, eelkõige naatriumi ja kloori ioonid. Mineraalainete sisalduse määramiseks uriinis kasutatakse kloriidide sisaldust uriinis. Uriinianalüüs tulekski võtta hommikul (kuna uriin on hommikul kõige kontsentreeritum). Veel sisaldub uriinis kusiainet e uuriat, lämmastikku sisaldavat kreatiniini. Uriinis ei tohiks olla glükoosi ega valku. Samuti ei tohiks uriin sisaldada erütrotsüüte (punaliblesid), erütrotsüütide olemasolu viitab neerukoe kahjustusele. Kui uriin on juba punane, siis viitab see vere sisaldusele uriinis (nt. neerukivide liikumise korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt
(tooge ka konkreetne näide inimorganismist). PEPTIIDSIDEME JA AMINOHAPETE TÕESTUSREAKTSIOONID Värvusreaktsioone kasutatakse valkude avastamiseks ja valkude koostises esinevate aminohapete tõestamiseks. Mõnede värvusreaktsioonide põhjal (biureedireaktsioon) on välja töötatud ka valkude ja aminohapete kvantitatiivse määramise meetodid. 3. Biureedireaktsioon a. Biureedireaktsioon biureediga Võtke kuiva katseklaasi spaatliga natuke kusiainet (ca 0,1 g) ja kuumutage lahtisel leegil. Kusiaine algul sulab. Kui edasisel kuumutamisel katseklaasi sisu hakkab tahkeks muutuma, lõpetage kuumutamine. Kuumutamisel tekib kusiainest biureet ja NH3, viimast võib ķa tunda lõhna järgi. Pärast jahtumist lisage biureedile katseklaasis 1-2 ml 10%-list NaOH lahust ja loksutage. Aluselisele biureedilahusele lisage 1-2 tilka 1%-list CuSO4 lahust. Tekib punakasvioletne (või roosakas) värvus – Cu kompleks biureediga. Hoiduge CuSO4 ülehulgast,
veesisaldust; *reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab: 25-30 g kusiainet (valkude katabolismi lõpp-produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) t aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem,kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas.
*reguleerivad organismi veesisaldust; *reguleerivad vere mineraalainete konsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). · Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab:25-30 g kusiainet (valkude katobolismi lõpp- produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) jt aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas.
annaabi.ee 
