Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna
Tsement Tsement (saksa keeles Zement < ladina keeles caementum "purustatud kivi, kivipuru") on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. TSEMENDI AJALUGU Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused.......
Lätis ei ole vanarehvide kogumine üheselt organiseeritud, seal on suuremates linnades traditsioonilised kohad, kuhu rehve kogutakse. Vanade rehvide vedamine pole ka litsentseeritud ja sellega saab tegeleda igaüks, kes soovib [27]. Kogutud rehvide käitlemise osas on pikka aega uuritud võimalust kasutada vanu sõidukirehve alternatiivkütusena Broceni Tsemenditehases. Kuid arendatakse ka teisi võimalusi, sest hetkel ei suuda nimetatud tsemenditehas kasutada ära kõiki Lätis tekkivaid rehve [27]. 6.2 Olukord Leedus Leedus on võrreldes Lätiga hakatud juba rohkem tegelema vanade rehvide kogumise ja taaskasutamisega. Leedus suureneb ka järjest erinevat tüüpi sõidukite registreerimine, mis tähendab kasvavat probleemi kasutatud rehvide osas. Praegusel hetkel puudub rehvide kogumiseks kogumispunktide süsteem. Planeeritavad
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Turba kasutamine oli juhuslik ja toimus peamiselt mõisates. Kokku võis Eestis olla 300 turbakarjääri mis kuulusid mõisatele. Peamiselt lõigati alusturvast pätsidena ja pärast purustati. Kütteturvast kasutati vähem. Eesti esimesi suuremaid turbatööstusi oli 1913 .a. rajatud Ülemiste turbatööstus, mis varustas kütusega Tallinna linna. I Maailmasõda põhjustas kütusekriisi. Venemaalt kütuse juurdevedu katkes. Küttepuudest ei piisanud. See andis tõuke nii põlevkivi kaevandamisele kui ka turba tootmisele. Juba sõja ajal 15. aprillil 1919.a. loodi Eesti turbatõstmise edendamise selts. 1922.a. asutati ettevõte “Riigi Turbatööstus”. Taluomanikud koondusid ühistulise tegevusega ja juba 1920.a. asutati 35 turbaühingut. 1927. a. oli neid 80, 1938. a. 933, tegutsevaid 849. Paljud turbaühingud kasutasid algelist tehnoloogiat. Umbes 13% neist olid tööstusliku iseloomuga, 87% -s tootsid turvast ühingu liikmed ise
kivisüsi, kusjuures viimase tarbimine on muutunud marginaalseks. Väärib märkimist, et Eesti on muutunud vedelate katlakütuste importijast nende eksportijaks, mis on setud põlevkiviõli suureneva ekspordiga ja imporditava naftamasuudi tarbimise järsu langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond Elektri tootmisel on põlevkivi osatähtsus ülisuur ja viimastel aastakümnetel on põlevkivielekter moodustanud 90 99,5% kogu tarbitavast elektrist. Nagu näitab järgnev joonis (vt Joonis 1 .4), on Eestist elektrit väga olulisel määral ka eksporditud. Alates aastast 2010 on hakanud suurenema puitkütuste ja tuuleenergia baasil toodetava elektri osatähtsus, mis vähendab mõnevõrra põlevkivielektri osatätsust. Energiasektori seisukohalt on oluline ka see, kus ja mis otstarbel energiat Eestis vajatakse.
· on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane · ei meeldi närilistele ega putukatele Tulekindlus Kergkruus on põlematu ehitusmaterjal. Kasutamine: · katuse soojustusena · põranda soojustusena · tasakaalustamisel · teedeehitusel · trasside rajamisel 2.4 Portland-tsemendi tootmise põhimõte ja portlandtsemendi omadused. Portland tsement on tänapäeval kõige enam kasutatud sideaine. Tsemendi toormaterjal peab andma vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO 2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim(lubjakivi, marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus kasutatakse kui tooraineid on 2.
)) --- 28 ((Joonis: Eesti aluspõhja läbilõige. Pealiskorra moodustavad erinevate geoloogiliste ajastute settekivimid. Aluskord koosneb tard- ja moondekivimitest ning asub Lõuna-Eestis palju sügavamal kui Põhja-Eestis.)) ((Joonis: Pealiskorra avamused Põhja-Eestis. Põhja poolt vaadates avaneks geoloogiline läbilõige skaaladega mängides sellisena. Sinised jooned märgivad paekaldalt langevaid jugasid.)) ((Joonis: Pakri panga läbilõige. Siin paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivi, liivakivi, kiltsavikivi. Panga jalamil on näha vanemaid kivimeid Kambriumi kiltsavi ja liivakivi.)) Devoni ajastu lõpust kuni Kvaternaari alguseni (1,5-2 miljonit aastat tagasi) oli Eesti maismaa, kus valdasid kulutusprotsessid. Seetõttu puuduvad meil nooremate ajastute (Karbon, Perm jt) settekivimid. Kvaternaari setetest kujunenud pinnakate on erinevate mandrijäätumiste (mida arvatakse olevat olnud 3-6) tagajärg. Need kujundasid sügavaid orge ja vormisid künkaid
Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama,
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
