Loojaks asjaarmastajad, kes pole kunsti õppinud, teevad muu töö kõrvalt. 2. Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? Sellised inimesed on maalinud juba romantismi ajal 3. Kuidas iseloomustada Henri Rousseau kunsti? Olustik, portree, väljamõeldud eksootiline loodus, ruumikujutus ja proportsioonid ebaloomulikud, inimanatoomia vigane; maalitud püüdlikult ja detailitäpselt. 4. Kuidas on suhtunud naivistidesse kunstiharidust saanud kunstnikud? Pakkusid huvi modernistidele, kuna ei jäljendanud nähtavat maailma. 5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Pariisi vaated (nt: Montmatre) 6. Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest. Horvaatia talupoeg ,,Lehmad Eiffeli torni all" 7. Niko Pirosmanasvili maalis suure osa oma teostest vahariidele. Ta loovutas need kõhutäie eest söögimajade ja veinipoodide omanikele
Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol. ● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853. –1878. aastal ● Paju atraktsioone ● Pindala 3,4 km² ● Külastavaim park USA-s Time Square ● Asub ristteel Broadway ja seitsmenda Avenue- ga ● Tihedam jalakäijate ristmik Metropolitani muuseum ● Asutati 1870. aastal ● Eesmärk: näidata rahvale kunsti ja anda kunstiharidust ● Kuulsad maalid Broadway ● Ehitati 1930. -1939. aastal ● Asub Manhattanis ● 40 professionalset teatrit ● muusikalid Empire State Building ● Ehitati 1929. -1931. aastal ● Asub Manhattanis ● Kõrgus 381m, antenniga 449,5 m Brooklyni sild ● Avati 1883. aastal ● Ühendab Manhattani ja Brooklyni linnaosa. ● Vanim rippsild USA-s ● Pikkus 1825 meetrit Kuulsad inimesed New Yorgist Jennifer Lopez Sylvester Stallone ● 24.07.1969
tekkis tal haiglate ja arstide kartus. Tihe haigestumine, muutis ta koolis eraklikuks. Tihti kui ta oli voodis joonistas ta, kuulas muusikat ja kogus pilte filmistaaridest. Hiljem rääkis Warhol, et just see tekitas taolise isiksuse, ande ja maitsed. Kui Warhol sai 13. Aastaseks suri tema is õnnetuses. Teismelisena lõpetas Warhol Schenley keskkooli 1945. Aastal. Peale keskkooli lõpetamist oli tal plaanis minna omandama kunstiharidust Pittsburghi ülikooli, lootes saada kunsti õpetajaks. Kuid ta plaanid muutusid ja ta läks õppima Carnegie Tehnoloogia Instituuti, kaubanduslikku kunsti. Tema ajal seal Warhol liitus Kohaliku tantsu ja kunsti gruppiga, ning oli kunstidirektor õpilas ajakirjas. Kus ta avaldas ka oma esimesed teosed. 1950-ndatel kogus ta kuulsust oma jalanõu reklaami joonistustega. Ning alustas ka samal aastal oma tööde avaldamisega See oli 1960-ndatel aastatel kui Warhol hakkas maalima ikoonilisi
ABSTRAKTSIONISM Pollock- viskas / tilgutas / pritsis värve Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame" Massikultuur, kaasaegsus, meedia jne NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks
,,Varas" ja ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben", mida näidati ka 2008. Aastal Cannes'i filmifestivali lühifilmide programmis. Ta oli teleseriaalide ,,Tantsud tähtedega" saatejuht, ta on olnud ka saatejuht ,,Eurovisiooni Eesti voorudes". Samuti on Sander olnud kohtunik TV3 saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari". KUNST Kunstnik Sandra Jõgeva on kritiseerinud Sanderi amatöörkunsti presenteerimist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: "Mart Sanderi kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sanderit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja Kaarel Kressa kui ajakirja Naised tarvis selle toimetaja, ka filmikriitikuna tuntud Dagmar Reinolt. /---/ Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi
Büstist paremal on väejuhti krooniv antiikne jumalanna Minerva, vasakul kurvastav naine Venemaa. Alusel on reljeef, mis kujutab Vene vägede sissemarssi Pariisi 1814. aastal Barclay de Tolly juhtimisel. Demut-Malinovski töö on ka Barclay de Tolly büst Tartu kesklinnas. IV Maalikunst ja graafika Nende kunstiliikide osatähtsus võrreldes varasema ajaga kasvas. Eestis hakkas kujunema kunstielu tänapäevases tähenduses kunstiharidust sai omandada kohapeal, toimusid näitused jne. (esimene avalik kunstinäitus Eestis peeti aastal 1798, kui siin eksponeeriti 16.-18. sajandi Lääne-Euroopa kunsti). Eestlased siiski veel siinses kunstielus sel ajal ei osalenud. Kuni 19. sajandi alguseni peeti seisust tähtsamaks kui rahvust. Elus vähegi kõrgema positsiooni saavutanud eestlased saksastusid. 19. sajandil hakati rõhutama rahvust, süvenes ka siinsete sakslaste identiteet. Eestimaa,
Pintslikäsitlus: traditsiooniline, realistlik, ülitäpne, tõene, veristlik. SALVADOR DALI tahab kustutada reaalse ja ebareaalse piiri; seksuaalsus on liikumapanev jõud. JOAN MIRO dekoratiivstiil, mida sai kasutada monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor; unenäolised miljööd; ruumilst sügavust ei rõhutata. Veel sürrealiste: RENE MAGRITTE, GIORGIO DE CHIRICO, YVES TANGUY NAIVISM eripära: nad pole saanud kunstiharidust, täiskasvanud maalivad lapsepäraselt, nö pühapäevamaalijad, pärit kõrvalistest paikadest, kus kunstikoole pole lähedal(Eestis Saarmaa). Tihti jätkavad nad rahvakunsti traditsioone; eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu. FRIDA KAHLO; AMADEO MODIGLIANI pikaks venitatud figuurid, teemad: portreed, aktid. MARC CHAGALL õhus hõljuvad inimesed; imeline värvidest koosnev muinasjutumaa. Pariisi ja New Yorgi ooperiteatri laemaalid. Katedraali vitraaz. POPKUNST (1950. a
Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta. 2 Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara, täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva
surmapattudeks kvalifitseeritakse. Nii lahku tulevane kunstnik ise 1920. aastal sellest koolist. Alaksander Esimese gümnaasium ja Hugo Treffneri kool olid kaks esimest õppeasutust, millest Adamson-Eric ilma lõputunnistuseta lahkus. Aastail 1921-1923 oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas vabakuulaja, samal ajal oli ta ka kunstikooli ,,Pallas" õpilaste nimekirjas, kuid õpinguis tegelikult ei osalenud. Adamson mõistis, et vajab tõsist kunstiharidust ning 1923. aastal sõitis ta Saksamaale, kus õppis Berliini Charlottenburgi kunsttööstuskoolis 1924. aastani. Ta võeti kohe vastu põhiklassi, tänu millele jäi tal ära kaks aastat õppimist ettevalmistusklassides. Tema õpetajaks oli küllaltki nimekas Harold Bengen. 1924. aastal sõitis Adamson-Eric Pariisi. Ta leidis, et Charlottenburgi koolis pööratakse liiga vähe tähelepanu joonistamisele ja maalimisele. Pariis seisis maailma kunstielu
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus
avas seal oma ateljee, "autoprotree Saskiaga"; oli väga edukas, palju tellimustöid, noorpõlve edukamaid töid oli "Doktor Tulp ja anatoomia"; "Aabram ohverdab Iisakit"; pärast naise surma maalimisviis muutus, tekkis selline hingeline sügavus, kadus endine lõbusus, koloriitsed toonid, tal hakkas külas käima üks tädi, kes hoidis ta last: Hendrikiji Stoffles, Hispaania: Oli väga katoliiklik maa suurte vastuoludega, kuulsaim kunstnik oli Diego Velazquez (1599-1660), sai kohalikku kunstiharidust, käis ka Itaalias õppimas, oli oma eluajal äärmiselt populaarne, õukonnakunstnik, maalis mütoloogilisi "Vulcaanose sepikoda", suur hulk tellimustöid, portreed, tegi ka paavstist, portreed väga head, andis hästi edasi kõiki materjale. Holland: Kunst muutus suhteliselt vabaks, liikus looduse poole, oli palju sidemeid teiste riikidega, infovahetus toimus hästi, väga head olustiku- ja loodusemaalid, hulgaliselt natüürmorte, Franz Hals: 1581-1666, tuntuim töö "Haarlemi nõid"
3 Eesti kunsti lähtemeistrit olid Weizenberg, Adamson ja Köler. Kuni 19 saj lõpuni räägitakse Eesti ala kunstist, jagunes baltisakslaste kunstiks ja eesti talurahva kultuuriks (19 saj keskpaigas ilmus eesti rahvusest kultuuritegijad, alles sajandivahetusest hakkas välja kujunema eesti kõrgkultuur). Eesti rahvusliku kunsti teerajajaks loetakse kolme kunstnikku, kes olid Eesti päritolu ja Eesti juurtega, nad olid rohkem akadeemilise ja ametliku suuna esindajad. Köler siirdus kunstiharidust omandama Peterburi Kunstiakadeemiasse, esialgu oli Brüllovi stiilis maalija. Tema töödes ilmnes ka realistlik joon, ta elas pikemat aega Peterburis ning elas kaasa rahvuslikule ärkamisajale, olles palvekirjade vahendajaks ning organiseeris eestlaste ümberasumist Krimmi. Tema loomingus peetakse väga oluliseks portreed, nt isa ja ema portreed on väga tuntud. Veel Kreutzwaldi portree ning doktor Filipp Karelli portree, ,,Tatarlanna Satka mõisa aias"
(Rahvasuust on korjatud jutt, nagu oleks umbes sel ajal neli Novgorodi tähetarka Petseri julgeolekus kinni peetud, kui need siirdusid Võrumaale otsima tulevast suurt kunstnikku, kelle esimese maali valmimist olevat tähed näidanud ning kellele nad tahtsid austust avaldada. Küllap see Navitrolla oli, aga suuremat selgust leiab asja kohta ehk kunagi Pihkva KGB arhiividest.) Pärast kirikukooli lõpetamist 1985. aastal teeb algaja kunstnik katse omandada kunstiharidust, kuid Tartu Kunstikool ei võta teda vastu soovituste puudumine, madalad hinded kirikukooli lõputunnistusel ja halb iseloomustus (loll ja individualist) jätavad naiivse üritaja taotlejate rivis tahapoole. 1985-1988. aastal õpib noormees mingis Võru keskkoolis ning omandab joonistamise algtõdesid tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. Neil aastatel teeb Navitrolla oma esimesed reisid kaugematesse ja kõrgematesse paikadesse. Tihti veedab ta terved suved Kaukaasia mägikülades. Uute
Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikat edasi, kuid kasutasid tihi ka juugendlikku, stiliseeritud vormi. Selline kunstikeskkond aitas Kristjanil loobuda realismist ja suunduda filosoofiliste teemade ja inimlikku eksistentsi üldistavate kujundite otsingule. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. 1903. aastal hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. 1904. aastast alates hakati Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud põllumajanduse ja käsitöö aastanäituse osana Kristjan Raua eestvõttel ka 4 kujutavat kunsti eksponeerima. Omaette näituseni, esimese eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti Tartus 1906. aastal. Ants Laikmaa ja Kristjan Raud olid eesti rahvusliku kunstielu alusepanijad.
1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, poeg Jüri Okas ning kolm lapselast. Samuti asub tal Haapsalus oma muuseum kus toimub ka suvekool, mis on Evald Okase Muuseumi suvisesse koolitusprogrammi kuuluv täiskasvanutele mõeldud 7 koolitus, kus pakutakse akadeemilist kunstiõpet nii kunstiharidust omavatele inimestele kui ka lihtsalt huvilistele. Varsti valmib ka ,,Evald Okase" film. Film keskendub elava klassiku ülirikkaliku loomingu tagasivaatele läbi vana kunstniku monoloogide Merivälja ateljeekeskkonnaks kohandatud pansionaaditoas. Filmigrupp liigub koos Evald Okase ja tema mälestustega paikades kus on möödunud kogu kunstniku elu. Kaasatud on tema eraarhiiv, fotokogu ja amatöörfilme. 8 Ühisnäitused ja projektid
Selline kunstikeskus aitas Raual suunduda filosoofilistele teemadele.Tagasi tulles asus Tartusse,kus kodumaal hakkasid üldinimlikud teemad tema loomingus seostuma kohalike rahvuslike probleemidega. Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine.Selle vajaduse tingis rahvusküsimuse teravus tolle aja Eestis.19 saj lõpus oli Eestis sakslasi vaid 3,5% elanikkonnast.Tallinnas oli rahvusliku kunstielu eestvedajaks Laikmaa,kes 1903 aastal hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis,korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal,eriti oluline oli tema tegevus aga kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses,eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana,Eesti Rahva Muuseumi alusepanija ja näituste organiseerijana.Esimese Eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti 1906 aastal Tartus. Pilet4 2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940.
......................................................................................................15 2 1.Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus
Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936. aastal asutati Tallinna tehnikumi asemele Tallinna Tehnikainstituut, esimesel tegevusaastal õppis seal 387 üliõpilast. 1938. aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11 Kunstiharidust võis omandada kuueaastase kursusega kunstikoolis ,,Pallas". Tartus asuv samanimelise ühingu poolt ülalpeetav eraõppeasutus sai kõrgkooli õigused 1924. aastal. Tsaariajal asutatud Riigi Kunstitööstus Kool muudeti 1938. aastal Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks. Õppeaeg kestis 6 aastat, millest esimesed 2 moodustasid üldastme, järgmised 3 töökodade astme ja viimane meistriklassi. Avatud olid dekoratiiv-, skulptuuri-, keraamika-,
originaalehitis jäi ajapikku eksponaatidele väikseks. 5. Metropolitani muuseum (New York) Metropolitani muuseum on kunstimuuseum New Yorgis Ameerika Ühendriikides. See on Ameerika Ühendriikide külastatuim muuseum ja maailmas külastatavuselt kolmas. Metropolitani muuseumi asutasid 1870. aastal grupp Ameerika Ühendriikide kodanikke, et näidata rahvale kunsti ja anda kunstiharidust. 6. Ufizzi galerii (Firenze) Ufzi galerii on muuseum Itaalias Firenzes. See on üks Läänemaailma vanimaid ja kuulsaimaid muuseume. Hoones on pandud välja suurejooneline kogu hindamatuid kunstiteoseid. Kollektsiooni tuumaks on Medicite kogud, mida on sajandite jooksul päranduste, vahetuste ja kingituste kaudu täiendatud. Silmapaistev on religiooniaineliste tööde kogu, mis on saadud kloostrite sulgemise tõttu
Selline kunsti, mille loojaks asjaarmastajad, nn. Pühapäevamaalijad. 2. Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? 19. saj. I poolel 3. Kuidas isel. Henri Rousseau kunsti? Temaatika: olustik, portreed, väljamõeldud eksootiline loodus. Kujutamine: ruumikujutus ja proportsioonid ebaloomulikud; inimese anatoomia vigane aga samas maalis väga püüdlikult ja detailitäpselt. 4. Kuidas on suhtunud naivistidesse kunstiharidust saanud kunstnikud? Pakkusid huvi modernistidele, kuna ka naivistid ei jäljendanud nähtavat maailma. 5. Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Maalis Pariisi vaateid(linnavaateid) 6. Kust oli pärit Ivan generalic? Leia G. Piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest? Horvaatiast. Talupoeg, karjakasvataja. 7. Niko Pirosmanasvili maalis suure osa oma teostest vahariidele. Ta loovutas need kõhutäie eest söögimajade ja veinipoodide omanikele
- Vabadussõja monument Pärnus - Meretemaatikaga seotud töö ,,Laevahukk" - Dekoratiivseid skulptuure Nevski prospektil, Novgorodis, Peterburi raamatumaja fassaadi kujud. Eesti maalikunst ja skulptuur 20.saj. alguses hinnatud, graafika jäi maha. Graafika E.M. Jakobson - Esimene Eesti graafik - Kaunistanud ajalehti (ka Perno Postimehes tema trükiseid) , raamatuid, usulisi trükiseid - Tema illustratsioonid lähtuvad tihti saksa, vene kunstnike töödest - Kunstiharidust pole - Puugravüür ,,Lapsed tähti vaatamas" - Puugravüür- annab ajakirjade illustreerimisel suurima tiraazi. Märt Pukist - Esimene professionaalne Eesti graafik - Õppis Leipzigis - Illustreerinud peamiselt raamatuid - Illustreerinud perekonnaajakirja ,,Linda" - Esindab jugendstiili- lillemuster, tasapinnalised eredavärvilised kaunistused Sööti ,,Mälestused ja lootused" kaanel, väänlevad jooned, läbipõimunud lillemuster.
Liphartide suguvõsa seltskonda kuulunud inimesed. Tallinn oli suhteliselt vaene ja selle ülemkiht konservatiivse maitsega. Provintsiaalmuuseumi näitusetegevus takerdus. Peamiseks koostöö takistajaks oli siiski erinev kunstiorientatsioon. Edasipürgivas eesti seltskonnas oli eeldusi olla avatud uuenevale kunstile, baltlasi aga pidurdas nende seisundist tulenev alahoidlik meelelaad. Tallinnas oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja Ants Laikmaa. 1903.a. hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904.a., aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi alusepanijana ja näituste organiseerijana. Laikmaa korraldas 1903.a. jõuluvaheajal Tallinna Provintsiaalmuuseumis enda ja oma õpilaste tööde näituse. 1904.a
loomaarstiteaduskond. 1928.a. uus haru Kehakasvatuse Instituut. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Kõrgema pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktikalis-Metoodilise Seminari tööst. Tung kõrghariduse järele kasvas, sisseastumisel kehtestati võistluseksamid. Teistest kõrgkoolidest märgin ära inseneride ettevalmistamiseks Tallinna Tehnikaülikool, kunstiharidust võis omandada Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, muusikalist haridust andis Tallinna Kõrgem Muusikakool, algklassiõpetajaid valmistati ette Õpetajate Seminaris. 12. Olulisemad Eesti Vabariigi haridus- ja kultuuritegelased Peeter Põld esimene haridusminister (ühtluskooli rajaja), Eesti rahvusliku kooli rajaja. Oli Eesti kooli- ja riigitegelane, ning Eesti Ajutise Maanõukogu liige. Carl Heinrich Niggol - Eesti eelkoolipedagoogika rajaja Theodor Ussisoo töötas välja kirja eeskujud
Selline kunsti, mille loojaks asjaarmastajad, nn. Pühapäevamaalijad. 2.Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? 19. saj. I poolel 3.Kuidas iseloomustad Henri Rousseau kunsti? Temaatika: olustik, portreed, väljamõeldud eksootiline loodus. Kujutamine: ruumikujutus ja proportsioonid ebaloomulikud; inimese anatoomia vigane aga samas maalis väga püüdlikult ja detailitäpselt. 4.Kuidas on suhtunud naivistidesse kunstiharidust saanud kunstnikud? Pakkusid huvi modernistidele, kuna ka naivistid ei jäljendanud nähtavat maailma. 5.Mida kujutas peamiselt Maurice Utrillo? Maalis Pariisi vaateid (linnavaateid) 6.Kust oli pärit Ivan Generalic? Leia Generalici piltidelt kajastusi tema tegelikust elukutsest? Horvaatiast. Talupoeg, karjakasvataja. 7.Niko Pirosmanašvili maalis suure osa oma teostest vahariidele. Ta loovutas need kõhutäie eest söögimajade ja veinipoodide omanikele
Düsselforfi akadeemia jäi tal siiski lõpetamata, kuid reisis palju ja külastas mitmeid olulisi kunstinäitusi. Kodumaale naastes oli tal välja kujunenud hoogne, maaliline joonistusstiil, mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes. Alates 1903. aastat avalduvad tema teostes juugendstiili mõjud - joonistus üldistab ja stililiseerib vorme ning värvid on toretsevalt dekoratiivsed. Laikmaa oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja. 1903. aastal hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. 1897. aastal sai tal Peterburist villand ja lootis paremat õppimispaika Düsseldorfis, kuid pettus ka seal. Kaks aastat hiljeb naases ta Saksamaale, aga siis juba Münchenisse, mis oli sajandivahetusel riigi
köitnud, õpingud jäid katkendlikuks ja lõpuni viimata. Reisis palju ja nägi ka näiteks Viini ja Müncheni kunstinäitusi (k.a Pariisi 1900. a maailmanäitust). Kui ta siis koju naasis, oli tal välja kujunenud väga hoogne ja maaliline joonistusstiil, mida ta kasutas eriti efektselt pastellportreedes. Oli Tallinnas innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja. 1903. a hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis. 1907. saadeti Eestist välja, oli 6 aastat pagenduses, alguses Soomes, kus valmisid mitmed maastikupildid Viiburi ümbrusest. 1910 reisis Lõuna-Euroopas ja Tuneesias 1890-91 õppis Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1897-1899 töötas Düsseldorfis 1900 Eestisse, Tallinna 1900 Saksamaal ja Pariisis maailmanäitusel Noorte Kujurite Ühing Vikerla
vaatepunktist lähtuvalt. Radikaalsete feministide ambitsioonide hulka kuulub ka poliitilise ja kultuurilise õhkkonna ümberkujundamine, kusjuures viimase all mõistetakse iseseisva naiskultuuri loomist. Feministliku kunsti teke ja areng peegeldas naiste poliitilist ja kultuurilist sõltuvusest vabanemist, mis oli lääne ühiskonnas alguse saanud juba 19. sajandi teisel poolel. Väljenduseks oli naiste kunstiliikumise ja feministliku kunsti teke, mis mõjutas ka kunstiharidust ja akadeemilisi distsipliine. Feministlikku kunsti vaadeldakse tihti laiemalt postmodernistliku kunsti osana. Selle suhe postmodernismi filosoofia ja postmodernistliku kunstiga on üheaegselt viljakas ja probleemne. Angloameerika maades vastandus feministlik kunst tugevalt modernismile, mille ideoloogia oli väidetavalt sooneutraalne, kuid mis institutsionaalselt soosis meeskunstnikke. 1960-70ndate feministlik kunst määratles end algusest peale (sarnaselt postmodernismile) pluralistliku ja
annaabi.ee 
