Kurb lugu. Neljapäeval, umbes kella üheksa paiku õhtul. Kaks noort, poiss ja tüdruk jalutavad käest kinni. Nad on juba pikka aega täielikus vaikuses kõndinud, aga neile meeldib nii. Nad lihtsalt naudivad teineteise lähedust, ilma sõnadeta. Poisi küsimuse peale, et kas kaaslasel on külm, noogutab tüdruk tagasihoidlikult. Sõnagi lausumata annab poiss tüdrukule oma jope. Vastutasuks saab ta ainult tüdruku sooja naeratuse, ei midagi muud. Nad ei taha sõnadega rikkuda seda, mis neil on. Mõni juhuslik mööduja võib naeratades öelda, et armas paar, aga nad on midagi enamat, kui lihtsalt armas paar. Lund hakkas sadama. Suuri ja valgeid lumehelbeid langes maha, alguses hõredalt, hiljem juba tihedalt. Tüdruk puges rohkem poisi jope sisse. Ta nuusutas. See oli seesama lõhn, mis poisiga alati kaasas käib. Nad vaatasid teineteisele pikalt otsa ja jätkasid oma teekonda kaubandus- keskusesse. Kuigi ol...
Eesti rahvastiku kurb olukord Viimastel kümnenditel on Eesti rahvaarv nähtavalt vähenenud ning äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku? Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bus...
Kuula alati oma sisetunnet. ,,Kas sa tuled?" ,,Mkmm.." ,,Tule ikka!" ,,Eiiii...!" ,,Hardo sügas kukalt. Ta ei saanud sõbrast aru. ,,Miks siis?" ,,Ma ei taha." ,,Haha sa ei julge!" ,,Julgen küll aga ma ei..." ,,Tule siis juba!" Ainar teadis, et seekord on asjad teisiti. Ta tundis seda ja ta ei saanud aru, miks Hardo teda ei uskunud. Ta aimas, et seekord on nende salajane seiklusretk metsa hoopis teistsugune kui muidu, võibolla isegi ohtlik. Tema sisemus põles kahe otsuse vahel, kas minna koju ema ja isa juurde või minna Hardoga metsa. Lõpuks jäi siiski poisikese seiklemis ja avastamise himu peale ning ta otsustas Hardoga metsa minna. Nii nad siis kaks kaheksaastast possi metsa poole jalutasid. Metsa jõudes ootas neid ees kaks tuttavat puud. Ühele neist oli graveeritud suur H ja teisele suur A täht. Need sümboliseerisid vastavalt Hardot ja Ainarit. Need olid nad graveerinud oma esimesel mets...
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus ning tal ei tulnud enam sõnad suust välja, kuid siis küsis ta vaikselt, mis tüdrukut vaevab, et ta niiviisi nutab. Tüdruk kõhkles ning siis ütles sosinal, neid ei ole enam. Ta rääkis poisile pikalt ja laialt oma vanematest, ja kuidas ta vanemad olid hukkunud. Selle ...
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luulet...
Kiri minu südamedaamile Tere kallis ! Vabandust , et minu kirja vastamine nii kaua aega on võtnud , kuid vahepeal on juhtunud nii palju. Mul on kahju sulle tunnistada, kuid minu tunded Sinu vastu pole enam nii tugevad kui varem. Ma loodan, et sa ei pahanda mu peale , kuid nagu sa tead , siis südant ei saa sundida. Olen palju mõelnud meie koosveedetud ajale, need ajad on olnud õnnelikumad mu elus, kuid ma ei suudaks enam nii jätkata. Ma tean, et mu sõnad teevad sulle haiget, kuid loodan , et sa lepid sellega , sest nii on meile mõlemale parem. Ma loodan, et sa tead, et olid kõigeparem asi, mis minuga kunagi juhtunud on. Sinu silmad olid need, mis tegid mind õnnelikuks, sinu naeratus tõi ka mulle muige huultele, kuid sellest kõigest ei piisa armastuseks Sinu vastu. Pealegi ei oleks mul aega selleks kõigeks, ehk sa suudad mind mõista ja võibolla ka kunagi andestada. Kohtumiseni . ...
ja draama sünteesi. Kirjutanud ka „reekviemi“ (1874), keelpillikvarteti e- moll (1873), kantaate, vaimulikke teoseid (sh. „Te Deum“, 1896, „Stabat Mater“, 1897), hümne ja laule. Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Verdi populaarsus, 1840.aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos, mis sellal oli Austria poolt okupeeritud. Rahvas samastas end Paabeli vangipõlve viidud juutidega. Orjade koori laulu sellest ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hümniks. Milanolased hakkasid pooldama Sardiinia kuninga Vittorio Emanuele II katseid ühendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud.
Kuidas me peaksime elama? "Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline" - nii on öelnud Albert Einstein. Minu soov on elada nii, et kui on käes minu elu viimased päevad ja ma oma elule tagasi vaatan, siis mind valdab tunne, et ma olen oma elu elanud. Ma ei pea midagi kahetsema ja olema kurb, et ma midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame kõik mis võtta annab, kas ärkame hommikul mõttega, et täna ma elan, või mõttega, et miks ma üldse ärkama pean? Me saame oma elu elada vaid korra, mistõttu mina olen võtnud omale eesmärgiks võtta sellest kõik, mis võtta annab. Ma teen oma elu nii
ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmise rolli täiesti uue inimesena. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta
,,Vaikelu mure" Marie Underi ja Gustav Suitsu luule võrdlus Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri! (Suits: 1905: Lõpp ja algus) Nüüd tulen kas e i või j a a! Nüüd on kallastest tõusnud meri. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus") siis on ka võetud kõige arv ja mõõt; hirm sul, kui oleksid teind veretööd, (Under: "On siiski kurb") Ja mina tohin elada! Mis eest?!
Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona Vivaldi – Itaalia helilooja ja viilulimängija , tuntumad teosed : Neli aastaaega Bach - saksa helilooja, Fuuga Händel - saksa helilooja , Messias 8. Kuulmise järgi kohustulik ära tunda ja osata iseloomustada: tunnused-kurb või rõõmus, ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu: Ave Maria – kurb, vaimulik, Schubert, väga kurb Gregoriuse koraal – kurb, vaimulik, paavst Gregorius suur, tekitab pigem masendavat meeleolu, väga aeglane lugu, meelib et laulus on nii nais kui ka meeshääli. Luterlik koraal "Mu süda ärka üles" – kurb, vaimulik , Cyrillus Kreek, sobib kirikus laulmiseks, tekitab ühtsuse tunnet.
Villem-Grünthal Ridala luuleanalüüs Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega
Kuplee 1.Kes on rõõmus sellele paistab päike, kes on kurb sellele lööb äike. Kes on rõõmus sellele kõik läheb hästi, kes on kurb selle elu on risti-rästi. Ref. Aga minu elu see on hea, muredest on tühi minu pea. 2x 2.Kes on rõõmus see vallutab ka kõrgemad mäed, kes kurb see vangi kongi läeb. Kes on rõõmus sellel kõik teed on valla, kes on kurb sellele elu läheb trepist alla. Ref. Aga minu elu see on hea, muredest on tühi minu pea. 2x 3.Kes on rõõmus selle taevas on selge, kes on kurb see vahetab varu velge. Kes on rõõmus seda mured ei mata kes on kurb see aga kodus üksi nutab. Ref. Aga minu elu see on hea, muredest on tühi minu pea. 2x
kalmistule. · Ilmus aastal 1981 ,,Mu süda · Kokkuvõte teostest ,,Kogutud luule" ja ,,Ääremail" laulab" · Mahukas valikkogu sisaldab üle poole poetessi avaldatud luuletustest eelmise sajandi algusmomendist alates · Raamatu pani kokku Paul Rummo · Luuletuste teema on põhiliselt eluküllus, armastus ja loodus · Hiljem ka kurbusest · ABBA, ABAB, AABB On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke täis soovide sinisädelust- kuid ometi loobumisuhke On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud- Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Aitäh kuulamast!
Ta ikka olnud iseenda oht. Ah, mina olen juba seda sugu, Nüüd vaikus jäätub kõigel ebakõlal. et iga meel mul iga ilu joob. Et oma huuled enne puhtaks kastab, Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kus huugab haudjas hääletuse lõõsk: kui surmamõistetu, kel vähe aega. et suu tal oleks jahedusest rõõsk, kui ainsa vastutava sõna vastab. On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm Näeb: inglid põlvitamas oma tiibe selle südame, leeksäravate katuste all maas, selle südame, täis joobumispuhke, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. mis vägivaldne armuheitlik viibe! On siiski kurb, et pärib surm selle südame Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes.
kui leegid üleroomlevad mu kingi, ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. 1.Teema: loodusluule, armastusluule. 2.Kokkuvõte: Kirjeldab ümbritsevat terrassi. Räägib, kui ilus ja hea kõik ümbritsev on. Kirjeldab lilli , nt." nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab" 3. Analüüs: 1 värss, 14 värsirida, alguses aabb , hiljem abab, isikustamine: roosikimp hõõgumas, lõhnu sajab. Epiteet: verev roosikimp. On siiski kurb (1917) On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud - Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! 1. Teema: armastusluule 2. Kokkuvõte: Räägib kellegi surmast, kes pole veel saanud kõiki oma laule lauldud. Tundub olevat noore inimese armastusest. Nt: " On siiski kurb, et pärib surm selle südame,
aastal Ameerikasse. Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis. Henrik Visnapuu on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel (1931), Päike ja jõgi (1932), Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule- ema (1942). Laske Mul Olla kuri Laske mul olla kurb. Kurbus jumalast on kingitus meile siin. Kurbust kõigile! On südamen õnn ja piin. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Sina, jumala käest, nukker ja vaikne Ing! Võtke kinni kõik käest, tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Sina, ken oled nüüd, sina, ken läksid jo. Vaiki kurbusen nüüd, tund on õnnis ning maa. Laske mul olla kurb. Laske mul olla kurb. Kurbusen jumala hääl kõneleb minule hääd. Vaikne jumala hääl hinge kui helin jääd
maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt kannatama halba kohtle- mist. 2. TSITAADID Mõnigi sohu visatud lk. 17 Seapea laste seapea, kausitükk, mänguasjaks!? vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguas- jaks... Ja Villu? Kukulinna lk. 81 Kurb, et Villu elu esimese sauna asemel ikkagi nii kur- on pärnade varjul väike valt/üksildaselt valge majake. Siin üksi lõppes. on nõrgameelne vagu- ne, siia viimaks on Hugo oma sõbrale aseme leidnud, kus pime vari, mis ta hinge peale langenud, teda ei vaeva kus ta rahule jääb. 3. MÕTTED, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Jube kahju Villust, et ta elu nii keeruline, kurb ja raske oli. Ja veel see, et juba küllalt noorelt läks
Eesti artistide muusikavideot, mis ajas küll veidi segadusse, sest oli raske aru saada, kas see video läheb kuidagi filmi teemaga kokku, kas see on filmi osa ja nii edasi, kuid video ise oli väga armas ja sügavamõtteline. Mida edasi, seda paremaks film muutus. Film keerles põhimõtteliselt selle ümber, et 4 erineva iseloomuga tegelast kontrollisid ühe tavalise tüdruku mõistust ja tema tegevusi. Mulle meeldis kõige rohkem filmi juures see, et selle iseloomu ülesehitus oli rõõmus, kurb, rõõmus, kurb, rõõmus, sest nii oli seda veel huvitavam jälgida ja näha sai väga palju vaheldust, mis tekitades lõpus sellise tunde, et film võiks olla pikem ja ei tahaks veel vaatamist lõpetada. Just ka selle tõttu võiksid seda vaadata nii täiskasvanud kui ka lapsed, sest filmi sisul on olemas kõik vajalik täiskasvanute kui ka laste jaoks. Film on rõõmus ja kaasahaarav, kuid samas ka kohati kurb. Filmi kohta pole ühtegi halba sõna. Soovitan seda
ei inimestelaste kihav veri, maailm täis valgeid unenägusid. kus ihad hinges hõõguvad kui söed. Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled Need valged ööd, kui hõbevalged keed: - kõik lõhnad õite siidilises süles ei suuda keegi suudelda neilt ära siis sala värisedes ärkavad üles, neid lugemata valmind suudlusi. ja vana muinaslaulu laulvad veed. Under 2002: 7 On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm selle südame, On siiski kurb, et pärib surm selle südame selle südame, täis joobumispuhke. ja kõik tema laulmatud laulud - Täis soovide sinisädelust - kuid ometi ah, nii kurb, et pärib siiski surm loobumisuhke. selle südame laulmatud laulud. On siiski kurb, et pärib surm selle südame, ta hommiknoored igatsuslõõmud, ta õnneks kangastunud kurbuse ja kõik tema kurvad rõõmud. Under 2002: 42
Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid koit idas veripunane männi roheline samet mets härmatises surnuvaik Isikustamised külm plaksatab ja vastab niit ja heinamaa kurb, kidur põõsas kurdab teel
kevad- ootuste aeg LUULEKOGUD · ,,Sonetid"(1917) · ,,Eelõitsend"(1918) · ,,Sinine puri"(1918) · ,,Verivalla"(1920) · ,,Pärisosa"(1923) · ,,Hääl varjust"(1928) · ,,Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) · ,,Õnnevarjutus"(1929) · ,,Lageda taeva all"(1930) · ,,Kivi südamelt"(1935) · ,,Mureliku suuga"(1943) · ,,Südame tuhas"(1954) · ,,Ääremail"(1963) · ,,Mu süda laulab"(1981) ON SIISKI KURB VALGE VÄRAV On siiski kurb, et pärib surm Üks valge lumetee viib alla mäge, selle südame, kus üksik aken heidab väsind leegi - selle südame, täis joobumispuhke, Üks vaikne tee, vist harva käib siin keegi: täis soovide sinisädelust - kuid ometi ei kuulda kuljust, rudisevat rege. loobumisuhke. Tee lõpus valge värav. Salaväge
ja poleneese. Vihmapiiskade prelüüd. Lizst – ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid ja prelüüde. Kirjutas ungari rapsoodiaid Sibelius – soome helilooja. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Finlandia, Kurb valss, Viies sümfoonia Grieg – norra helilooja ja pianist. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga .Kuulsam teos on Peer Gynt Bizet - prantsuse helilooja, ooper : Carmen – dramaatiline lugu Tšaikovski – vene helilooja
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja loodus- või inimkeskkonna helid. See mõjub inimestele erinevalt, kellele halvasti, kellele hästi. Mulle mõjub muusika suurepäraselt. Kui ma olen kurb, siis kuulan kurvemaid lugusid, aga kui olen rõõmus, siis kuulan kõike. Mulle isiklikult meeldivad kurvemad laulud, sest nende sõnad ütlevad alati midagi. Laulu mõte on alati hea. Pidudel kuulan bassiga lugusid, zanriks on hardstyle või dubstep. Isiklikku laulu kujutan ette sellisena, et see on väga lähedane, alati tekitab see hea enesetunde, kui seda kuulata. Ma ei kujuta ette elu ilma muusikata. Juba ammustel aegadel hakati tegema muusikat. See on eluga väga tihedalt seotud
kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja Andres, nii ei suuda ka üks tüüpiline Eesti inimene ilma alkoholita oma tundeid avameelselt väljendada. Arvukates arvamusartiklites imestatakse, miks küll Eesti inimene ja mis eriti kurb, et Eesti noored tarbivad üha rohkem alkoholi ja arvukad juhtumid tõendavad, et ei suudeta piiri pidada. Alkoholimürgitusest tingitud surmade arv on meil kolm korda kõrgem kui Euroopa keskmine. Ometigi on kõik selgemast selgem - Eesti inimesele on läbi aegade selgeks tehtud, et ta on vaoshoitud ja ei kipu oma tundeid ja emotsioone eriti teistega jagama. Küll tuuakse põhjuseks meie 700 aastat kestnud orjapõlve ja aega Nõukogude Liidu ikke all, mis muutis kõik Eesti
Õppis Tartu linnakoolis, jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Läks Pariisi. Ei lõpetanud PSKTK-li. Iseõppija.Stiil- algselt sümbol, hiljem võttis eeskuju egiptuse ja kreeka kunstist, tegi anatoom õiged, kuid vähe liikuvad kujud. Hilisemalt lüüriline realism. Materjal-graniit(raskesti töödeldav, kristalliline), puu, pronks. ''Henrik Ibseni portree''-impressionistlik, ''Mure''-nii realistlik, et ebaesteetiline; kurb, murelik. Naine Mari, pojad Lennart, Peep ja Ra ning tütar Tui Isis Lea. EduardWiiralt-graafik, õppis- Tln Kunstitööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas Vabadussõda. Lõpetas Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõndaaega õppejõuna. Elas Prantsusmaal, Marokos. II MS elas üle Eestis. Hiljem Rootsi, Pariis. Ainsa eestlasena maetud Pére-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Tuntuimad tööd- ''Põrgu'',
Aide ei maali ennast teadlikult, kuid tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi. Tema sõnul meeldib talle naiselik ja kaunis maailm. Tema piltide tegelased hõljuvad pilvedel, unistavad õunapuu all, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taga. Temale on piltidel tähtsad pitsid, ta on kasutanud Haapsalu salli- ja äärepitse. Aide töötab Haapsalu kooli kunsti õpetajana. Mulle jäi silma üks pilt, kus oli üks poiss, kes oli üksi seilaval paadis, ta oli seal üksi ja ta oli väga kurb. Nägin selles pildis ennast, sest ka mina olen kurvana eemalehoidev ja üksik. Kui mina olen kurb siis hoian omaette. Sama tegi ka see poiss, ta oli segaduses ja tahtis olla üksi. Seda see pilt ka iseloomustas. Pildi nimi oli ’’Väike meremees’’ . Alari Kasekamp 11. R
ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale" · 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele · 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina Eiffelli torn · ,,Saatmata kirjad"/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007) · Jah, loodame, et veel sel aastal ilmub väike valikkogu «Saatmata kirjad», mille on koostanud Aidi Vallik mu varasemast luulest ja «Maavalla keisrist»
ARVO PÄRDI KUULAMINE 1. „Spiegel im Spiegel“ Teost esitavad Leonard Roczek, kes mängib tšellot ning Herbert Schuch, kes mängib klaverit. Antud teos esitataksegi nende kahe pilliga. Antud lugu on väga ilus, kohati isegi kurb. Teose kompositsiooniks on Pärdi enda loodud tehnikat- tintinnabuli (sulanduvad kaks ühehäälset liini üheks tervikuks). Teost on kasutatud paljudes kuulsates filmides ja telesaadetes. „Spiegel im Spiegel“i pikkuseks on 10 minutit ja 27 sekundit. 2. „Für Alina“ Pala esitab Nejc Lavrencic klaveril. Teos on miniatuur ehk väikepala klaverile. See lugu on samuti üsna kurb ning vaikne, mis paneb mõtlema. Teoses esineb palju väikseid pause. Meloodiad jäävad
Mees on õnnetu. Tal on seljas räbalad riided ning istub rätsepistmes. Kuna teos on maailitud Picasso sinisel perioodil. Siis domineerivaks värviks on sinine. Lisaks võib leida ka hallikaid ja pruune toone. Tegemist on läbisegatud toonidega ehk murtud toonidega. Teose osad on kujutatud külmades toonides. Üldiselt valitseb külm koloriit. Kunstnik on rõhutanud meest koos kitarriga. Pintsli käsitlus on hästi peen ja viimistletud. Minu arvates on teose meeleolu külm ja kurb. Kuna kunstnik on maailinud selle sinisel perioodil. Sinine periood kirjeldab Picasso Hispaanias reisimist ja olemist, samuti ka tema sõbra enesetappu. Minu arust püüab kunstnik selle teosega edastada, et isegi kui inimesel on rasked hetked, siis tuleb leida endale asi, mis hoiab tuju üleval ja aitab inimest halbadel aegadel. Minus tekitab see teos rahutust, samuti ka natukene hirmutab. See mees on küll kurb, aga kunstnik on niimoodi maalinud, et võib näha ka natukene kurjust
kordselt veepinnale ujudes, märkas toredat purjekat, seal peeti kauni printsi sünnipäeva. Öösel tugeva äikese tormil purjed purunesid, laev murdus pooleks. Väike Merineitsi nägi palju vaeva, et selle risu seest prints päästa ja kaldale viia. Maapeal olid ilusad mäed, loss, kirik. Rannale jooksis noor tüdruk, leidis sealt printsi, tulid ka teised tüdrukud. Prints ärkas ja naeratas neile, nad lahkusid. Kurb Merineitsi palus merenõialt abi, et pääseda printsi lähedusse. Tee nõiani oli väga hirmus ja täis raskeid takistusi. Nõid kuulas ta soovi ja ütles, et kui prints sind ei armasta ja pastori ees seda ei tõota, muutud sa vaid vahuks veepinnal. Väikese Merineitsi tungival palvel andis nõid talle võlujoogi, vastutasuks lõikas tema keele ja võttis ka kauni hääle. Jõudes lossi lähedusse, jõi võlujoogi tugeva valuga, sai ta saba asemel kaks jalga.
Edasi tuli lavale muusika õpetaja Tatjana Ustinova ja esitas Rimski-Korsakovi teose "Snegurochka" orkestri saatel. Laul oli rõõmsameelne. Tatjanal on väga ilus, lausa ooperilaulja hääl ning laul oli suurepäraselt esitatud. Laulu meloodia oli laiulatuslik ja sujuv. Solist võttis väga kõgeid noote ja laulu lõpp oli väga kiire ja küllalt järsk. Kolmandana esitati P.Tsaikovski ooperist "Iolanta" ühte aariat. See oli rahulik, kurb ja hästi sujuv. Kogu laul oli minoorse toonaalsusega ja kõrgetel nootidel lauldud. Neljandaks oli üksnes muusikakooli orkestri esitatud valss M.Glinka ooperist "Elu tsaari auks" ("Zizn za tsarja"). See oli pidulik, hüplev ning rõõmsameelne ning teravate rütmidega. Vahepela mangisid viiulid ühte ja sama, aga puhkpillid erinevat meloodiat. Kogu pala oli mazoorses tonaalsuses ja laiaulatuslik. Viiendaks esituseks oli jalle Tatjana Ustinovi poolt lauldud aaria Rimski-Korsakovi
9999999-6199910=3800089 Vastus: 3800089 Playboy ajakirja jäi veel lattu. Suhte väljendamine protsentides. Raamatukogus on 849246 arvutit, neist 304565 on katki. Mitu protsenti on katkiseid arvuteid ? 849246-100% 304565 x 100 304565-x% = 849246 = 35,9% Vastus: Katkiseid arvuteid on 35,9% Muutuse väljendamine % e. Kasv ja kahanemine % . Kurb ja Lõbus sõitsid rattaga ,Kurb viskas Lõbusa kodaratesse aga kodaraid oli 5049543 tükki, Peale juhtumit kadus 23% ära ning pärat pani Kurb 11% tagasi. Palju oli lõpuks kodaraid? 5049543-100% 5049543 x 23 X 23% = 100 = 1161394,9 =>5049543+ 1161394,9=6210937,9 Uued kodarad 6210937,9-100% 6210937,9x 11 x-11% = 100 = 683203,169 Uued kodarad: 6210937,9-683203,169=5527734,731
Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab muusikapala väga eriliseks. Vahepeal tõuseks nagu mingisugune pinge ja siis läeb kõik rahulikuks ning sujuvaks. Teos
Selle raamatu kirjanik on Eduard Vilde. Tegevused romaanis toimuvad peamiselt talvel. Peategelane on mees. Ta on noor, töökas, tugev ja sümpaatle eestlane. Temal on suur pere: ema, vend ja kaks õde. Sotsiaalsest aspektidest lähtudes ta on tavaline talupoeg, kellel on palju nõlgu ja kes elab suures vaesuses. Ta mõtleb alati sellest, kuidas saada raha, kuhu ja kuidas elada edasi. Terve elu Jaan veetas ausalt, ja ainul tugev vaesus juhtis teda eksiteele. Romaani tuju on rahulik ja natuke kurb. See peegeldub Jaani kodus ja maa õhkkonnas. Tema kodu on vana hustik. Seal on 1 tuba, kus tema pere elab koos koduloomadega. Toas on vähe asju ja üldse tume ja must. Akna kaudu ei või sattuda valgus, sellepärast ahju tõttu on kõik senal, aknal ja üldse õhus suitsus ja haisus. Peategelane ei rinna käsi risti ainult sellepärast et ta on armunud ja ka mõtleb ona emast. Romaanis on suur piir rikkase ja vaesuse vahel. Lugesin läbi raamat ,,Ja päike tõuseb"
teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod. · Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus, et vastuarmastust loota ei ole. SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser
SILVA Kuulatud kontserdi pealkiri oli Silva. Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin.
Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises?
Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed. Kurb toon poeb Hirveküti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Peategelase iseloomustus Kasutatud üht lõiku raamatust Hirvekütt oli Välejala täielikuks vastandiks. Ta erines Välejalast nii välimuselt kui ka iseloomult. Kasvult oli ta umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli võrdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis tõestasid ebatavalist väledust, kui mitte just ebatavalist jõudu
Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin – "Eleegia", Vennaskond – "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis – "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta.“ (Wikipedia) (http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia) 20.10.14 Teos esineb palju kurbust ja kurdetakse selle üle, et ollakse üksi ning soovitakse kogeda, et ollakse armastatud. Meeleolu on luuletues kurb. Riimitüüp on paarisriim. Luuletuses esineb ka kujundeid. Näiteks „kell mu käel aeglaselt käib“ on personifikatsioon, sest antakse eluta esemele elusa inimese tunnused, kell ei saa aeglaselt käia käel. Teine personifikatsioon on näiteks see „ õnn ei kohta mind mu eluteel“ õnn ei ole eluolend ja ei saa reaalselt kedagi kohata kuskil. Luuletus kuulub eleegia zanrisse. Sisu on kurb ja sügavamötteline.Esineb nutulaulu terve luuletuse vältel.
mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ning valgustus oli ka tasemel. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse
Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl, eestis torupill ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti ja viiul, rahvamuusika, it keeles generaalbass, Basso Continuo. Ooperi eelkäijad: müsteeriumid, intermeediumid. Claudio M. Helikeel-palju pille võeti kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. kasutusele, koorid, ansamblid. Temaatika- mütoloogilised kangelased, dramaatiline süzee, lõpp kurb, tundeline. Bel Canto ilus laul. Primadonna- sopraooper. Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper. Opera Buffa- koomiline ooper. Intermeedium- intermeedium, meelelahutuslik Kastraat- enne murdeiga lõikuse läbi teinud noored. Opera Seia- tõsine ooper
Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga. Ta ema vaatas talle sõnatult otsa, Paul nägi, et ta ema oli hommikuti tõustes kurb, sest üks päev oli jällegi vähemaks jäänud. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Sõda muutis ka noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru, kellega nad olid koos rindel käinud, kellega koos oldi tehtud nalja, elatud üle kurbushetki ning kes olid neid kaitsnud ja nendele toeks olnud. Sõprus oli see, mis hoidis Kati ja Pauli ning teisi kamraade koos ja elus veidi pikemat aega
17) Tatjana kiri pani ta mõtlema, pihib, et ei suuda end abieluga siduda. Talle ei meeldi abielu, 18) Tatjana nukrutseb 19) Lenski ja Olga on armunud 20) Tatjana nimepäev, Onegin ja Lenski vestlevad. 21) Tatjana nägi und ja uskus ennustusi. 22) Tatjana salaaimdus õnnetusest 23) Lenski kutsus Onegini enda juurde peole, nad läksid tülli. 24) Onegin tantsis kättemaksuks Olgaga 25) Lenski läks närvi, kutsus duellile 26) Lenski saab surma 27) Onegin on väga ehmunud ja kurb 28) Olga sai uue mehe 29) Nad sõitsid Moskvasse, Tatjanale tutvustati kindralit, et see talle meheks läheks. 30) Aeg möödus, Onegin sõitis ka Moskvasse. 31) Nägi Tatjanat, kes oli abielus ja väga palju muutunud. 32) Tahtis Tatjanat endale, oli temasse armunud. 33) Tatjana ütles, et tema aeg oli möödas, Onegin oli kurb 34) Tatjana sõitis Onegini pärinud majja ja kinnitas talle, et tema aeg on möödas.
Õiglane Kui ta oli lasknud oma mehe Manasse? Ära tappa, läks ta kohe Siimeonile? Sellest rääkima ja ütles vanamehele et ta tahtis, et temaga tehakse käsuseadmist mööda, Siimeon keelas. Kui Juudit tappis Olovernese ja saabus oma rahva juurde tagasi, tahtis ta surra. Juudit tunnistas üles, et ta lasi tappa oma mehe Manase? . Kuid Osias ei lubanud Juuditil surra, sest Osias armastas teda. Osias tappis end, kui Juuditil olid käed kinni seotud ja rahvas teda väravate poole vedas. Kurb Ta oli kurb, sest ta ei saanud olla koos Olovernesega. Ta ei saanud temaga lapsi. Enne Olovernese tapmist suudles ta meest ja see oli ka ainuke suudlus Olovernesega. Enesekindel ta teadis, mida ta teeb. Juudit oli koguaeg endas kindel. 3. Juudit armastas Olovernest, Nimetut, rahvast ja Siimeoni?. Nimetu armastas Olovernest ja Juuditit. Osias armastas ainult Juuditit. 4. Isiklikult mulle see teos eriti ei meeldinud, Te teate isegi et minus eriti ei ole lugemishuvi kunagi olnud
oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamorfoosi", painas mind mõte, miks ja millest on saanud kirjanik inspiratisooni kirjutada selline kurb ja mõtlemapanev lugu. Kuna ka peategelasel olid kõik ta elus toimunud muutused tingitud välisest muutumisest, siis elust võetuna tõmbasin paralleele liklusõnnetusse, tulekahjusse jms sattumisega. Sellise kogemuse läbielamisel võib välimus muutuda just inetuma suunas. Sisemine loomus saab aga peale sellist transformatsiooni arendeda vaid paremuse suunas, mida ei pruugi märgata inimesed ta ümber. Kuigi autor on lähenenud teoses juhtuvale kui paratamatusele, siis minu arvates
oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka lootusrikkamaid emotsioone. Kord mängis orkester üksi, siis koos klaveriga, kuid oli ka klaverisoolosid, mis enamasti olid kiired, rütmikad ning kohati isegi dramaatilised, mängides väga valjult ja süngelt. Minu arust oli imetlusväärne Mihkel Polli professionaalsus ja oskus teoses emotsiooni sisse elada, tõustes vahepeal isegi kogu kehaga pingilt õhku
Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on vinge. Ja minu pea vaid kurval pilgul ööpimedusse liualt kaeb maailm on kurb ja kooljakaame, ühtaina keset kitsaid raame me ringleme. Kui suredki kõik algab samas, taas korduvad needsamad lood. Nii jääbki see. Kõik magab vaikus taevalael. Anna Ahmatova: Hääl hüüdis mind. Ta ütles: ,,Tahad, sa tule siia, vabaks saa, kõik kõlvatu, kurt jäta maha,
Väike prints Antoine De SaintExupery · Suured inimesed ei mõista lapsi ja lapsed ei mõista suuri inimesi. · Laste kujutlusvõime on suurem,kui täiskasvanutel. · Suured inimesed armastavad numbreid,kui te jutustate neile uuest sõbrast ,ei küsi nad seda kõige tähtsamat. · "Mulle ei meeldi, kui minu raamatuid kergesti loetakse. Mul on nii palju murest,nende mälestuste jutustamisel." · "Kurb on sõpra unustada.Igal ühel pole sõpra olnudki." · " Tead kui oled nii kurb, siis armastad päikseloojangut." · "Pisaratemaa on ju nii salapärane." · "Ma sündisin koos päikesega" ,ütles lill. · Minu lill täitis terve planeedi magusa lõhnaga ,mina aga ei suutnud sellest rõõmu tunda. · Oleksin pidanud märkama tema tühise vingumise taga õrnust ,kuid ma olin liiga noor ja ei osanud seda hinnata.
- ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe - Ühele silbile vastab mitu erinevat nooti - Taktimõõtu ei saa määrata - Meloodia ulatus on väike - Suured hüpped meloodias puudusid HOSANNA, FILIO DAVID SOL INVICTUS! (Hosianna, Taaveti poeg võitmatu kuulsus (Päike)!) Kuula ja kirjelda oma muljed. "Puer natus est nobis" õp lk 13 Minu jaoks oli ,,Puer natus est nobis" igav laul. Tema meloodia oli üksluine ja korduv. Laul tundus kurb . Meloodia tegi laulule rütmi. Laulja tämber oli ilus, puhas ja kõlakas, eriti kui olid kõrgemad kohad. "Veni, creator spiritus" õp lk 14 Laul tundus lõbusam. Meloodia oli kohati langev ning jälle tõusev. Muljed pole mul eriti hämmastunud, sest laulud ei lähe mulle peale, kuid laulja hääl on kõhedalt ilus. "Conditor alme siderum" õp lk 15 Ladina keelsed laulud pole minu teema. Laulu meloodia oli samuti üksluine, ta polnud hüplev ta oli pigem tasane
annaabi.ee 
