Kui 15. sajandil valitses skolastiline, kirikule allutatud mõtteviis, siis 16. sajandil kerkisid esile humanismiideed, millega kaasnesid edusammud matemaatikas, astronoomias, geograafias, meditsiinis ja teistes teadustes. Trükikunsti leiutamise järel muutusid Nürnberg, Augsburg, Strasbourg ja Basel raamatute kirjastamise ja trükkimise, ühtlasi vaimuelu keskusteks. Eriti populaarseks sai Saksamaal maali kõrval ka graafika, muutudes tõeliselt rahvalikuks kunstiks. (Tartu Ülikooli raamatukogu, s.d.) Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald, kes seisavad võrdväärseina itaalia suurmeistrite kõrval. (Kunsti portfoolio: Renessanss Saksamaal, s.d.) Albrecht Dürer (21
Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad noored arhitektuuri-, skulptuuri- ja maalikunsti. Need teadmised on aluseks kõigele muule. On väga tähtis, et inimesed teaksid kunstiajalugu ja suudaksid teha vahet erinevatel kunstiliikidel. Ka maalimine arendab meie kunstitunnetust, ja annab juurde uusi väärtusi. Kui me joonistame valmis mingi pildi, siis võime nimetada seda kunstiks või kunstiteoseks. Muidugi on inimestel kunstitunnetus erinev ja paljud ei hinda teiste loomingut. Igaühel on välja kujunenud oma lemmikstiilid, mida tihtipeale oodatakse ka teistelt. Päris kunstnikest eristab meid vaid piisav kogemus ja teadmised, mida me saaksime arendada kõrgemates kunstikoolides. Kuid see ei tähenda, et me ei saaks veel oma loomingut kunstiks nimetada. Näiteks on Henry Ellis, kes oli
lauluparoodiad, anekdoodid, killud, grafiti jne. Erinevalt vanemast rahvakunstist on poploor kirjalik. Sigrid Saarlep on kirjutanud: Nii nagu mujal maailmas, on ka meil Eestis kaasajal olemas omad kunstnikud "rahva seast", kes jätkavad ja taasloovad "elavat" traditsiooni, olgugi harjumuspärasest veidi teisenenud kujul. Nende inimeste loodud kunsti on nimetatud naivismiks, autsaiderite kunstiks, kodukäsitööks, harrastuskunstiks, külahullude kunstiks, tagaaia kunstiks jms. Eesti Rahva Muuseumi teadur Heiki Pärdi on kirjutanud, et üha vähem leidub kaasajal uurijaid, kes kasutavad rahvakultuuri mõistet, kui vaatlusaluseks objektiks on rahva tegelik kultuur. Tema arust on rahvakultuur teadlaste ja ideoloogide ühislooming konstruktsioonina, mitte rekonstruktsioonina sellest, "mis tegelikult oli". Pärdi räägib ka linna ja maakultuuri tasandumisest, ning sellest, et kaasajal on rahvakultuur koondunud
tähelepanu saaks. Näiteks palju kõneainet saanud hiljutine lavastus „Kõnts“. Seal on väga palju pornograafilisi stseene. Arvustajad on selle tembeldanud häbimärgiks Eesti kunstis. Tahes-tahtmata tekib tunne, et kunstiinimesed on valmis tegema ükskõik mida, et saada publiku tähelepanu, ükskõik, kas heast või halvast vaatevinklist. Kunstil peaksid olema selged piirid, sest kui seda vaadata, peaksid tekkima meeldivad emotsioonid, mitte tülgastavad. Kui lugeda ka kunstiks seda, kuidas Fideelia-Signe Roots protestis naiste õigusi jalutades palja ülakehaga mööda linna, siis on see samuti minu jaoks liig, sest sellised asju saab ka ajada delikaatsemal teel. Kunsti piirid on läinud väga laiaks. Iga inimene näeb kunsti oma seisukohalt. Kui mõnele on ka paberilehele joonistatud kriips kunst, siis teine võib-olla ei näe selles midagi erilist ning talle ei ütle see midagi. Sageli ei oska ka mina paljudes
Realism soosis fotograafia sündi ja arengut. Nähtava maailma pildile jäädvustamise uue tehnika eeldused olid olemas ammu enne 19. sajandit. Juba keskajal tunti camera obscura't (pimekamber) 18. sajandil avastati hõbedasoolade valgustundlikkus. Nähtava tegelikkuse võimalikult täpne jäljendamine oli kunstis eriti hinnatud. See viiski fotograafia leiutamiseni. Fototehnika pioneerid olid realistlike taotlustega kunstnikud. Alguses ei nõustutud fotograafiat kunstiks pidama väideti, et see on üksnes tehnika, mis välistavat isikupära ja loovuse. Siiski pidasid seda kunstiks paljud realistlikud kunstnikud ja lai publik, kes sai foto näol oluliselt odavama enese jäädvustamise vahendi. Fotograafia areng Esimese püsiva fotokujutise sai 1822. aastal prantslane N. NIÈPCE. Meetodit arendas sel ajal populaarne dioraamide (liik valgusefektiga pilte) maalija L. J. M
Kommunistlik partei on sunnitud otsima lahendusi; et ülistada reziimi, valib ta midagi niisugust, mille kaudu on võimalik tekitada sidet rahvaga, s.o konstrueerida niisugune meetod, mis edastaks inimestele sõnumeid, ning selleks on kunst. Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks". Lev Trotski nimetab kunstiks seda, milles sisaldub protest tegelikkuse vastu, vaatamata, millisel kujul ta esineb. Kunsti peaeesmärgina võib siinpuhul nimetada sotsiaalset kriitikat erinevatel sajanditel. Kunstis peab säilima siirus, mida näiteks Nõukogulik totalitaarsus maha surus. Raamatud, filmid, maalid, skulptuurid kõik need suudeti keerata tegelikkuse suhtes pahupidi, milles esines vaid NSV juhi ja reziimi ülistamine. Seepärast puuduvad sellises kunstis klassikalised teosed, sest Trotski meelest
Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5
.. Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...."- Nii ütles R. Morris. Selle loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või ristahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Minimalismi kujutavas kunstis on Barbara Rose'i eeskujul nimetatud ka ABC- kunstiks. Arhitektuuris on kuulsaim minimalistliku idee kandja Mies van der Rohe, kes on tuntud kui minimalismi põhiidee "Less is more" ("Vähem on rohkem") populariseerijana. 3 Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Tunnusjooned: Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate
SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI Second level Third level VEENUS Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level -MAMMUTID
Kunstiajaloo KT vol2 Peatükk 9: 1. Milliste tänapäeva riikide territoorumil sündis Egeuse kunst? Egeuse kunst sündis tänapäeva Kreekas, Türgis ja Kreetas. 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Egeusi kunsti nimetatakse veel ka Kreeta-Mükeene kunstiks, sest Kreetas ja Mükeenes oli kõige rikkalikum kunst. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused. Egeuse kunsti tähtsamad keskused on saarte rühm Egeuse meres ehk Küklaadid, Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaar. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kreeta saare kunsti mõjutasid looduslike mõjude poolest mahe kliima ja lopsakas taimestik. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse?
iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud ega ka tantsud. Korroborirituaalid on dramaatilised etendused, mille käigus tantsu, laulu ja miimika
Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks kasvatusteaduseks ehk pedagoogikaks. Kunst on midagi sellist, mida inimene on loonud vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Kõigepealt tekib kunstnikul uue teose loomiseks mingisugune idee (nt poeedil kirjutada luuletus), seejärel ta teostab selle ning lõpptulemust nimetataksegi kunstiks. Kui küsida esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt tänaval mis on kunst, siis seostuks saadud vastus ilmselt maalide, skulptuuride või arhitektuuriga. Kuid mina arvan, et kunst ei ole ainult füüsiliselt eksisteeriv objekt, mida saab vaadata või katsuda. Minu arvates on kunst üleüldse ka tegevus, mille looja täielikult pühendub ning paneb oma ,,hinge", mitte ainult lõpptulemus. Kunstis peituvad selle looja (kirjaniku, kunstniku jne) väärtushinnangud ja
............................................5 Graafiline kunst.......................................................................................5 Kasutatud allikad.....................................................................................6 2 Kolmandale riigile iseloomulik kunst sai alguse 1933, Hiltleri võimulesaamise aastal Hitler isiklikult kuulutas kõik 20. sajandi moodsa kunsti voolud ,,mandunud kunstiks", mis tuli hävitada. Septembris avas Joseph Göbbbels Riigi Kultuurikoda. See omakorda jaotus iga kunstiliigi jaoks. Kultuurikoja eesmärk oli arendada aaria rassile omast kunsti. Maalikunst Aaaria rassile omaseks kunstiks peeti traditsioonilist, klassitsismi ja realismipärast kunsti. Erinevalt Itaaliale vihati modernismi. Algas võitlus avangardismi ja ekspressionismi vastu, mille keskuseks Saksamaa oli muutunud. Kunstnikud põgenesid riigist
avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Arhitektuur Arhitektuur võttis antiigist üle seal valitsenud reeglid nagu sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik. Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis.
käsitöölise omast. muralism-värvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist 2.Nimeta kunstiliike ja too näiteid- Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [künstlich] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus). Kõnekunst on kunst tegelda aru tegevusega [Geschäft] kui kujutlusvõime vaba mänguga; luulekunst on [kunst] sooritada kujutlusvõime vaba mängu aru tegevusena." "Kõnekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii, just nagu see oleks vaid mäng ideedega kuulajate meele lahutamiseks. Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mängu ideedega, ja aru jaoks
Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad
POPKUNST POPKUNST INGLISMAAL · 1950.aastatel oli inglise kunst liiga tavaline- taheti uuendusi · Uude elukeskkonda suhtuti positiivselt · Tunnustati USA elulaadi ( varem oli peetud labaseks kunstiks) · Popkunst ei olnud ühiskonnakriitiline RICHARD HAMILTON 1922 Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks? POPKUNST USA-s · USA popkunst sündis 1960.a alguses · Kunstnikud olid suurejoonelised · Isikupärase stiiliga · Suured mõõtmed, erilised tehnikad CLAES OLDENBURG 1929 · Kolmemõõtmelised teosed jäljendavad tavalisi objekte (standardtoite) ROY LICHTENSTEIN 1923 · Suuremõõtmelised tahvelmaalid · Teemad koomiksitest, trükistest,
Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maalikunst.
avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat
Läbimurre ühiskonnas · Esimene taoline juhtum leidis aset Han-i dünastia ajal. · Kalligraaf nimega Liang Hu külastas restorani, kuid tasus veidral moel kirjutades kalligraafilises kirjas restorani seinale. · Ta kogus kiiresti populaarsust sellega ning lõpuks hakkas ka raha teenima kalligraafilises kirjas kirjutamisega. · Palju oli erinevaid kunstnike, kuid nad ei allkirjastanud oma töid. Graafiline kunst · Graafiline kunstiks nimetatakse mingisuguse disaini väljatöötamist ja selle kandmist või printimist kas siis puu, paberi, metalli või plastiku peale. · Tang-i dünastia ajal, umbes 7. sajandil, ilmus välja nikerdatud või tahutud puu klotsidega printimine. · "Tinaladu" e. Iga tähe omaette trükkimine leiutati Bi Shengi poolt Song.i dünastia ajal 1041 ja 1048 aastate vahel. · Esimest korda kasutas sellist trükivormi Gutenberg Saksamaal,
Põhisündmusteks olid tragöödia etendused (amfi teatrites). Need jutustavad jumalate elust ja saatusest. Kujunes välja klassikaline vanakreeka tragöödia, milles olulist rolli mängis ka muusika. Tragöödiaid kirjutasid kuulsad poeedid, ja enamus teksti kanti ette lauldes (muusika+poeesia). Etendustel osales koor, maskeeritutena satüürideks (kandsid soku sarvi), et saateks mängiti ka pille. Paljud muusika terminid ulevad vanakreekast. Kreeklased pidasid tragöödiaid kõrgemaks kunstiks, sest seal liitusid mitmed kunstiliigid (nt.muusika, luulekunst, näitlemine). Tuntuim eepos ,,Kuningas Oidipus". VanaKreeka tragöödia sai hiljem eeskujuks ooperile. Ka VanasRoomas oli muusika tähtsal kohal. Eriti armastati pillimängu ja sageli esinesid terved orkestrid. Muusika oli peamiselt meelelahutuseks ja tihti korraldati suure publiku ees muusikute võistlusi. Võitjaid pärjati loorberi pärjaga.
liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. 6. TOPELTLAUTOS Tuntuim puhkpill oli läbilõikava kõlaga aulos, mis oli levinud topeltaulosena LÜÜRA- Seitsma keelega kergem ja väiksem näppekeelpill, mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. KITARA- Suuremõõduline näpitav keelpill, mida mängisid peamiselt mehed. 7. Tegemist oli veinijumal Dionysose pidustustega. 8. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. 9. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. 10.Kreekas võeti varasema pentatoonika asemel kasutusele 7-helilised heliread, mis nimetati Vana-Kreeka maakondade järgi dooria, früügia ja lüüdia.
Romantism Romantsim on kunsti suund. Tänapäeval võib kunstiks nimetada kõike seinast seina, aga eelkõige tähendab see viietäheline sõna siiski kas muusikat, teatrit, kino, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust. Romantism tekkis tänu 1789.aastal Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega, individualism, kummalised tegelaskujud ja ebatavaline sündmustik.
kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk
FORMALISM Siia alla liigitub rida kunsti- (Clive Bell, Roger Fry) ja kirjandusteoreetikuid (I.A.Richards, L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetus-punktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat -- seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon, patriotism, moraal) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused -- värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja
Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Pealinn Babülonis. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises koosseisus märkimisväärselt ületasid. SURM 33aastaselt jäi Aleksander Suur Babülooniasse (praeguse Iraagi territooriumil), kus ta suri palavikku 323 eKr. Hiljem maeti ümber Aleksandriasse. Aleksander Suure kohta on läbi aegade esitatud vastandlikke otsuseid...
Vana-Võidu 2011 7 ajastut: · Vana Kreeka8.saj eKr 4 saj. pKr · Keskaeg 5 13sajand · Renessanss 14-16 sajand 1300-1500 saj. · Barokk 17-18 sajand 1. Pool 1600 1850 · Klassitsism 18saj 2pool 19.saj I veerand 1750 1825 · Romantism 19. Saj · 20. 21. Saj 20 21 saj. Vana Kreeka ,,muusika on antiik Kreekas jumalate kunst ehk muusade kunstiks" Inimeste tehtud muusikat pühendati muusadele ja apollonile tõe ja tarkuse jumal. Lüüra oli apolloni pill. Hästi maheda kõlaline pill. Dionysos veini ja viljakuse jumal. Tähtsaim etenduse vorm oli tragöödia. Barokk 1600 1750 Baroki ajastul pakuti kõigega üle. Tunded allutati mõistusele. Tehti muusikat kuulamiseks. Tekkisid esimesed orkestrid. Tekib ka ooper. Tähtsad pillid: orel, muud klahvpillid, viiul.
vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma
... kultuur on üks maailma vanimaid kultuure Siit said alguse usundid: HINDUISM ja BUDISM VEEDAST esitati hümne laulva häälega lugedes RETSITATIIVSELT ehk laulva häälega Muusikat peeti jumalikuks kunstiks Lauldi ühehäälselt Saatepillid toetasid meloodiat Muusikavormid erinevad Euroopa omadest Klassikalisi muusikavorme on mitu RAGA · Teatud meeleolule vastav helide rühm, mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest
vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. · Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. · Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. · Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). · Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel
Avangardismiideoloogia on loodud juba 19.sajandi alguses. Selle kohaselt olevat haritlased, seal hulgas ka kunstnikud, ühiskondliku progressi teenäitajad. 19 sajandi keskel hakati uuenduslikku kunsti nimetama moodsaks kunstiks, hiljem ka modernismiks. Modernism tunnustab ainult igale kunstiliigile ainuomaste vahenditega tehtud uuendusi ja taunib literatuurset kunsti. Sümbolism on kunsti vool. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, armastus, üksindus jne. Neile oli oluline see mis on pildid mitte see kuidas see tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge
Tattoo on kõrgeima kunstivormi väljendusviis inimkehal. Tätoveeringud pärinevad juba iidsetest aegadest. Iidsest Egiptusest on arheoloogid leidnud 4000 aasta vanuseid muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud täpid ja jooned. Oletatakse, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi. Tätoveeringud põhinesid rituaalidele ja uskumustele ja olid seotud iga teada oleva paganliku usuga. Iidsed rahvad ei pidanud tätoveerimist pelgalt kunstiks, vaid sellele anti müstiline või maagiline tähendus. Läbi tätoveerimise sai inimene sideme jumalaga, ammutas maagilist jõudu ja määratles enda geograafilise kuuluvuse. Muistne tätoveering oli kasutusel sümboliseerimaks Maa ja inimkonna viljakust, säilitamaks elu peale surma, rõhutamaks vanema kui juhi seisundit ning seotud teiste kultuuriliste faktoritega. Antropoloogid üle maailma on esitanud näiteid tätoveeringute kohta.
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid)
I EkKunstiliigid · Kogu loomingulist kultuuri võib nimetada kunstiks. · Arhitektuur: · sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst
Keskaja ülikoolid ja teadus. Keskaja teaduse arengu põhijooni. Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid
Klassitsism on 16-19 sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks Vana-kreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormi kooskõla ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati seda ampiirstiiliks. Arhitektuuriks kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ja Toompea haldushoone. 19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus
Eesmärk: kunstniku eneseväljendus. Väljendamine: vormide ja värvide üldistamine ning rõhutamine. Prantsusmaal – elurõõmus, helgemates toonides. Maurice de Vlaminck „Maastik kolme puuga” Saksamaal – pessimistlik, süngemates toonides, ühiskonnakriitiline. Karl Schmidt-Rottluff „Maastik jahtidega”, „Kaks pead” DADAISM Eesmärk: protest traditsioonilise kunsti vastu; naeruvääristada seda, esitades kunstiteosena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Annab asjale uue tähenduse. Vaataja šokeerimine. Tehnika: kollažitehnika, montaažid juhuslikest ja väärtusetutest materjalidest, kasutati valmis esemeid. Marcel Duchamp „Purskkaev”, „Jalgratta ratas”, „Nõude rest” SÜRREALISM Jätkas dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi. Inspiratsiooniallikaks oli fantaasia, unenäod.
avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks. Suur Prantsuse revulutsioon 1789-1799. Aastal. Kunst muutus tõsisemaks. Antiigi matkimist innustas Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised.1804 algab keisririik. Ampiirstiil jäljendas antiiki kõiges, ka mööbli ja rõivastusega. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Arhitektuur
välja toodud. Peale vaadates see võib tunduda lihtne, aga ilmselt on see ikka väga keeruline kunstivorm. Mulle väga meeldis see näitus ja ma ka soovitaks seda teistel vaatama minna, et kõik näeks mida on võimalik teha kasutades ükskõik mida materjalina, see ei peaks olema tegelikult kvaliteet kivi nagu sellel näitusel, aga idee poolest võib ju kunsti teha kõigest. Ja nagu öeldakse, et kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha. Seega on iga inimese asi see mida ta kunstiks peab, sest iga inimene peab enda jaoks leidma selle, milles ta näeb kunsti. Heelika Aavik 11a
objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on "hea" või "halb". Liigitavad definitsioonid püüavad näidata, mis ühist on kõigel, mida nimetatakse kunstiteosteks Kunsti funktsioon pakkuda esteetilist elamust · Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Väärtuselised definitsioonid esitavad oma käsituse sellest, mis on kunst, teadlikult arvestades sellega, et suur osa üldiselt kunstiks peetavast jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Kunst on teatud väärtust kandev mõiste. Kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende artefaktide kohta, mis on väärt olema kunst. · Nt, "see maal on kunstiteos." See on liigitavas tähenduses liiane väide, sest "maal" juba eeldab, et artefakt on kunstiteos (NB! Diffey ei nõustu). 1) Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-mittenähtavatele
Abstraktsionism Sai alguse 20 saj. Ei kujutatud midagi reaalselt olemasolevat. Eesmärk loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Väljendusvahenditeks on abstraktsed geomeetrilised ja vaba vormiga kujundid ning värvid. Ekspressiivne ja geomeetriline suund. (Vassili Kandinsky ,, Mägi") Dadaism Sai alguse 20 saj I poolel. Protest traditsioonilise kunsti vastu, naeruvääristada seda, esitades kunstiteostena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Hõlmas laiemalt ühiskonna ja kõigi seniste väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja sokeerimist. Kollaazitehnika, montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest( Hans Arp ,, Naise torso") Sürrealism Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi. Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale.( Salvador Dali ,,Sulanud aeg")
corroboree-tantsud. Laulud muudab omapäraseks kõla kontrastide vaheldumine ühelsamal helikõrgusel. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduni (2 m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi.Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud, tantsud ega maalid. Hõimu parimad lauljad ning tantsijad on väga hinnatud, sest võime luua on tunnistuseks
Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs Absoluutne vaim on Hegeli filosoofiasüsteemi lõppaste, mis omakorda jaguneb: kunstiks (vaimu endakaemus) religiooniks (vaimu kujutlus endast) filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine) Hegel kuulutas oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ning muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises
2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka sellepärast, et avangardistlik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid. Samuti oli ka see põhjus, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? Nad nimetasid seda koledaks, ohtlikuks ja lausa häbiväärseks. Mandunud kunstiks. 4. Kuidas toimiti avangardistlike kunstnike ja nende loominguga Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana. 5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus Nõukogude Liidus? Saksamaal oli võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga tihti jõhkram. Keelati mitte ainult loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanud kunstiteadlased
Realistid taotlesid salapäraseid vanade losside, objektiivsust. kloostrite ja kirikute • Eesti kirjandusse tõi realismi varemeid. Eduard Vilde. •Kaldumine religioossuse ja müstika suunas, tunti huvi teispoolsuse ja salapärase vastu. •Väärtustati loodust. Loodust peeti täiuslikuks jumala kunstiks, selles nähti ideaali, mille poole püüelda. Romantilised tegelased igatsevad loodusesse. •Romantism on luuleajastu, romantikud eelistasid kirjanduse põhiliikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat. Tähtsamad kirjanikud Eestis ja Tähtsamad kirjanikud Eestis ja mujal ning nende teosed mujal ning nende teosed Lydia Koidula '' Ja õues on kevade'' Boriss Sutškov ''Realism läbi
kool Ürgaeg nimi klass Juhendaja: nimi 2008/2009 Sissejuhatus Esimesi kujutusi, mida peetakse kunstiks arvatakse olevat paleoliitikumi perioodil e. 40000- 12000 aastat e.m.a. Inimesed hakkasid esmasena kaunistama oma igapäevaseid tarbeesemeid kivist tööriistu ja savinõusid, arvatakse, et kunst oli kui mäng või, et kunst tekkis tolleaegse usundi pärast. Viimast just seetõttu, kuna ürgaegsed inimesed uskusid maagiat seda, et kui joonistada noolega haavatud jahiloom koopa seintele ja lagedele või kivisse siis pärast jahil toimub sama
PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL «Sünnipäev» võttis kasutusele puhtad spektrivärvused. Saksamaal kujunes juhtivaks ekspressionism-kriisi siiras ja jõuline väljendamine, ühiskonnakriitika. OTTO DIX. Suurbritannia-postimpressionism. Suur tõus skulptuurikunstis. Totalitaarne kunst- totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja
Hiinas skulptuuri ei peetud tõeliseks kunstiks, sest sellega kaasnes füüsiline töö, mis polnud kohane ühele korralikule aadlikule, seetõttu peeti skulptuuri käsitööliste pärusmaaks ja skulptuure tehti puhtalt religioossetel põhjustel, mitte kunsti pärast. Kõige vanemad Hiina skulptuurid on tehtud kivist, põhiliselt marmorist. Varasemad näited pärinevad siis Shang-Yini kultuurist, mis ongi marmorist looma ja inimkujukesed. Shang'i dünastia ajal (1750-1040 e.Kr) võib skulptuurist rääkida üksnes pronksanumate näitel, mis olid kaunistatud reljeefsete mustritega, loomapeadega. Suuremõõtmelisi skulptuure hakati tegema alles Han'i dünastia aegsel perioodil ja hiljem, seega suurem osa skulptuure pärinebki alles hilisematest perioodidest. Suurepärane Hiina skulptuuri leid pärineb Qin'i dünastia ajast (221-206 e.Kr) esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist, kust 1974 a. leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusef...
välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule.
Abstraktne ekspressionism levis ka Itaaliasse, kus oli võimul kompartei. Tekib neorealism ja informalism. Kuulsaim Renato Guttuso (,,Tööline lapsega" .Kujutas palju töölisklassi, väga huvitav koloriit). Suurem osa Itaalia kunstnikest siiski seotud informalismiga. Näiteks Alberto Burri, kes maalis metallplaadile ja kuumutades värvid justkui plahvatasid (,,Punane plastiline põleng") Jean Dubuffet. Nimetab oma kunsti ,,art bruks" ehk brutaalseks kunstiks (kasutab kustutamata lupja värvidega segamisel). ,,Kaks mehaanikut" (selle maali puhul pole tema stiil veel välja kujunenud). On maalidele lisanud veel liiva ja puu lehti.
annaabi.ee 
