ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeelne "Hauakõne". Vanim läänemeresoomekeelne tekst on 13. sajandil kasetohule kirjutatud karjakeelne pikseloits. Ungari, soome ja eesti keel on arenenud kultuuriga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Keelt ohustab ka pidev suremuse protsenti tõus. Eriti suureks probleemiks on Venemaal soomeugrilaste arvu oluline vähenemine. Etnofuturism on kunstilis-poliitiline liikumine, mis püüab tõlkida soome-ugri rahvaste traditsiooni tänapäeva kunstikeelde. Soome-ugri ühislipp on loodud Szymon Pawlase poolt, lipul on ühendatud sümbolid ja värvid kõigi soome-ugri rahvaste lippudelt. Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Keele tekkimine on jagunenud 3 arenguperioodi: 1) kuni aastani 1200 oli vanaeesti keel 2) 1200-1700 aastatel eksisteeris murrangueesti keel
luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused. Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Stopp! Jäta Meelde! Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s,
Näiteks võiks tuua kunstrirevolutsiooni, kus üheks vahendiks on sürrealistlik kunstiteos. Pärast uusvasakpoolsete väljaastumiste läbikukkumist ja vaibumist hakkasid levima teistsugused ideed tekkisisd uusparempoolsed liikumised. Nendel ei olnud phtset keskust ega väljaannet, vaid koonduti eraldi klubidesse. Enamus uusparempoolsete tegemistega on seotud kirjanik Alain de Benoist. Uusparempoolsed defineerivad kultuuri kui praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogumit, mille on moodustanud traditsioonid. Benoist'i sõnul on inimene ajalooline olevus, kelle ajaloolisuse pani paika tema kultuur, mis evolutsioneerub kogu aeg. Järg-järgult eemaldutakse loodusest ning ajalugu peetakse olulisemaks kui bioloogiat. Uusparempoolsed eitavad radikaalseid ühiskonna ümberkorraldusi. Revolutsiooni peetakse eriti halvaks. Samuti peavad nad inimesi intellektuaalselt erinevateks ning et kõigil on
elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Pildid luminestsentsist :
i) eeslinna tootmispiirkond 2) Mida on tehtud teie kodulinna linnaplaneeringuks? a) majanduslikud lahendused: ökonoomsem sisestruktuur, otstarbekas transpordikorraldus b) sotsiaalsed lahendused: koolide, tervishoiuasutuste, kultuuriasutuste, puhkealade paigutus c) tehnilised lahendused: teede ehitus, sildade, veevärgi, elektrivõrgu rajamine d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? 2+2p. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17
väliskeskkonna mõjutuste eest: päikese, tuule, vihma, lume ja mehaanilise ärrituse eest. 14. Kaasaegse rõivastuse peamised funktsioonid. ➔ Utilitaarne ehk praktiline - kaitsefunktsioon, hügieeniline ja ergonoomilinr funktsioon, rõivaaluse mikrokliima seisund. ➔ Sotsiaalne funktsioon - religioossed, professionaalsed, sümboolsed ja tavandilised funktsioonid. ➔ Esteetilis(perioodi stiil ja suund)-informatiivne(maitse) funktsioon - sisaldab kunstilis- kujunduslikku ja puht esteetilise funktsiooni. 15. Rõivaste klassifikatsioon. Alaklassid. 1) Olmerõivad: kaitsevad keskkonna välismõjude eest; pesutooted, kergrõivad(:toodete järgi, soo järgi, aastaaja järgi), ülerõivad, korsett-tooted, peakatted, sõrmikud ja kindad. 2) Spordirõivad: kaitse traumade eest. Tähtis hügieeni-, informatiivne- ja funktsionaalne funktsioon. Peab kaasa aitama tulemuste saavutamisele. Jagunevad alaklassidesse
i) eeslinna tootmispiirkond 2) Mida on tehtud teie kodulinna linnaplaneeringuks? a) majanduslikud lahendused: ökonoomsem sisestruktuur, otstarbekas transpordikorraldus b) sotsiaalsed lahendused: koolide, tervishoiuasutuste, kultuuriasutuste, puhkealade paigutus c) tehnilised lahendused: teede ehitus, sildade, veevärgi, elektrivõrgu rajamine d) sanitaar - hügieenilised lahendused: hoolitsemine puhtuse, haljastute, kalmistute paigutuse ja mikrokliima( õhu puhtus) eest e) kunstilis - arhitektuursed lahendused: teede, tänavate, väljakute paigutus 14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? MUDELID:1)Ühe keskusega ringmudel- linnakeskus on keskel ja erinevates sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p.
sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri
sisemiselt liigutada, vôimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval môisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri
Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid · mahulised ja ruumilised kompositsioonid
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut. Hiljem muutusid gümnaasiumid hariduskeskusteks. Ka
Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist. Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalik, rahvuslik II 1905-1909 revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916 kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teist moodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Noor-Eesti rühmitus hakkas hajuma 1916. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitiline ja maailmavaateline erinevus oli ka üheks hajumise põhjuseks. Ja puhkes ka 2. Maailmasõda .
Asutaja liikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu- Helsingi. Noor- Eesti üks eesmärke oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja Itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eesti keelse linnakultuuri algust. Tähendab veel modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähendab eesti keele uuenduse liikumist. Kolm perioodi : I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalisus, rahvuslikus. II 1905 1909 revolutsioonist- sotsiaalne. III 1909 1916 kunstilis- esteetiline. Noor Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliseslt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandus ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Rahvahulkadeni nooreestalste looming ei jõudnud, sest haritalastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitline ja maailmavaateline erinevuse tõttu samuti. Noor-Eesti teened :
meeleolu ning tung võimsate, tugevate, jõurikaste ja grandiooslike kontseptsioonide järele. Tobiase teoste ainestik on pärit enamasti Piiblist. Rudolf Tobiasele oli muusika eelkõige vahend oma ideeliste taotluste väljendamiseks. See tugines tema isikupärale, kõrgele vaimsusele ja suurele eruditsioonile. Tema jaoks oli oluline mitte niivõrd muusika kaunikõlalisus, mitte selle kõlailu ja meloodilisus ega tundeväljendus, kuivõrd kunstilis-kujundlik idee, teose sisemine kooskõla. Muusikalised kujundid tekkisid tal spontaansete mõttevälgatustena, milles torkab silma väljenduse jõulisus ja reljeefsus. Kahjuks oli aga Tobias oma iseloomult liiga ebapüsiv. Seetõttu polnud tal nähtavasti erilist huvi teoseid viimistleda ega tungida detailidesse. Ta oli liiga iseseisev, liiga vaba, et allutada end mingitele kindlatele reeglitele. Tema mõttemaailm oli sageli liiga rikas uute ideede ja kujundite poolest,
mõningaid elektroonilisi elemente. Ajalugu Elektroonilise muusika tekkepõhjuseks võib pidada muusikute huvi uudsete väljendusvahendite vastu. Elektroonilised seadmed andsid muusikutele esmakordselt võimaluse jäljendada näiteks loodushääli – kõuekõminat ja tuule ulgumist, aga ka tekitada täiesti ennekuulmatuid kosmilisi helisid. Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu kunstilis-esteetiline ja loodusteaduslik (füüsika ja elektrotehnika) külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses, kui tekkis tänapäevases mõttes nüüdismuusika kontseptsioon. Eelajalugu kuni aastani 1945
Nii muutub isegi näiteks arvutama õppimine tunduvalt vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks, kui õppetunnis arvestatakse ka laste temperamenditüüpe. Neli klassikalist temperamenditüüpi - koleerik, sangviinik, melanhoolik ja flegmaatik - on sealjuuures ainult pidepunktideks. 3.5 Antroposoofia ei ole õpetus Hea õppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pingeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad mõtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda õigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvõimelist tegutsemist.
tekkis soospetsiifiline kirjandus, hariduse ja laienduste aeg, räägiti lastekirjanduse vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud: 1) Jüri Parijõgi – pööras tähelepanu lugeja soole ja vanusele, ilukirjandus toidab tema sõnul teadushimu, fantaasiat, kunstilis-psühholoogilised väärtused olulisel kohal lastekirjanduses 2) Jaan Roos – lastekirjanduse ajaloo uurija 3) Marta Sillaots – tüdrukute kirjanik 4) Paul Ambur – kriitik, rõhutab eakohasust Lastekirjandus 1920-1940: 1) ''Lasteleht'' 2) ''Laste Rõõm'' – algas uuesti 1921, järgnes 19 aastakäiku, esimesed kuus aastat vastutas Ernst Enno, ajakiri oli vaieldamatult populaarseim, palju pilte, laste enda looming, tõlketekst
arendama kuulmist, arendama koordinatsiooni ja arendama käelist tegevust. Õpetavad mänguasjad peavad: avaldama lapsele kasvatavat mõju, abistama õppimisel, arendama lapse ettekujutust ja fantaasiat, arendama mõistust, treenima mälu ja arendama loovust. Ümbritsevat keskkonda tutvustavad mänguasjad peavad: aitama omandada töökogemusi, arendama oskust konstrueerida, arendama oskust käsitseda tööriistu ja õpetama eksperimenteerima ning modelleerima 1.3 Kunstilis - esteetilise ülesande järgi Esteetilise ülesande järgi peavad mänguasjad: arendama muusikalist kuulmist, õpetama joonistamist, arendama käelist tegevust, arendama rütmitunnet, õpetama mängima mõnel muusikariistal ja arendama omaalgatust. 2 Mänguasjade ohutusnõuded 2.1 Tooted, mis ei kuulu mänguasjade hulka · jõuluehted ja kaunistused · täisealistele kollektsionääridele mõeldud detailsed mudelid
variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt
eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre. Eesti tuli integreerida Euroopaga, kuid ei osatud näha seal peituvaid ohte eestlaste alles kujunevale identiteedile. Rühmituse juhtiv tegelane oli Gustav Suits, arvas, et eesti kirjandus on maha jäänud. Liikmeteks olid veel Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Anna Haava, Aino Kallas, Marie Under. Tegevus jaotatakse kahte perioodi: 1905-1909 kujuneti ideeliselt 1909-1915 tegeleti kunstilis-esteetilise küljega Noor-Eesti liikmed olid üsna enesekesksed ning rahva äratamisega eriti ei tegelenud. Olid arvamusel, et tuleks importida Prantsuse, Skandinaavia ja Itaalia kunsti mõjusid. Rühmitust kritiseerisid rahvale lähemal seisvad loojad nagu Kitzberg ja Vilde, seda teatri ("Tabamata ime") ja karikatuuri abil. Noor-Eesti tegevust arvustati ka kõnedes, kus sõnu eriti ei valitud (nt skulptor Weisenberg) Rühmitus pettus iseendas sõja algusega, kuna Euroopa sõdis iseendaga.
Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi: I 1901-1905-Ettevalmistav ja isamaalik-rahvuslik. II 1905-1909-Revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916-Kunstilis-esteetiline Noor-Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliselt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole. Rahvahulkadeni nooreestlaste looming ei jõudnud, sest haritlastest lugejaskond oli alles liiga hõre, ka poliitiline ja maailmavaateline erinevus. Noor-Eesti teened 1)Vormi rõhutamine-Tuglas on öelnud-,,Mitte sisu vaid vorm, mitte mis vaid kuidas"
Teine meetod on rõhuv kannatlikkus. Uusparempoolsed A. Benoist. Konservatism ei ole uus nähtus. Ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid TRADITSIOONIDE, ETTEKUULUTUSTE, MORAALSETE VEENDUMUSTE JA TAVADE KOGUM. Eeskujud W. Scott, Nietzsche jne. Algul oli tegemist Pariisi Euroopa tsivilisatsiooni uurimisgrupiga. Benoit peateos on ,,Nähtud paremalt: Kaasaegsete ideede kriitiline antoloogia". Kesksel kohal on tema jaoks mõiste KULTUUR. Kultuur on praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS Kõik rassid pole võrdsed. Kõik ei peagi olema, kõik ei taha amerikaniseeruda. Inimõiguste ideoloogia rajaneb neljal usuartiklil: 1. usul inimkonna ühtsusesse ja selle ühtsuse moraalsel tähendusel; 2
kirjeldamisega. Iseenesest - kavatsetult või mitte - päästis selline lähenemine "Moealbumi" tegijaid ideoloogilistest kammitsatest tekstist loobumine tähendas vabadust kohustusest oma mudelitevalikut ideoloogiliselt põhjendada, siduda pakutavaid rõivaid "kindla nõukogude naise kujuga". Muidugi nähti "Moealbumit" maitseõpiku funktsioonis: "Meie päevil peab moezurnaal etendama suurt osa meie elamiskultuuri tõstmisel. Nii peab ka eesti "Moealbum" saama suure kunstilis-kultuurilise väärtusega albumiks, mille eesmärgiks pole mitte ainult aidata lugejal valida sobivat kleidimoodi, vaid tõsta ka tema elamis- ja riietumiskultuuri," esitas oma visiooni "Moealbumi" tulevikust Razumovskaja. "Sirbis ja Vasaras" ilmunud artiklis "Rõivastuskultuuri suunamiseks ja arendamiseks" uurib L. Madisson "Moealbumi" 3. numbrit. Ta läheneb ajakirjale igasuguse pieteedita, olles tunduvalt kriitilisem kui Razumovskaja. Ta märgib küll ära, et:
variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud. Korraldatakse tantsuvõistlusi nii noortele kui ka vanadele. Eesti üks tuntumaid tantsimisega seotud telesaateid on ,,Tantsud tähtedega", kus koos professionaalsete tantsijatega astuvad üles kuulsad inimesed poliitikud, lauljad, näitlejad, kulturistid, toimetajad, ärimehed, modellid, koolitajad, sportlased jt. Ajalooliselt tuntud seltskonnatantsud on olnud näiteks menuett, kadrill, polonees, masurka jt
Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid · mahulised ja ruumilised kompositsioonid Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust. Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne
Roomas ei saanud tragöödia kunagi nii populaarseks kui Kreekas, menukaks osutus hoopis komöödia. Samuti muudeti vastavalt enda rahva maitsele lavateoseid, laval hakati erinevalt Kreekast näitama vägivalda ning kasutama retoorilist ülespuhutud kõne. 41. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Elektilisus – vaadete, stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Laialivalguvus – kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. Marginaalsus – alternatiivsust, sest kui kõik on laiali valgunud, siis on suurem osa sellest ka marginaalne, kõrvaline, ääreala. Marginaalset ehk tsentrist väljunud
S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega - kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. Kas kahest kaunist kunstiteosest saab üks olla kaunim kui teine? See sõltub elutõest ja kunstitõest. Kui ilu vajab tõde, kui ilul pole tõeta võimalusi, siis võib näha kunsti progressi: kunstilis-esteetilise taandamine gnoseoloogilisele. Kui tahame progressi vältida, kõrvale lükata, siis tuleb kunsti käsitleda vaid seesmise vastavuse (ilu) seisukohalt. Kui antakse kaks kunstiteost, siis nende ilu võib võrrelda nii kaugele kui nad veel ei ole ilusad. Ühes või teises kunstiteoses võib olla suurem või väiksem seesmine vastavus. Neid võib võrrelda vaid niikaugele, kuni pole absoluutselt täielikud. Siis ei saa olla üks täiuslikum kui teine
väljaannete ümber. Alain de Benoist * Alain de Benoist (1943-) -) Ta on mitme ajakirja toimetaja ja väljaandja.. Alates 1979.a. toimetab populaarset nädalaajakirja "Figaro-Magazine" erirubriiki "Ideelised voolud". -) Kõige rohkem tuntud on tema raamat pealkirjaga "Nähtud paremalt: Kaasaegsete ideede kriitiline antoloogia" (Paris,1977) * Kesksel kohal on tema jaoks mõiste KULTUUR. -) Kultuur on praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. -) Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. -) Benois ei väsi kordamast: INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS, KELLE AJALOOLISUS ON PANDUD PAIKA TEMA KULTUURI POOLT. -) Kultuur ise evolutsioneerub pidevalt. Kultuur ja rass on tema arvates sügavalt sisemiselt seotud.
paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui kirjandus kirjandusvoolu nmetus, termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Erinevate tunnuste suhtes valitsevad erimeelsused, kuid need on esileküündivamad mõisted, mida on postmodernismiga seostatud. 1. Elektilisus vaadete stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Lõpuks tundus, et midagi uut pole veel võimalik teha. Selline tõdemus tähendaski postmodernistliku ajastu algust. On väidetud, et esimene postmodernist oli kunstnik Marcel Duchamp. Tema kuulsaim taies selles vallas oli 1917 ,,Purskkaev", mis kujutas endast kummmulikeeratud pissuaari. Duchamp püüdis selgusele jõuda, kas on võimalik teha midagi, mis ei ole kunst. Andis selelle eitava vastuse
annaabi.ee 
