Kust tulevad kriminaalid? Kriminaale leidub igas riigis, kus nad tegutsevad kas üksi või mitmest kurjategijast koosneva grupina. Neid nähtakse kui ühiskonna osa on need, kes teenivad elatist ja ajavad läbi seadusevastase tegevusega. Kuid kust ja kuidas need kriminaalid tulevad? Kriminaali elu saab tihedalt alguse vanematest sünditakse ellu, kus kuritegevus on igapäevane ja elu juurde kuuluv vältimatu osa. Õpitakse juba noorelt, et raha saab kõige kergemini näiteks varastades ja harjutaksegi ära, et nii elu käib. Samuti on ka kriminaalsesse
pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada. Kõik see kriminaalne elu ja allakäik on Jaani enda süü. Annit vaadates ja Anniga koos tahtes olla oleks pidanud ta Temast loobuma, kui Anni isa seda esimest korda juba käskis. Siis oleks Jaan saanud külas edasi töötada aga ei, Jaan oli rumal ja
Arvustus Shaw' näidendile ,,Major Barbara" Maha kõik traditsioonilised religioonid! Meie uueks usuks saab püssiroht ja RAHA! Vaid nii suudame oma hukka läinud ühiskonda parandada, sest nagu ütles Platon, et ühiskonda ei saa enne päästa, kui kreeka keele professorid hakkavad püssirohtu tegema või kui püssirohuvabrikandid hakkavad kreeka keelt õpetama. Raha teeb põrgust taeva ja püssiroht kurjategijast õilsate eesmärkidega inimese, kes suudab inimkonna pahedele ja elu võidujooksule vastu panna ja ka nende mõlemaga igas olukorras silmitsi seista, ühes käes relv ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad
RETSENSIOON Raamatu nimi on "Pärast lõppu" ning selle kirjutas David Hill. Raamat avaldati 2000. aastal Uus-Meremaal. Selles raamatus on 103 lehekülge. Raamat räägib ühest perekonnast, kus kohe raamatu alguses hukkub kurjategijast pereisa Josh autoõnnetuses. Murest murtud ema otsib abi aga sensitiivi juurest, kes väitis, et ta saab aidata pereema Jillyl suhelda Joshiga. Perepoeg Logan ja tema kaks sõpra Matt ja Carrie aga saavad sensitiiv Kahla saladusele jälile ta on pettur. Koos müstilise Maa Väe poe omaniku Ruthi, Jilly parima sõbra Gretcheni ning Joshi sõbra Tugi abiga paljastavad nad petturi ning Jilly saab oma eluga edasi liikuda. Raamat pakub põnevust ja romantikat paljudele. Logan oli tavaline poiss
eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas,et on olulised näosade tunnused. (nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne) Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest. Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse omadused on kaasasündinud ja lokaliseeruvad ajuprotsesside erinevate piirkondades. 6. C. Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. 7. C. Lombroso kriitika. 8. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine XIX saj. lõpul. Õiguspsühholoogia taassünd leidis 19.sajandil,mil meedikud ja teadlased hakkasid julgemalt käsitlema juura kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid paljud väljapaistavad psühhiatrid.Juristid tegelesid seni arstide poolt peetud probleemidega. Saksa jurist Hans Gross defineeris kriminaalpsühholoogiat-KP on rakendusps. Haru,mis
süzeeliinid on järjestikused, ei toimu mingeid kõrvalpõikeid. Lugu oli kirjutatud algselt siiski ainult enesele. Alles 26 aastat hiljem otsustas Pille Hanni oma sõprade soovitusel kirjutatu avaldada. Inimese elu ei kujunda üksnes tema ise. Saatust mõjutab see keskkond, kus me elame, ja need inimesed, kes meid ümbritsevad ning kellega suhtleme. Eriti suurt mõju avaldab see, kellega oleme seotud ning kellega seovad meid ühised kohustused. Jutustuse ajendiks on olnud kirjaniku kurjategijast abikaasa Andreas kuriteod. Mees on tulnud kirjaniku ellu juhuslikult perioodiliselt nooruses ja teadlikult, etteplaneeritult juba peale esimest karistusekandmist. Arvatavasti oskavad paljud kurjategijad aimata oma ohvri psühholoogiat. Miks muidu valis ta välja Pille, kes oli mõjutatav ja kes pealegi armastas teda? Andreas kasutas ära naise armastust ja sidus end temaga, et oma elu mugavamalt ära elada. See lühike, kuid traagiline kooselu on jätnud autori ellu kustumatu jälje
soovi meenutada. Ta saab aru, et tegutses lootuses pääseda ja tegi kõik, et ellu jääda · Alkoholi ja uimastite roll juhtunus enamasti ütleb naine ise, kas tema või mees oli alkoholi tarvitanud, kui ei ütle, siis peab nõustaja seda küsima. Alkoholil võib olla tähtis roll 7 · Pildi loomine kurjategijast koos nõustajaga pildi loomine kurjategijast ja tema kavatsustest on naise jaoks ilmselt valuline ja raske ülesanne, kuid vajalik selleks, et naisel kujuneks terviklik arusaam vägistamisest. Palutakse kirjeldada, missugune oli mees enne vägistamist, vägistamise ajal ja peale seda? Milliseid tundeid võis naine kurjategijas äratada? Kas ta usub, et mees oli tema vägistamist eelnevalt planeerinud? Kardab ta mehe kättemaksu politseisse teatamise pärast? Et mõista, kas muretsemiseks
lähe päästma vette kukkunud meremeest). Lehtineni (1977) väitel olevat kõlbeliselt õigustatud mõrvarilt elu võtmine, kui sellega hoitakse ära süütud ohvrid, sest mõrvari eksistentsi säilitades seatakse ohtu ja ohverdatakse süütud elud (ibid ). Surmanuhtluse pooldajad põhjendavad oma seisukohta eetiliste, sotsiaalsete ja majanduslike kaalutluste põhjal. Samas leiavad nad, et surmanuhtlus on kõige kindlam viis kurjategijast vabanemiseks. Surmanuhtlus on moraalne õiglus, mitte kättemaks. Sellega kaob individuaalne kättemaks ja ühiskonna korratus (Albin 2000). Surmanuhtlus on lõplik karistus, kuna antud isik ei soorita enam ühtegi kuritegu kuna ühiskonnas on inimesi, kes ei tunnista või tunneta oma käitumises mingeid moraalseid piire. Mina olen seisukohal, et selliste inimeste likvideerimine on vajalik, paratamatu ja samas ühiskonnale kasulik.
Plaani senised rõhujad ja revolutsiooni vaenlased vangistada ning vastavatesse asutustesse suunata haudus Lenin Applebaumi (2005) andmeil juba kolm nädalat enne revolutsiooni, kui visandas tollal veel üsnagi ebaselge 9 plaani kehtestada kõikidele kapitalistidel ,,töökohustus". Nõukogude riigi loomine sünnitas uut tüüpi kurjategija ,,klassivaenlase". Erinevalt tavalisest kurjategijast ei saanud klassivaenlaselt iial loota koostööd nõukogude reziimiga ja teda tuli karistada karmimalt kui tavalist mõrtsukat või varast. Inimesi mõisteti süüdi seega selle eest, kes nad olid. Kui veel vahetult enne revolutsiooni pidas riik läbirääkimisi USAst saadava abi üle, siis revolutsioon külmutas igasugused variandid võõrriikide toele, kuna bolsevistliku valitsust umbusaldati (Heywood 1999). Venemaa tavakodanikke valdas aga ükskõiksus. Tagasi
karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest. Paljudes maades on tulevaste süütegude ärahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mõjutusvahend, mille eesmärk on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, püüdes nii takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on:
kuriteokoosseis valesti või ei pöörata avaldusele üldsegi mitte mingit tähelepanu. Loomulikult oleneb palju ka latentsusest. Nagu me teame, ei ole eesti inimene eriti kaebaja tüüp ja paljudest vägistamisjuhtudest ei ole lihtsalt teatatud või ei julgeta teatama minna. Siinkohal saan aru kannatanu hirmust ja alandatusest, füüsilisest ja vaimsest valust tulenevat stressi ja madalat enesehinnangut, ent magada saaks ju palju paremini, teades, et kurjategijast on teatatud ja et teda ootab karistus. Lisaks mõjutab veel statistikat ka valesüüdistused. Isiklikust vihast ja hetkeemotsioonide ajendil minnakse ja tehakse mehe või siis naise kohta lihtsalt politseisse valesüüdistus. Selle valesüüdistamise väljauurimiseks kulub uurijal tükk aega ja ta teeb lihtsalt tühja tööd, selle asemel võib aga uurimata jääda hoopis nii-öelda tõeline vägistamine. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust
ka kaasajas värskena. Majakovski on tuntud eelkõige luuletajana, on kirjutanud ka kaks näidendit: „Saun“ ja „Lutikas“. Satiirilised komöödiad, mis kritiseerivad bürokraatiat. VIII. Modernistlik draama – ühelt poolt püsib realistlik joon, aga lisandub katselisi eksperimente. Pannakse sisse absurdidraama sümboolika. Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid. Brechti tuntuim näidend on „Kolmebrossi ooper“ – lugu kurjategijast, kes tuleb igast loost puhtalt välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“.
5. Eetika ja uurija roll kvalitatiivuuringus Kujutage ette, et olete kutsutud osalema kvalitatiivses uurimuses Teie esimene reaktsioon kutsumisele Mis veenaks teid osalema? Uurimisteema? Uurimuse läbiviimise meetod? Muu? Mida ootate uurijalt? Uurimusest? Kvalitatiivse uurimuse ja humanistlike väärtuste ühised põhimõtted (M.Pattoni järgi) Iga isik ja kogukond (community) on ainulaadne. Iga isik või kogukond väärib lugupidamist. Kuidas lugu pidada kurjategijast? Võrdsus, ausus ja vastastikune lugupidamine peab olema iga inimestevahelise interaktsiooni aluseks. Muutuse protsessid (ka uurimus) peavad olema arutletud ja kooskõlastatud ning ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud. Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud. Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest.
Kriitika heidab absoluutsetele teooriatele ette maksimalismi absoluutse, kõrgeima kõlbluse eest hoolitsemine maa peal ei saa olla riigi ülesanne ja arvestades riigi käsutuses olevaid vahendeid, ka ei tohi seda olla. Riik võib sekkuda üksnes siis, kui see on hädavajalik ühiskonnaliikmete rahulikku ja turvalist kooselu ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Absoluutsete teoorate inimesepilt lähtub absoluutsest, vabast, kõigi teiste inimestega võrdsest kurjategijast, unustades inimese eripära ja isiksuse ning tema käitumise determineerituse. Ka unustab karistuse absoluutne käsitlus, et ka eksinud inimene ei vaja jääkülma ja ülimalt õiglast kohtlemist, vaid vahel lihtsalt abi. 21. Karistusjärgne kinnipidamine: praktika ja probleemid. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast preventiivse vahistamise, kinnipidamise üht eriliiki. Preventiivseks kinnipidamiseks nimetatakse lisaks sellele meetmele mõnikord ka isiku vahi alla võtmist
maas, kõik raha olikotid ja asjad vedelesid, inimesed ise oli tiritud kuskile jõe kaldale, kust nad siis hommikul leiti, aga seda ei saa keegi kindlaks teha, kes seda tegid. Vanade kommete järgi ei kardetud tonte ega vaime, ja selle tagajärjel on mindud neid ka otsima ja küllap said tontide kiusamise eest katku ja kes teab mis haigused kaela. Kui rahvas nii hooletu poleks olnud ja võtnud õppust kurjategijast Kaarna Peebust siis oleks hetkel kõik korras. See oli ka oma naisega tondi jutte naernud ja irvitanud, kuni ühel hommikul võlad ja vaesus igast lagunud hoonenurgast sisse vahtinud, nii sai mees aru et ilma tulehännata ei saa. Kadaka Kaie ise oli näinud kuidas Kaarna Peep korstnast sisse koju lennanud. Rahapütte oli Peebul palju. Hurtsiku asemel tuli suur uhke hoone, oja äärde ehitati veski. Ta ei raatsinud rahvale miskit anda, oli kade
Moustaquim vs Belgia (1991) marokko kodanik saadeti belgiast välja kuritgevuse tõttu. Ta elas Belgias, seal oli tema sugulased kellega ta suhtles tihedalt ja väljasaatmise tõttu katkesid suhted. Teine asi on see et ta elas seal 20 aastat ja tal polnud sidemeid marokkoga, kogu tema elu oli belgias. Kohus ütles et tuleb leida tasakaal eraisiku ja riigi huvides. Samuti tuleb arvesse võta kui vana ta on, kas elas kogu oma elu või väikese osa. Samuti kui räägime kurjategijast siis riigi poolt tuleb arvesse võtta kui ohtlik ta on ruiigi julgeolukule või avaliku korrale. RK 3-4-1-9-01 (2004) · Riigi julgeolek · Kaalutlusõigus üksikisik olukorraga arvestamine Eestis ei ole perekonnaelu defineeritud. Seega on väga oluline kohtupraktika, see on see mis sisustab perekonna mõistet põhiõiguste ja inimõigste seisukohalt. Abielu olemasolu ei tulene legaalse staatusest. Kodu Niemitz vs Saksamaa (1992)
loomalikud (sinna alla läksid muuhulgas ka agressiivsus); b) tundmismeeled (kiindumuslikud võimed); c) arusaamismeeled (intellektuaal mõtlemisvõime). Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja võitluskühmuke, mis pidi tõestama inimese kalduvust vägivallale ja vägivaldsele kuritegevusele. 5. C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, kes oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel kriminaalantropoloogia. Tema vaated oli tugevasti mõjutatud
toimetatud "Õigus- ja kriminaalpsühholoogia", mis ilmus 1961. aastal. Kriminaalpsühholoogia elavnemine seostub suurel määral ka Hans Jürgen Eysencki nimega, kes esitas 1964. a. originaalse kuritegeliku käitumise teooria. Tema käsitlus on interaktsionalistlik, st selles loetakse kuritegeliku käitumise puhul oluliseks nii isiksuse pärilikke, sh ajutegevuse eripäradega seotud omadusi kui ka keskkonnatingimusi. Muidugi ei räägita selles "sündinud kurjategijast" vaid teatavast eelsoodumusest, vastuvõtlikkusest, suuremast riskist kuritegelikku käitumist omandada ühte närvisüsteemitüüpide korral kui teisel korral. Kriminaalpsühholoogias domineeris veel pikka aega pärast teadusliku psühholoogia sündi meditsiiniline mudel, mis oli tihdedalt seotud psühhiaatriaga. 1970. aastal toimus kriminaalpsühholoogiaalaste publikatsioonide ja uuringute massiline, plahvatuslik kasv, mis on üheks küpseks saanud teadusdistsipliini tunnuseks
Samamoodi on põhjust arvata, et kohtunik prognoosi tegemisel näeb, et haridus annab kaasa parema prognoosi. Elukohaga Eestis ei ole keegi uurinud, et kas ka konkreetsete aadressidega annaks võrrelda, millised keskmised karistused tulevad. Välisriikides on teatud piirkonnad, kus karistused erinevad. Seal, kus nad erinevad, on võimalik seletada, et sotsiaalsed tingimused on halvemad või paremad. 8. Õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast kui madala moraaliga isikust ja isikust, kes soovib teistele paha ja isikust, kes ka väärib hukkamõistu Ettekujutus on selgelt süsteemile etteheide ja mille vastu tuleb võidelda. 9. Kui indiviidile on märk külge pandud, siis märgist on raske vabaneda. Märigstamisteoorias on ka klassikalisest lähenemisest edasi mindud ja hakatud eraldi vaatama seda osa, et mis toimub kurjategijaga pärast märgi omaksvõtmist? Alguses vaadati, kuidas ühiskond oma
mitte väiksemal määral; 6. Kuna sanktsiooni rakendatakse inimese, mitte aga kuritegeliku käitumise suhtes, siis kurjategijat iseloomustavad jooned mõjutavad karistust ja selle tagajärge; Arvesse ei võeta ainult kuritegu, vaid ka kurjategijat iseloomustavaid andmeid. 7. Sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolust, haridusest, elukohast jne.; 8. Õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast, kui madala moraali ja paha sooviga hukkamõistu väärivast isikust; 9. Kui isik on kord märgistatud, siis on tal sellest märgist raske vabaneda. On tehtud uuringuid, mis on näidanud, et tagasipöördumine ühiskonda on raskendatud. Põhjuseks ei pea loomulikult olema ainult märk vaid selleks võib olla ka isik ise. Puhast eksperimenti märgi suhtes on raske teha juba eetiliselt ning samuti peaks eksperimenteeritav ise olema veendunud, et märk on õieti pandud.
,,Sa algad hästi!'' ütles Mateo Falcone ähvardava irooniaga, andes pojale mõista, et too on ära pööranud õigelt rajalt, mida mööda olid käinud kõik tema esivanemad. ,,Naine,'' ütles ta, ,,Kas see on minu laps?'' ja lõi uuri tausautuse eest vastu kivi puruks. Lõpuks kõlab kohtuotsus : ,,...See laps on niisiis esimene meie suguvõsast, kes on saanud toime äraandmisega. `' ,,Esimene meie suguvõsast...'' nendest sõnadest on selge, et poja tapmine ei ole kurjategijast isa tuju ega ka meeleheitest ajendatud samm, see ei ole arukaotuse ega isegi mitte raevuakt. Mateo Falconel lihtsalt ei olnud mud võimalust. Ta ei vastuta üksnes enda au eest, vaid ka suguvõsa au eest: esivanemate, väga paljude põlvkondade hea nimi on sel Falcone perekonnale õnnetul päeval otsustav. Sülitanud Falcone reeturiliku maja lävele oli Gionetto juba võtnud Falcone'I suguvõsalt ära tuleviku: perekonnapea ülesandeks oli pasta häbist suguvõsa minevik
Ta arvas,et kõik võimed ja isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad aju erinevates piirkondades.Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi.Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)madalad ehk loomalikud meeled(võimed),b)tundmismeeled ja c)arusaamismeeled,millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. 5.küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas siise uue suuna kurjategijate uurimisel-kriminaalantropoloogia(teadus inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks.Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöödist
7. sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolust, haridusest, elukohast ,,teatud" piirkonna kaudu jne.; ei pruugi olla võimalusi normikuulekaks eksisteerimiseks (immigrandid), kultuurinormide erinevus, kohalolekuriigi normidest mitte aru saamine, demograafiline põhjuslikkus, kindla elukoha puudumine, haridus 8. õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast, kui madala moraali ja paha sooviga hukkamõistu väärivast isikust; 9. kui isik on kord märgistatud, siis on tal sellest märgist raske vabaneda. Mõrvaril on mõrvarina rohkem rakendust leida. On tehtud uuringuid, mis on näidanud, et tagasipöördumine ühiskonda on raskendatud. Põhjuseks ei pea loomulikult olema ainult märk vaid selleks võib olla ka isik ise. Puhast eksperimenti märgi suhtes on raske teha juba eetiliselt ning samuti peaks
kujuks t~ousis orjakiri . Orjakiri on v~orreldes uue u ¨markirjaga veelgi enam lihtsustatud, pitsliga raskelt kirjutatavaid u ¨marnurki on j¨atkuvalt v¨ahendatud. Uuskiri kinbun Orjakirjaga , , (scribes' style) sarnast kirja on leitud juba S~odivate Riikide rahadelt [ 84, lk.309], mis toetab vanakirjaga paralleelse tekke h¨upoteesi. 181 Shirakawa [ 94, lk.899900] seletab m¨arki kui kurjategijast orjade t¨atoveeringut, kirjakuju esimesed n¨aited on leitud juba 4.saj. e.m.a. K¨asitlus orjakirjast kui Qin ajal alamklassi tarvis lihtsustatud m¨arkidest, ei vasta ilmselt t~oele. L¨ahtudes Shirakawa seletusest, olen, erinevalt inglise keelsest `kirjutaja stiil' terminist, kasutanud eestikeelse vastena orjakirja. Orjakirja peetakse p¨o¨ordepunktiks vanakirja muutumisel t¨anap¨aevaseks [ 84, lk.307]. Orjakirja hiilgeaeg oli k¨ ull hiline Han, aga kirjakuju
mõjutavad karistust ja selle tagajärge; 7. sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolust, haridusest, elukohast ,,teatud" piirkonna kaudu jne.; ei pruugi olla võimalusi normikuulekaks eksisteerimiseks (immigrandid), kultuurinormide erinevus, kohalolekuriigi normidest mitte aru saamine, demograafiline põhjuslikkus, kindla elukoha puudumine, haridus 8. õigusemõistmine lähtub stereotüüpsest ettekujutusest kurjategijast, kui madala moraali ja paha sooviga hukkamõistu väärivast isikust; 9. kui isik on kord märgistatud, siis on tal sellest märgist raske vabaneda. Mõrvaril on mõrvarina rohkem rakendust leida. On tehtud uuringuid, mis on näidanud, et tagasipöördumine ühiskonda on raskendatud. Põhjuseks ei pea loomulikult olema ainult märk vaid selleks võib olla ka isik ise. Puhast eksperimenti märgi suhtes on raske teha juba eetiliselt ning samuti peaks
annaabi.ee 
