Sihiteele, talli- ja karjakastelli vahele, ehitati väike väravahoone koos kenade malmpostidega. Mõisahoone ees asus auring. Ülejäänud kõrvalhooned jäid härrastemajast nii põhja kui lõuna poole. Silmapaistvamaid neist on omapärane haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kasvuhoone ning külalistemaja. Mõisahoonest 350 meetri kaugusele jääv sepikoda oli kujundatud samuti keskaegset kindlust meenutavana. Üle jõe viis kaarjas malmsild ning jõe teisele kaldale rajati suur metsapark. Selles paiknesid ka Meremõisa mõisa valmimata peahoonest kujundatud romantilised varemed. Mõisast üldiselt Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Meremõisa nime kandev mõis juba 16. sajandi algul, kuid ta esinduslik väljaehitamine algas alles 1830tel aastatel, kui mõisa omanikuks sai Alexander von Benckendorff. 1856. aastal siirdus mõis
Talli ja karjakastelli vahele, sihitee keskele püstitati väike väravahoone koos kaunite malmpostidega. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale. Üle jõe püstitati kaarjas malmsild ning teisele poole jõge rajati avar metsapark. Selle tagumisse ossa jäid valmimata Meremõisa peahoone müürid romantiliste varemetena. Võõrandamisjärgselt kuulus mõisakompleks 1920-30tel aastatel Eesti Vabariigi Välisministeeriumile. Teise maailmasõja järel kolis sinna aga Nõukogude sõjaväeosa, kes lahkus sealt alles 1990te algul. Meie päevini on säilinud nii peahoone kui ka enamik kõrvalhooneid. Seda küll Nõukogude sõjaväe poolt peale Teist maailmasõda osaliselt
19.saj . Napoleon III lasi pariisi ümber ehitada. Tekkis juurde uusi palju rikkaid les tellisid omale selles stiilis maju. ''Ooperi fantoomi maja'' parim näide. 19.saj teisel poolel hakkab asju välja tõrjuma eklektika - see on fassaad kus on erinevaid stiile segatud. 3 Korrulise fassaadi taha peideti 4-5 korruseline ehitis. Ruumid olid väiksed. Tekib uute ehtiustehnikate areng - raudkonstruktisoonid. Kristallpalee Londonis 1801-1865 ehitati maailmanäituse jaoks & see on hävinud& veel malmsild (uurin) + Paddingtoni raudteejaam Londonis. 18. saj teiselpoolel selgub ,et raudkonst. aitavad hoida kandavate osade suhteid. - Eiffeli torn Pariisis - Stephane Sauvestre (1887-1889 ehitatud) Metallkonstruktsiooni lõid uusi lahendusi. Hiljem tehakse neist erinevaid ornamente. III tund jäi vahele . IV tund: IMPRESSIONISM . Immpressioon prants. keel - mulje Claude Monet ''Tõusev päike'' 1873 Impressionismi põhimõte on jäädvustada mulje.
organiseeritakse Prantsusmaal esimene spetsiaalne inseneriteadust õpetav kool maailmas (vilistlane Eiffel). 9. Metallsildade areng mis ja millal hoogustas nende arengut. Esimene metallsild. Kuulsamad terassillad Insenerihariduse arenemisega 18 saj. Prantsusmaal alustati ka metallkonstruktsioonist sildade kavandamist. Esimene projekt olevat olnud 1719 Prantsusmaal, kui ei teostunud kalliduse tõttu. Terassõrestike töötamist harjutati alguses puidust sõrestikega. Esimene Coaldbrookdale`i malmsild ehitati Inglismaal 1779 Severni jõel 5 kaarega ja 30,4m avaga kaarsild. Ühendused olid poltliidetega. Esimene malmsild Saksamaal 1796. Ameerikas hakati metalli kasutama rippsildadel. Pöördeliseks peetakse Rootsis 1825 alanud hoogsa raudteeehitus ja liikslust, millega kaasnes metallsildade hoogne ehitamine. 1835 oli Inglismaal 8000km ja 1870 200000km raudteed. Rajati 25000 raudteesilda. Seega 19 saj algas tormiline metallsilla ja inseneeria
Kooli nimi Nimi LEIUTISED EHITUSALAL Referaat Juhendaja: Tallinn 20__ Muutused ehitusalal said alguse Tööstusliku Pöördega Euroopas 18. kuni 19. sajandil. Sellel ajal hakati üha enam kasutusele võtma masinaid, mida esialgu ehitati puidust. Puidust masinad aga ei pidanud kaua vastu ja hiljem, kui uued tehnoloogiad suuremat kuumust võimaldasid, hakati masinaid ehitama rauast. See tõi kaasa tootlikkuse suurenemise ja uute revolutsiooniliste leiutiste arenemise. Üks nendest leiutistest on juba Vana-Kreekas leiutatud kraana, mis sai eriti populaarseks 19. sajandil tänu aurumasina leiutamisele. Varem oldi kraana jaoks kasutatud inimtööjõudu või loomi, kuid nüüd oli võimalik rakendada võimast jõuallikat: James Watti leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
