enesetunde ning meeleolu väljendamiseks. Öeldakse, et naer viib valu. Ka sellel on tõsi taga, sest, kui inimene on kurb ning keegi ajab teda lagistama, hakkavad tööle õnnehormoonid, mis muudavad kõkutaja tuju rõõmsamaks. Kindlasti peaks inimene enne kihistama hakkamist mõtlema, kas see ikka on sobilik just selles olukorras ja seltskonnas. Tihti näidatakse kuumorist arusaamisega oma haritustaset. Sest ei ole ju viisakas näiteks hakata teatris võrdlemisi kurval momendil üle saali irvitama. Koolinoorte seas on tänapäeval näiteks popp põhimõtteliselt mitte millegi üle itsitamine. Ometi tõstab see tuju ja teeb meele rõõmsaks. Ka sõprade seltsis on vahest hea end lihtsalt lõdvaks lasta ja lagistada lausa südamest. Samas peab tunnistama, et teiste üle pahatahtlik naermine on saanud samuti populaarseks ning just neist, kes teiste õnnestuste üle irvitavad, peetakse lugu. Eriti kummalised on
siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on vinge. Ja minu pea vaid kurval pilgul ööpimedusse liualt kaeb maailm on kurb ja kooljakaame, ühtaina keset kitsaid raame me ringleme. Kui suredki kõik algab samas, taas korduvad needsamad lood. Nii jääbki see. Kõik magab vaikus taevalael. Anna Ahmatova: Hääl hüüdis mind. Ta ütles: ,,Tahad,
Saaremaa Ühisgümnaasium Karmel Pea VIIIb klass KUHU PÕGENEVAD HINGED? Referaat Kuressaare 2009 Käesolev referaat on kirjutatud filmi "Kuhu põgenevad hinged?" alusel, mis on valminud Exitfilmis 2007. aastal. Filmi rezissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi. Film räägib kurval toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne, kui ei tunnista, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis oma sõpradega pidutseda ja hängida. Ta käis kümnendas klassis ja õppis hästi
Kaoks vihm, kaoks udu. Kuid ei, ei kao. Nad justkui pilkavalt inimeste vastu koostööd teevad. Inimeste kõik lootused ja eesmärgid udusse upuvad. ,,Udusse upuvad sihid kõik eel, Haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, Tuul selle udu kord laiali ajaks. 2. Kevade luuletus: ,,Ühele lapsele" Luuletuse peategelaseks oli rõõmsameelne laps, kes lustis ja tantsis kergemeelselt ringi, tuues rõõmu kõikjale enda ümber. Seda hinnati, sest sellisel kurval leinaajal oli lausa vägitegu kaotustele naerdes vastu minna. Oma olekuga tõi ta rõõmu ja naeru ka suuremate hinge, kaasaarvatud ka autorisse. Lapse naer lõikas autori raamatutest ära nukruse. ,,.. su hele naer mu raamatute nukrust läbi lõikas kui järve aer." Laps oli autori jaoks justkui kevadekuulutaja. Aeg, mil kõik rõõmsamaks muutub, oli saabunud. 3. Talve luuletus: ,,Meie aja muinasjutt" On pime, on külm, on talv. Liialt pime ja lõputu öö
võimus võõra voli alla. Ennemini elan üksi kehva mehikese kombel, kui et sulgun sunni alla, võõra voliduse alla. Kalevite kanget kaela saa ei kütke kinnitama, orja-ikke ormandama." Inimeste seltsist lahkunud vägimees luusib nüüd laasi mööda ühest paigast teise: "Tusatuju tuulutama, kus ei kanda enne käinud, varbad enne olnud veerend." Seal juhtub ta ühel päeval Peipsi järve ligidale "kus tal jalad õnnekäigil sagedasti enne sammund, ehk küll kohta kurval silmal võõras täna vaatanessa". Nõnda tuleb ta Kääpa jõe kaldale, kus mõõk magab, ja astub jõkke. "Mõõka kohe mõtlemaie: kas ei e n n e i s e k a n n u d meesi ole mõõgakesta? Kas ei kohus karistada?" Selle mõttega lõikab ta mehel mõlemad jalad põlvist saadik maha. Vägimees sureb rohkest vere voolamisest. "Põrmu paelust pääsend vaimu lendas lustillinnu kombel pikil tiivul pilvedesse, tõusis üles taeva' asse", kus tema" seletatud kehaga" jumalikest pidudest osa võtab.
Peas kujutasin ette veidi nagu C.Chaplini filmi, sest tema filmides jooksid ka inimesed enamasti nagu peata kanad. See pala meenutas mulle täpselt seda, kuidas üks naine jookseb mööda küla, ahastuses, ei tea mida teha, kuid lõpuks läheb ikkagi koju tagasi ja kõik tantsivad nagu algul. Vahepeal tundus nagu oleks pala lõpp, sest kõla oli sama rõõmus kui algul, kuid siis läks pala jälle edasi kurval noodil. Ülesehitus oli veidi sarnane Claude Debussy Bergamaski süidiga. Pala lõppes samuti kurbadel vaiksetel nootidel. Skertso nr. 4 E-duur op. 54 Väga vahelduva tempoga pala, kuid kiireid kohti oli palju. Pala oli kas väga aeglane või väga kiire, vahepealset kiirust polnud. Kiired osad olid nii võimsad, et nendele mõtlemine pani lausa pea ringi käima. Pala meenutas inimeste kiiret elutempot, sest kõigil on kogu aeg kiire ning see pala toob selle ilusti
tõestamiseks vaid tõelise au kaitsmiseks. Arenevad sündmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning põgenes möllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle õhkava ja teda imetleva Tatjana, kelle ühepoolse armastusega jälle oma eneseimetlust upitada. Tema õnnetuseks kohtas ta tema suhtes külma ning abielus naist. Ja siis algas võitlus selle nimel, et Tatjana jälle õhkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest võitlusest kujunes välja sügav armastus, mis omakorda jäi vastuarmastuseta jõudes liiga hilisele arusaamisele armastuse tähtsusest. Ja noor tütarlaps Tatjana, kes oli kasvanud üles värskes õhus, romaanide mõju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks,
Maal – looduse. Mind lausa lummab, kuidas vaatamata luuletuse masendavale algusele, annab nõnda palju lootust edasi esialgse välgu võimsa müristamine lahenemine järsuks vaikuseks ning päikeseks. Tegelikult on kogu luuletus üks sujuv üleminek positiivsusesse, hakates aegamööda üha enam ning enam õnnelikkuse poole pürgima. Esimeseks heledaks hetkeks luuletuses on sümbol haua taha varjunud sinilillest, mis annab lugejale märku, et üdini kurval toonil poeem olla ei saa. See on esimeseks lootuskiireks surnuaias. Sellest edasi toimub kiire üleminek äkitse meeleolumuutuse ning vägevate kujundite peale. Olgugi, et mulle meeldib luuletuse areng ning võimsad looduskujundid, tekitas see minu jaoks ka palju küsimusi. Näiteks viimastes ridades toodud mõte: „Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga!“, millest loeksin mina välja, et vihm üritab koolnuid üles ajada,
esemed, tabelid, heliplaadid, filmikatkendid, esitlus), mis teevad kõne huvitavamaks ja arusaadavamaks. Mida enam suudad esitada peast, seda parem on kontakt kuulajatega. KÕNE pidamine Kõne esitamise ajal on kasulik kuulajaid jälgida: kas nende tähelepanu püsib või hakkab vaevama igavus, kas nad jõuavad sinu mõttega kaasas käia või ei. Aeg-ajalt silmside loomine aitab hoida kuulajate tähelepanu. Arvestama peaks ka kõne pidamise kohta ja aega, nt ei sobi vaimukat kõnet esitada kurval sündmusel või presidendil vabariigi aastapäeva kõnet pidada suvalises kohas. Näiteks tuleb arvutimängudest lasteaialastele, kooliõpilastele ja täiskasvanutele rääkida hoopis erinevalt, sest nende eelteadmised teemast on erinevad.
suurt tõde- kui enne sind paljud! Marie Heiberg Sirelite aegu Nüüd üle kirsipuude, üle kogu aia üks hele õitepärg kui pehme valge vill, ning lillasireleid on küll ja küll, neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. Ah, puu kõik õied minu üle saja! Kõik lõhnad mulle, väike rikas lill! Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne pika igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri: seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel. Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: kui kirsipung mus õitsema puhkeb veri, nüüd ainuvalitsus mu hullul südamel. Ma rie Under Sügiselaul Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimase vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu.
Duellile kutsumised ei olnud enam pelgalt mehelikkuse testamiseks vaid telise au kaitsmiseks. Arenevad sndmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning pgenes mllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle hkava ja teda imetleva Tatjana, kelle hepoolse armastusega jlle oma eneseimetlust upitada. Tema nnetuseks kohtas ta tema suhtes klma ning abielus naist. Ja siis algas vitlus selle nimel, et Tatjana jlle hkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest vitlusest kujunes vlja sgav armastus, mis omakorda ji vastuarmastuseta judes liiga hilisele arusaamisele armastuse thtsusest. Ja noor ttarlaps Tatjana, kes oli kasvanud les vrskes hus, romaanide mju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai vljendada peenemaid tundeid ja mtteid
ja nii edasi. Targalt toimime me siis, kui püüame kala just niipalju, et need jõuaksid paljuneda ja end taastoota. Nii saame garanteerida tiigi kui toiduallika pikaks ajaks. Samuti on kõikide teiste loodusest saadavate ressurssidega. Välja arvatud taastumatud loodusvarad. Näiteks nafta, maagaas, kivisüsi ja mitmed sarnased toorained on taastumatud loodusvarad ja ühtlasi energiaallikad. Kulub sellele siis vähem või rohkem aega, kuid ühel kurval päeval saavad lihtsalt need ressursid otsa. Kõik need on tekkinud meie planeedi arenemise käigus miljonite aastate jooksul. Võimalik, et miljonite aastate pärast saaksid meie praegustest metsadest samuti naftamaardlad. Kuid mida peaks inimkond tegema vahepealsete miljonite aastate jooksul? Nii püütaksegi leida alternatiivseid energiaallikaid, kasutades näiteks elektri tootmiseks tuule- või päikeseenergiat, mis on põhimõtteliselt taastuvad, kuni Päike olemas on.
Rebane kargas püsti ja arvas, et vares raius tal jala maha, ning pistis metsa poole jooksu. Vares laks poegade juurde tagasi ega mõelnud enam kunagi rebase sõnu uskuda. 7.Kust sai rebane Reinuvaderi nime Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik. 8.Karu ja rebase kalapüük Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi
kanepi kasutamise üle osaline kontroll ning aeg-ajalt on ta suuteline ka ilma hakkama saama. Sõltuvuse staadiumis on kasutamisest saanud aga igapäevane vajadus uimastit pidevalt kuritarvitada. Uuringutega (Holmberg, 1981; Bier ja Haastrup, 1985; Arseneault jt, 2002; Fergusson jt, 2003) on tõestatud, et kanep, eriti suurtes kogustes, võib tekitada nii deliiriumi kui psühhoosi. Deliirium ei kesta kuigi kaua: mõnest tunnist kuni mõne päevani, ehkki aeg võib sel juhul olla kurval viisil väga suhteline mõiste. Inimese teadvus on siis hägune: raskusi on ajas ja ruumis orienteerumisega, ta ei pruugi ära tunda tuttavaid ega aru saada, mis tema ümber toimub. Deliiriumi tekkimine on tõenäolisem, kui inimene on lisaks suurele tarvitatud THC-kogusele veel näiteks magamata või pohmeluses. Psühhoos erineb deliiriumist peamiselt selle poolest, et analüütilise mõtlemise võime justkui toimib, kuid reaalsustaju ehk side tegelikkusega on muutunud või hoopis kadunud.
kontroll ning aeg-ajalt on ta suuteline ka ilma hakkama saama. Sõltuvuse staadiumis on kasutamisest saanud aga igapäevane vajadus uimastit pidevalt kuritarvitada. Uuringutega (Holmberg, 1981; Bier ja Haastrup, 1985; Arseneault jt, 2002; Fergusson jt, 2003) on tõestatud, et kanep, eriti suurtes kogustes, võib tekitada nii deliiriumi kui psühhoosi. Deliirium ei kesta kuigi kaua: mõnest tunnist kuni mõne päevani, ehkki aeg võib sel juhul olla kurval viisil väga suhteline mõiste. Inimese teadvus on siis hägune: raskusi on ajas ja ruumis orienteerumisega, ta ei pruugi ära tunda tuttavaid ega aru saada, mis tema ümber toimub. Deliiriumi tekkimine on tõenäolisem, kui inimene on lisaks suurele tarvitatud THC-kogusele veel näiteks magamata või pohmeluses. Psühhoos erineb deliiriumist peamiselt selle poolest, et analüütilise mõtlemise võime justkui toimib, kuid reaalsustaju ehk side tegelikkusega on muutunud või hoopis kadunud
Taas tunnen tuksatavat noori sooni: on nagu mind mu õitsev veri ehiks, ah, elada on imeliselt hää! 3 Nüüd üle kirsipuude, üle kogu aia üks hele õitepärg kui pehme valge vill, ning lillasireleid on küll ja küll, neist lõhnu hoovab helgemaid kui vaja. Ah, puu, kõik õied minu üle saja! Kõik lõhnad mulle, väike rikas lill! Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne piki igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri: seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel. Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: kui kirsipung mus õitsma puhkeb veri, nüüd ainuvalitsus mu hullul südamel. Kasutatud kirjandus: 1. Marie Under ,,Mus süda laulab", koostanud Paul Rummo, Tallinn ,,Eesti Raamat"1981 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under 3. www.miksike.ee/documents/main/referaadid/under_annaka.doc
Meil on palju rohkem ideid ja mõtteid, kui suudame sõnadesse panna. (Evens jt 2007: 7) · Tähendus on antud entsüklopeediliselt Evensi jt kolmas juhtmõtte on, et semantiline struktuur on entsüklopeediline. See tähendab, et sõnadel ei ole kindlaks määratud tähendusi. Pigem on nad ,,sissepääsu kohad" suurema hulga teadmiste juurde. Kognitiivne semantika ei väida, et sõnadel ei ole konventsionaalseid tähendusi. Sõnal ,,rõõmus" on teine tähendus kui ,,kurval", kuid kognitiivne semantika väidab, et konventsionaalne tähendus on vaid ,,viide" tähenduse moodustamiseks. Tegelik tähendus konstrueeritakse vastavalt kontekstile. (Evens jt 2007: 8-9) · Tähendus tuleneb kontekstist Evensi jt neljas juhtmõte väidab, et keel ise ei kanna endas tähendusi. Sõnad on ainult ,,viited" tähenduse loomiseks. Tähenduse loome on protsess, mitte mingi kindel ,,asi", mis on keele poolt loodud ja alati sama. (Evens jt 2007: 9) 4
aktsepteerida nii positiivsetel isiklikkudel kui ka tööalasetel suhetel. Kui töökaslastel on rasked ajad, siis Jack Mitchellil on üks ainulaadne moodus, millega ta neid saab aidata. See on eriline tehnika, mida on võimalik saavutada ainult tugeva vastastikuse usalduse korral. Selleks on lend Kuu peale, mis on harjutus kujutlevast reisist Kuule. Lend Kuule võimaldab inimest ennast näha teisest vaatenurgast ja sellel on erakordne mõju. See võimaldab kurval ja löödud inimesel tagasi saada oma suunataju, mõjub vabastavalt ja muudab tugevamaks töökaaslaste vahelist usaldust. Uhkustunne. Ühine jõud Töötades avatud keskkonnas, kus töökaaslased on väga ausad ja tunnevad ennast hästi, areneb inimestes välja uhkustunne. Uhkustundega kaasneb enesega rahulolu suurepäraste saavutuste üle, väline maine perekonna, tuttavate seas ja uhkus ettevõtte üle, mis avaldub soovist ettevõtte nime avaldamisest
saanud tulla metsa. Ta oli külas imelikuks ja võõraks muutunud, isegi nimi oli tal nüüd teine- Peetrus. Talle meeldis sirbiga vilja lõigata ja leiba süüa. Ta kohkus Intsu nähes. Ta oli vaimustatud Jeesusest. L vihastas Pärtli peale ja tuli ära. Ints ütles, et las nad elavad pealegi külas nagu arutud sipelgad üksteise kukil. 14.peatükk L arutles, kuidas ta ise Pärtli asemel nüüd käitunud oleks, ega mõistnud teda väga hukka, kuigi oli kurb. Ka Salme püsis tol kurval sügisel kodus ja mossitas. L taipas: karud on ju talveunes! Rästikud kutsusid neid enda juurde talvituma. Koopas oli soe ja nad kõik lakkusid ühte kivi, mis maitses magusalt kui mesi ja tekitas kogu talveks mõnusa une. Korraks tõusti üles ainult kivi limpsimiseks. Kevadel sai uni otsa ja ka Vootele oli üleval. Nad läksid põdratagavarasid sööma Vootele onni all olevasse keldrisse. Süües lämbus onu ära ja suri. Luuk kukkus kinni ja L ei pääsenud välja
tõelise au kaitsmiseks. Arenevad sündmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning põgenes möllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle õhkava ja teda imetleva Tatjana, kelle ühepoolse armastusega jälle oma eneseimetlust upitada. Tema õnnetuseks kohtas ta tema suhtes külma ning abielus naist. Ja siis algas võitlus selle nimel, et Tatjana jälle õhkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest võitlusest kujunes välja sügav armastus, mis omakorda jäi vastuarmastuseta jõudes liiga hilisele arusaamisele armastuse tähtsusest. Ja noor tütarlaps Tatjana, kes oli kasvanud üles värskes õhus, romaanide mõju all. Talle oli antud hea haridus, ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes
juht teeb parandusi teel. Jaanil üpris lõbus meel. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, vaat kus jõuan pärale!" Jaan on päris kaval mees, tal on kriukaid kolu sees: oma vankri sidus ta auto külge salaja. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, küll on tore sõidutee!" Auto sõidab rutuga, kuskil ei jää peatuma, Tsilgast mööda kihutab. Oh, kuis Jaan nüüd hädaldab: ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, mis nüüd juhtub minule?" Viimaks auto seisma jäi. Jaangi vankri vabaks sai. Kurval meelel hakkas ta Tsilga poole kompima. ,,Tsilga, Tsilga, Tsilgake, millal jõuan pärale?" Päike paistab palavalt, Jaan peab käima käbedalt, siis vast õhtuks jõuab ka Tsilgasse ta kõndida. ,,Oh, mu Tsilga, Tsilgake, tee on pikk ja vaevane!" METSATALU TAAT JA HALDJAS Oli mets ja metsas talu, talus elas vanataat, püüdis metsajärvest kalu, haris väikest põllumaad. Elas nõnda juba kaua, ei tal olnud naist, ei last. Ise keetis, kattis laua,
,,Ühele tänaval möödunud naisele" minategelane näeb ilusat naist, mustas, kannab leina. Sonett on. Imetleb seda naist."Litaaniad saatanale" Jumala ükskõiksus. ,,Kain ja Abel" kadedus. Tõlkis Poe novelle ja Poe sai kuulsaks Euroopas enne kui oma kodumaal Ameerikas. 6. G. de Maupassant'i romaanid, vabalt valitud romaani lähivaatlus 1850-1893. loomingus ja eluvaadetes palju sarnast Tsehhoviga. Sündis Normandias Põhja- Prantsusmaal väga vanasse aadlisuguvõssa ja kurval kombel läksid tema vanemad kohe pärast tema sündi lahku. Niiet paleuseks, vormijaks või suunajaks esimese hooga ema, kes on väga haritud ja kaunis naine, kes sõprussidemetes paljude kultuuritegelastega, üheks neist ongi siis Flaubert, kes on Maupassanti sündides 21. Aastane. Räägitakse, et olla tema isaks. Ema avastab, et laps äärmiselt andekas kirjanduse ja keelte peale. Oluline ka kõik see, mis füüsiliste
kurbust. 57 Lidia Feklistova Kaastundekirja näidis Pr Anu Tamm AS Kodu töötaja Tartus, 18. septembril 2008.a Austatud proua Tamm Teade teie abikaasa härra Tamm surmas puudutas meid sügavalt. Avaldan sügavat kaastunnet selle raske kaotuse puhul. Oleme sel kurval hetkel Teiega. Sügava kaastundega (allkiri) Juhatuse esimees 58 Lidia Feklistova 6.4.11 Kutse vastuvõtule Äri pidamisel on olemas ka pidulikumad momendid teile saadetakse kutset ettevõte tähtpäeva tähistamiseks, suhete arendamiseks, austuse väljendamiseks jne. Telefoni või faksi teel reeglina kutseid ei edastata.
mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli
sadu on juba lõppenud . Armastus teeb kõik kõvad südamed pehmeks. Armastus on kujutluse võit mõistuse üle . Armastus on ... andestatav hullus . Elu suurim õnn on teada , et sind armastatakse sellisena , nagu sa oled või õigemini hoolimata sellest milline sa oled . Meile antakse just parasjagu niipalju õnne,et hoida meid hulluks minemast . Armastus on looduse jõududest tugevaim - ta suudab isegi kurval ajal rõõmu tuua . Kõike mida ma mõistan , mõistan ainult tänu armastusele . Armastus ... sünnib teineteisele otsa vaatamise rõõmust , toitub teineteise nägemise vajadusest ning jõuab lõpuks sinnamaale , et teineteisest lahkumine on võimatu ! Armastust ei saa ära anda ,sest ta tuleb su juurde tagasi . Armastus on hinge ilu . See on armastus kui sa lihtsalt ei suuda teda unustada . Silmad on hinge peegel .
südamest tulevad. Teaksite teie, missugune põlev valu kui odapiste mu südamesse torkas, kui teie täna isa matmise juures südantlõhestava kiljatu-sega maha langesite! Ma oleksin kümme aastat oma elueast ohverdanud, kui sellega teie õndsat isa kümneks minutiks siia kurja maailma tagasi oleksin jõudnud meelitada, teile ütlema, et tal nüüd hea on, ja et ta teile tulevase jällenägemiseni pikka, õnnelikku iga soovib.» Emiilia vastas kurval, väsinud häälel: «Ärge rääkige sellest, rüütel. Ma tean, te olete hea inimene ja tahate mind rahustada, aga teie vaev on raisatud.» Rüütel jäi vait. Vaikselt liikusid mõlemad mööda. Jaanus aga jäi veel tükiks ajaks müüri taha seisma. Ta oli sügavasti liigutatud. «Missugune hirmus õnnetus!» ütles ta iseeneses. «Emiilia armastas oma isa üle ktiige maailmas, seda ma tean. Kuidas võib nüüd valu ta heldet, pehmet südant piinata! Kurbus ähvardab teda ennast hauda saata
ei ole surnud, vaid ainult ära jooksnud.» «Jah, seda sa oleksid küll teha võinud, Tom,» sõnas Mary, «ja ma usun, et sa oleksid seda ka teinud, kui see oleks sulle meelde tulnud.» «Kas oleksid, Tom?» küsis Tädi Polly, kusjuures tema nägu lõi lootusrikkalt särama. «Ütle, kas sa oleksid seda teinud, kui see oleks sulle meelde tuinud?» «Ma . .. tõesti, ma ei tea. See oleks kõik ära rikkunud.» «Tom, ma arvasin, et sa mind niipalju armastad,» ütles tädi Polly kurval toonil, mis tekitas poisis ebamugava tunde. «Ka see oleks midagi olnud, kui sa oleksid minust niipalju hoolinud, et oleksid sellele mõtelnud, isegi kui sa seda ei teinud.» «Ei, tädike, see ei tähenda midagi,» ütles Mary Tomi kaitseks. «Tom on juba kord niisugune tuisupea: tal on alati nii kiire, et ta ei mõtle üldse millelegi.» «Seda halvem. Sid oleks mõelnud. Ja Sid oleks ka tulnud ja seda teinud. Tom, sa mõtled
annaabi.ee 
