egoistlik. Kannatamatus sunnib ristmikel autode vahele ohtlikult põikama, uhkus ei luba kellelegi teed anda ja sellist teguviisi karistab paratamatult varem või hiljem õnnetus. Mulle tundub, et rahvas unustab ära, mis eesmärkidel sai auto kunagi loodud. Ikka selleks, et teha meie elu mugavamaks ja, et oleks võimalik kiiremini liikuda erinevate sihtpunktide vahel. Praegu kiputakse autosid kasutama tihti valel otstarbel ja tulemusi vaatame õhtuti uudistest. Kultuur või kultuuritus ei teki ühe päevaga. Meie tänavatel olevat olukorda ei suuda muuta ei riigi valitsus ega ka ametivõimud. Muutus peab algama meist endist. Kui iga juht sõidaks õigel sõidukiirusel, hoiaks silmad natuke rohkem lahti ja oleks arvestavam teiste suhtes, muudaks see juba palju. Selle pärast võiks muret tunda igaüks ja iga päev, mitte alles siis kui mõni sinu lähedane inimene on kadunud su kõrvalt. Kas Eesti riigis on siiski liikluskultuur või kultuuritus
Kultuuritust ei ole olemas Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe igapäevaselt raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale mõne muinasjutu, kalendriraamatu ning ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid lugev ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad ei ole kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreetik kirjeldab ku...
Kultuuritust ei ole olemas Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe palju raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale piibli ja kalendriraamatu ning vahest ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad, et need polegi kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat. Tuntud kultuurirevolutsiooni teoreeti...
Kultuuritust ei ole olemas Sõna kultuur on tulnud ladinakeelsest sõnast colere, mis tähendab ,,harima" ja seda kasutati varasemal ajal just maaharimise tähenduses. Kuid kõige tavalisem tähendus kultuuril on siiski kunst , kirjandus ja muusika, mis kuuluvad kõik loomingu alla. Kultuur on kui tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, moraali, seadusi , tavasid ja harjumusi , mida inimene omandab olles osa ühiskonnast. Iga inimese kultuur on erinev , kuid ükski inimene ei ole ilma kultuurita. Kultuuri ei saa ka liigitada kas heaks või halvaks , sest igal kultuuril on omad tõekspidamised. Eesti kultuurile on omane näiteks emapalga seadus , Vabadussõja võidusamba püstitamine laenuga , internetti kasutav elanikkonna protsent ja alkoholi tarbivate inimeste hulk riigis. Tänapäeval on eesti inimeste jaoks ,,Aktuaalne kaamera" ja rahvusooper hääbuva kultuuri seas aga näiteks ,,Reoprter" ja Facebook on suurema tähtsus...
Kultuuritust ei ole olemas Kultuuri mõiste on inimeste jaoks erinev. Osad arvavad, et kultuur on kunst, muusika, kirjandus ja kõik muu, mida loominguks võib pidada. Teised on kultuuri mõiste defineerinud nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju m...
Tänapäeva Eesti Eesti riik on 94 aastat vana. See ei ole pikk aeg, eriti kui arvestada ka seda, et üle poole sellest ajast on möödunud okupatsioonireziimi all. See ei ole pikk aeg ka üksikisiku vaatevinklist minu vanaema on Eesti Vabariigist vaid mõned aastad noorem. Ometi on sellest lühikesest ajast ka vaid umbes neljandiku jooksul räägin taasiseseisvumisest tänapäevani toimunud tohutuid muutusi. Kuhu me siis jõudnud oleme ja milline on tänapäeva Eesti? Hiljuti algatas meie president kampaania, mille käigus said inimesed võimaluse öelda, miks on Eestis hea elada. Vastuseid kogunes palju, osa neist pandi plakateil linnadesse üleski. Mida siis kiideti? Meie väiksust, mille tõttu igaüks loeb; meie vähest bürokraatiat ja kiiret asjaajamist; e-riiki jm it-lahendusi; kaunist loodust ja nelja aastaaega. Ma nõustun nendega, kes peavad Eestis heaks elupaigaks ja kodumaaks. Nende poolt nimetatud ja...
Siiski probleem ju jääb, kust peilida välja usaldusväärsed allikad ning missuguseid kaebusi ei peaks üldse tõsiselt võtma ning veelgi enam, kas võtta ette midagi nende inimestega, kes alatut laimu levitavad? Arvan, et see on üks sellistest probleemidest, millele ühest lähenemist pole, küll aga peaks iga firma siseselt välja kujunema teatud poliitika, mida omakorda mõjutab tugevalt ettevõtte asukoha ning ka ettevõtte juhi kultuur või kultuuritus. Näiteks Jaapanis tekitas üks tööstusettevõte elavhõbedareostuse terve jõe ulatuses. Selle all kannatasid nii töötajad kui ka jõeäärsed elanikud. Tehas suleti ning paigutati ohutumasse piirkonda ning elanikele maksti kompensatsiooni, tehase 2000st töötajast maksti kompensatsiooni vaid sellele ühele, kes esitas kaebuse, lisaks sellele sattus see inimene ülelüldise halvakspanu objektiks. Seda kõike
Vana-Liivimaa kirjanduse peamised zanrid; 1. luule eelkõige ladina- ja ülemsaksakeelsete luuletuste alamsaksakeelsed töötlused; jagunes: vaimulik kuule, Spruchdichtung (sententsid), minnelaulud (armastusluule), Liivi sõja teemaline luule 2. draama vastlamängud, karnevalid, müsteeriumid, koolidraama; 1206 esimene teade teatrietendusest Baltimaades 3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstilin...
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,...
58) Venemaa keskvalitsuse tööstuspoliitika 1890. aastatel ja selle mõju Eestile? Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas, mis toimus aastatel 1853-1856, moodustati lüüasaamise põhjuseid uuriv komisjon. 19. sajandu kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel asus Venemaa keskvalitsus järgima eelkõige Suurbritannia liberaalset majanduspoliitikat. Venemaal oli keskkond siiski erinev ning selle tegevuse ebaõnnestumise põhjused olid alljärgnevad. Kultuuritus, eelkõige madal tööviljakus, mis pidurdas loodusrikkuste kiiret kasutuselevõtmist. Tööstuse halb organisatsioon. Pikk tööpäev, madal palk, kartlik ja harimatu tööline. Vene kapitali aeglane akumulatsioon. Witte ütles, et ilma väliskapitalita pole võimalik tagada Venemaa industrialiseerimist. Vene ühiskonna eripära ehk asiaatlus. Puudub usaldusväärne majanduslik kliima. Talurahva pärisorjusest vabastamisel pärisorjuslike sidemete faktiline säilimine.
4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse koloniastsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5) Francisco de Vitoria õigustus vallutusele - loomulik reisimine ja kommunikatsioon - ristiusu levitamine - ristitute kaitsmine - kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja - barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu - tõeline ja vaba valik - liitlaste ja sõprade kaitsmine - barbarite mentaalne võimetus end valitseda
kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. 19. saj. MuutusLas Casas antikolonialismi sümboliks. Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Tema seisukoha järgi ei saanud koloniaalvallutusi põhjendada keisri või paavsti kui maailmavalitsejate autoriteediga, hispaanlaste esmaavastuse õigusega (sest indiaanlased olid seal ometi ju varem), usu levitamise ettekäände (sest juba
Las Casas: 300aastat kanoonilist õigust paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks(paavst Innocentius V). indiaalnased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: indiaanlased on ,,homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele Loomulik reisimine ja kommunikatsioon. Ristiusu levitamine. Ristitute kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Tõeline ja vaba valik. Liitlaste ja sõprade kaitsmine. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda. 6
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellega sai temast antikolonialismi sümbol. Sepulveda, kes oli Karl V kaplan ja ametlik kroonik, pidas Las Casast hereetikuks. Tema väiteks oli: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 1548. aastal telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550. aastal toimus Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust sel polnud. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon (v
põllumaa olemasolu (Kesk-Läänes) · Dünaamilisus ja innovatiivsus (nt. Naiste (kõrg)kooliharidus, viljalõikusmasin) · Ühiskonna olulised kujundajad: kristlus, kapitalism, demokraatia (Sotsiaalsete ja poliitliste võimaluste võrdsus) · Ameerika idealism (T.Jefferson): rõhtutue paradiis: tavainimeste väärtused ja kultustamine eliidi asemel · Populism · Ameerika ,,naiivsus" · Euroopa kultiveeritud eliidi nägemus: Ameerika kultuuritus USA majanduselu 1783-1804 · Hamilton soovis rajada riigile keskpanga, mis kontrolliks pangandust: oluline saavutada rahaline stabiilsus: õnnestus 1797 · Tegevusluba vaid 20 a · 1811 ei uuendatud, vastu antiföderalistid · Asutati uuesti (uue sõja mõjul) 1816-17 · Hamilton soovis turgutada USA tööstust ja kaubandust, vastu antiföderalist T.Jefferson , kelle ideaaliks oli põllumajandusriik (farmer on ise enda peremees) · Raha tõi ühismaade müük
Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. · 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks Vastuargument: Sepulveda: · Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" · "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios" (Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks). Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad · 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist · Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust polnud 26 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele
indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks. Rahumeelne kolonisatsioon, kauplemine ja kristianiseerimine. 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks. Sepulveda: JAH Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Loomu poolest orjad, hispaanlased loomu poolest isandad. 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Argumendid, mis ei päde: a
Postindustriaalne ühiskond · Peamine majandussektor on teenindus, mitte enam tööstus · Peamine ressurss on informatsioon, mitte tehnika Inimkonna areng · 7. Milj. a. tagasi inimese ja simpansi eellaste lahknemine · 200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas · 10 000 e. m.a. taimede ja loomade kodustamine · 3000 e. m. a. kirja teke Sumeritel Kultuuri mõiste Mis on ,,kultuuri" vastand? · Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus) · Kultuur vs loodus a. ,,kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) · Kultuur vs teised ühiskonna osad a. Majandus tootmine, äri b. Poliitika seadused, valitsemine, õigussüsteem c. Kutluur kunts, rahvakultuur, meedia, sport, religioon Loomade kultuur · Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja
200 000 a. tagasi tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas 10 000 e.m.a taimede ja loomade kodustamine 3000 e.m.a kirja teke Sumeritel. Enamus ajast on valitsenud küttimine ja korilus. Inimloomus on välja arenenud küttimise ja koriluse ühiskonnast. Tänapäeva ühiskond on mingis mõttes inimese jaoks ebaloomulik, inimene on kohastunud hoopis teistsugusteks eluviisideks. Kultuuri mõiste: Mis on ,,kultuuri" vastand? Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus). Igapäevases kõneviisis on see nagu hinnanguline termin, mille all peetakse silmas midagi head. Teaduslikus kontekstis on kultuuri vastand pigem loodus. ,,Kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) esialgne tähendus. Kultuur vs teised ühiskonna osad. Kultuur on osa ühiskonnast. On kitsam ja spetsiifilisem nähtus kui üldine ühiskond. Levinuim klassifikatsioon, et ühiskond koosneb: majandus (tootmine, äri); poliitika
indiaanlastel õiglane põhjus pidada sõda hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. · 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks Vastuargument: Sepulveda · Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" · "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad · 1548 telliti ametlik hinnang. Salamanca teoloogid (dominiiklased) ja juristid mõistsid teooria hukka ning soovitasid keelamist, hoopis Sepulveda vaated on ekslikud · Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: Las Casas vs Sepulveda. Tulemust polnud Francisco de Vitoria argumendid · Francisco de Vitoria (ca 1485-1546)
Liikmed: Artur Adson, August Alle, J-V Barbarus, Johannes Semper, Gustav Suits, Fr. Tuglas, M. Under. Oluliseks kujuneb mida kirjutatakse. Eeskujuks on Lääne-Euroopa, Prantsusmaa rühmitus Clarte, mis võitles vägivalla, sõja, sotsiaalse ülekohtu vastu. Samadel seisukohtadel on ka Tarapita. Keskendutakse ühiskonnakriitilisele luulele, Tarapita on ka tüüpilise ajaluule esindaja. Nad protestivad mandunud väikekodanlase elulaadi vastu, neid häirib kultuuritus. Tarapitalt ilmub manifest, mille lõppsõnas: ,,Meid on ühte viinud opositsioon raha vastu." Ühiskonnakriitikaga minnakse nii kaugele, et neid süüdistatakse lausa kommunismis meeletus, absurd. Visnapuu ja Gailit on vastased. Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud.
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
